Laevade arhitektuur

ROCKET, BRABUS

Laevade arhitektuur (0)

5 VÄGA HEA

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 3. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laevade ehitus. Teema 3.
Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis-konstruktsioonilised omapärad.

Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem.
Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik .
Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest , korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust .
Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt:
Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.
Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1). Näit. mõned sadamapuksiirid ja puistlastilaevad (Joon. 3.2.).
Joon. 3.1.
Joon. 3.2.
Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne.(Joon. 3.3, 3.4.).
Joon. 3.3.
Joon. 3.4.
Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp (Joon. 3.5. ja 3.6.). Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele laeva kõige mugavama tsooni. Kui vahede pikkuse summa “saarte” vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva “kaevlaevaks”.
Joon. 3.5.
Joon. 3.6.
Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid.
(Joon. 3.7. ja 3.8.).
Joon. 3.7.
Joon. 3.8.
Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub (Joon. 3.9)
Joon. 3.9.
Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihutatud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga (Joon. 3.10).
Joon. 3.10.
Ühe tekiehitisega laev – võib omada ainult ahtri tekiehitist (puppi) või tekiehitist ainult vööris – pakki (Joon. 3.11)..
Joon. 3.11.
Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12).
Joon. 3.12.

Laevade konstruktsioonilised iseärasused.
Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt pikitasandi suunas. Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke (Joon. 3.13)..
Joon. 3.13.
Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole (Joon. 3.14).
Joon. 3.14.
Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust (Joon. 3.15).
Joon. 3.15.
Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud (Joon. 3.16)..
Joon. 3.16.
Vööri kuju: (vt. Joon.3.17)
Joon. 3.17.
tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist (Joon. 3.18),
Joon. 3.18.
lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse,
jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel (Joon. 3.19).
Joon. 3.19.
klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.20),
Joon. 3.20.
pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu (Joon. 3.21),
Joon. 3.21.
püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel),
lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel.
Ahtri kuju
ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel (Joon. 3.22.)
Joon. 3.22.
elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel (Joon. 3.23),
Joon. 3.23.
peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast “lõigatud” ristlejaahtrit (Joon 3.24)
Joon. 3.24.
Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak , süsi, nafta jne.(Joon. 3.25).
Joon. 3.25.
Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) (Joon. 3.26).
Joon. 3.26.
Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60-65% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad (70-80% laeva laiusest) või paiknevad kahes ( kolmes ) reas (Joon. 3.26).
Joon. 3.26.
Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga ( balkerid , tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3), peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju-tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad).
Laevakeres olevaid vahetekke loetakse ülevalt allapoole. Tekiehitistes ja tekihoonetes paiknevaid tekke loetakse peatekist ülespoole (Joon. 3.27).
Joon. 3.27.
Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain , lastiseadme kompositsioon , värvigamma ja palju muud.
Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) ( Joon. 3.28.).
Keskne - parim koht eluruumi- deks .
Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel
Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte .
Joon. 3.28.
Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini.
2, vähendab masinaruumi kubatuuri ,

lühendab sõuvõlli

vabastab võllitunneli vajadusest.
Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse,

elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),
halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga ), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine.
Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel . Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid , mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosioonikindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass - tüüblites koos isoleerivate seibidega).
Joon. 3.29. Tekiehitise ja tekihoone ehitus.
Tekiehitise kaared või pardatoed paigutatakse kerekaarte kohale. Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega.
Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam.

