TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p) Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport praktiliselt ainus reaalne arvestatav transpordiviis, kuidas oma kaupu liigutada.
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
ahela osa läbiva voolutugevuse suhe - võimsus P [W] lektriahelas tehtav töö ühes sekundis KASUTATAVAD MITTESÜSTEEMSED MÕÕTÜHIKUD Mõõtühiku Suurus nimetus tähis on võrdne Pikkus, tee 1 meremiil 1 miil 1852 m MÕÕTÜHIKUD 9 1 toll 1`` 25,4 mm 1 aasta 32 x 106 s 1 ööpäev 1d 86 400 s Aeg 1 tund 1h 3600 s 1 minut 1 min 60 s
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp
1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit) 1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekvaatoril = 6,956 versta 2.Pindalaühikud : Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 49 ruutversta = 55,76405 km2 1 ruutverst = 250 000 ruutsülda = 104 dessantiini = 1,13804181 km2 1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2 1 ruutarssin = 256 ruutversokkit = 5057,9636 cm2
23,56 Multiple väärtus on 0,05 45,21 Mõned põhiühikud Mõõtühikute teisendamine Funktsioon CONVERT Meeter "m" Maamiil "mi" Convert(arv;ühikust;ühikusse) Meremiil "Nmi" Teisenda Toll "in" 4 päeva tundideks Jalg "ft" 7 dzauli ergideks Jard "yd" 5 kilogrammi grammideks Aasta "yr" Celsiuse Ööpäev "day"
Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal VÄLIMINE RING orienteeritud tõelise põhja suhes SISEMINE RING orienteeritud magneetilise põhja suhtes KESKEL variatsiooni suurus antud kohas (sulgudes märgitud aastal) AASTANE MUUTUS näitab variatsiooni muutumist aastas antud kompassiroosi suhtes Kiiruse ja kauguse ühikud merel, läbitud tee määramine, logid Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi
Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal VÄLIMINE RING orienteeritud tõelise põhja suhes SISEMINE RING orienteeritud magneetilise põhja suhtes KESKEL variatsiooni suurus antud kohas (sulgudes märgitud aastal) AASTANE MUUTUS näitab variatsiooni muutumist aastas antud kompassiroosi suhtes Kiiruse ja kauguse ühikud merel, läbitud tee määramine, logid Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi
1950 - ............................................................................. 44 - ................................................................................ 2. Pane puuduvad kirjavahemärgid. 1. 1995 aasta mais anti mulle komandeering Põhja-Atlandile. 2. Heeringalaev võttis kaasa mitusada võrku 800 - 1000 heeringatünni 20 tonni soola ja üle 30 tonni magedat vett. 3. Laeva pikkus oli 34 meetrit ta mootori võimsus üle 400 HP ja ta kiirus üle 11 meremiili tunnis. 4. Meremiil on aga1852 meetrit. 5. Eduard Vilde sündis 4 märtsil 1865 aastal ja suri 26 detsembril 1933 a. 5. Peeter on sündinud 18 mail 1976 aastal, tema vend Rein aga 19 juunil 1987 aastal. 6. Kelle sünnipäev on 25 detsembril? 7. Kõige väiksem raamat, mille kõrgus 16, laius aga 11 mm, ilmus 1896 a Itaalias. 8. 1964 aastal pühitses ta oma 8 sünnipäeva. 9. Andmed esimese kosmoselennu kohta avaldati ajalehtedes, mis ilmusid 13 aprillil 1961 aastal. 10
ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg Triangulatsiooni printsiip maamootmisel- Meridiaan- Paralleelidega ristuvad ellipsoidi pinnal muutumatu geograafilise pikkusega jooned Ekvaator- Suurima raadiusega paralleel Meremiil- vastab keskmiselt ühele meridiaankaare minutile. On kokku lepitud, et rahvusvahelise meremiili pikkus on täpselt 1852 m kuupäevaraja- kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev polaarjooned- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaroo ja polaarpäev. Pohjapolaarjoon asub pohjalaiusel 66°33'38" ja lounapolaarjoon lounalaiusel 66°33'38" poorijooned- kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N
