saame valemi vahede summana. Äärmiste ordinaatide puhul tuleb ka trapetsreegli (või Simpsoni reegli) kordajat mitte unustada. Kasutades momentide arvutamisel f(A) osakomponente, kus on trapetsreegel (või Simpsoni reegel) juba olemas on kordajateks 5...1;0;-1...-5. Füüsikast on teada, et osapindalade momentide summa jagamisel pindalaga või vastavate funktsioonide summade jagamisel ja L-ga korrutamisel saame raskuskeskme kauguse teljest tavaliselt laeva miidlist (või ka AP-st, kuid siis on õla kordajad 0; 1; 2 ... 10) L My 2 f (M ) XF = = 2 L yxdx L f ( Ax) AWP AWP - 2 Veeliinitasandi põikinertsimoment Jx on tähtsamaid elemente laeva- geomeetrias, sest metatsentri BM raadius arvutatakse Jx abil. Arvutusvalem on 12
roolipalleri telgjoonel). 1.5. Laeva koordinaatide süsteem Laeva staatikas on kasutusel ristkoordinaatide süsteem, mis on laevaga seotud nii, et algpunkt on lõikepunkt kolme omavahel risttasandil: CL-tasand e. keskliinitasand (varem ka venepärane diametraaltasand DT e. ); BL-liin e. baasliinitasand; miidlitasand e. MS-tasand (MS asendatakse sageli sümboliga ). Positiivseks koordinaatide suunaks on: 0x e. abstsiss miidlist vööri (lääne kirjanduses sageli vastupidi); 0y e. ordinaat CL-tasandist paremale (tüürpoordi); 0z e. aplikaat BL-tasandist üles, mis antakse reeglina miidli kiilupunktist, näiteks laeva masskeskme aplikaat ZG asemel KG.
Püstuvuse halvenemine sellega seoses võib omandada ohtliku väärtuse ning halvimal juhul saada laeva ümbermineku (kaadamise) ja huku põhjuseks. Kõige ohtlikum on laeva olukord laineharjal. Laev vajub suure kreeniga küljele, tõuseb väga aeglaselt kreenist välja (õõtsub suure perioodiga) ja võtab palju vett tekile. Sellises situatsioonis tekkida võiv avariiolukord ähvardab ühega kolmest nähtusest või nende kombinatsiooniga: märgatav püstuvuse vähenemine laineharja miidlist möödumise hetkel. Eriti ohtlik võib olla situatsioon, mille juures laeva pikkus ja kiirus on lähedased laine pikkusele ja kiirusele. Niisugustes tingimustes võib laine näiva perioodi pikkuse tõttu laev viibida vähendatud püstuvuse seisukorras pikemat aega ja jõuab selle aja jooksul saavutada ohtkiku kreeni või isegi ümber pöörduda. saabub otsene või parameetriline külgkõikumise resonants, mille korral T või 2T.
Tankerite lastilahutamise osa on jaotatud piki- ja põikivaheseintega paljudeks tankideks. Tanke pn vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstivuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostust. Aastast 1978 nõuabb, et ehitavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Eluruumid ja masinaruumid on reeglina ahtris. Lossimiseks on tankerite pumbaruumide miidlist ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustiku ühenemisel abistavad tõsteseadmed. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: · Kuni -55°C puuraugugaas (LPG), ammoniaak · Kuni -104°C etaan, eteen · Kuni -164°C maagaas (LNG), metaan
39 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.54. Arvutus näitab, et suurim paindemoment tekib miidli piirkonnas, suurim põikjõud aga 0,25L kaugusel miidlist vööri ja ahtri poole. Maksimaalne paindejõud miilil, mille laev tavalise ekspluatatsiooni käigus peab välja kannatama: Mmax=ΔL/k [kNm], kus kuivlastilaevadel k=250-360 tankeritel k=350-420 reisilaevadel k=300-350 Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi.
65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada? 78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82
Teoreetiline joonis, laeva välispinna graafiline kujutis. Teoreetilisel joonisel on laevakere lõiked kolmes ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid, parda ja killujoon, umbreeling ja parrasteni ulatuvad tekiehitised. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Joonise kõverad: mahuline veeväljasurve, kaaluline veeväljasurve, veeliini pindala raskuskeskme abtsiss, mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välisplaadistuse paksust jne. Näiteks tema abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva rumala. Tj abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid nagu veeluse osa raskuskesme asend, täitlustegurid. 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
