laevade ehituse kordamisküsimused (0)

1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi 
puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus 
mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% 
maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri 
konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli 
palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna
kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal 
veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui 
kiilul on kiilu tõus (rake of keel), siis pikkus mõõdetakse paralleelselt veeliiniga. Molded beam - mõõdetuna laeva keskosas, maksimaalne teoreetiline laius Molded draft - mõõdetuna laeva keskosas baasjoonest suvise lastiliinini Molded depth - mõõdetuna baasjoonest ülemise tekipiimi kannani laeva keskosas
• Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid 
osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise 
märgid annavad extreme draft’i.  Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini 
(või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna 
vasaku või parema parda poole laeva pikisuunas. Oluline info dokkimisel Tween Deck Height - vertikaalne kaugus kügnevate tekkide vahel mõõdetuna teki
piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib 
muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju?  Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev


Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui 
saleda kerekujuga laev. Täidlase kerekujuga laev mahutab rohkem. 4. Püstivus, taasatav õlg. Püstivus - laeva võime tulla algasendisse peale välise jõu lakkamist Eristatakse põik- ja pikipüstivust Põikipüsitivus – kreeninurk Pikipüsitvus – trimmi nurk Taastav õlg – center of gravity ja buoyance vaheline kaugus mõõdetuna 
horisontaalselt. 5. Mida arvestada laeva ehitamise planeerimisel? Enne ehitamist tuleb selgeks teha:
• eesmärk o meeskonna ja reisijate arv kajutite jaoks
o kajutite mugavus
o sõiduulatus tankide mahutavuse jaoks
o navigatsioonilised piirangud (sillad, sügavused jne)
o Erinõuded, nagu näiteks jääklass, rambid vms
o kui kaubaveo lepingud on sõlmitud, siis ka valmimise kuupäev
o nõutavad sertifikaadid ja registreerimine • soovitav mahutavus ja tonnaž
 soovitud kiirus • trümmide paigutus (fikseeritud või liigutatavate vaheseintega
• trümmiluukide süsteem
• eelistatud masinate, navigatsiooni aparatuuri, lasti käsitlus vahendite jne 
pakkujad 6. Mis on klassiühingu mõte? Kuidas viivad nõuded ellu?
 Klassifikatsiooniühingu eesmärk on pakkuda klassifitseerimist ja kohustuslikke teenuseid ja abistada merendusettevõtteid meresõidu ohutuse
ja keskkonna reostuse vältimise küsimustes, läbi aja jooksul tekkinud
teadmiste ja oskuste läbi
Klassifikatsiooni protsess sisaldab:
• Ehituse dokumentide ülevaatust, veendumaks ehitatava laeva vastavuses 
reeglitele
• Surveiori kohalolekut laeva ehituse juures, veendumaks, et laev ehitatakse 
reeglitele vastavalt
• Surveiori kohalolekut tähtsamate komponentide valmistamise juures, nagu 
näiteks terase
valmistamise, peamasinate, abimasinate ja metalli valude juures, veendumaks 
reeglitega vastavust
• Surveiori kohalolek käigukatsetustel ja muudel süsteemide katsetustel enne 
laeva kätte andmist
omanikule, veendumaks reeglitega vastavuses olekut


• Kui kõik eelnev on vastavuses, võib laeva valmides taotleda klassiühingult 
laevale klassi määramist ja kui kõik on nõuetele vastav, laev selle ka saab 7. Kirjelda laevale mõjuvaid üldiseid jõude
  Raskusjõud
Keha igasse punkti mõjub raskusjõud, nende mõjupunkti saab taandada ühte 
kohta, mida nim raskuskeskmeks. Raskuskeskmel on 3 koordinaati: TCG, VCG ja 
LCG Ujuvusjõud
Ujuvusjõud tahab keha vedelikust välja lükata (tihedamast keskkonnast 
madalama tihedusega keskkonda, ehk veest õhku) Ujuvusjõud mõjub veealuse osa raskuskeskmesse Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale 
vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle 
keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bonjean’i mastaap Kasutatakse paindemomentide määramiseks lainetes sõites Lõikejõud ja paindemomendid üleslükkejõud eri kohtades erineva suurusega  üle ja läbipaindeks, ehk “hogging” ja “sagging” Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites Kõige suuremad momendid tekivad kui lainepikkus on võrdne laevapikkusega Pikilõikejõud Pikilõikejõud on suurimad neutraaltelje läheduses 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude 
Pounding ja slamming
Tormises meres tõuseb laeva esiots veest välja ja kukub tagasi vette nim. 
pounding. Võivad tekitada laeva esiotsale vigastusi. 
Laeva vibratsioon lainelöökidest (Panting) 9. Mis on laeva raskuskese?  Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja 
kreenikatse abil. Raskuskeskmel on kolm koordinaati VCG, TCG, LCG (vertical center of gravity, 
transverse center of gravity, longitudinal center of gravity). kehale mõjuvate raskusjõudude resultantpunkt


