eest. Laastplaate tuleb säilitada kuivas kohas, eelistatavalt katuse all, varjus vihma ja niiske õhu eest. Plaadid ladustatakse lapiti vi püsti. Esimesel juhul tuleb kasutada piisaval hulgal tugipuid. 3.5. Laeva ettevalmistus metsalasti laadimiseks Trümmid tuleb puhastada eelmise lasti jäänustest, ära koristada poordilauad. Laeva kandevõime paremaks ärakasutamiseks võetakse kuni 1/3 lasti tekile. Piisava püstuvuse tagamiseks tekilasti stoovimisel tuleb enne lastimise algust võtta peale punker, mage vesi ja muud tagavarad ning täita ballasttankid. Ballasttankid tuleb täis pressida, s.t. täita pumbaga, kuni õhutorust hakkab vesi tekile voolama. Kui tankid on selliselt täidetud, tuleb kontrollida trümmides asuvate tankiluukide veepidavust. Kui reisi ajal osutub, et luugid lekivad, tekib tankidesse "vaba pind", mis vähendab laeva püstuvust. Koos luukidega tuleb kontrollida ka pilsikaevude ja nende katete korrasolekut
Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete kõrguse suurenedes ning kiiruse vähenedes saabub juhitavuse kaotus. Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti. Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid, mistõttu vesi võib tungida laeva siseruumidesse rikkudes lasti ja, halvimal juhul, viies laeva uppumisele. Loomulikult ei saa sellistes tormitingimustes teha mingeid laevatöid. Peale selle avaldab õõtsumine mõju laevapere enesetundele pärssides töövõimet. Ettevalmistused: · kontrollida laadluukide (rampide) kinnitust ja hermeetilisust;
§ 17. Mere- ja lastiveokõlblikkus Iga mereveolepingu puhul kannab Kauba võib tekile 2. Vastutus tekilasti vedaja kohustusi ja vastutust Kui vedaja vedas lasti Kui lasti veeti tekil lastida ainult saatja eest seoses kaupade laadimise, tekil vastuolus saatjaga muudel juhtudel kui nõusolekul, välja käitlemise, paigutamise, sõlmitud kokkuleppega käesoleva artikli lõike 1 arvatud juhul, kui
portaalkraanasid. . Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid, rambid, trümmiluugid, torustik. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded ohtlike ainete laadimisel ja lossimisel ning käsitlemine laevas. Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, millede kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid
On ikkagi soovitav vältida metatsentrilise kõrguse ja taastavate õlgade ülemääraseid suurusi, kuna see võib viia selliste kiirendusjõudude tekkeni, mis põhjustavad lasti kinnitusdetailidele ebasoovitavaid pingeid ning võivad seega ohustada laeva püstuvust lastinihete riski näol. 4. Väljasõidu püstuvuspiiride määramise juures peab hindama ja arvesse võtma püstuvuse vähenemist eelseisva reisi jooksul järgmiste asjaolude toimel: · Tekilasti vettimine · Jäätumine · Kalakoguste pardaletõstmine · Varude vähenemine/ümberjaotus · Ballastvee vahetus Püstuvuse hindamise meetodid 1. Enne väljumist või mõnel muul vajalikuks peetud juhul peab püstuvust hindama ühel või rohkemal alljärgnevatest meetoditest: · Võrreldes kavasolevat lastiplaani või tegelikku lastiseisundit sarnase lastiseisundiga, mille püstuvusparameetrid on juba tuntud
2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugilaudade ja kattepresendi olemasolu. H-profiiliga piimid asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse
Uuri rohkem failist nimega „Hukkumatuse tagamine ja avariitööd.pdf“. Pilet No. 17 1. Luugiseade Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise laeva tugevuse tagamisel. Laeva laadruumi luugiava sulgemiseks on konstrueeritud palju erinevaid luuke. Üheks esimeseks maailmas laialt tuntuks saanud luukide konstrueerijaks on firma MacREGOR. Konspektis palju pilte ja jooniseid lisaks. 2. Signaliseerimine valgusega MORSE 3. Madalikul oleva laeva päevamärgid Kolm kera üksteise kohal. 4
