Iseloomustus Kaitseb toiduained külmakahjustuse eest. Kotte võib kasutata toiduainete soojendamisel mikrolaineahjus ning vees. On roostevabast terasest Kotid on taaskasutatavad ja nõudepesumasinas pestavad. On võimalik vakumeerida ka klaastaaras nagu pudelis ja purgis. Gaaside vajalikus Vakumeerimisele loomulikus gaasikeskkonnas on atmosfääris lämmastikku (inertgaas), süsinikdioksiidi ning argooni. Inertgaasid aitavad vältida oksüdeerumist, mida kasutatakse koos süsinikdioksiidiga et vältida pakendi deformeerumist. Erinevad vaakumpakendajad Käsitsi reguleeritav Poolautomaatne Täisautomaatne
paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. · Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. · Mis on tähtkujud
MITTEMETALLID Mittemetallideks loetakse elemente, mille välisel elektronkihil on neli kuni 8 elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused:
vedelal kihil. Tahkes olekus on selle aine tänu suuremale rõhule. Rauarikast tuuma peetakse ka Maa suhteliselt tugeva magnetvälja põhjustajaks. "Kortsud" maakera pinnal peegeldavad tema sisemist aktiivsust. Maa Veenus Rõhk pinnal 1 atm 90 atm Koostis: (protsentides kuivast õhust) lämmastik 78 % 2% hapnik 21 % -- süsihappegaas 0.03 % 97 % veeaur kuni 4 % 0.1 % inertgaasid 0.95 % ? Taevas Esimesteks verstapostideks taevas olid muistsetel kalendritegijatel Kuu ja Päike. Päikesekiire langemine altarikivile tähistas aasta vahetumist nii Inglismaal Stonehenge'is kui asteekide Päikesepüramiidil. Täpsemaks mõõtmise saamiseks pidid tegema mõõteriista -- nimetame teda observatooriumiks. Uue Kuusirbi ilmumisega algas uus kuu, märgati selle ilmumist 12 korda aastas ning jagatigi kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks --
7.Maa · Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased · Maa kaaslaseks Kuu · Siseehitus : maakoore all tahke u 2900km paksune kiht mantel(tahke), mantli all 2200 paksune vedela aine kiht, kõige all tuum (tahke). · Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast) · Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked, maavärinad · Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid) · Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel jne · Maa tiirleb ümber päikese · Pöörleb ümber oma telje 8.Maa-rühma planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss (iseloomustus eespool) 9.Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ( iseloomustused eespool) 10.Komeet · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest
N2 + 3H2 = 2NH3 - terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas. Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril( äike,põlemine,)Esmase saadusena tekib lämmastikoksiid: N2 + O2 = 2NO,madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. 4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris.
Sellisteks aineteks on leelismetallid, leelis-muldmetallid, üleminekumetallid ja mõned gaasilised ained. 2. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välisele väljale vastupidises suunas, kuid ka nende molekulide osa on väike. Väljade liitumise tulemusena on välja magnetiline induktsioon aines väiksem kui vaakumis (need ained nõrgendavad veidi magnetvälja). Sellisteks aineteks on inertgaasid, vesi, vask, kuld, hõbe ja paljud anorgaanilised ning orgaanilised ühendid. 3. Ferromagneetikud ained, milles suure osa molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja suunas ja seetõttu välja magnetiline induktsioon aines võib olla kümneid tuhandeid kordi suurem kui vaakumis (oluliselt tugevdavad magnetvälja). Sellisteks aineteks on raud, nikkel, koobalt ja nende sulamid.