Laev muudab enda asendit vees seni, kuni tuleb tasakaal, ehk G ja B on ühel 
vertikaalsirgel 10. Mis on laeva ujuvuskese? Ujuvuskese (Centre of Buoyancy) on laeva veealuse osa raskuskese  veealuse osa raskuskese, on punkt kus kõik üleslükke momendid tasakaalustavad teineteist 11. Laev kui tala (põhimõte mida talaga võrdlemine 
tähendab)  Kui võrrelda laeva talaga, siis sarnases olukorras on tala ülemised kiud venituses,
alumised surve all Laeval on tekk venituse all, põhi surutud kokku Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites 12. Laeva vabadusastmed 
Surg: laeva edasi ja tagasi liikumine Heav: laeva vertikaalne üles ja alla liikumine, püstõõtsumine Sway: laeva küljelt küljele liikumine, õõtsumine, külgtriiv Roll: külgõõtsumine  Yaw: laeva kursist kõrvalekaldumine külgsuunas halva roolimise tagajärjel või 
tugeva, eriti taganttuleva laine korral; Pitch: laeva pikiõõtsumine https://www.youtube.com/watch?v=wdxls4-OuZI 


13. Süvisekamm  Süvisekamm näitab ära laeva maksimaalsed süvised erinevates vetes erinevatel 
aastaaegadel L või S tähega tähistatakse laeva maksimaalne suvine süvis soolases vees. See 
joon tõmmatakse Plimsolli ketta keskosa läbiva joonega samal tasemel.  "T" tähistab troopikas sõitvate laevade maksimaalset süvist.  "P või F"  määratleb maksimaalse süvise, mille laev saab suvel magevette 
laadida.  "TP või TF" tähistab maksimaalset süvist, milleni laeva saab troopikas magevette 
laadida  "W"  tähistab laeva maksimaalset talvist süviset. 


14. Wheelhouse poster - mida sisaldab? 
Kirjeldab laeva manööverdamise omadusi, kuidas ta käitub erinevates oludes Nendeks on  *erinevad keskkonnad (magevesi, soolanevesi)
*täislastil, tühilastil
asub kaptenisillas.
Nagu nt. laeva ringi raadius max pöördenurgaga. Nt. laeva hädaolukorra korral pööramise võime Laeva pidurdusvõime 15. Laevaehitusmaterjalid, lühikirjeldus  Teras – laeva kere ehitamisel kasutatakse maheterast, mille süsiniku sisaldus on 
0,1%, tugevdatud terast, mille süsiniku sisaldus on 1,8%, kasutatakse suurtel 
tankeritel, puistastilaevadel, konteinerlaevadel, kohtades kus tekivad suuremad 
pinged. Kumm – Tihendid Klaas – illuminaatorid (laeva aken) Alumiiniumsulam – kõrge korrosioonikindlus (mitte roostetav materjal)  plastik - Peamised eelised on materjali kergus, samal ajal olles tugev ja jäik. 
Sobilik karmidesse mereoludesse. Puit – erinevad laeva detailid või laev tervenisti Erinevad metallid  Betoon –levakeresid, põranda tasastamine (harva kasutatakse) 16. Laevaehituse terased. Miks on erinevaid teraseid?  Erinevad IACS nõuetele vastavad terase sordid on A,B,C,D ja E – erinevatel 
temperatuuridel löögi vastupidavusele katsetus.  Maheterast,mille süsiniku sisaldus on 0,1%, kasutatakse laeva kere ehitamisel. Tugevdatud terast, mille süsiniku sisaldus on 1,8%, kasutatakse kõrgete 
pingetega piirkondades, suurtel tankeritel, puistastilevadel, konteinerlaevadel – 
õhem plaadi paksus võimaldab tugevust mitte kaotades väiksemat laeva kaalu 
saavutada, mis vähendab nt. laeva kütusekulu. Terastele lisatakse erinevaid lisandeid, mis nt, suurendavad korrosioonikindlust, 
terase sitkust, läbikarastatavust (läbikarastuvuse korral on aga omadused kogu 
ristlõike ulatuses ühesugused), magnetilised omadused (tähtis nt sõjalaevadel), 
kulumiskindlus, kõvadus, elastsus, vastupidavus keemilistele ühenditele, 
kuumuskindlus.