Vöörpiigis puudub topeltpõhi. Joon. 3.32. Vöörpiik, pakk, ketikast ja põrkevahesein. Ketikast, (chain locker, cable locker, ) Tavaliselt vöörpiiki ehitatud ruum ankruketi mahutamiseks. Ketikastis kinnitub kett laevakere külge lahtiandmist võimaldava seadme abil. Pakk, (forecastel, , ) Vööris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab vöörtäävist ja võib ulatuda kuni laeva keskosani (pikendatud pakk). Kaitseb tekki ja tekilasti vastulaine eest, vähendades selle sattumist tekile. Pakk suurendab laeva tormikindlust, ujuvusvaru ja mõjutab püstuvust. Poolpakk on väiksematel laevadel esinev madalam tekiehitis. Enamasti kasutatakse paki ruume lao- ja hoiuruumidena. Harvemini on pikendatud pakis ka esimese lastiruum tvintekk. Süvatank, (deep tank, ) Topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv, üles teki või
igakordne käik oli tehtud võisid minna laeva muud isikud. Üldjuhul läks järgmisena laeva kaubaomaniku esindaja, kes tegi laevas mõõtmised, et teada saada, kui palju laeva tegelikult kaupa läheb. Kui kaubaesindaja oli ära käinud, siis oli stividori kord, kes kontrollis lastiruumide seisukorda ja puhtust ning enne lastimise algust allkirjastab laevapoolse valmisoleku teatise (Notice of readiness). Sama jutu käigus kooskõlastatakse laeva kapteniga ka lastiplaan (Cargo plan)sealhulgas ka tekilasti paigutamise skeemi ja stividor edastas need kraanajuhtidele. Kui need jutud olid aetud ning tollilt oli saadud lastimisluba (Loading Order) siis võis asja kallale asuda ehk stividor tellis kohale kraanad ja kui kraanad olid ennast paika sättinud andis stividor autojuhtidele loa tulla kaile. Enne kui autojuhid said sadamasse siseneda tuli neil üle sõita veel kaalust, et teada saada kui palju kaupa peale läheb. Kaal täidab
Pilet 17 1. Luugiseade Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Kahel viimasel sajandil suleti pikka aega trümmi luugiavad kõikjal ühtemoodi. Luugiavad tehti väikesed, et neid oleks kerge sulgeda, kuid see raskendas laadimist-lossimist, eriti kui trümmi tuli laadida pikki esemeid. Viimased 40 aastat on tehtud teistmoodi. Luugiavad tehakse maksimaalsed, mis kergendab laadimist-lossimist, võimaldades kraanaga kast v konteiner oma kohale panna.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...
tõstetud ülessepoole Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad). Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest. Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Platvormid Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks (masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid). Lastiruumi luugikrae ja komings Laadruumide (lastiruum, trümm) luugiavad ääristatakse tugevate kõrgete luugikraedega
(masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad). Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest. Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest . Tekitalastik Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid . Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimid eks.
Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega.
Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega.
Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega.
pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse; vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus; tekilasti korral soritakse see soringutega kindlalt arvestades õõtsumist ja tekile sattuva vee survet; võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest. Halva ilmaprognoosi saamisel tuleb laev ette valmistada tormiks. Seda tuleb teha kogu vastutuse ja tõsidusega: kontrollida laadluukide kinnitust ja hermeetilisust; kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust;
- reisi kestust - sõidurajooni - eeldatavaid ilmatingimusi - eeldatavaid dünaamilisi koormusi. V peatükk. Eeldatavad lastiühikutele mõjuvad jõud Peatükk peab sisaldama: - tabeleid ja diagramme, mis annavad erinevates ilmatingimustes lastile mõjuvate kiirenduste suuruse - näiteid lastiühikutele mõjuvate jõudude suuruse kohta - näiteid soringute tugevuse ja arvu kohta erinevate lastide kinnitamisel. 11.1. Tekilasti kinnituse arvutus Lastile mõjuvad jõud jaotuvad piki-, piki ja püstjõududeks. Need jõud moodustuvad kaalust, inerts-, ja tuule ning lainejõududest. Kaalu ja inertsijõude saab arvutada valemite abil, kuid see on küllalt keerukas. Seepärast arvutatakse praktikas lastile mõjuvad jõud allpool toodud reegli järgi: 71 - püstsuunas mõjuvate jõudude summa on võrdne lasti kaaluga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
