Laevageomeetria Käikuvus lainetuses Mõisted, tähised ja ühikud IMO ringkirjaga (IMO MSC/Circ. 920 15.06.1999) on Lastimise ja püstu- vuse tüüpjuhendis rahvusvaheliselt kohustuslikud laevanduses kasutatavad mõisted, tähised ja ühikud, mis on alljärgnevas tabelis. Term Mõiste Tähis SI-ühik After perpendicular Ahtri loodsirge AP - Fore perpendicular Vööri loodsirge FP - Baseline Baasliin BL - Heel angle Kreeninurk ( ) °/rad Length overall Laeva maksimaalne pikkus LOA m Length between perpendiculars Pikkus loodsirgete vahel LPP m
muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega. Vaba sõiduruum on 4,7 m , kõrgus 5,0 m. Ahtri ramp: Pikkus 11,0 m koos labadega, mis on 3,0 m. Vaba sõiduruum on 18,0 m lai, 5,0 m kõrge. Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t. Tõstetava autoteki nr 6 rambid: Mõlemad on 19,9 m pikad ja 10,05 m laiad.
Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevadel manööverdada- Liinilaev sõidab ühel liinil- Tankerid veavad vedelat lasti- Laevad veavad lasti ja reisijaid- Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev-
Aurulaevad Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Aurumasin Aurikud 1. Rataslaevad 2. Ahtri-rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane teema. Teemaks valisin aurulaevad. Miks ma sellise teema valisin? Mis oli selle töö eesmärk? Aurumasin Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub. Aurumasina mudel Aurikud Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini. Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega. ...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A) Diametraaltasand jagab laeva kaheks sümmeetriliseks paremaks ja vasakuks laeva- pooleks vaadatuna ahtri poolt vööri poole. Lõige veeliini tasandiga (Joon. 3C)näitab veeliini kuju. Eristame lastveeliini (LVL) ja konstruktiivset veeliini (KVL). LVL tekib täislastis laeva kere lõikumisel vee tasa- pinnaga. Enamikel juhtudel langevad LVL ja KVL ühte. Arvestuslik veeliin on laeva hetkeline veeliin miile jaoks antud hetkel tehakse arvutusi. 4.2. Laeva põhimõõtmed. (Joon. 4.4.) Joon. 4.4. Laeva pikkus - L.
MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6
Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP)
keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga (Joon. 3.10). Joon. 3.10. 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ühe tekiehitisega laev võib omada ainult ahtri tekiehitist (puppi) või tekiehitist ainult vööris pakki (Joon. 3.11).. Joon. 3.11. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12). Joon. 3.12. 3.2 Laevade konstruktsioonilised iseärasused.
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi
2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui
meresid ja ookeani. Parras pardasse pukseerimine on kasutusel sadamasiseste pukseerimiste korral ja siis kui kogu operatsioon toimub merelainetuse eest kaitstud vetes. Tõugates pukseeritakse objekte peamiselt jõgedel ja järvedel, kuid viimastel aastakümnetel on levinud ka meredele. Oma iseloomult võivad pukseerimisoperatsioonid olla kavandatud või juhuslikud. Viimasel juhul on see tavaliselt seotud laeva avariiga või ootamatu päästeoperatsiooniga. Pukseerimine puksiiritrossi abil ahtri taga kiiluvees ja ookeanidel. Sellistele pukseerimisoperatsioonidele eelneb väga hoolikas ettevalmistus, mis hõlmab: reisi hüdrometeoroloogilist läbitöötlust, karavani varustamist kõige vajalikuga, seal hulgas põhi- ja varuvahenditega pukseerimiseks koos tehnilise seadmestikuga, ohutus-, side- ja päästevahenditega komplekteerimist, avariiplaanide koostamist ja nende variantide läbitöötamist osalejatega.
21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid.. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. 25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. 36. Luugiseade. Otstarve, paigutus, konstruktsioon.
äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- sektor, 6- roolimasin, 7- rooliratas käsijuhtimiseks, 8- rooliülekanne, 9- baller, 10- helmpordi toru ehk roolisaabas, 11- roolilehe hing, 12- ühenduspolt, 13- rooliposti hing, 14- roolipost, 15- ahtertäävi kand. Joon. 10.1.2. Rooliseade. 1- roolileht, 2- roolipost, 3- baller, 4- alumine laager, 5- tugi-laager, 6- ülemine laager, 7- roolimasina vundament, 8- roolimasin, 9- helmpordi toru ehk roolisaabas, 10- ahtri küün kaitsmaks roolilehte jää vigastuste eest tagasikäigul (kasutatakse jääs töötamiseks ette nähtud laevadel ja jäämurdjatel). 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Roolileht.
Selline konstrukt- siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2. Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud.
Uus Testament on aga kirja pandud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament, kuid juudid ei tunnista Jeesus Kristust messiana. Keskaja tähtsamad ajaloolised sündmused on: Euroopa rahvaste kujunemine, Rooma antiikkultuuri hävitamine barbarite poolt, tuuleveskite laialdane kasutuselevõtt, laeva ahtri alla kinnitatud veealuse tüüri kasutuselevõtt, prillide, kangastelgede ja trükipress leiutamine, gooti võlv. Keskaja kirjanduse tähtsamateks teosteks võib pidada Shakespeareʼi “Hamletit”, Boccaccio “Dekameroni” ja Cervantese “Don Quijoteʼi”
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
pühendunud ainult tööotsijatele. Reklaamime oma tegevust kliendi meelispaikades, nagu turu- uuringust selgus, siis tööotsingute kohta leiab tarbija infot CVKeskusest, Facebookist, sõpradelt/tuttavatelt. Finantseerimisallikas on 1500 € omakapitali. 3 2 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: VideoCV Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Aadress: Ahtri 10b/12a, 10151 Tallinn Telefonid: Hetke olukord: Startiv ettevõte E-mail: @videocv.ee Juhatuse liige: Omakapital: 1500 € Omanik, 100% kapitalist: , 1500€ Kontaktisik, tema telefon: , Ettevõtte tegevusala: haridust abistavad teenused, videode tootmine Ettevõtte tegevuspiirkond: Eesti Vabariik 4 3 ETTEVÕTTE KIRJELDUS. ÄRIIDEE, MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID
8 juurde: Kõveratele on kirjutatud laeva pikkus. Sama pikk laine ohtlik. Vasakult laeva õõtseperioodi näitavalt skaalalt viime horisontaaljoone kuni laeva pikkuse kõverani (pikkusel 15, 25 ja 40 m on toodud kaks kõverat mõlemal pool resonantstsooni). Laeva kõveralt alla viidud joon näitab ohtlikku kiirust. BROACHING: Laine tagant Tagantlaine kätkeb endas teatud ohte. Neid saab vähendada muutes kiirust, seega muutes lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. T = ( 1 - 2 ) ja sellest: 1 2 AW See on väga tähtis arvutus, mida praktilises tegevuses tuleb väga tihti teha. Bonjeani maastaap. (Joon. 5.8.) Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=A WT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. Joon.5.8. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2
stopperiga. Kummitihendid on paigutatud ühelt poolt täävtoru ääriku ja ahtertäävi õuna vahele teiselt poolt ahtertäävi õuna ja kinnitusmutri vahele. Täävtoru vööripoolne ots kinnitatakse äärikuga ahterpiigi vaheseina külge. Dedvudseadme kinnitus - ahtertäävi õun , dedvudtoru, laeva korpus ja ahterpiigi vahesein ,peavad moodustama ühtse jäiga konstruktsiooni, mis on võimeline vastu võtma dedvudseadmele mõjuvad pinged ja vibratsiooni laeva ahtriosas Täävtoru sees on ahtri - ja vööripoolsed dedvudtoru hülsid laagrite jaoks. Hülsid fikseeritakse koos võlliga pöörlemise takistamiseks stopperkruvidega ja pikisuunas liikumise takistamiseks stopperrõngaga. Dedvudlaagrid. Täävtoru sees asuvad dedvudlaagrid.. Laagrid koormatud sõuvõlli ja sõukruvi massi ja staatilise tasakaalustamatuse pingetega. Ekspluatatsiooni käigus lisanduvad staatilistele koormustele täiendavad koormused olenevalt sõukruvi töötamise tingimustest.