17. Korpuse plaadistus ja tugevdamine 
Laeva struktuur koosneb sirgetest ja kaardus plaatidest Plaadistus peab tagama vastupidavuse erinevatele koormustele, mis võivad 
tekkida ekspluateerimise käigus.   Paksem plaadistus tehakse nt. ankrulüüsi, ahtertäävi, slämmingu piirkonda, laeva
keskele kus tekivad tavaliselt suuremad pinged Plaadistus koosneb: • kere põhja plaadistus, nii sisemine ja välimine põhi • kere külgplaadistus • tekiplaadistus • sisemised vaheseinad • sisemised tekid Tugevdus erinevatele paneelidele koosneb: •pikitalad (girder) - üle kogu põhjaplaadistuse ja tagavad märkimisväärse osa tugevusest •karling (deck girder) - pikisuunaline, mis osaleb pikitugevuse andmises •stringerid - pikisuunalised küljeplaadistusel ning vajadusel topeltpõhja 
plaadistusel •kaared (frames) - vertikaalsed talad küljeplaadistusel •floorid - põikikaared põhjaplaadistusel •tekipiimid (deck beams) - toestavad tekki põikisuunaliselt 18. Põhja ehitus 
Kiil on laeva alustala – kõige tavalisem on plaatkiil, kuid on veel latt kiil 
(kautatakse väiksematel laevadel). Ehitatakse üheksorde või topeltpõhjaga laevasid. Topeltpõhjaga laeva eelis on see, et kui laev sõidab madalikule ja keresse tekib 
auk siis see hoiab ära veereostuse. (nafta, vedellast – õli jnej) Topeltpõhja vahelsit ruumi saab kasutada ballasttankidena. Üheksordse põhja eelis on see et seda on odavam ehitada, ei kulu nii palju 
metalli ja valmimisaeg on kiirem.  Ühekordse põhjaga laev on vees stabiilsem ja mahutab rohkem.  Topeltpõhja plaadistusel kasutatakse braketfoori või täisfloori, täisfloor on üks 
pikk plaat ja braketfloor on lühike avausega plaat.  Põhja eshitamisel kasutatakse - põiki ja pikitalastus


 19. Laeva tekid, ehitus, tugevdamine 
Laeva tekid võivad olla: veekindlad, tugevustekid, lastitekk (trümm) või 
reisilaeval reisijate tekid Laeva peatekk on kõige tähtsam, see peab olema veekindel ja peatekil olevad 
luugid peavad võimaldma veekindlat sulgemist. Vahetetik ehk twiintekid – ei pea olema veekindlad. Laeva tekid on plaadid, mida on tugevdatud põiki- või piki süsteemis 
tugevdamisega, ning avauste juures on lisatugevdused Teki plaadistus on pakseim luugi avauste kõrval, ning ka 40% laeva pikkuse 
ulatuses laeva keskosas, õhenedes vööri ja ahtri suunas, kus pinged on kõige 
väiksemad Sundeck, main deck, upper deck, tweendeck, lower deck, helicopter deck, bridge 
deck, vechil deck 20. Erinevad lastiluugid
Folding – volditavad paneelid, nende eelis on see et paneelid on suured ja 
selletõttu vähem. Rolling – külgedele avanevad luugid. Lifting (pontoon)- eemaldatavad kraanaga.  Piggy-back – kasutatakse väiksematel laevadel, luugid lähevad üksteise otsa 
avanemisel. Lastiluuke tuleb pidevalt kontrollida, et nende veekindlus ja tihendid oleksid alati 
ideaalses korras, et vesi ei läheks sisse ja ei kahjustaks kaupa.  Tuleb järjepidevalt puhastada kinnituskohti ja värvida, et ei läheks rooste. 21. Vaheseinad 
 Vaheseinad on piki või põikisuunalised. Tähtsamad vaheseinad on veekindlad ja veekindlate vaheseinte vahel on vähem 
olulised vaheseinad mis jagavad ruumis mitmeks. Minimaalne põikvahesein kaubalaevadel on: vööris (collision bulkhead), ahtris 
ahterpiigi ees, ja veekindlad seinad peavad olema kummalgi pool masina ruumi.  Põrkevahesein peab olema piisaval kaugusel, et ei saaks kokkupõrkel vigastatud, 
kuid mitte liiga kaugel, vältimaks suurt trimmi vööri üleujutamise korral. Reeglina on see vahesein minimaalsel lubatud kaugusel maksimaalseks 
lastimahutavuseks. Ahtri vahesein on hoidmaks dedvudi toru veekindlas sektsioonis. Tänapäeval võib leida laevadel lainelisi vaheseinu (corrugated bulkhead). 
Lainelisus võimaldab loobuda tavapärastest tugevdusribidest. Põrkevahesein peab ulatuma ülemise pideva tekini ja ahterpiigi vahesein peab 
tagama ahtriosa veekindluse.