et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku kaitsekeskkonna, et õhus leiduvad gaasid ei pääseks keevituskaare juurde. Inertgaase kasutatakse näiteks kõvajoodise tegemiseks kaarjootmisel ja alumiiniumi keevitamisel. Võrra Aktiivgaasid loovad keevitusprotsessi toimumiseks sobiva kaitsekeskkonna ja osalevad ka ise keevitusprotsessis. Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne gaas
3. Töötingimused 4. Elektroodi varda keemiline koostis 5. Kattetüüp 6. Voolu tüüp 7. Positsiooni tähis 8. Vesiniku sisaldus kattes MIG/MAG keevitus MIG protsess-poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas tunnusnumber 131 kaitsegaasideks Ar,He(Ar+He)Keevitatakse värvilisi metalle ja roostevaba terast. MAG protsess-poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskkonnas tunnus nr 135 kaitsegaasideks CO2(Ar+CO2)keevitatakse musti metalle. INERTGAASID-ei osale keevituse keemilises protsessis. AKTIIVGAASID-osalevad keemilises protsessis MIG/MAG keevitus-nimetatakse poolautomaadiks selle tõttu, et elektroodi etteanne on mehhaniseeritud. MIG/MAG keevitusseade koosneb kolmest põhi komponendist. 1.vooluallikas(alaldi,inverter)keevitus vool DC+2.Traadi(elektroodi) etteande mehhanism 3.gaasiseade Seadme sisselülitumise järjekord 1.gaas 2.vool 3.traat MIG/MAG keevitusseadme ehitus: 1.kaitsegaasi klapp 2.keevitus traadi pool 3
Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, elektriline tugevus ja dielektrikuskaod. . Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (nt vesinik, inertgaasid). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest,mille positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti ( nt tekstoliit).Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, st süsteemi, kus kaks võrdset vastasmärgilist laengut asuvad üksteisest teatud kaugusel. Dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, elektriline tugevus ja dielektrikuskaod. 1.1.1 Dielektrikute polarisatsioon
materjalist keha võib deformeeruda. Archimedese seaduse sõnastus: vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Gaaside omadused · Gaasid on kergesti kokkusurutavad ja täidavad kiiresti kogu neile saadaoleva ruumala. · See näitab, et gaasi molekulid on üksteisest suhteliselt kaugel ning pidevas kaootilises liikumises. · Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed, v.a inertgaasid, mis on atomaarsed. · Enamus gaase on madala molekulmassiga. · Erinevate gaaside mitmed füüsikalised omadused on väga sarnased, eriti madalatel rõhkudel. · Gaasi rõhk P on jõud F, mida gaas avaldab pindalaühikule: · Molekulaarkineetilise teooria raames tuleneb rõhk gaasi molekulide põrgetest vastu pinda: mida suurem on rõhk, seda rohkem on põrkeid või on põrked energiarikkamad. · Õhurõhku võib mõõta baromeetriga. Keskmine õhurõhk on 760 mmHg, mis vastab 1,01·105
HPLC aparaadiga. 15. Nimetage (koos lühikirjeldusega) kolm detektorit, mida kasutatakse vedelik-kromatograafias. Juhtivdetektor, UV-detektor, flueresentsdetektor, amperomeetriline detektor. 16. Millist tüüpi ühendeid on võimalik analüüsida järgnevate kromatograafia variantide korral: gaas-absorptsioon, gaas-vedelik, kõrgrõhuvedelik-, ioon-, eksklusioon. GA- inertgaasid, lenduvad gaasid; GV- KRV- Ioon- kloriid, NO3 ioon CO3 ioon, anioonid ja katiooni. E- polümeerid/valgud Massispektromeetria 17. Massispektromeetria olemus ja massispektromeetri ehituse blokk-skeem. Selgitage erinevate ionisatsioonimeetodite otstarvet massispektroskoopias (MALDI, ESI, keemiline ionisatsioon, elektronlöök) Võrrelge elektronlöögi ja MALDI teel saadud massispektreid.
keskmiselt 30% rohkem vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante. Nii pannakse suuresti rõhku sellele, et mahetoit jõuaks eestlasteni kätte kiirelt ning värskelt ; samuti, et mahetoodete kättesaadavus oleks laialdane. Ülimalt populaarseks on eestlaste jaoks saanud ka säästupirnide kasutamine. Aga ka säästupirnidel on kaks poolt: jah, neid kasutades kulutame me 70-80% vähem energiat, aga teisalt, säästulambi koostisesse kuulub palju laialdasem hulk keemilisi elemente: volfram, inertgaasid, strontsiumoksiidid, baarium, kaltsiumoksiid ning lisaks eriti mürgine elavhõbe; mistõttu kuulub säästulamp ohtlike jäätmete hulka ning selle kahjutuks tegemine võtab hulga raha ja aega. Eesti omab oma territooriumidel kahte ülimalt olulist maavara: põlevkivi ja turvas. Tänu tubale on Eesti üks maailma suurimaid turbaeksportijaid. Kuna turvas põleb madalal temperatuuril ja järelejääv tuhk leiab kasutust põllumajanduses, on turba mõõdukas
