TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all,
laeva vee alla vajumisel on küllalti aeglane protsess , mida võib teha tunde. Ümberminemine püstuvuse kaotamise tagajärel aga toimub kiiresti , tihtilugu ootamatult, ning on reeglina seotud inimõhvritega. Seepärast peab ruumideks jaotatud olema niisugune , et lalev uppumisel ümber ei läheks. Tähttsaks konstruktsiooniliseks meetodiks uppumatuse tagamisel on veekindlates seintes paiknevadd tugevad veekindlad sulgeseadised , mis peavad tõegereta toimuma nii lainetuse , kreeni kui ka trimmi kroral , ette tuleb näha veekindlad tekid ja platvormid , sest need takistavad vee levikut püstsuunas. Olulone osa on täita sisepõhja plaadistikul ja pardatankidel pikivaheseintel , mis põhja ja pardaplaadistuki vigastuste korral hoiavad ära vee tungimise vaheruumidesse, Lisaks laeva veealusele osale peab veetihe ja tugev olema ka selle veepeale osa , sest just viimasest oleneb ujuvusvaru kahanemine vigastuse tagajärjel.
2.2. Laeva tasakaalutingimused Laeva tasakaal määratakse kahel tingimusel: laeva raskusjõud peab olema võrdne ujuvusjõuga , mass aga võrdne laeva poolt väljatõrjutud vee massiga; W = = See on ujuvusvõrrand. m = GZ W WL G Z B Joon. 4. Laeva trimmi moment raskuskese ja ujuvuskese on ühel püstsirgel. YG = YB = 0 XG =XB 10 2. Laeva ujuvus See on tasakaaluvõrrand. Kui W on suurem , siis laev suurendab süvist. Kui W on väiksem , siis laev vähendab süvist. Kui W = = , aga ei ole täidetud teine tingimus, siis laev momendiga m = WGZ = GZ teostab trimmi muutuse
püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad,
Süsteemis ei ole pumpasid, juhtimine toimub kaugjuhitava armatuuri abil. Õli sisaldusega pilsivete süsteem- on ette nähtud sellsite vete kogumisteks ümbertöötlemiseks ja äraandmiseks kaldale süsteemi kuuluvad peale pumpade .. tangid , torustikud, mõõteseadmed ja õliste vete separaatorid. Ballastisüsteemid. Ballastisüsteemideks nim süsteemide gruppi , mille ülesandeks on ballastvee sissevõtmine hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks. Ballast vett on tarvis laeva mere omaduste parandamiseks eriti tühi sõidul. Ballastitankidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike. Tänapäeva laevadel kasutatakse ka parda ja teki aluseid ballastitanke. Põhjatankidesse võetakse vesi isevoolude ülejäänutesse pumpade abil. Vee eemaldamine toimub pumpade abil. mis kindlasti kuuleb veel ballasti süsteemi on õhutorud. Trimmisüsteem on ette nähtud ballastvee sisse võtmiseks ja eemaldamiseks aga ka
31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid 39. Laevade korrosioon ja selle tõrje
üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal. Ujuvusvaru mõõdetakse kuupmeetrites või protsentides laeva mahulisest veeväljasurvest.
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ühe tekiehitisega laev võib omada ainult ahtri tekiehitist (puppi) või tekiehitist ainult vööris pakki (Joon. 3.11).. Joon. 3.11. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12). Joon. 3.12. 3.2 Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt pikitasandi suunas. Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke (Joon. 3.13).. 5
Transportlaevadel on pikimetatsentri k6rgus GML umbes 2 suurusjärku suurem kui põikmetatsentri kõrgus GM. Vigastamata laeval on pikimetatsentri kõrgus alati positiivne ja pikipüsivus tagatud. Joonise 5.2 järgi saame analoogiliselt pikipüstuvuse valemid GZ = GML korda sinU(/) = GML korda U(l); W korda GZ = W korda GML korda sin U(l) = W korda GML korda U(l) Et väikestel kreeni v trimminurkadel on püstuvuse moment kasakaaluolukorras võrdne kreeniva või trimmi muutva momendiga , siis võib neid nurki arvutada valemitega O(l) = Mkr / W korda Gmkorda 57,3 U(l) = Mtr / W korda GML korda 57.3 Korrutist nimetajas laeva mass korda metatsentri kõrgus nim ka püstuvuse koefitsendis v kriteeriumiks: Ko(l) = W korda GM Ku (l) = W korda GML Trimminurga U(/) asemel on otstarbekam avaldada trimmi Tx = Tf T meetrites valemiga tx = Tf Tx = Mr / 100MTC
Kui mitte: vaadake jaotist "Enesediagnostika". Kui hoiatustuli vilgub siis 15 sekundi jooksul on kõrvalistuja turvapadi välja lülitatud. SRS-juhtmooduli tõrke mälu saab kontrollida ainult andmesideühenduse (DLC) abil ühendatud diagnostiliste seadmetega. Tühjenda süsteem Millal Fassaadi / armatuurlaua eemaldamine või asendamine. Esiistmete parandamine või vahetamine, kui külgmised turvapadjad on paigaldatud. Kui paigaldatud on täispuhutavad kardinad, pealiskihti või trimmi eemaldamiseks või asendamiseks. Parandage SRS-komponentide, eriti turvapatjade ümber. SRS-komponendi eemaldamine või asendamine, va turvavööd. Rooli / veeru remont või asendamine. Keevitustööd. Turvavöö eemaldamine või asendamine: häirida pürotehniline eelpinguti. Veenduge, et süüde on välja lülitatud. Eemaldage süütevõti. Katkesta aku maandusjuhe. Veenduge, et juhuslik uuestiühendamine pole võimalik. Enne töö alustamist pole vaja ooteaega.