kuid w= ×TPC SW 10 FWA W ×TPC SW = 10 40 Δ summer FWA= [mm] 4 ×TPC SW 3.1.11 Bonjeani maastaap. (Joon. 3.16.) Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. δV=AWδT ei anna õiget vastust. Siis kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid
peamiselt Jaapanit ümbritsevates vetes. Mõlema laeva missioon · Mereelustiku uuringud, geofüüsilised ja geokeemilised ning seismoloogilised uuringud HAKOHO MARU Arenenud uuringute abivahendid ja varustus: Laev on varustatud laialdase arenenud uuringute abivahendite ja varustusega. Kümme uurmistööde ruumi: Laeval on kümme uuringuteruumi, neid kõiki kasutatakse erinevat tüüpi uuringute jaoks. Näiteks ruum number 7 on märg uurimisruum, mis on otseselt seotud ahtri vaatlustega ja operatsiooni tekiga, mis on ehitatud merevee töötlemiseks ja sete proovide jaoks. TANSEI MARU Kõrge täpsusega asukoha määramine: TANSEI MARU on esimene laev omasuguste seas, mis on kohaldatud hübriid navigatsiooni süsteemiga. See navigatsiooni süsteem tagab iseloomuliku täpsuse laeva asukoha määramisel, see on hädavajalik uurimisretkedel ja laseb TANSEI MARU-l tagada kõrgetasemelise toimimise ookeani uuringutel. Mitmekülgsed uuringute ruumid:
suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Sildumisotste ettevalmistamisel keritakse poolidelt maha 3-4 sildumisotsa ja laotatakse pikkade lengidena tekile, et oleks võimalik otsad kiiresti kaldale anda. Sildumisotste oud viiakse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi tekile. Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • Laeva ettevalmistamine diiselkütuse vastuvõtuks tankerilt. Seda operatsiooni juhib tavaliselt 2 või 3 mehaanik vahitüürimehega. Päeval tõstetakse masti lipp „B”, öösel mastis punane tuli. Tekil piiratakse punkerdamise lähiümbrus lindiga. Nähatavale tuleb panna silt NO SMOKING. Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde
3- Reduktorite kasutuse korral asetseb peatugilaager reduktorist väljuval võllil. VÕLLILIIN Võlliliin koosneb: ●Tugivõll ●Vahevõll ●Sõuvõll Tugivõll Valmistatakse süsinikterasest või kergelt legeeritud terasest sepitsemise teel koos tugiketastega. Üleminekud võllilt – äärikuteks valmistatakse võimalikult sujuvad ja seda selleks et hoida ära pingete konsentratsiooni tekke võllilt – ketaste ülemineku kohas. Sõuvõll Töötab kõige raskemates tingimustes. Ahtri poolne ots on valmistatud alati koonilisena ja võib olla varustatud liistu soonega. Sõukruvi kinnitatakse sõuvõlli otsa koonusistuga, mille koonilisus on 1:12, 1:15 või 1:50. Sõukruvi rummu töödeldud kooniline ava sobitatakse sõuvõlli otsa koonuspinnaga et tagada pindade ühtlane kokkupuude kogu koonuspinna ulatuses.Nõuetekohaselt ettevalmistatud ja paigaldatud sõukruvi koonusliide sõuvõlliga tagab
