Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1....
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W...
A 28.09.2014 Uurimisküsimus • Mis juhtub munaga, kui see asetada küllastunud soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt: Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 2 • Lahustasin 50g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveel...
1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolm...
Vee alla pandi lõhkema lõhkelaeng, et saada merepõhja nn. kajapilt. Sellest hoolimata jäi laev leidmata. Peale 1958. aastal välja tulnud filmi ,,Mälestusväärne öö" suurenes avalikkuse huvi ,,Titanicu" vastu. Jällegi käidi välja mitmeid jaburaid ideid ,,Titanicu" leidmiseks. Sulgeda kõik vraki avaused. Vee dissotseerimisel täidaksid tekkinud gaasid vrakiruumid ja annaksid vajaliku üleslõkkejõu. Pakuti välja muuta vrakk suureks jäämäeks ja saavutada sel viisil ujuvus , keegi aga ei suutnud seletada seda, kuidas kõiki neid avausi sulgeda. Ja pealegi ei teatud tollal, et ,,Titanic" murdus keskelt pooleks, mis oleks selle plaani aga täiest võimatuks muutnud. Inglane A, Hickey tõi välja sellise idee, et vesi laevas külmutada ja nii saaks laev hiiglasliku jääkuubikuna pinnale tulla. Veel taheti täita laeva vrakk miljonite tennisepallidega, või täita 180 000 t sulatatud vahaga ning pärast selle hangumist oleks laev pinna tõusnud....
Sestap tekivad ja kaovadki õitsengud mõnikord üleöö. Pindmistesse veekihtidesse võivad kerkida ka mittekoloonialised liigid, kuid need püsivad seal vaid tuulevaikse ilma korral. Väikseimgi lainetus segab nad tagasi veesambasse. Kuna üksiku raku mõõtmed jäävad alla kolooniate omale, on rakkude ujuvus tunduvalt kehvem. Sügavates rohketoitelistes järvedes võivad sinivetikad vohada ka mitme meetri sügavusel, jäädes nii märkamatuks. Enamik sügavamaid väikejärvi on suvel termiliselt kihistunud. Teisisõnu ei segune järv veetemperatuuri erinevuse tõttu pinnast põhjani läbi. Kui kesksuvel on pinnakihi temperatuur 25 ºC, siis viie meetri sügavusel võib see olla 6 ºC. Allpool see väheneb veelgi, kuni põhjakihis ehk hüpolimnionis jääb 45 ºC piirile...
Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Ujumisõpetuse faasid 1.Algõpetus Kohanemine veega, sukeldumine · veekartuse ületamine · veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine · vette väljahingamine ja hingamisõpetus · vettehüpped jalad ees Lamamine veepinnal, ujuvus : · vee kandejõu kasutamine, · horisontaalasendi omandamine vees, · kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine, · püstitõusmine ujuvasendist. Esimesed ujumisliigutused koer, koerakrool, algeline seliliujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus Eri ujumisstiilide tehnika krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine: · jalgade töö, · käte töö,...
Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. Neutraalne ujuvus miks on tähtis ja kuidas see saavutatakse? Pilet 6 1. Ahvenlased 2. Kus toimub luukaladel ja kõhrkaladel loote areng? 3. Valem (mis täht, mida sümboliseerib) 4. Ohustatud ja kaitstavad kalaliigid Eestis Pilet 7 1. Eesti kalafauna üldiseloomustus 2. Kalanduse ja kormoranide interaktsioon 3. Eesti võldaslased 4. Sooline dimorfism kaladel Pilet 8 1. Haug, angerjas, harjus 2. Võõrliigid Eestis 3. Kalavalem 4...
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse , püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria Käikuvus...
4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3...
Jõud rakendub selle mahu keskmesse, s.o. rõhukeskmesse.
1.13 Rõhk toru seintel
Kuna tegu on kõverpinnaga, siis mis tahes toru teljega risti olevas suunas võrdub jõud rõhu ja torupooliku
projektsioonikorrutisega: , L- toru pikkus, d- toru diameeter, p- rõhk (mis tekib sisepinnale).
Tõmbepinge lõikepinnas: , torukäänakul: , pinge
1.14 Kehade ujuvuse tingimused
Kehade ujumist seisvas vedelikus iseloomustab ujuvus ja püstuvus.
Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal. Seisvas vedelikus mõjub kehale kaks jõudu: raskusjõud e. kaal F g ja
üleslükkejõud Fz. Kui Fg>Fz siis keha vajub; kui Fg=Fz siis keha asend vedelikus ei muutu; kui Fg
1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED...
Põhimõtted ja määratlused Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate...
Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus , veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole....
tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus , veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18...
o Veeväljasurve vee kogus, mille ujuv laev välja tõrjub. Sõltub vee tihedusest (see omakorda soolsusest ja temperatuurist) ja sellest kas laev on tühi, osalises või täislastis. Mõõdetakse ruumalaühikutes, nn mahuline veeväljasurve, (kasutatakse harva) või massi- ja kaaluühikutes, nn kaaluline veeväljasurve, harilikult tonnides. o Ujuvus kvalitatiivne termin, laeva võime püsida vees määratud asendis. Täislastis stabiilsem kui tühjalt. o Detsibaar okeanoloogias 1 dbar vastab sügavus 1m (10 dbar 10m jne). · Tsentrifuug ja güroskoop. o Tsentrifuug kiiresti pöörlev seade, mille abil saab uurida tsentrifugaaljõu mõju seadmesse paigutatud objektile või eraldada objekti erinevaid koostisosi....
Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus . Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid...
Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus , veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole....
MAKSUD - ALKOHOLIAKTSIIS Seminaritöö avaliku sektori ökonoomikas Käesoleva töö kvantitatiivsete arvandmete põhiliseks allikaks on Eesti alkoholiuuringu tulemused, mis on avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatavas alkoholi aastaraamatus (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Tallinn 2012), Rahandusministeeriumi ning Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel. Alkoholiaktsiisi olemus Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisiga. Toode Aktsiisimäär Aktsiisimäär Ühik alates 0...
Award- autosutama Axis- teelg Balance rudder- balanseerool Beam- põikitala Bearing- peiling Beathing- sildumine Bevel- kaldserv Bevel wheel- konushammas ratas Bhp- hobu jõud Blade angle- boss- juhtima brace-prassima Bracket- tugi bulkhead- vahesein buoyancy- ujuvus Cargo handing- lasti käsitlus cause põhjus cavitation- sõukruvi murundamine Centre of gravity- gravitatsioni kese circumstances- asjaolukorrad Clockwise- päripäev collision bulkhead- kokupõrge vaheseinas Commence- alustama comply with- milekagi vastusesolema...