Kõik veekindlad vaheseinad peavad ulatuma ülemise pideva tekini, kuid kui 
vabaparrast mõõdetakse second tekist, peavad ulatuma need selleni Olenevalt laeva kasutusest, määrab SOLAS vaheseinte arvu.  22. Pillarid: ehitus, vajadus 
Tugipostid e pillarid (pillars) Tugipostide ülesanna on toestada ja tugevdada laeva kere, peavad vastupidama 
kokkusuruva jõuga (mitte kõverduma). Kuna pillarid segavad kaubalaadimist, võib leida pigem hõredamalt suuri 
jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et 
optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon 
Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon.  Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata 
energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi 
mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit Pirnikujuline vöör võimaldab laeval kiiremini liikuda, väendab laeva liikumisest 
tekitatud takistusi. Vööri kuju Joon. 3.3.


tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist 
tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu 
vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib 
hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti 
edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete 
eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades 
seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör 
supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. 24. Ankruseade, detailide nimetused Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel.
Ankrut kasutatakse laeva ühe koha peal hoidmiseks MÕISTLIKES OLUDES 
AJUTISELT
see ei ole mõeldud laeva peatamiseks.Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, 
kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrust, 
ankruketist, ankruketi pidurist, klüüsitorust ja ankrumasinast. Laevadel on 
tavaliselt kaks peaankrut(mõlemas poordis). Ankruseadme juurde kuulub ka 
spetsiaalse konstruktsiooniga ruumketikast.See ruum hoiab ankruketti. 25. Ankur ja -keti ehitus 
Ankruid jagatakse kahte rühma – tokiga ja tokita ankrud. Tokiga ankrud - Tokk paigutatakse risti käppade tasandiga, et suurendada käppade 
haakumist merepõhjas. Tokita ankrud – pöörduvate käppadega ankrud.  Tokiga ankur ei võimalda tõmmata ankrut klüüsi. Tokita ankrul on väiksem hoidejõud. HHP - hoidmisjõud on IACS nõudmisel kaks korda rohkem kui tavalisel sama 
massiga tokita ankrul. Ankru mass võib olla seerõttu 75% vähem tavalise ankru 
massist SHHP - hoidmisjõud on 4 korda suurem kui sama massiga tavalisel tokita ankrul. 
Mas võib olla mitte rohkem kui 50% tavalise ankru massist.


1.
1. Ankrusäär
2. D-eekel/ ketilüli
3. Pöörel
4. Avatud lüli
5. Suurem lüli
6. Kenteri seekel
7. Ankrueekel 26. Ahtri ehitus 
Ahtri kuju  ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast “lõigatud” ristlejaahtrit Ristlejaahter on välimuselt ilusam ja on hüdrodünaamiliselt parem, kuid 
peegelahtrit on lihtsam ehitada Ristlejaahter võib ekspluatatsiooni käigus saadda suurte slämmimise jõudude 
osaliseks


Ahtertäävi kuju sõltub roolist ja sõukruvist. Vältimaks liiga suurt vibratsiooni, 
peab olema sõukruvi ja ahtertäävi vahel piisav vahe, ning see faktor peamiselt 
määrab ahtertäävi kuju ja suuruse. Kursi muutmiseks kasutatakse rooli Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja
rippuvat rooli. Laeva sõukruvil on 3-6 ühesugust laba, vastavalt vajadusele. Oluline on, et 
sõukruvi oleks piisavalt uputatud töösüvistel Sõukruvist efektiivsem on gondelkäitur, mis on paremate 
manööverdamisomadustega, ei ole vaja roolilehte keeramiseks. 27. Lastiseadmed (v.a. kraanad) Vööri- ja ahtriuksi kasutatakse ro-ro laevadel. Vööri uksed on kas üles tõstetav (visiir) või küljele avanevat tüüpi. Uksed on pigaldatud peale poole vabaparda tekki ja on ka tehtud lisaks vööri 
lisauks, mis osaks põrkevaheseinast. Ramp on vööris või ahtris. Rambid võivad olla ka laevas sees võimaldamaks 
ligipääsu erinevate tekkide vahel. Sisemine ramp võib võimaldada ligipääsu 
mitmele tekile ja ka fikseeritud asendis olla ise lastitekiks.On ka laevasi, kus 
tõstetav ramp on veekindlaks katteks. Võib olla ka pöörlev ramp (slewing ramp), mida on võimalik langetada 
mõlemasse pardasse. 28. Kraanad: ehitusdetailid, tööpõhimõte 
Mastide tugevuse, mida kasutatakse lastikraanade toestamiseks, määrab ära 
klassiühing. Mast on ehitatud kokku rollitud metall-lehtedest, mis tehases kokku 
keevitatakse. Omanik võib paigutada laevale üks kuni mitu kraanat. Kraanasi on hakatud ehitama rohkem elektrimootoritega, vähendamaks 
ehituskulusi Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga 
töötamise. Kui nt on paigutatud kaks 20t tõstevõimega kraana siis mõlemat 
rakendades peab olema võimalik tõsta 40t lasti.Kraana võimaldab tööd 360–se 
pöördenurga ulatuses. Väga raskete lastide tõstmisel võidakse kasutada laeva külge kinnitatud 
pontoone, mis suurendavad veeliini pindala ja tõstavad seeläbi meetatsentri 
kõrgust, suurendades püstivust