6.Kui töökohal on müratase 88 dB(A), siis mitu tundi võib töötaja sellise ekspositsioonitaseme juures töötada? Tuua valem ja näidata arvutuskäiku. 7.Kuidas veel mõõdetakse töökeskkonnas müra? 7 Riski- ja ohutusõpetus ARVUTUSÜLESANDED Arvutuskäik ning vastus esitada lisalehel koos lisaküsimustega. 8.Laeval ahtri masinaruumis mõõdeti müra 1 minuti vältel järgmiste tulemustega: 105,1; 104,8; 104,7; 104,9; 104,6; 104,3; 104,9; 104,5 dB(A); Mõõteriista veaparand on + 0,4 dB(A); Leida A-korrigeeritud müra ekvivalenttase, kasutades valemit (2). 9.Leida päevane müraekspositsiooni tase LEX 8h [1 dB(A)] kui töötaja viibib masinaruumis päevas 2 h, kasutades valemit (2) ja (3). LEX 8 h = (3)
ekspositsioonitaseme juures töötada? Tuua valem ja näidata arvutuskäiku. 7. Kuidas veel mõõdetakse töökeskkonnas müra? Mõõdetakse helirõhutaset ja heliintensiivsust. 7 Riski- ja ohutusõpetus ARVUTUSÜLESANDED Arvutuskäik ning vastus esitada lisalehel koos lisaküsimustega. 8. Laeval ahtri masinaruumis mõõdeti müra 1 minuti vältel järgmiste tulemustega: 105,1; 104,8; 104,7; 104,9; 104,6; 104,3; 104,9; 104,5 dB(A); Mõõteriista veaparand on + 0,4 dB(A); Leida A-korrigeeritud müra ekvivalenttase, kasutades valemit (2). ) 9. Leida päevane müraekspositsiooni tase LEX 8h [1 dB(A)] kui töötaja viibib masinaruumis päevas 2 h, kasutades valemit (2) ja (3).
), Handymax (35000-50000t.),Handysize(10000-35000t.). Tanker laeval on täiesti teine lastiruumi seade. Laevatekk nafta tankris on tavaliselt jagatud vaheseintega, mis paiknevad laeva pikkuse perimeetril. Täite protsessil süstitakse tankid nende torustikkude läbi. Nad on paigutatud tekil. Tühisuse 8 protsessi käigus imetatakse ka torustikude läbi, mis paiknevad laeval. Selleks, et joondada kreeni, süstitakse ahtri tekil merevett. Kuna ballasti mahapanek avatud ookeanile või merele on keelatud, on vajalikud spetsiaalsed mahtid sadamates, kus võikstoimudasaastunudvesipuhastus(..1958). Esimene spetsiifiline grupp on gaasitankerid. Nii nagu gaasid veetakse vedel kujul, need laevad on ka tankerid. Kuid gaasitankerite seade erineb tankeritest. Peamisedlastidon:lähinaftagaas,maagaas,jaammoniaak. Teine grupp on metsalaevad. Nad tegelevad metsa lastide transporteerimisega.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest ...
(GM ) = ja (GM L ) = , kus iy vedeliku vabapinna keskinertsimoment mahuti y telje suhtes [m4] . 3.2.3. Algpüstuvus lastimisel või lossimisel Juhul, kui laeva dokumentatsioonis puuduvad püstuvuse kontrolli ning vööri ja ahtri süviste diagrammid, kuid on olemas teoreetilise joonise elementide kõverad või hüdrostaatika elementide tabel (GHS General Hydrostatic Data), siis on võimalik määrata laeva trimm ja püstuvus alljärgnevate lahendustega. Laeva alg trimm ja -püstuvus määratakse valemitega: ( XG - XB ) t = TF -TA = 100 MTC GM = KM - KG
Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.9. Raskekaalupoom. 1 ja 2- lastisambad (Samsonid), 3 ja 4- pöörlevad mastipead siividega, 5 ja 6- topenanttalid, 7- lastitali. Selline poom saab töötada lastisammastest nii vööri kui ahtri pool. Selleks on olemas spetsiaalne seade lastihaagi ja tali üle viimiseks ühelt poolt teisele (vaata Joon. 7.3.10. väljalõiget I). Sõiduasendis kinnitatakse selline poom vertikaalasendis sammaste vahele. Joon. 7.3.10. Raskekaalupoomi skeem. 1- vundament, 2- pöörlev mastipea siiviga, 3- topenanttalid-kaid, 4- lastitali runner, 5- poomi noka pööratav pea, 6- lastitali 7
alused pikkusega 21 kuni 23 meetrit, laius kuni viis meetrit ja kõrgus kuni kaks meetrit. Laevade vöör- ja ahter täävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil olev lohe- või maopea kujutis pidi kaitsma laeva ning kohutama vaenlasi. Mastis oli üks suur nelinurkne puri (see puri võeti kasutusele vanas Egiptuses 3000 aastat e. m. a., Põhjamaadesse ilmus alles esimese aastatuhande keskel). Edasiliikumiseks kasutati ka kuni kuuteist paari aere. Laeva juhiti ahtri paremas pardas oleva rooliaeruga- sellest ka nimetus tüürpoord. Et mitte murda rooliaeru, silduti laeva vasaku pardaga. Inglise keeles nimetetakse vasakut parrast tänapäevani port side- „sadama külg“. Pikematel reisidel oli pardal kuni 30 meest. Laevu ehitati kodurandades. Selle töö juures kasutati peale kirve veel mitmeid spetsiaalseid tööriistu nagu voolmeid, peitleid, oherdeid jm. Laevad oli üsna merekindlad ja nendega ei kardetud seilata Läänemerel
omavahel ühendatud lühikeste kettidega.Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast,milledel sektsioon saab liikuda piki luugikraed.Kummalgi pool on ka üks keskmine ratas,mis on veidi väljaulatuv,need rattad on nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes. 22)Millest koosneb rooliseade? Roolileht Baller Roolimasin Rooliülekanne Juhtpult 23)Becker tüüpi rooli erinevus tavaroolist: Tavaline rool-roolileht on tervikuna asetatud pöördteljest ahtri poole. Beckeri rool-balanseeritud rool,mille külge on kinnitatud veel ka lisaroolileht.Lisaroolileht pöördub mehhaanilse konstruktsiooni abil,kui rooli pööratakse. 24)Laevades kasutatavad sildumisseadmed: Sildumisvints Knaap Pollarid Kepsel Kiip Trossipool Haalamiskepsel 25)Ohutusnõuded sildumisel: Iga laevapere liikmel,kes osaleb sildumisel peab olema juhendiga määratud koht.Sildumist juhendavad tüürimehed.
Nüüd sisestame menüü LOAD STORES alt reisijate arvu ja kontrollime erinevate raskuste nagu nt. reisijad, meeskond jne raskuste koordinaate kindluse mõttes. Edasi sisestame menüü LOAD CARGO alt esialgse kauba tonnid. Kauba jaotame parraste vahel, jälgides kreeni. Kui kaup peal ja kreen null, siis ajame paika trimmi. Selle abil saame teada kuidas laeva laadida, et laev väljuks sirge kiiluga. Et sirget kiilu saada, nihutame vastavalt vajadusele kas vööri või ahtri poole mõlema parda kauba vööri ja ahtri koordinaate. Kui kaubameetrite järgi tuleb kasutusele võtta ka platvorm, siis panna vastavalt platvormile plaanitavate autode arvule ka tonnid sinna. 2. VÄLJUMISE PÜSTUVUS. Pärast laadimist koostame väljumise püstuvuse lõpliku kaubamanifesti ja reisi poolelt tulnud ühikute arvu põhjal. Andmed sisestame arvutis olevasse vormi Cargo Report, mis annab meile lõplikud väljumise kaubameetrid ja tonnid. Reisi poole andmed saame piletite järgi.