Meie galaktika (Linnutee) 10 41 Nähtav universum 10 52 BRITI - AMEERIKA MÕÕTÜHIKUD Pikkusmõõdud 1 toll inch 25,4 mm 0,0833 jalga 1 jalg foot 304,8 mm 12 tolli 1jard yard 91,44 cm 3 jalga, 36 tolli 1 maamiil mile (statue) 1609 m 1760 jardi, 5280 jalga 1 meremiil mile (nautical) 1852,2 m 6080 jalga 1 mm = 0,039 tolli 1 cm = 0,394 tolli 1 dm = 3,54 tolli 1 m = 1,094 jardi 1 km = 0,6214 miili Pindala mõõdud 1 ruuttoll square inch 6,4516 cm2 1 ruutjalg square foot 0,0929 m2 144 ruuttolli 1 ruutjard square yard 0,836 m2 9 ruutjalga, 1296 ruuttolli 1 aaker acre 4047 m2 4840 ruutjardi, 43560 ruutjalga
-3 tuhandelisteni -2 sajalisteni -1 kümnelisteni 0 täisarvuni 1 kümnendikeni 2 sajandikeni 3 tuhandelisteni Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse lähima kordseni Mõned põhiühikud Lisaühikud Meeter "m" mega- 1,00E+06 "M" Maamiil "mi" kilo- 1,00E+03 "k" Meremiil "Nmi" hekto- 1,00E+02 "h" Toll "in" deka- 1,00E+01 "e" Jalg "ft" detsi- 1,00E-01 "d" Jard "yd" senti- 1,00E-02 "c" Aasta "yr" milli- 1,00E-03 "m Ööpäev "day" Tund "hr" Minut "mn" Sekund "sec" Dzaul "J" Erg "e"
MAALÄHEDASES ÕHUKIHIS Tsüklonis e. madalrõhualal puhub tuul vastu kellaosuti liikumise suunda keskpunkti poole (PP) Antitsüklonis e. kõrgrõhualal puhub tuul kellaosuti suunas keskpunktist väljapoole (PP) TUULT ISELOOMUSTAVAD SUURUSED - Suund ilmakaare järgi, millisest suunast puhub - Kiirus m/s, km/h, sõlm*, hetkeline ja maksimaalne - Puhangulisus kui maksim. on üle 5 m/s suurem kui keskmine 1 sõlm = 1 meremiil/h = 0.51 m/s NIISKUS ATMOSFÄÄRIS Maa hüdroloogiline tsükkel- veeringlus atmosfääri ja maapinna vahel; Absoluutne niiskus veeauru hulk õhus (g/m3) Veeauru rõhk osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt (mmHg, mbar, hPa) Suhteline niiskus ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg)
2. kinnitamine toimub hüdrostaadi abil 3. kinnitatakse o.5 tonnise katkekoormusega tropi abil 73. Kuidas on võimalik anda otsa pukseerimiseks eemal madalikul olevale laevale? 1. liiniheitja abil 2. viskeliiniga 3. kahuriga 74. Milline on valgusega antav hädasignaal? 1. ***---*** 2. --- ***--- 3. Mayday 75. Millised on merel kasutatavad pikkusühikud? 1. Sõlm 2. kilomeeter 3. meremiil 76. Merel mõõdetakse kiirust..... 1. sõlmedes 2. kilomeeter tunnis 3. kaabeltaudes 77. Millega mõõdetakse tänapäeva laevadel kiirust ja meresügavust? 1. logi, kajalood 24 2. spidomeeter, GPS 3. DGPS, Simrad 78. Millist suunda näitab Maa pinnal magnetkompass? 1. Maa geograafilise pooluse suunda 2. Maa magnetpooluse suunda 3
ökonoomne kiirus – kiirus, mille puhul ühe meremiili läbimiseks kulutatakse minimaalne hulk kütust. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Kiirurust mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil/tunnis = 1852 m/h = 0,514 m/s Kiiruseühiku nimetus tuleneb purjelaevade ajastul kasutatavast kiiruse mõõtmise meetodist. Kiirust mõõdeti logiga, mis ajalooliselt kujutas endast lihtsat käsiriista (Joon.3.42). Tuleneb ingliskeelsest sõnast log, mis tähendab puutükki. Logi külge kinnitatud liinile seoti sõlmed vahedega 47 jalga 3 tolli (14,4 meetrit). Vette heidetud logi tõmbas logiliini läbi meremehe pihu. Loeti 28 sek jooksul läbi pihu jooksnud sõlmede arvu