29. Pilsisüsteem  Pilss on koht trümmi alumises osas, kuhu koguneb laeva sisemusse sattunud vesi
ja kust see välja pumbatakse Kõik kaubalaevad peavad olema ehitatud võimekusega pumbata ükskõik milline 
veekindel sektsioon tühjaks kui laeval on kreen 5 ja tasakiilul Reisilaeval peab olema võimalik pumbata sõltumata kreeni olemasolust Laeva tühjaks pumpamise tarvis on vajalik paigutada kumbagi poordi pilsitorustik
ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on 
tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi 
peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem
Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja 
püstuvuse muutmise eesmärgil. Ballast on merevesi, mis pumbatakse vastavasse ballasttanki Ballastitankid võivad asua topeltpõhjas, vöör ja ahterpiigis. Ballastsüsteemi klapid peavad võimaldama voolu mõlemas suunas


31. Tankide mõõdutorud, -õhutorud  Mõõdutorud on igal tankil ja ka ruumidel, kuhu ei ole kerge ligi pääseda, ning on 
paigutatud imitoru lähedusse, ehk tanki kõige madalamasse punkti Mõõdutoru alla paigutatakse paksem plaat (striking plate), et pideva kasutamise 
juures põhja plaadistus kahjustada ei saaks. Õhutorud on tankides vältimaks õhu jäämist tanki selle täitmisel või vaakumi 
tekkimist tühjendamisel.  Õhutoru paigutatakse tanki vastaspoolele täitmise 
torust ja kõige kõrgemasse kohta. Kütusetankidest ja ja kohverdamidest tulevad õhutorud paigutatakse välitekil 
kohtadesse, kus välja tulevad aurud ei põhjusta ohtu 32. Erinevad ventiilid, nende ehitus Globe valve ja Gate valve on väliselt samasugused, peal on manuaalselt 
avatav ventiil (keerates vastu- ja päripäeva). Sees olev klapp on Globe valvel 
horisoontaalne aga Gate ventiilil vertikaalne. Mõlemaga saab peatada, täielikult 
avada või reguleerida vee voolavust. Hea tihendatus, ehituselt lühike. Miinuseks on tihendid hävivad kiiresti, mustus pääseb tihendi vahele • Kasutatakse • jahutusvee süsteemis • ballasti süsteemis • pilsi süsteemis • tankerite kaubasüsteemis Gate valve: https://www.youtube.com/watch?v=C5ZMLWujKGs Globe valve: https://www.youtube.com/watch?v=GSEIpwf5FBI&t=385s  Butterfly valve Plussid: lühikese ehitusega, kerge, praktiliselt takistamata vool, lihtsasti 
remonditav, lihtne juhtimine Miinus: raske voolu hulka kontrollida Kasutatakse: jahutusvee süsteemid, merevee klapid, kaubasüsteemid VLCCdel 
(very large crude oil carrier) ja ULCCdel (ultra large crude oil carrier) https://www.youtube.com/watch?v=jZgOb55J8Eg  Ball valve Topelt tihendus, kuna tal on sees pallikujuline klapp, mis reguleerib vee 
voolavust, siis sellest tekip topelt tihedus.   Plussiks: takistamata vedeliku


vool täielikult avatud asendis, turbulents puudub Miinuseks: kallis, raske https://www.youtube.com/watch?v=RvD1R8Tlr9M&t=109s  33. Päästepaadi ehituslikud nõuded  Peab olema varustatud mootoriga  Alates 1986a. Ehitatud laevadel peavad olema kaetud päästepaadid  Samuti peavad päästepaadid vastu pidama veeskamisele täis rahvast ja juhul kui laeval on käik 5kn • Päästepaadi korpus peab olema tulekindel või mittesüttiv • Päästepaat peab taluma lööki vastu laeva parrast veeskamise ajal, ning kukkumist vette 3m kõrguselt • Päästepaadi maksimaalne mahutavus on 150 inimest • Päästepaat peab võimaldama kiiret pardale minekut ja väljumist  Päästepaadil peab olema redel pardale saamiseks • Püstivus peab olema piisav (GM>0), kui inimesi on 50% mahutavusest, kes kõik istuvad ühel pool diametraaltasapinda • Päästepaat peab olema mootoriga, mis peab olema võimeline töötama vähemalt 5 min veest väljas ja töötama ka siis, kui väntvõll on uputatud  Päästepaadi kiirus peab olema vähemalt 6kn rahulikus vees mahutades 
täisarvu inimesi, ning suutma teha 2kn pukseerides 25 inimesega 
päästeparve  Paadil peab olema kuivenduskork, rool ja tiller  Päästepaate ja valvepaati peab olema võimalik veesata 200 kreeni ja 100 
trimmi 34. Päästepaadi taaveti nimetused Paate lastakse vette paaditaavetite abil. Paaditaaveteid on mitmesuguse 
printsipiaalse ehitusega. Gravitatsioonilised - Gravitatsiooniliste paaditaavetite tüübid: a) libisev, b) 
ühešarniirne, c) kahe- šarniirne Libisevad taavetid liiguvad paadi allalaskmisel rullidel mööda spetsiaalseid 
juhtpindu nii, et paat kaldub üle parda. Nii taavetite kui ka paadi allalaskmiseks 
piisab paati hoidva lööpri järgiandmisest paadivintsai abil. Lööpri järgiandmisel 
laskuvad kõigepealt tööasendisse taavetid ja alles seejärel hakkab laskuma paat 
taavetite suhtes.