Laeva ruumid
Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest.
Joon. 3.30. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus :
Joon. 3.31. Laevaruumide paigutus olenevalt funktsioonist.
Laevaruume eraldavad vaheseinad ja tekid.
Vöörpiik (forepeak, форпик)
On laevakere kõige eespool paiknev ruum. Eest piirab teda vöörtääv ja tagapool on piiriks esimene veetihe vahesein – põrkevahesein. Vöörpiiki kasutatakse ballastvee tsisternina. Selle ballasti hulgaga saab reguleerida laeva trimmi (diferentsi). Vöörpiigis puudub topeltpõhi.
Joon. 3.32. Vöörpiik, pakk, ketikast ja põrkevahesein.
Ketikast, (chain locker, cable locker, цепной ящик)
Tavaliselt vöörpiiki ehitatud ruum ankruketi mahutamiseks. Ketikastis kinnitub kett laevakere külge lahtiandmist võimaldava seadme abil.
Pakk, (forecastel, бак, полубак)
Vööris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab vöörtäävist ja võib ulatuda kuni laeva keskosani (pikendatud pakk). Kaitseb tekki ja tekilasti vastulaine eest, vähendades selle sattumist tekile. Pakk suurendab laeva tormikindlust, ujuvusvaru ja mõjutab püstuvust. Poolpakk on väiksematel laevadel esinev madalam tekiehitis. Enamasti kasutatakse paki ruume lao- ja hoiuruumidena. Harvemini on pikendatud pakis ka esimese lastiruum – tvintekk.
Süvatank, ( deep tank, диптанк)
Topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv, üles teki või platvormini kõrguv tsistern vedelkütuse, määrdeõli, magevee , ballastvee või vedellasti mahutamiseks.
Lastiruum, laadruum, (trümm), ( cargo hold, грузовой трюм)
Laeva lasti paigutamiseks ette nähtud ruum. Olenevalt laeva spetsialiseerumisest segalastile ( universaalsed kuivlastilaevad) või mingile konkreetsele lastile, võib lastiruumi ehitus olla väga erinev. Kuivlasti puhul paikneb lastiruum topeltpõhja ja teki või vaheteki vahel.
Lastitvintekk, (cargo tween- deck space, грузовой твиндек)
Kahe teki (vahetekkide või vaheteki ja peateki või peateki ja ülateki) vahele jääv ruum lasti paigutamiseks.
Topeltpõhja tsisternid, (double bottom tanks, цистерны двойного дна)
Ruumid laevapõhja ja topeltpõhja (tankilae) vahel. Kasutatakse kütuse ja ballastvee hoidmiseks. Pärast 2007.a. ehitatud laevadel on kütuse hoidmine topeltpõhja tsisternides keelatud.
Kohverdam, (cofferdam, кофердам)
Veetihedate seintega kitsas ruum, paikneb eriotstarbeliste ruumide (vee- ja õlitankide, meeskonnaruumide ja kütusetankide, masina- ja lastiruumi) vahel. Vahel täidetakse veega või inertse gaasiga .
Masinaruum, ( engine department, машинное отделение)
Veetihedate vaheseintega eraldatud laevakere sektsioon, kuhu on paigutatud laeva energiaseade.
Sõuvõlli tunnel , (shaft tunnel, туннель гребного винта)
Pikk veetihe tunnel või koridor , mis läbib ahtripoolseid tsisterne ja lastiruume. Kaitseb sõuvõlli vigastuste eest ja väldib sõuvõlli tihendite vigastuse korral teiste laevaruumide täitumist veega.
Ahterpiik, (afterpeak, ахтерпик)
Laeva kõige ahtripoolsem ruum ahtertäävist kuni viimase veetiheda põikvaheseinani (peegelvaheseinani). Seda ruumi kasutatakse ballastitsisternina laeva trimmi reguleerimiseks.
Jüüt, pupp, käila, (poop, ютб кормовая надстройка)
Ahtris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab ahtrikumerusest või ahtripeeglist, võib ulatuda laeva keskosani. Kaitseb laeva tagantlaine eest, osaleb uppumatuse ja püstuvuse tagamisel. Tänapäeval väga levinud. Sellele tekiehitisele püstitatakse elu-, teenindus- ja juhtimisruume sisaldav tekihoone.
Erinevate laevaruumide ehituslikke iseärasusi vaatleme veel Teemas 8. „ Laevaruumid ja ehituslikud detailid“.

Kasutusotstarve ja laeva arhitektuur.
Suurimat mõju laeva väljanägemisele avaldab kasutamiseesmärk. Üldiselt püüdsime seda näidata juba Teemas 1. Siiski iseloomustame mõningaid eriti levinud laevatüüpe.