hul inimesed (tervete kogukondadena) rända meste arvu suhe keskmisesse rahva arvu. Väljen vad koos oma karjaga suurtel maa-aladel, otsi datakse enamasti promillides (tuhande inimese des sobilikke karjamaid. 170 kohta). 43 ränne e. m igratsioon - inimeste alalise elukoha sõlm - laeva sõidukiiruse mõõtühik, 1 sõlm = vahetus. 47 1 meremiil tunnis = 1852 km tunnis. 129 182 säästev areng e. jätkusuutlik areng - mõtteviis, tollim aks - maks, mis nõutakse sisse kaupade mille järgi inimene on saanud Maa laenuks oma riigipiiri ületamisel. 29, 95 lastelt ja peab seetõttu tagama ressursside jät too rain ekartell - ühendus, mille moodustavad kumise ja keskkonnakvaliteedi ka tulevastele mingit toorainet või põllumajandussaadusi toot
eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. Kaalu- ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani (SI süsteem) Pikkusmõõtühikud: toll (viljatera pikkusest), jalg ( jalatsiga jalalaba pikkus), süld, küünar, penikoorem (11km), päevatee, ööpäevatee, miil- meremiil(1,82), maamiil(1,6km) Pindalaühikud: adramaa- 8-12ha põldu, 17 saj arvestati ka tööjõuliste inimeste suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11
Lisa 5. Taktikaliste kulukalkulatsioonide tulemused 61 Lisa 1. Lennufirma küsitluse näide 62 63 64 65 66 67 68 69 Lisa 2. Mõõtühikud ja valuutakursid Mass ja maht 1,000 L lennuki kütus = 0,800 kg 1 US gallon = 0,8327 UK gallon = 3,7654 l 1 barrel = 42 US gallon = 159 l Kaugus 1 miil = 1,6093 km = 0,869 meremiil 1 meremiil = 1,852 km = 1,151 miil Kaal 1 lb = 0,454 kg Valuutakursid 1 USD = 0,6682 EUR Kütuse hind Euroopa 2008: 1,28 USD/gallon 70 Lisa 3. Hoolduskulude jaotus erinevatele lennufaasidele Hoolduskulud: 100% Kütuse- 65% 35% kulu suhe
vastava väärtuse vahel. Kurioossel moel lõpeb ajaloolise metroloogia uurimisvaldkond enamvähem selle hetkega, kui võetakse kasutusele talle kõlaliselt kõige sarnasem mõõtühik meeter. Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm 1 toll = (~2,54 cm) 1 küünar = ~0,5333 m 1 miil ~ 1,6 km 1 meremiil = 1,852 km Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg
vastava väärtuse vahel. Kurioossel moel lõpeb ajaloolise metroloogia uurimisvaldkond enamvähem selle hetkega, kui võetakse kasutusele talle kõlaliselt kõige sarnasem mõõtühik meeter. Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm 1 toll = (~2,54 cm) 1 küünar = ~0,5333 m 1 miil ~ 1,6 km 1 meremiil = 1,852 km Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg
põhiühik. Alates 1983. a. loetakse 1 meeter võrdseks vahemaaga, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kus c on valguse kiirus vaakumis. Praktikas kasutatakse pikkuseühikuid: 1 km = 1000 m e. 103 m; 1 cm = 0,01 m ehk 10 - 2 m ; 1mm = 0,001 m e. 10 - 3 m. Mõningates riikides kasutatakse toll süsteemi: 1in (toll) =25.4 mm = 0,0254 m; 1ft ( jalg) = 0,3048 m; 1 yd (jard ) = 0,9144m; 1 stat mi (USA miil ) = 1609,344m; 1 mile ( meremiil) =1852 m. Nihke ja aja arvutamiseks tuleb need kiiruse valemist avaldada: s=v× t t=s/v Kiiruse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 meeter sekundis (m/s), mis tähendab, et ühe sekundiga läbib keha ühe meetri. Kasutatakse ka ühikuid 1 kilomeetert (km) tunnis (h) - km/h. 1 km/h =1000 m / 3600 s = 1 / 3,6 m /s . Näiteks, kui tuleb leida, mitu m/s vastab kiirusele 5 km/h, siis tuleb 5/3,6 = 1,39 m/s
(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, kaubalaevad, siis kui nad asuvad rahvusvahelises..... Sõjalennukid ja laevad on alati oma lipu all igal pool. 5)Saatkonnad on selle riigi territoorium, milles nad asuvad. Saatkondadele on antud puutumatus vastavalt diplomaatilisele kokkuleppele.