Ühešarniilised taavetid pöörduvad lööpri järgiandmisel ümber taaveti allosas 
asetseva šarniiri nii, et paat kaldub üle parda. Peale taaveti kaldumist äärmisesse
asendisse toimub lööpri edasisel järgiandmisel paadi allalaskmine. Kahe rullšarniiriga taavetid omavad kahte šarniirset toetuspunkti. Lööpri 
järgiandmisel liiguvad mõlemad rullšarniirid mööda juhtpindu teise äärmisse 
asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe šarniiriga taavetite kalde ulatus 
on suurem kui ühe šarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, 
seda eriti laeva kreeni korral 35. Rippuva lasti mõju püstivusele Laeva raskuskese muutub vastavalt kauba raskusele, kraana noole pikkusele ja 
kõrgusele. Raskuskese (center of gravity) liigub kraana tipu suunas.


36. Ventilatsioon: vajadus, tööpõhimõte Ventilatsioon on kas naturaalne või mehaaniline. Naturaalse ventilasiooni puhul õhu vahetust reguleeritakse katete avamise ja 
sulgemisega. Mehaanilise ventilatsiooni võimalused on: • mehaaniline pealevool/naturaalne äravool • mehaaniline äratõmme/naturaalne pealevool • mehaaniline pealevool/mehaaniline äratõmme Laoruumid ja töökohad võivad olla varustatud naturaalse ventilatsiooniga, kuid 
ruumides kus on oht mürgiste aurude tekkeks, peab olema tagatud mehaaniline 
väljatõmme Mehaaniline ventilatsioon on tagatud masinaruumis. Laeva trümmid on enamasti ventileeritud mehaanilise sissepuhe ja naturaalse 
väljatõmbega Tsentrifugaal ja aksiaalne ventilaator:  Aksiaalne ventilaator on kompaktne, efektiivne, kuid on mürarikas • Tsentrifugaal ventilaatoreid kasutatakse kohtades kus on oluline vähem müra tekitada, ning ka ruumides, kus võivad olla plahvatusohtlikud gaasid, kuna tsentrifugaalsel ventilaatoril ei asu mootor õhukanalis. Ventilatsioonitorustik peaks ideaalis olema tulekindla sektsiooni sisene, kuid kui läbib 
tuletsooni, peab olema vasrustatud automaatselt sulguva tulesiibriga


37. Isolatsiooni vajadus Isolatsiooni kasutatakse nii soojendamisele kui ka jahutamisele kuluva 
energiahulga vähendamiseks.  Laeva isolatsioonimaterjalidel on ka ülesanne tulekahju levikut piirata, müra- ja 
vibratsiooni vähendamine. Laeval kasutatav isolatsioon peab vastu pidama niiskusele ja veele. Tulekahju leviku piiramisel on oluline takistada kuumuse edasikandummist ühest 
ruumist teise. Heliisolatsioon on oluline eluruumides aga ka masinaruumis. Kuumade vedelike torustik ja õhutorud võivad olla isoleeritud vähendamaks 
soojakulusi. 38. Korrosioon ja korrosioonikaitse meetodid Korrosioon on redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt 
agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi 
elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Samuti tahked 
mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Korrosiooni 
- kiirendavad - soojus, niiskus (aurutoru, tuletõrjevee toru), 
- aeglustavad - õhu kuivus (kõrbes) Peamine korrosioonitõrje vahend  teraslaevadel on alati olnud korralik värvkate. 39. Tulekaitseseinte tüübid A-klass
Konstrueeritud terasest või muust samaväärsest materjalist.
• Peab suutma hoida kinni leeki ja suitsu 1h standartse tulekahju testi jooksul
• peab vastu 180kraadini
 
B-klass
Peab olema mittepõlevast materjalist
• Peab suutma kinni hoida leeki 1/2h standartse tuletesti jooksul
 • peab vastu 225kraadini C-klass
Tehtud mittepõlevast materjalist, ei lisandu eraldi nõudeid suitsu, leegi ega temperatuuri 
tõusu kohta 40. Tulekustutussüsteemid? Vesikustutussüsteem nt.  tuletõrjevoolikud