·Gamma-hüdroksübutüraat (GHB) · Inhalandid ·Kanep · Etüülalkohol Anesteesia, analgeesia an + aisthesis (tundlikkus, Kr) an + algos (valu, Kr) · Anesteesia ülesandeks on luua tingimused kirurgiliseks operatsiooniks, sealhulgas organismi elutähtsate funktsioonide säilitamine operatsiooni ajal · Üldanesteesiat - kõikide tundlikkuse liikide kadu on võimalik saavutada mitmete ravimite abil, kasutades neid ühekaupa või kombinatsioonis · Keemiliselt mitmekesine rühm - inertgaasid (ksenoon), lihtsad anorgaanilised ja orgaanilised ühendid (dilämmastikoksiid ja kloroform), komplitseeritud ühendid (halogeene sisaldavad süsivesinike derivaadid) · Teadvuse hälvitamine looduslike gaasidega eelajaloolistest aegadest · XIX sajandi künnisel soovitab Humphrey Davy kirurgidele "naerugaasi"- dilämmastikoksiidi, 1844, Horace Wells proovib võtta kasutusse (Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas,
Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa / 59 PI + 15% MoS2 Rockwelli kõvadus Läbilöögipinge, kV/mm Mahueritakistus, Iseloomustus: 15 % molübdeendisulfiidi lisandiga polüimiid toode on lahenduseks olukordadele, kus määrimine on pea olematu vaakum, inertgaasid (kuivkeskkondades). Värv hallikasmust Tihedus 1,65 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % Lubatud töötemperatuur õhus, °C 260
kasutamine võimaldab seadmete, nagu trafode ja võimsuslülitite gabariite vähendada, kuna tema elektriline tugevus on õhu vastavast näitajast ligemale 2,5 korda suurem. Gaase kasutatakse: · kaablites · trafodes · kondensaatorites, · kõrgpinge võimsuslülitites, · elektrimasinate jahutamiseks vesinik-hermeetiliselt rõhu all 3 atm, · gasotronides (pildil) ja türotroonides inertgaasid (N, H2,), elavhõbeda ja naatriumi aurud. 4.5 Sünteetilised polümeersed dielektrikud Elektrotehnikas ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti sünteetilisi polümeere. 1. Polüstürool on tahke läbipaistev materjal. Kõrged elektrilised omadused. Happe-ja leeliskindel. Vastupidav osoonile. Termoplastiline. Mehaaniliselt töödeldav. Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse: pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm
värvilised metallid 6 Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga ( MIG/MAG ) Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevita- misel. Kaar põleb elektrooditraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert-(heelium ja argoon) ja aktiivgaase (süsihappegaas) või segugaase (Ar + CO2). Inertgaasid on kasutusel värviliste metal- lide keevitamisel, süsihappegaas legeer -, kõrglegeer- ja süsinikteraste keevitamisel. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt. 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Elektrooditraat Sele 1. 2. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga Terminid argoon heelium kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga süsihappegaas Pea meeles
Eksosfäär 500 (1000) km kuni 10 000 km Tropopaus, stratopaus, mesopaus, ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides . Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!! H2O kontsentratsioon õhus varieerub ~0 - 5% keskmiselt (3000 ppb = 3 ppm) Atmosfääri keemilise koostise muutused
materjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ning osa vedelikke ja tahkeid aineid. Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- vinüülkloriid, tekstoliit). Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, s.t. süsteemi, kus kaks võrdset vastasmärgilist laengut asuvad üksteisest teatud kaugusel. Dielektrikut iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, dielekt- rikuskaod ja elektriline tugevus
KUUMUTUS Vajalik kuumutustemperatuur määratakse vastavalt termotöötluse viisile lähtudes terase koostisest. Termotöötlusahjusid köetakse kütuse (gaas, masuut, süsi) põletamisega (otseselt leegiga või kaudselt kuumade gaasidega) või elektrivooluga (küttekehade kiirgusega või induktsioonvoolu abil). Oluline tähtsus on ahju kuumutuskeskkonnal, mis võib olla tavaline (õhk, kütuse põlemisgaasid jne) või kaitsev (kontrollitav gaasiline keskkond, inertgaasid, vaakum). Tavalise kuumutuskeskkonnaga ahjus toimub terase pinnal tagi teke ja süsiniku väljapõlemine õhu, auru toimel või vastupidi – süsinikuga rikastumine gaasides oleva Co, C H 4 arvel. Kaitsva keskkonna puhul neid nähtusi ei toimu. Kuumutuskiirus oleneb eelkõige kuumutustemperatuurist ja kuumutusviisist ning metalli soojusjuhtivusest, mida väiksem see on, seda aeglasem peab olema kuumutus. Legeerivad elemendid ja süsinik vähendavad tunduvalt raua soojusjuhtivust