18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate? 20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust? 21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel? 22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel? 23. Mis on virtuaalne raskuskese? 24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)? 27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil?
1 7400 1 7400 Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes. (Joon. 5.5.) Joon. 5.5. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see P. Muutub kaaluline veeväljasurve =P. Muutub ka mahuline veeväljasurve V võrra. Kuna =V, siis =V ehk P=V. Kui lasti P lisamine ei tekitanud kreeni ega muutnud trimmi, siis võib seda lugeda kui kere lisamahtu, mis on vette vajunud. Seda mahtu saab leida korrutades tegutseva veeliini pindala S (mööndusega, et süvise vähese muutumise piires veeliini pindala praktiliselt ei muutunud, AW=AW1) süvise muutusega T: V=AWT asendades saame: 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti- ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt- siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2. Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke
muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju? Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui saleda kerekujuga laev. Täidlase kerekujuga laev mahutab rohkem. 4. Püstivus, taasatav õlg. Püstivus - laeva võime tulla algasendisse peale välise jõu lakkamist Eristatakse põik- ja pikipüstivust Põikipüsitivus – kreeninurk Pikipüsitvus – trimmi nurk Taastav õlg – center of gravity ja buoyance vaheline kaugus mõõdetuna horisontaalselt. 5. Mida arvestada laeva ehitamise planeerimisel? Enne ehitamist tuleb selgeks teha: • eesmärk o meeskonna ja reisijate arv kajutite jaoks o kajutite mugavus o sõiduulatus tankide mahutavuse jaoks o navigatsioonilised piirangud (sillad, sügavused jne) o Erinõuded, nagu näiteks jääklass, rambid vms
- tihedus 15 oC juures - netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine Oletame, et silindrikujuline nõu on täidetud tasemeni h 1 vedelikuga, mille temperatuur on 20 °C. Kui vedeliku temperatuur tõsta 40 °C-ni, tõuseb vedeliku pind tasemeni h 2. Ehkki vedelikutase on tõusnud, pole vedelikku lisandunud, sest vedeliku mass ja molekulide arv pole muutunud. Seega vedeliku mahu määramisel tuleb tingimata arvestada vedeliku temperatuuri
kindel arve kontrollpunkte. Läbitavad kontrollpunktid ja nende järjestuse valib osavõtja ise. Märkesuusatamine - võistlusala, kus võistlejail tuleb läbida maastikul tähistatud rada ja kanda sellel asuvad kontrollpunktid puhtale kaardile. Tulemuseks on raja läbimise aeg, millele lisatakse kontrollpunktide märkimise ebatäpsuse eest saadud karistusaeg. Rattaorienteerumine - Rada läbitakse rattaga. Pargiorienteerumine - Joostakse lühikesel rajal (võitja aeg 10-15 minutit). Trimmi- e. terviseorienteerumine - orienteerumise harrastamine trimmi jõudmiseks ja seal püsimiseks. Levivormid - püsiradade läbimine, päevakutest osavõtt. Päevak - kindlal nädalapäeval toimuv üritus, näiteks orienteerumisneljapäevak. Mitmepäevak - järjest mitmel päeval toimuv üritus, tuntud 3-, 4- ja 5-päeva-orienteerumised. Rogain - Rogaining on orienteerumismatkamine kestusega 6...24 tundi. 1.5 Kaardi tingmärgid
omal käel ja tasuta. See ei loe, kas elatakse linnas või maal, hea tahtmise juures saab igal pool hakkama. Tuleb spordiriided selga panna ja lihtsalt jooksma minna. Kui joosta ei viitsita, siis võib minna kepikõndi tegema. Iga päev kõndida on ka tervisele hea. Kui kumbki variant ei ole sobiv, siis saab täiesti lihtsalt ka kodus trenni teha. Kõhulihaste harjutused ja istessetõusud ei lähe midagi maksma. Samuti võib telerist erinevate aeroobikasaadete saatel ennast trimmi ajada. See kõik on väga lihtne, selle jaoks ei ole vaja inimest, kes meile ütleks kuidas joosta ja mitu kõhulihase harjutust sooritada. Hea vaba aja sisustus on ka kindlasti käsitööga tegelemine. Kui viitsimist on, siis pole proovimises midagi halba. Võib kududa, heegeldada, maalida ja joonistada. Kudumine on hea vaba aja tegevus ja lisaks sellele, seda mis valmis saab, on võimalik hiljem ka kasutada. Võib kududa kindaid, salle, kampsuneid jne
Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihutatud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e
ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega.