Veepihustussüsteem - Veepihustussüsteem on tulekustutussüsteem, mille 
puhul pihustatakse tulekoldesse vesi madalsurve veeuduna või kõrgsurve 
veeuduna. Eristatakse kuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi. Märjas veeudusüsteemis 
on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju 
tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballoon ja pihusti avaneb. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik 
rõhu all kuni suletud sektsioonklapini Gaaskustutussüsteem Gaaskustutussüsteem, laevades tavaliselt süsihappegaas- (CO2) -
tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud 
laevaruumides (nt masina-, lasti- ja tankerite lastipumbaruumid). Süsteem 
koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos
juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega. Vahtkustutussüsteem Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna 
katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt lastiruumid) täitmisega vahuga. Kantavad kustutid Kantavad gaas-, vaht- ja pulbertulekustutid paigaldatakse laeva eri kohtadesse Vesikardin Vesikardinaid paigaldatakse tule leviku tõkestamiseks parvlaevadele, mis veavad
avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, laevade tootmisruumidesse, 
laevakoridoridesse jm. 41. Tankeri ehituse isepära Laeva keskosasa on lastiruumid. Pealisehitis on ahtris, kindlasti tuleb vältida ehitisi laeva keskosas, kus tekivad 
suured pinged, tankerid on tavalislet väga suured ja pikad mistõttu neil tekivad 
väga suured piged laeva keskosas. Umbreelinguid laeva keskosas ei leia, vaid on avatud reelingud, et vesi liiguks 
paremini tekilt ära. Tankeritel on lubatud madalam vabaparras ja sellega seotult peab olema 
käigutee laeva diametraaltasapinnas (catwalk) võimaldamaks ohutut liikumist 
laeva tekil. Vööris peab olema 7% laeva pikkuse ulatuses pakk, mis lubab madalamat 
pardakõrgust 42. Laeva osad (vt loeng 7)


43. Lastiluukide veekindluse saavutamine Lastiluuke peab pidevalt hooldama ja kontrollima. Tihendeid peab pidevalt puhastama ja kui tihendid tunduvad „väsinud“ peab 
need välja vahetama. Luugi sulgurid peavad olema ideaalses korra ja suurt raskust rakendamata 
sulguma.  Peab vältima korrosiooni teket – luuke pidevalt hooldades ja värvides. Värvimisel peab hoolikalt jälgima, et värv ei satuks tihendite peale, kuna see 
rikub tihendit. Luugi sulgureid peab õlitama.  44. Ujuvusvaru Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat 
ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest 
ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, 
vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. 
Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja 
reisilaevadel kuni 100 % 45. Veekindlad uksed Veekindla vaheseina mõlemal pool asuvatesse ruumidesse minekuks kasutatakse
veekindlaid uksi. Avaus tehakse nii väike kui võimalik, reisijatele mõeldud alades on loomulikult sellised avad suuremad.


Veekindlad uksed allpool veeliini on enamasti üles või alla libisevad uksed ehk liuguksed (sliding door). Hingedega uksi ei ole lubatud teha, kuna neid oleks võimatu üleujutamise korral 
sulgeda. Liuguksed peavad olema opereeritavad laeva kreeni korral kuni 15kraadi ja peab 
olema võimalik avada ja sulgeda ukse juurest ja ka asukohast kõrgemal kui 
vaheseinte tekk. Reisilaevadel tehakse testimine enne ukse paigaldamist, veendumaks, et peab 
veesurvel vastu. Pealpool veeliini võivad olla paigutatud hingedel veekindlad, mis
on varustatud tiftidega (pins). 46. Teoreetiline joonis (lõigete nimetused), milleks 
kasutatakse Laeva ehitamise esimeses järgus joonestatakse laeva plaan. Kolm üksteise suhtes risti olevat lõiget annavad ülevaate laeva korpuse joontest 
– baatoks, veeliinid, kaared. Külgvaatele joonistatakse baatoksid (buttock planes), need on kõverad, mis 
tekivad laevakere lõikamisel pikitasandiga paralleelsete tasanditega. Poollaiusel kujutatakse veeliine (waterplanes), mis tekivad kere lõikamisel water
line- ga paralleelsete tasanditega. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared (transverse sections), mis saadakse 
keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 
(vahel 10). Nende lõigete abil koostatakse teoreetiline joonis. Teoreetilise joonise abil saab arvutada erinevate kõverpinnaga ääristatud 
kujundite mahtusi. 47. Kere koefitsendid. Veeliinitäidlustegur (Cw) waterplane coefficent Cw=veeliini pindala/(Lpp*Beam moulded) Lpp_perpendikulaaride vaheline pikkus Beam moulded - maksimaalne laeva laius, mõõdetuna siseplaadistuselt Keskkaare täidlustegur (Cm) midship-coefficent Cm=veeliini pindala/(Beam moulded*draft) Draft – laeva kõrgus mõõdetuna baasjoonest suvise lastiliinini Üldtäidlustegur (Cb) block coefficent  Cb= veealuse osa maht/(Lpp*beam*draft)