Rein Zobel kinnitab oma viimastes uurimustes, et tegu saab olla vaid Margrete valliga, millega algupärase seina kõrgust tõsteti. See, mida praegu näeme, on Taani kuninga hilisema asehalduri Kanne kirja ettekirjutusel ehitatud massiivne kaarniidega müür, mis valmis põhijoontes enne 1410. aastat. Esimene all-linna müürijupp koos Liivi sõjas kannatada saanud Kitsetorni seinaga palistab Rüütli tänava kaljunõlva. Sellele toetas 1992. aastal oma ahtri ärihoone, kus asub George Browni pubi. Harju värav lammutati kahe hoogtöö korras: 1862. ja 1880. a. Sellega visati minema pulgad, Harju tänava trumm läks 1944. aasta pommitamisega. Kui Harju tänav laiaks tehtaks, saaks ajaloolisele hävitustööle rasvane joon alla tõmmatud. Restoran Gloria. Müürivahe tänav, nagu nimigi ütleb, kulgeb mööda linnamüüri sisekülge. Esimene suur müüri-lõik on restorani fassaad, mis avati 1936. aastal nime all Danzig Pariis
mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla. Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole. Mac Gregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest. luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need
Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must kollane must, koonused põhjad on vastamisi (Q (3) W 10s), lõunas on kollane must, koonuse nooled on alla (Q (6) + LFI W 15s), läänes on kollane must kollane, koonuse tipud vastamisi (Q (9) W 15s). 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse? Reeder ehk laeva omanik. 3. Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus. Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja varsustuse valmisolekut. Tvindekiga laevas tagama tvindeki reelingute kohalolekut. Piimidega
2006 oli keskeltläbi viisteist aastat, oli vaja relva- ja juhtimissüsteeme uuendada. 2006-2008 aastail said mõlemad laevad endale tipptehnoloogia juhtimis- ja kaitsesüsteemide (k.a. sensorid) ning õhutõrje rakettide võimekuse SAM näol. Eelnevalt oli laeval allveelaevade vastased raketid ja reelingud süvaveepommide ja miinide (100-150 tk) veeskamiseks. Kolmas miiniveeskaja klass on Pansio. Pansio oma võimekuselt on võimeline korraga peale võtma 50 miini. Tänu oma suurtele vööri ja ahtri luukidele kasutatakse seda rohkem kauba ja varustuse veoks. Inimeste kiireks ümber liigutamiseks on 12 Jurmo klassi maabumisalust. Need on peamiselt allutatud rannikukaitse üksustele ehk jäägritele. Alus on 14,2 m pikk ja süvis alla 0,75 m, tühjalt arendab kiirust kuni 37 sõlme. Mahutavus on kauba näol kuni kolm tonni või inimesi 20+2. Laev on relvastatud kahe 12,7 mm kuulipildujaga ja ühe 120 mm miinipildujaga
Eesti Merekool Traalpüügil püügioperatsioonid referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE................................................................................................
. + y9 + 0,5 y10 ] = 2 L f ( A) - L2 või Simpsoni 1. reegli arvutusvalemi, mis on täpsem 11 2. Laeva ujuvus L 2 2 2 AWP = 2 ydx L[ y0 + 4 y1 + 2 y 2 + 4 y3 + ... + 2 y8 + 4 y9 + y10 ] = L f ( A) -L 3 3 2 Laeva ahtri ja vööri ordinaatide muutus on suurem ja seetõttu täpsema tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid L/2 või L/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis L AWP = 2 ydx 2 L[ 0,25 y 0 + 0,5 y 0,5 + 0,75 y1 + y 2 + ... + y8 + 0,75 y 9 + 0,5 y 9,5 + 0,25 y10 ] = 2 L f ( A) 2 - L2
Usaldusühingu asutajaid peab olema vähemalt Select one: kolm üks kaks Feedback The correct answer is: kaks Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väiksem nimiväärtus Eestis on 10 senti Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 ...
