Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAEVAEHITUS (0)

1 Hindamata
Punktid
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused.
MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h
Eksamipiletis on kolm küsimust:
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses
2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus
3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin
  • Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine .
  • Universaalsed kuivlastilaevad . Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad , lastimise iseärasus.
  • Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus
  • Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
  • Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
  • Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
  • Reisilaevad , reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
  • Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid . Mõõdukiri. Vabaparda märgistus.
  • Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus . Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine
  • Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus
  • Laeva massiandmed. Kandevõime
  • Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus
  • Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared , veejooned
  • Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus . Ujuvus . Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus
  • Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter , ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid
  • Ujuvus, ujuvusvaru . Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus
  • Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid
  • Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus - ja muud materjalid
  • Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid
  • Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon . Topeltpõhja tankid
  • Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus , vööde nimetused.
  • Põhja-, parda - ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem);
  • Vaheseinad ja pillerid . Nende ehitus ja otstarve
  • Laeva tekid , platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling.
  • Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed
  • Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin
  • Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad . Korsten, sõuvõlli tunnel , trapid, uksed. Kingstonid.
  • Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik - ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus
  • Rooliseade . Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve
  • Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid
  • Lastimisseade. Mastid . Otstarve, osade nimetused
  • Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused
  • Paadiseade . Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus
  • Sildumisseade , pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused
  • Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid
  • Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid
  • Laeva trümmisüsteemid: kuivendus -, ballasti-, kreeni -, trimmi - (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem
  • Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid
  • Laevade korrosioon ja selle tõrje
  • LAEVAEHITUS #1
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Martin Treumann Õppematerjali autor
    2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused.MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h

    Sarnased õppematerjalid

    Laevade ehitus eksam
    34
    docx

    Laevade ehitus eksam

    1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow ­ PÜSTVÖÖR Raked bow ­ KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow ­ LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) ­ vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow ­ LUSIKVÖÖR Clipper bow ­ KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow ­ JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse

    Laevade ehitus
    Laevade ehitus EKSAM
    39
    doc

    Laevade ehitus EKSAM

    1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele

    Laevandus
    Eksamipiletite küsimused ja vastused
    75
    doc

    Eksamipiletite küsimused ja vastused

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

    Laevaehitus
    Laevade ehitus
    75
    doc

    Laevade ehitus

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

    Laevandus
    Exami küsimused ja vastused laevaehituses
    70
    doc

    Exami küsimused ja vastused laevaehituses

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ un

    Laevaehitus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun