süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 23°C, RH 50%). Katvus ühe kihi puhul saetud puidul 13-15m²/l, hööveldatud puidu puhul 18-20m²/l. Vedeldiks lakibensiin (Sadolin Solve W). Toon: Teak. Vahaõli Herdins 500ml Herdins Vahaõli kasutatakse tõhusama pinnakaitse saamiseks ning tooni tugevdamiseks töödeldud (nt. Herdins Õlipeits) pindadel, kuid samuti sobib see kasutamiseks töötlemata puidul, andes hea pinnakaitse ning meeldiva viimistluse. Paadilakk Celco Yacht, läikiv Sadolin Celco Yacht on poolmatt, hea ilmastiku- ning kulumiskindlusega puitpindade uretaanalküüdlakk välistöödeks. Sobib nt uute või
Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena muudab värvi paksemaks ja aitab pigmenti kokku hoida, tsinkoksiid võitleb mädaniku ja hallituse vastu jne.
· Päevavalguslambid ja niinimetatud energiasäästlikud pirnid. · Aegunud või kasutamata ravimid ja farmaatsiatooted. · Elavhõbeda sisaldusega kraadiklaasid. · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. · Väävel- ja soolhape ning orgaanilised happed (äädika ja sipelgahape). · Puhastusained ja lahustid (pleki-eemaldusvahendid, kloori sisaldavad valgendid, tugevalt aluselised või happelised pesuained, värvi- ja lekieemaldusvahendid, tärpentin, lakibensiin, atsetoon ja teised lahustid). · Patareid ja laetavad akud (enne seadme kõrvaldamist tuleks aku eemaldada, kui seda pole võimalik teha on kogu seade ohtlik jääde. Pardlid, elektrihambaharjad, tasku-lambid jne). · Asbest ja asbestijäätmed (ahjud, pliidid, röstrid, föönid jne). Biolagunevad jäätmed: · Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee
Tööta nendega üksnes hästi ventileeritud ruumides ning kasuta kaitsevahendeid ja tööriideid. Ära viska värvi jäätmeid keskkonda. Tutvu hoolikalt värvipurgile kirjutatud tootjapoolsete juhendite ja soovitustega. vajalikud töövahendid piisav valgustus, ehituspapp pindade kaitseks,puhastuslapp, terashari või lihvpaber, pintslid, rull pahtlilabidad, värvialus. tööde teostamiseks kasutatavad materjalid Metallipuhastusaine või lakibensiin, suuremate aukude täitmiseks metallipahtel, kruntvärv, metalli viimistlusvärv. tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid kaitsekindad, respiraator, kaitseprillid, tööriided ja turvajalanõud. tulemuse kvaliteedi kontrollimine Pinna vaatlus visuaalselt 1,5 m kauguselt, naturaalses valguses.J älgin pärast teise kihi värvi kuivamist, et värv poleks voolama hakanud, kas on saanud ühtlaselt, kas kõik kohad on pinnal
ja mugavam kõndida. 35. Sideaine värvus määrab: · kattevõime · nakkumine aluspinnaga · kulumiskindlust · rullimisomadused 36. Kuidas iseloomustada värvi, mille läikeastmeteks on 7 : · täismatt · poolmatt · matt 37. Värvide omadus on: · veeimavus · nakkuvus · kulumiskindlus 38.Alküüdvärvi lahustiks on: · nitrolahusti · lakibensiin 39. Kriidiga või lubjaga värvitud laepuhul sobilik eeltöötlus: · eemaldada vana kiht mehhaaniliselt · kruntida kuivvärviga · pahteldada niiskete ruumide pahtliga 40. Levinuimaks pigmendiks lateksvärvis on: · karoliin · raudoksiid · titaandioksiid 41. Vesilahusel värvi kile on täiesti kuiv ning saavutanud oma lõpliku tugevuse umbes paari tunni jooksul: · õige · vale · enamasti õige 42
Lahjendamine kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti värvi või laki koostises oleva sideaine lahusti. Lahustipõhine värv sisaldab orgaanilisi lahusteid. Lahustivaba värv veepõhine värv, ei sisalda orgaanilisi lahusteid, vt dispersioonvärv. Lakibensiin nafta destillatsioonil tekkiv bensiinifraktsioon, mida laialdaselt kasutatakse värvide ja lakkide lahusti ning vedeldina. Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest. Moodustab pinnale läbipaistva läikiva või läiketa kile. Toonitavad lakid sisaldavad vähesel määral ka värvipigmente. Lateksvärv vt dispersioonvärv. Liimvärv