Kasutakse parda taha kukuva kollektiivse inimeste päästmiseks. Laeval inividuaalsetest päästevahenditest on päästevestid, päästerõngad, termoülikonnad ja termokotid. Päästevestid asuvad kogunemiskohtades reisijatele, seitsmendal välistekil, kolm sillas ja kolm kolm masinas. Päästerõngad asuvad kaks sillas, neli kümnendal välistekil, kaks kaheksandal tekil reelingute küljes, kaks seitsmenda tekil reelingute küljes, kaks vööri haalamis tekil, kaks ahtri haalamis tekil ja neli kolmandal autotekil. Kokku neid on kaheksateist. Termoülikonnad asuvad seitsenda tekil maalepääsu uste juures asuvas ruumis. Termokotid asuvad päästepaatides, kiirvalvepaadis, valvepaadis ja päästeparvedes. Tuletõrjesüsteem Igas tööruumis on tulekusteti ja tuletõrjevoolik. Tuletõrjevoolikud on ka autotekidel. Tulekustuti on koridorites. Laevas on kuus tuletõrjejaama, igas tuletõrjejaamas on üks EEBD. Meresõidupraktika ajal läbi viidud õppused.
65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada? 78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82
kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist, püütakse tänapäeval tema kõrvale ehitada kütusetankid, et lastiruumi põhja saaks jätta siledaks. Joon. 9.16. Võllitunnel. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1- masinaruum, 2- tunnel, 3- tugilaagrid, 4- tugilaagrite vundamendid, 5- sõuvõll, 6- ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik. 11 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.17. Ühe- ja kahe sõukruviga laeva sõuvõlli tunnelid.
KRUIISILAEVADE KIRJELDUSED Laev Prinzessin Victoria Luise Prinzessin Victoria Luise oli esimene kruiisilaev maailmas, mis oli ehitatud just luksuslikuks merel sõitmiseks. Ta valmis aastal 1900, kuid tema eluiga ei olnud pikk. Ilma suutis ta näha kõigest 6 aastat. Laeva eesmärgiks oli vedada rikkamat rahvast. Victoria Luise nägi välja rohkem erajahi moodi. Ta oli värvitud üleni valgeks, omades kahte masti ja kahte pikka kitsast korstnat. Ahtri kuju oli ümar, vöör aga terav. Laevas oli 120 kajutit, kõik esmaklassilised. Samuti oli laeval raamatukogu, spordisaal ja amatöör-fotograafidele mõeldud pimeruum. Jõuallikaks olid 4 aurumasinat, mis liigutasid seda kruiisilaeva kiirusega 15 sõlme ehk 28 km/h. Mahutavuseks aga oli 4409 registertonni. Victoria Luise läks oma esmareisile 05.01.1901 Hamburgist, peatudes Bologne`s, Plymouth`is ja viimaks jõudes Ameerikasse 17.jaanuaril. Tema lõpp aga saabus 16
Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' Keskööl tulid Ruhnu garnisonile järele samad laevad, kes olid dessandi saarele toimetanud. Laevaleminek toimus pimedas ja koidikul lahkusid laevad saarelt ning võtsid kursi põhja-Kõiguste peale. Jegorõtšev oli koos oma sapöörijaoga kõige eesmisel traallaeval. Ülejäänud 17 meest tema rühmast eesotsas seersant Hodakiga olid liikurpraamil. Koos nendega oli ka inseneriväerühm. Ahtri taga sulas vahutava murdlainetusega ääristatud kollane liivarannavööt metsaga kokku. Varsti hakkas vähehaaval ahenev metsariba sarnanema tumeda paelaga ja Ruhnut võis aimata vaid peenikest tikku meenutavat tuletorni järgi. Traallaeva komandosillal seisev Jegorõtšev vaatas kaua laisalt õõtsuvat sinkjashalli vett. Aeg-ajalt ilmusid madalatel lainetele valged harjad, mis samas järjetult kadusid, et juba teises kohas uuesti ilmuda. Ja niiviisi lõputult...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