Universaalne kuivlastilaev (General kargo ship ) (Joon. 3.33 – 3.36)
Nimetatakse ka segalastilaevaks (vt Mereleksikon lk.457). Selline laev on kohaldatud kõikvõimaliku pakendatud või puistes veetava lasti veoks. Tänapäeval on kõigi lastiruumide mõõtmed kordsed 20- jalase konteineri mõõtmetega, mis võimaldab neid konteinereid lastiruumidesse paigutada nii, et ei jää tühja ruumi. Lastimine toimub enamasti teki laadluukide kaudu, kuid pole välistatud ka parda-, ahtri- või vöörirampide ja külglaadurite kasutamine. Laeval võivad olla oma lastiseadmed: lastipoomid, kraanad , konveierlaadurid ja nende kombinatsioonid.
Joon. 3.33.
Joon. 3.34.
Joon. 3.35.
Joon. 3.36.
Puistlastilaev, balker ( Bulk carrier) (Joon. 3.37 – 3.42)
Veolaev puistlasti tarvis. Paljudel juhtudel on selline laev spetsialiseeritud ühe kindla lasti veoks (vili, maak, süsi, väetis, tsement jne). Konstruktsiooni omapäraks, eriti raskeid puistlaste (maak) vedavatel laevadel on kõrge topeltpõhi ja ülateki alla paigutatud tiibtankid ning pardatankid. Laadluugid ei ole eriti suured. Lastiruum võib omada spetsiaalset kuju. Lastiseade võib puududa, kuid pole välistatud ka oma lastiseade kraanade või konveierite näol. Teatud tüüpi balkeritel (OBO-tüüp, oil-bulk-ore) on võimalik ka vedellastide vedamine .
Joon. 3.37.
Joon, 3.38.

Joon. 3.39.
Joon. 3.40.
Joon. 3.41.
Joon.3.42.
Tanker (Joon. 3.43 – 3.46)
Vedelate lastide vedamiseks ette nähtud laev. Lastiruumideks on tsisternid, mille kuju ja ehitus oleneb veetavast lastist. Lastiseadmeks on pumbad ja torustikud . Tankeritega veetakse toornaftat, naftasaadusi, kemikaale, toiduõlisid, veini, magevett jne.
Joon. 3.43. Naftaproduktide tanker.
Joon. 3. 44.
Joon. 3.45. Keemiatanker.
Joon. 3.46. Keemiatanker.
Vedelgaasitanker (Liquefied gas tanker)
Vedeldatud loodusliku gaasi (LNG – Liquefied natural gas) ja vedeldatud naftagaasi (LPG – Liquefied petrooleum gas) vedamiseks ehitatud tankerid. Olenevalt lastist võib arhitektuus olla erinev just lastimahutite erineva ehituse tõttu. Kõrgendatud tuleohu ja tehnilise keerukuse tõttu peavad laevameeskonnad läbima spetsiaalse väljaõppe.
Joon. 3.47. LNG- tankeri modifikatsioon .
Joon. 3.48.
Joon. 3.49.

Joon. 3.50. LNG-tankeri teine modifikatsioon.
Joon. 3.51.
Joon. 3.52. Vedeldatud naftagaasi tanker.
Konteinerilaev (Containership, Container Cartier)
Standartiseeritud mõõtmetega merekonteinerite veoks konstrueeritud laev. Enamasti paigutatakse konteinerid lastiruumides üksteise peale juhttaladest moodustuvatesse pesadesse (pesa- või kärg-konteinerilaev). Suur osa konteinereid veetakse tekil. Lastimahutavuse mõõtühikuks on TEU ( Twenty foot equivalent unit) – 20-jalase konteineri ekvivalentühik. Suurimad konteinerilaevad võtavad pardale juba üle 14000 TEU. Suurtest konteineriteminalidest ja vastupidi toimetatakse konteinereid väiksemate – fiiderkonteinerilaevadega.
Joon. 3.53.
Joon. 3.54
Naftatootmise teeninduslaev (Standby ship)
Avamere naftatootmist teenindab suur hulk erineva tegevusülesandega laevu. Olenevalt ülesandest omavad need ka väga erinevat konstruktsiooni ja arhitektuuri.
Joon. 3.55.
Joon. 3.56.
Veeremilaev Ro-RO vessel)
Horisontaalse lastitöötlusega laevad, mille puhul enamasti erinevat tüüpi ratasveokitele paigutatud last toimetatakse laevale rampide kaudu – „horisontaalselt“. Ka siin on olenevalt veose liigist erineva arhitektuurilise kujuga laevu: ro-ro-parvlaevad, autoveolaevad, raskelasti laevad jm.
Joon. 3.57.
Joon. 3.58.
Joon. 3.59
Võimatu on ühes loengus ja isegi ühes raamatus kirjeldada kogu laevade arhitektuurilist mitmekesisust. Õppuri käsutuses on tohutu hulk materjale, seal hulgas internetis, selle teema kohta täiendava teabe leidmiseks.
29