OLMEKEEMIA KASUTAMINE Olmekeemiat kasutatakse tänapäeval kõikjal kodudes. Üha rohkem on see hakanud kahjustama inimeste tervist, kuna tegu on ikkagi keemiaga. Üksteist levinumat olmekeemiavahendit on desinfitseerimisvahendid, pleegitajad, vaiba- ja aknapuhastid, riiete keemilisel puhastamisel kasutatavad ained, aerosoolid, tärpentin, õhuvärskendajad, värvieemaldajad, värvid ja lakid ning kahjuri- ja putukatõrjevahendid. Siinpool tooks aga välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin, lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana.
Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse. Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
valgusekindlus, atmosfäärikindlus, püsivus teatud kindlate temperatuuride juures, elastsus, nake aluspinnaga. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmendi-terade fikseerimine kelmes. Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi kui ka mineraalseid aineid. Värvide koostisosad: Lahustid on värvide lahhustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt koostisosade kõvastumise takistamiseks.tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispeergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis. Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse prandamiseks jne. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena.Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi
mineraalseid (näiteks lubi-, tsementvärvid) aineid. · Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks. · Pigmendid jagunevad: 1. Looduslikud ja sünteetilised. 2. Metallipulbrid (pronks, Al). 3. Mitmesugused orgaanilised pigmendid. · Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. · Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis. · Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Õlivärvid · Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. · Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena
Enamik neist kuulub põlevate vedelike hulka ning on ka mürgised. Neid kasutades tuleb alati arvestada töö- ja tuleohutusnõuetega. Lahustipesu ajal peab ruumides olema tõhus ja õigesti planeeritud ventilatsioon. Lahusti liik Keemiline koostis Mürgisus Lahustatud nafta Tolueen, benseen, ksüleen Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. White spikrit e. lakibensiin Õli, süsivesinik Ärritab nahka. Tolueen Aromaatne süsivesinik Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. Ksüleen Aromaatne süsivesinik Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. Tärpentin Terpeeni tuletis (derivaat) Hingamisel mürgine. Võib
1-1% värvi koostises. Füüsikaline ja keemiline kuivamine: Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin. Värvide liigid: • Muldvärvid- sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid, lahusti ja lahjendaja on vesi. Rootsi punane, pika aja peale koorub ühtlaselt maha, kerge töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära. • Alküüdvärvid- nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab
. Vastavalt läikeastmetele on värvkatted ja lakitud pinnad jaotatud läikerühmadesse . 0 kuni 5 – täismatt 6 kuni 10 – matt 11 kuni 30 – poolmatt 31 kuni 60 – poolläikiv 61 kuni 90 – läikiv . Lahjendi . Lenduv vedelik, mida lisatakse värvile sobiva viskoossuse saamiseks ( vähendab viskoossust ) . Näiteks lakibensiin, tärpentin või vesi Linaõli (toorlinaõli ) Linaseemnetest pressitud või leotatud aeglaselt kuivav õli. Esineb mitut liiki lina toorõli : külmpressitud, kuumpressitud ja lahustiga ekstraheeritud . Viimistlusmaterjalid Milleks on vaja puittooteid viimistleda : Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest Anda pindadele suurem kulumiskindlus Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest
1-1% värvi koostises. Füüsikaline ja keemiline kuivamine: Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin. Värvide liigid: • Muldvärvid- sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid, lahusti ja lahjendaja on vesi. Rootsi punane, pika aja peale koorub ühtlaselt maha, kerge töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära. • Alküüdvärvid- nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab
Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse. Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve
materjali peale jälje, siis on sinu materjal vähem kõva. Pilet 13 Värvide koostis. Võrrelge värvide omadusi lähtuvalt erinevatest kelmemoodustajatest. Kelmemoodustaja värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer. Jaguneb looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) ja sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne. Lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine. Veel kuuluvad värvi koostisesse pigmendid lahustamatud värvined, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised -Ilma pigmendita värv nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi
valmistamiseks . Siis veel LiMn2O4 koostisega spinell on Li-ioon patareides katoodi materjal. Värvid moodustavad pinnal orgaanilise kelme ning on vajalik, et see oleks võimalikult püsiv ja kaitsev. Kelmemoodustaja ongi värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer - looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) või sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne, kuid lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine . Värve liigitatakse peamiselt kelmemoodustaja järgi. Ühe värviliigi alla kuuluvad nii lakid kui emailid. Ilma pigmendita värvi nimetatakse lakiks ning sellega kaetakse nt mööbel või muusikapillid, et kaitsta neid mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Kaetakse ka metalle, et kaitsta neid korrosiooni eest. Pilet 15
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE.......................................................................
mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem CnH2n, n>2). Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2 Alkaanide leidumine ja kasutamine Maagaas - peamiselt CH4 Nafta alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu Nafta fraktsioonid Bensiin C5 - C9 40o - 150o Ligroiin ehk lakibensiin Petrooleum Diiselkütus Õlid Masuut Nafta krakkimine bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül
Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi kui ka mineraalseid aineid. Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks. Pigmendid jagunevad - Looduslikud ja sünteetilised - Metallipulbrid - Mitmesugused orgaanilised pigmendid Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teistelt ka koostisosad kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kui ei lahusta värvi vesi lateksvärvis. Lisandid e. abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumiseprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb
tugevus, sideaine atmosfäärikindlus ja pikaealisus. Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks. Pigment on tahke koostisosa, mis peab olema ühtlaselt jaotunud sideaine ja lahusti massis. Pigmendid jagunevad- looduslikud ja mineraalsed. Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentiin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on neis dispergeeritud, näiteks vesi lateksvärvis. Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Nende hulk värvis umbes 0,1-1%. Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: 26 · Füüsikalisteks