·Gamma-hüdroksübutüraat (GHB) ·Inhalandid ·Kanep ·Etüülalkohol Anesteesia, analgeesia (an + aisthesis (tundlikkus, Kr), an + algos (valu, Kr) · Anesteesia ülesandeks on luua tingimused kirurgiliseks operatsiooniks, sealhulgas organismi elutähtsate funktsioonide säilitamine operatsiooni ajal · Üldanesteesiat - kõikide tundlikkuse liikide kadu - on võimalik saavutada mitmete ravimite abil, kasutades neid ühekaupa või kombinatsioonis · Keemiliselt mitmekesine rühm - inertgaasid (ksenoon), lihtsad anorgaanilised & orgaanilised ühendid (dilämmastikoksiid & kloroform), komplitseeritud ühendid (halogeene sisaldavad süsivesinike derivaadid) Ajalugu · Teadvuse hälvitamine looduslike gaasidega eelajaloolistest aegadest · XIX sajandi künnisel soovitab Humphrey Davy kirurgidele "naerugaasi" (N 2O) 1844, 16.10.1846 demonstreerib William Morton Bostonis Harvardi arstidele dietüüleetri toimet · 1847 James Simpson kasutab sünnitusabis kloroformi
mida seni teadus ei ole veel seletanud. Eksperimentaalselt on näidatud samuti, et elektronid püüavad aatomis omada paralleelseid spinne. Näiteks, kui mingi energianivoo elektronorbitaalidel on 5 elektroni, siis need püüavad paigutuda nii, et kõik lubatud 5 orbitaali on täidetud paralleelsete spinnidega elektronidega (joonis 2.7). 2.5. Elektronstruktuur ja reaktsioonivõime. (joonis 2.11) Inertgaasid Elemendi keemilised omadused on otseselt määratud tema aatomite välimistel elektronkihtidel asuvate elektronide reaktsioonivõimega. Kõige inertsemad ja kõige väiksema reaktsioonivõimega on välimises elektronkihis s2p6 elektronkonfiguratsiooni omavad inertgaasid. Erandiks on vaid He, mille välimises elektronkihis on 1s2 elektronkonfiguratsioon. Seega elemendi suure keemilise inertsuse aluseks on s2p6 elektronkonfiguratsioon välimises elektronkihis.
on orienteeritavad: elektrivälja abil; või pinna töötlemisega elektriväli keerab neid püsti. Põhiparameetrid: tööpinged 1,5V, voolutarbe alla µA, töötemperatuur: +1 +500C. Kasutakse R-B-G süsteemis, - värviline indikatsioon. 3) Plasmapaneelid. Tegelikult gaaslahenduspaneelid. Elektrivool hõrendatud gaasis tekitab helenduse. Tööpinged 60 350V. Kasutami- sel inertgaasid He, Ne, Xe... Gaas kiirgab UV kiirgust. UV kiirgus muudetakse nähtavaks R-B-G luminofoori abil. 50 4) Elektroluminestsentspaneelid. Kiht, mis kiirgab valgust elektrivälja toimel (mingi luminofoor). Töötab vahelduvpingel 100 250V. 51 Pingejagur.
Lihtne odav, palju vett ümberringi (kui pumbad töötavad), rikub kaupa, mõnda kaupa ei tohigi, seadmeid, voolu all olevaid seadmeid ei tohi, põlevat vedelikku raske kustutada Auruga kustutus: ruum täidetakse auruga, surub õhu välja Kasutatakse suletud mitteeluruumides (trümmid, kütuse tankid, laoruumid, korstnad, kofferdamid). Vaja hermetiseerida ruum, rikub kaupa mehanisme, igat kaupa ei tohigi. Gaasidega (CO2 või inertgaasid) ruum täidetakse gaasiga Saab kasutada suletud ruumis, (masinaruumid, trümmid, korstnad, köögi ventkanalid). Vedel süsihappegaas mööda torusid jaamast hermeetiliselt suletud ruumi, kus aurustub. Balloon 40ltr sisaldab 30 kg CO2; Kiire effektiivne, ei riku kaupa, võib eljuhtmeid ja seadmeid. Palju balloone, kallis suitsugaasidega kustutus; vahtkustutus. - pulberkustutid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem.
Neutraalsed dielekt- lede eriomadused avalduvad elektri- ja magnet- rikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille väljas. positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse massi vähenemine sides ja infotehnoloogias, tööta- ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- mine raskendatud tingimustes (väga kõrge või väga vinüülkloriid, tekstoliit)
süsinikoksiidid ( CO, CO2 ), naftasaadused, aerosoolid, osoon Biosfäär hõlmab atmosfääri alumist osa , kuni 25 km kõrguseni – piiriks on osoonikiht. Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!! H2O kontsentratsioon õhus varieerub ~0 - 5% keskmiselt (3000 ppb = 3 ppm) Atmosfääri keemilise koostise muutused
annaabi.ee 