.DOC Laadi alla originaalfail 29 lk · .doc · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BRABUS ROCKET Õppematerjali autor

Kogu laeva arhitektuurOlulised materjalid arhitektuurist

laevade eesti mereakadeemiasteema Laevade arhitektuur arhitektuur laeva ehitus

Sarnased õppematerjalid

doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini.

Laevaehitus

doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

(Joon. 9.14.) Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. (Vaata Joon. 9.2.).

Laevade ehitus

doc

Laevakere kuju ja omadused

lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida. Kehtisid sellekohased reeglid. Aegade jooksul jäeti vabaparda kõrgus silma järgi kasutades kogemusi ja kainet mõistust. XIX sajandi teisel poolel asus ametiühingutegelane S.Plimsoll võitlusse vabaparda kõrguse normeerimise nimel tuues põhjuseks meremeeste elu ohtu seadmise laevade arutu ülelaadimise tõttu kasumi nimel. Ta saavutas Briti valitsuse vastava seaduse sätestamise, mis kohustas laeva pardale kandma teatud märki, millest sügavamale laeva lastida ei tohtinud. See oligi esimene vabapardamärk. Veel tänapäeval kannab see Plimsolli ketta nime. (Tahvel 4.I Vabapardamärk). (Tahvlid on toodud teema lõpus. Tänapäeval nimetatakse seda märki sagedamini lastimärgiks, kuna ta lubab laeva

Laevaehitus

doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera näitajaid (maksimaalse õla kreeninurk ja diagrammi loojang) vt. Tahvel 5.V ja 5.VI. Kreeninurga korral alla 10o saab taastumismomenti leida valemist: MT=h sin Seda valemit nimetatakse põikpüstuvuse metatsentriliseks valemiks. Vedellasti mõju püstuvusele. Vedellast (juhul kui teda sisaldav laevaruum ei ole lõplikult täidetud ja vedelik omab vaba pinda) valgub kalde suunas. (Vt. Joon. 5.11. ja Tahvel 5.VII

Laevaehitus

doc

Laeva Ankruseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.

Laevade ehitus

doc

Laeva Luugiseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugil

Laevade ehitus

doc

Laeva Lastiseade

terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib

Laevade ehitus

doc

Laeva Rooliseade

tunnelid, milles erinevad sõuseadmed ajavad vett paremale või vasakule tekitades tõukejõu, mis mõjub vöörile (või ahtrile) risti laeva. Need seadmed on head laeva kantimisel kuid praktiliselt kasutud suuremate kiiruste (üle 4 sõlme) juures. Teist tüüpi põtkureid välja lükatavaid vindikolonne kasutatakse laevade dünaamilise positsioneerimise juures veealuste tööde teostamisel. Süvapuurimisega tegeleval laeval võiv selliseid 3600 pööratavaid sõukruvisid olla kuni 12 ja neid juhitakse raali abil. Tavalisel ülesõidul tõmmatakse nad laevakeresse sisse. Joon. 10.1.16. Tunnel tüüpi põtkurseade. Väga levinud, eriti sadamapuksiiride, ujuvkraanade ja parvlaevade juures on pööratavate suunavate düüside kasutamine. Selline düüs mitte ainult ei paranda

Laevade ehitus

Rohkem sarnaseid