pöörduda fassaadipuhastusfirmade poole. · Veenirede jäljed Tekkivad peamiselt ehitusvigadest ja esinevad küllalt sageli. Puhastamiseks tuleb pinda algul harjata, pesta pesupulbriveega ja siis loputada. Kui see ei aidanud, siis toimida nagu lubja- ja mördiplekkide puhul. · Nõgi Nõejäljed võivad tekkida pliidi-, kamina-, ahjusuude, tahmaluukide jt. avade kohal. Esmane on märgharjamine pesuainega. Tugevamate plekkide puhul aitavad erivedelikud, tärpentin, lakibensiin jt. orgaanilised lahustid. · Värv Värvi pehmendamiseks kasutada tavalisi värvieemaldeid. Järgneb kaapimine, pesu pesuainega ja loputamine puhta veega. · Õli, bituumen, pigi Bituumeni- ja pigiplekid eemalduvad hõlpsasti külmaga. Eemaldamiseks kasutatakse erivedelikke. Võib kasutada tärpentini, petrooleumi, lakibensiini jt. orgaanilisi lahusteid. Pind tuleb puhastada laiemalt, kohtniisutamisel mustus lahjeneb ja levib laiemale alale. · Taimestik
Mõjutavad väljanägemist ultraviolettkiirguse arvelt. Ensüümid- suuremolekulised valgendusained ja nende mõju on valikuline. Ensüümide toimet mõjutavad pH tase ja kuumus ja nad hajuvad looduses edukalt. Happed- eemaldavad kivistunud mustust, katlakivi ja metallisoolasid, lisaks on desinfitseeriv toime. Puhastusainetes kasutatakse fosforhapet, sidrunhapet või nende hapete soolasid. 10.1 Lahustid Rasvalahusteid- enamkasutatav on lahustibensiin erinevate nimetustega: aviobensiin, lakibensiin, mineraaltärpentiin. Alkoholid on vesilahused, näiteks metanool, etanool, glükool, butanool. Haihtudes viivad need endaga kaasa vee ja see omadus muudab nende ainete kasutamise soodsaks akende ja peeglite puhastamisel. Lahustid ja neid sisaldavad puhastusained on ärritavad ja kuivatavad nahka. Võivad põhjustada peavalu ja iiveldust, kõrge sisalduse puhul võivad põhjustada ka uimasust. 10.2 Muud lisaained Vahumoodustust alandab pesu- ja puhastusainetes vahutõkesti. Värvi ja
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
· linaseemneõli 9,2 Projekteerimise alused 43 Tabel A.6 (järg) orgaanilised vedelikud ja happed · etüül- ja metüülpiiritus 7,8 · eeter 7,4 · ... · väävelhape (87%-line kaalu järgi) 17,7 · tärpentiin, lakibensiin 8,3 süsivesinikud · aniliin 9,8 · ... · bensiin 6,9...7,4 · petrooleum 9,8...12,8 · diiselkütus 8,3 · ... 5,7 · butaan (vedelgaas) 5,0 · propaan (vedelgaas)
Lahusti test lahustis niisutatud lapiga hõõrutakse testitavat värvi, kui lapp muutub värviseks on tegu füüsiliselt kuivava värviga, kui ei muutu on keemiliselt kuivanud värv Värvimise reeglid: Pehme värv värvitakse kõva värvi peale; Metall epo värvid akrüül, kloorkautsuk, polüretaan, bituumen ja mürkvärvid; Epovärvide peale ei värvita alküüdvärve. Alküüdvärvid: sideaineks on alküüdvaik, lahustiks lakibensiin, ksüleen Akrüülvärvid: veeslahustuvad (kuivanud värv ei lahustu) värvid Tutvu värvi spetsifikatsiooniga kahekomponentsete värvide säilivusaeg, värvimiseks lubatud temperatuur, värvikihi vajalik paksus, ülevärvimise (kuivamise) aeg , lahustid, Alumiiniumist laevade puhastamiseks ja värvimiseks võib kasutada ainult spets vase, nikli ja raua vabu abrassiivmaterjale ja värve
• klaasipesur ja- kuivataja • siledad puhastuslapid • sobivad ja turvalised redelid • kraabitsad plekkide eemaldamiseks (nüri põrandapindadele, terav aknale) Joonis 13. Hõõrukid ja aknakuivataja Üldised puhastusained: • neutraalne, sobib plekkide eemaldamiseks lahjendamata ja • nõrgalt aluseline puhastusaine kõigile vett taluvatele pindadele Raskete plekkide eemaldamine: • tavaliselt ei eemaldu puhastusainega • ksüleen, lakibensiin on head abilised • NB! Kaitsevahendid ja jäätmete käsitlus! Tolmu eemaldamine • ebatasased pinnad imetakse tolmuimejaga • taimeõlil baseeruvad tolmusiduvad ained • lapid ja mopid niisutatult tolmusiduvaainega • mikrokiust lapid • ühekordsed õlilapid, liimlapid jms. • mööbel ja põrand puhastatakse NB! VÄLTIDA HARJAVAID TÖÖMEETODEID! 1.1.4.3 Ehitusaegse koristamise juhend Üldiselt:
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse. Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve
Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse. Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