Pärast Rooma riigi langust tekkisid väikests riikides ja naturmaalmajanduse tingimustes tuhanded kohalikud mõõdusüsteemid (täpsemalt Liivimaa juures). 18. sajandist 20. sajandi alguseni kehtis Inglismaal ja kolooniates inglise mõõtude süsteem, osalt tänaseni. Mõjutas ka vene süsteemi, võeti üle nael ja jalg, inglise süsteemist võeti üle mõõtühikute omavahlised suhted kordades. Kaalusüsteemi aluseks kaubanduslik nael - 453,592 g ja pikkusmõõt jard - 91,44 cm. 1 meremiil = 1,85 km 1 jard = 3 jalga 1 jalg = 12 tolli, 1 toll = 2,54 cm pint - 0,57 l kvart - 1,14 l gallon - 4 kvarti - 4, 55 l Meetermõõdustik füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on meeter ja kilogramm. Kehtib ühikute kümnekordsus. Meetermõõdustiku lõi 1790-1799 Prantsuse TA erikomisjon (J. C. de Borda, A. N. de Condorcet, P. S. d Laplace, G. Monge) - vajadus teha üheselt mõistetav süsteem, kuna eri provintsides kehtis nii palju erinevaid süsteeme
Teiste sõnadega – SI ühikutega. See ühikutesüsteem tugineb meetermõõdustikul, kus põhiühikuiks on meeter ja kilogramm. Aga see pole kaugeltki kõikjal ega alati nii olnud. Selle väite ilmestamiseks toome väikese valiku vanaaegsed mõõtühikuid: Pikkusühikud 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g
tasapinnaga · veepinnaga ühtiva horisontaale tasapinnaga veeliini tasandiga Laeva kiirus · Laeva kiirus v laeva üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi. Mida suurem on laeva kiirus, seda suurem on tema veovõime, kuid seda suurem on ka kütuse kulu. Laeva projekteerimisel valitakse optimaalne kiirus, sõltuvalt laeva tüübist. Kõige suurem kiirus on reisi-, konteineri- ja külmveolaevadel. laeva kiirus sõlmedes; 1 sõlm = 1 meremiil tunnis = 1,852 km/h = 0,514 m/s · Ekspuatatsiooniline kiirus- kiirus peamasina optimaalse täiskoormuse korral keskmistes navigatsiooni tingimustes · Minimaalne kiirus- kiirus, mida on võimalik hoida 1)peamasina minimaalsete stabiilsete pöörete juures, või kiirus, 2)mille puhul laev on veel juhitav · Ökonoomne kiirus- 80-90% ekspl. kiirusest, mille korral saavutatav kütuse kokkuhoid kompenseerib ajakaost tulenevad lisakulutused 13
Ent ajaloo jooksul oli palju lätlasi asunud kunagi eestlastega asustatud aladele ja oli kujunenud segarahvastikuga riba. Selle kuuluvuse pärast tekkis mitmeid tülisid, mis siiski õnnestus rahumeelselt lahendada. Lõplikult kinnistus Eesti-Läti maismaapiir 1927. aastaks. See elas muutusteta üle Nõukogude okupatsiooni ega ole tekitanud olulisi vaidlusi ka pärast taasiseseisvumist. Merepiirid. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili (1 meremiil=1852 m) laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks ja kuni 200 meremiili laiuse riba - majandusvööndiks, juhul muidugi, kui see ei riku teiste riikide samasugust õigust. Kui niisugune rikkumine on paratamatu, tuleb territoriaalvete ja majandusvööndi piir kokku leppida naabritega. Peame meeles, et riik võib territoriaalveed ja majandusvööndi määrata ka vähem laiad, kui see heanaaberlikkuse pärast vajalikuks osutub.
määravad laeva võimalused sadamaid kasutada, dokkida, kanaleid läbida ja üldist navigatsiooniala e faarvaatrit valida. LOA-max ehk üldpikkus vööri kaugeima ja ahtri kaugeima punkti vahel. B-max laius TKA v TKF-max süvis kiilult. LPPlaeva pikkus loodsirgest D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini f-vabaparda kõrgus ülemise tekin(määrab klassifikatsiooniühing) TKM- süvis kiilult miidlis t-trimm KIIRUS- 1 sõlm= 1 meremiil h= 1,825 km/h. Kiirus on tähtis, sest laevadel on projekteerimise algusest mahakandmiseni kasutusel kiirues: projekteeritav kiirus, kiirus katsetussõidul; norm ehk passikiirus(vaiksel veel); ökonoomne kiirus ehk 80% normkiirusest. Põhitasandid. 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Õ lk 41-42. Laeva jooned, kõverjooned tekivad kui vöörist , ahtrist 1 m ära võtta. 3 tasapinda. Laev lõigatakse kihtideks, selle abil ehitatakse laev valmis
konteinerid mai- ja kassettalustel või raudteevagunid. Tavaliselt on laeva liinimeetri laius vahe- mikus 2,7–3,0 m. • Kiirus Aluse sõidukiirus sõlmedes (üks sõlm on üks meremiil tunnis ehk 1,82 km/h). Eristatakse tava- pärast sõidukiirust, maksimaalset kiirust, ökonoomilist ja superökonoomilist kiirust. 80 5 Veetransport • Peamasina võimsus Ühe laevamootori või mitme üheaegselt töötava laevamootori koguvõimsus hobujõududes või
annaabi.ee 