Cb on tähtsaim, seda kasutatakse nii teoreetiliste kui ekspluatatsiooniliste 
arvutuste tegemisel. Prismategur (Cp) prismatic coefficent  Cp= veealuse osa maht/(Lpp*veeliini pidnala) 48. Päästepaadi detailide nimetused. Rool Kompass Vabastuskang Istekohad Hädaohu korraks tiller (kui rool lakkab töötamast) Sõukruvi Mootor Roolileht Veeväljalaske ventiil põhjapeal Kütusetank Küljel köied haaramiseks Õhuvarud Veevarud Konksu vabastamis kaabel Luuk Avaus sisenemiseks ja väljumiseks Hädasignaalituli 49. Erinevad roolitüübid Roolide tüübid olenevalt pöörlemistelje paigutusest 
1.tavalised  (balansseerimata) roolid – pöördetelg läbib roolilehe esiserva, 
2.balansseeritud – pöördetelg paikneb esiservast ahtri poole. 
Viimane variant võimaldab rooli keeramisel kasutada tunduvalt väiksemat jõudu. 
Roolide tüübid: 
a)hingedele paigutatud balansseerimata rool, 
b) balansseeritud alt toetatud rool, 
c) poolbalansseeritud poolripprool, 
d) balansseeritud ripprool; 


50. Keevitamine: plussid ja miinused. Erinevad 
meetodid. Plussid: 1. keevitamist saab kasutada materjalide eeltöötluses 2. lihtsamini saavutatakse liidete vee- ja õlikindlus 3. metallide liitmine omavahel toimub kiiremini (keevisliide vs neetimine) 4. väiksem tühikaal, ja seega suurem kandevõime (vähem terast) 5. needid vajavad hooldust ja väljavahetamist, mis keevitamise kasutamisega 
jääb ära 6. korpuse välispind on sile - kuna puudub plaadistuse ülekate - ja see tähendab 
väiksemat hõõrdetakistust vees ja omakorda väikemat kütusekulu Miinused: Keevituskoha kõrvalt võib hakata pragunema (suurte pingete korral) Enamasti kasutatakse laevaehituses sulandkeevitust: liidetavate materjalide 
servad sulatatakse sulavuspiirini ja liidetakse kokku Gaaskeevitus Sulandkeevituse tegemiseks kasutatakse erinevaid kaase koos hapnikuga 
saamaks kõrge temperatuuriga leeki. Kõige rohkem kasutatakse atsetüleeni, mis 
annab koos hapnikuga põletades leegi temperatuuriga 3000C. Elektri kaarkeevitus Kasutatakse elektrit mis elektroodi kaudu suunatakse keevitatavatesse 
detailidesse. Kui elektrood viiakse kontakti keevitatavate detailidega, luuakse 
elektriring. Eemaldades elektroodi väikesele kaugusele plaadist, et elekter on 
võimeline hüppama vahelisse prakku, luuakse kõrge temperatuuriga elektriline 
kaarleek, mis sulatab detailide servad. Räbuga varjestatud keevitus Metalli kaarkeevitus algas tavalise metall-lati ühendamisega elektriringi, mis ei 
andnud piisavalt head tulemust Tänapäeval kasutatakse elektroodi ümbritsemist räbuga, mis kaitseb keevisliidet 
ümbritseva hapniku ja lämmastiku eest


Räbusti sulab keevitusprotsessis, seejärel tahkub ja isoleerib keevisliite 
ümbritsevast keskkonnast Piigart – vee äravoolukoht. Tugipostid e pillarid (pillars)  Pilss – veevagu, kuhu vesi koguneb Stringerid – T-kujulised plaadid Pillar – tugipost Kavitatsioon -  gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike moodustumine 
voolavas vedelikus.

Document Outline

• 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude
• 9. Mis on laeva raskuskese?
• 10. Mis on laeva ujuvuskese?
• 11. Laev kui tala (põhimõte mida talaga võrdlemine tähendab)
• 12. Laeva vabadusastmed
• 13. Süvisekamm
• 14. Wheelhouse poster - mida sisaldab?
• *erinevad keskkonnad (magevesi, soolanevesi)
• *täislastil, tühilastil
• asub kaptenisillas.
• 15. Laevaehitusmaterjalid, lühikirjeldus
• 16. Laevaehituse terased. Miks on erinevaid teraseid?
• 17. Korpuse plaadistus ja tugevdamine
• 18. Põhja ehitus
• 19. Laeva tekid, ehitus, tugevdamine
• 20. Erinevad lastiluugid
• 21. Vaheseinad
• 22. Pillarid: ehitus, vajadus
• 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon
• 25. Ankur ja -keti ehitus
• 26. Ahtri ehitus
• 28. Kraanad: ehitusdetailid, tööpõhimõte
• 29. Pilsisüsteem
• 30. Ballastisüsteem
• 31. Tankide mõõdutorud, -õhutorud