teel. Traditsiooniliselt on Rootsi ja Norra aladel kasutatud mändi, Soomes haaba ja Eestis kõiki variante. Olenevalt kimmi valmistamiseks valitud pakkudest ja kimmide valmistamise viisist, samuti paigalduse kvaliteedist ja katuse hooldusest, võib katuse kestus olla 15 - 200 aastat. Kultuuriloolisest seisukohast on väga oluline olemasolevaid kimmkatuseid hoida ja säilitada, sest neid on algsel kujul säilinud vähe. Kimmide paigaldusreeglid Kimmide ettevalmistus: Kimmid on soovitav enne paigaldust kasta 1/2 -2/3 pikkuselt ettesoojendatud puutõrva või mõnda puidukaitse vahendisse
saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12 Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0,5cm, paksemast servast 1,5cm Sindlli lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema küljesoonde KIMMKATUS Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne Kimmi pikkus on – 60cm, laius 10-15cm, paksus peenemas otsas -5mm, paksemas -15mm Katus tehakse kolmekihiline KATUSEDETAILID Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada.
16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20. Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid.. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. 25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32
● Kimmid on pakust või plangust välja saetud või lõhestatud ja tahutud kiilukujulise pikilõikega lauakesed. ● Paksem ots võidakse lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks või mõne muu kujuga. ● Kimmi pikkus on u 60 cm, laius 10–15 cm, paksus peenemas otsas u 5 mm, paksemas u 15 mm. ● Kimmid naelutatakse üksteise kõrvale nii, et ülemise rea kimmid katavad alumise rea kimmivahed, kimmide paksem ots jääb allapoole. ● Katus tehakse kolmekihiline.
11.2004. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Joon. 9.14. Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist kulutanki, mis kujutab endast
batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige). Mõnikord nimetatakse seda projektsiooni ka `külje teoreetiliseks jooniseks' näiteks vene keeles ongi profiil . Samuti kasutatakse vähemalt üht diagonaaltasandi lõiget, mis tavaliselt algab DWL ja CL lõikepunktist ja läbib kimmi. Lõikejoon diagonaal (v.k. ) kantakse poolplaani veejoonte CL tasandi joonest allapoole. Järgneb lõplik lõikejoonte korrektuur. Ülitäpne võrgustik on nõutav ilma selleta korrektuur ei õnnestugi. Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP) Joon. 1. Teoreetiline joonis kalalaev SRT
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit. Laevakere on pikitasandi suhtes sümmeetriline, teiste tasandite suhtes mitte. Kere lõige keskkaare ehk miidli tasandis iseloomustab laeva keskosa väliskuju: parraste kallet, põhja tõusu, kimmi kuju ja mõõtmeid, teki kumerust. (vt. Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta. Joon. 4.2. Joon. 4.3. Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks. Laeva otstes paiknevad valatud,
..12 cm. Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0.5cm, paksemast servast1.5 cm. Paksemas servas on 0.5cm laiune soon. Sindlid lüü lüüakse akse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema kü külje soonde. Kõrvuti või kalasaba muster 97 Kimmkatus Kimmid on saetud kiilu- kiilu- kujulise pikilõikega lauad. Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne. Kimmi pikkus on ~60cm, laius 10… 10…15cm, paksus peenemas otsas ~5mm, paksemas ~15mm. Katus tehakse kolmekihiline Kinnitus: puuritud auk+nael Kimmi toetus neljale roovile Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata. 98 49 Varikatused Sissepää Sissepääsude
3)Majandust hakati arendama 3)Muutus inimeste suhtumine töösse: viisaastakute kaupa vägivaldselt kolhoosidesse aetud inimesed 4)NSV Liit muutus agraarmaast ei soovinud tööd teha tööstusriigiks 4) oma kodukohast küüditati 5)Suur tarbekaupade puudus, sest Tsetseeniasse, ingusid, karatsaid, Kimmi- peatähelepanu oli pööratud tatarlased, sest nad julgesid rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata 6)Kasvas linnade ja linnaelanike 5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni arv tabas suur näljahäda, mille tulemusena suri 4-10milj inimest. 9. Suure terrori põhjused. Ajendiks sai Kirovi mõrvamine 1934
Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Brakettfloor on kergendatud floor, kus ülemine ja alumine põiki paigutatud jäikusribi ühendatakse kiilutala ja stringeritega brakettide abil
Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Brakettfloor on kergendatud floor, kus ülemine ja alumine põiki paigutatud jäikusribi ühendatakse kiilutala ja stringeritega brakettide abil
Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Brakettfloor on kergendatud floor, kus ülemine ja alumine põiki paigutatud jäikusribi ühendatakse kiilutala ja stringeritega brakettide abil
Kimmikiilud on laeva kere kimmiosa külge kinnitatud kitsad terasplaadid , mis asetsevad laeva keskosas umbes ühel kolmandikul laeva pikkusest. kimmikiilud tekitavad laeva külgõõtsuvusel täiendava takistuse , mistõttu õõtsumine amplituud väheneb 1.5 2korda. Kimmikiilude puuduseks on laeva veetakistuse suurenemine , mis vähendab kiirust 2-3% võrra. Väga headeks õõtsuvuse summutajateks on aktiivsed külgroolid , mis asetsevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal. ehituselt on nad tehtud nii , et neid saaks vajadusel laeva kere sisse tõmmata või keerata( sildumisel või sõidul vaiksel veel ) Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil , mille tööd tüürib güroskoopiline andur. Külgroole pööratakse ümber oma telge nii , et laeva liikumisel tekitavad nad laeva kaldumisele vastassuunalise jõu
Need on laeva kimmiosa külge kinnitatud kitsad plaadid, mis paiknevad kere keskosas umbes 1/3 ulatuses laeva pikkusest. Kimmikiilud tekitavad külgõõtsumisel täiendava takistuse ja vähendavad seega amplituudi 1,5 kuni 2 korda. Kuid kiirus väheneb sellest samuti umbes 2-3%. Jääoludes võivad kimmikiilud vigastatud saada. (Vt. Joon. 5.17. ja Tahvel 5.XVI.) Aktiivsed külgroolid on vaga tõhusad õõtsesummutid. Nad paiknevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal. Neid saab vajadusel laeva keresse sisse tõmmata. Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil millele juhtsignaalid tulevad güroskoopiliselt- ehk vurrandurilt. Õõtsumist on võimalik summutada kuni 90%. (Vt. Tahvel 5.XVII). Joon. 5.18. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12 Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0,5cm, paksemast servast 1,5cm Sindlli lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema küljesoonde KIMMKATUS Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne Kimmi pikkus on – 60cm, laius 10-15cm, paksus peenemas otsas -5mm, paksemas -15mm Katus tehakse kolmekihiline KATUSEDETAILID Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada.
Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud sahtid. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Parda põiktaladeks on sel juhul raamkaared ja pikitaladeks pardastringerid ja jäikusribid. Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad
Külgõõtsumisel voolab vesi ühest tsisternist teise, kusjuures ümbervoolamise kiirust saab reguleerida ventiili avamise või sulgemisega. Ümbervoolamise kiirus reguleeritakse selliseks, et veemass tsisternis toimiks õõtsumisele vastupidises suunas. Selliste tsisternide stabiliseerimisvõime ulatub 50%-ni (Joon. 3.35). Joon. 3.35. Aktiivsed külgroolid (Joon. 3.36) on vaga tõhusad õõtse-summutid. Nad paiknevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal. Neid saab vajadusel laeva keresse sisse tõmmata. Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil millele juhtsignaalid tulevad güroskoopiliselt- ehk vurrandurilt. Õõtsumist on võimalik summutada kuni 90%. 26 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
ja määratakse Klassifikatsiooni-ühingu ehitus- reeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu pööratakse kiilu-, kimmi- , siiri- ja veeliinivööde konstruktsioonile ja valmistamisele. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); Silluseid toetavad talastikusüsteemid jaotatakse paiknemise ja suuna järgi. Laevakere(korpus) koosneb (puulaeval välisplangutusest) välisplaadistusest (parda-, põhja- ja
annaabi.ee 