tundmatul alal. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda seal ringi liikudes. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida. 2 Seda spordiala saab harrastada igas vanuses igas kohas ja ta ei sõltu aastaajast. Orienteerumine jaguneb üheksaks erinevaks alaks: 1) Suundorienteerumine 2) Valikorienteerumine 3) Märkesuusatamine 4) Rattaorienteerumine 5) Pargiorienteerumine 6) Trimmi- e. terviseorienteerumine 7) Päevak 8) Mitmepäevak 9) Rogain e. orienteerumismatkamine Orienteerumine Eestis Esimene orienteerumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 aastal Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade orienteerumisjooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius
Vana uskumuse kohaselt marssis mööda maailma ringi suur hiiglane. Kui ta nüüd peaks astuma kogemata sinna (korralikult välja arvutatud ja ehitatud) püramiidide peale, siis valu paneb ta teisel jalal hüppama ning ta tümitab naaberriigid maatasa. Jällegi tundub see vale, sest muistsed rahvad olid ikka parajad flegmaatikud ja nad ei viitsinud sõdida. Sõda leiutati ju mujal. Tänapäeval kasutatakse püramiide keha trimmi ajamiseks. Toitumine, trenn jms jama selleks otstarbeks esitatakse tihti püramiidi kujul. Võib aimata, kuidas muistsed inimesed kasutasid neid suuri püramiide kaalust alla võtmiseks. Ühel päeval ronid esimese astme peale ja sööd ühe banaani, teisel päeval ronid järgmisele astmele ja jood kuupjala vett jne. Paarituarvulisel astmel banaan ja paarisarvulisel kuupjalg vett. Iga aste = 1 päev. Kes tippu jõudis, oli rannahooajaks valmis.
võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse; vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus; tekilasti korral soritakse see soringutega kindlalt arvestades õõtsumist ja tekile sattuva vee survet; võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest. Halva ilmaprognoosi saamisel tuleb laev ette valmistada tormiks. Seda tuleb teha kogu vastutuse ja tõsidusega:
keskkaaretasandi ja veeliinitasandi lõike ning põhitasandi vaheline nurk praktikas näitab kreeninurka roolikambri krenomeeter ; trimminurk (vene keeles ) , mis on püstpiki- tasandi ja veeliinitasandi lõike ning põhitasandi ehk rõhttasandi vaheline nurk praktikas piirdutakse vööri- ja ahtrisüvise vahe leidmisega ja nimetatakse samuti trimmiks t (vene keeles ) arvutatakse t = T F - TA . Kuna laevadel ekspluatatsioonis peale lastimist on kreeninurk lubamatu, siis laeva trimmi määrab: keskmine süvis TM ning vööri- ja ahtrisüvise vahe e. trimm t mõõdetud püstsirgetel (vööris vee puutepunktis ja ahtris roolipalleri telgjoonel). 1.5. Laeva koordinaatide süsteem Laeva staatikas on kasutusel ristkoordinaatide süsteem, mis on laevaga seotud nii, et algpunkt on lõikepunkt kolme omavahel risttasandil: CL-tasand e. keskliinitasand (varem ka venepärane diametraaltasand DT e. ); BL-liin e. baasliinitasand; miidlitasand e
Ta - ahtri süvis, Tv + Ta TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, TM = 2 Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või
Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga
Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga
Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga
- laeva asukohta, kiirust ja süvist - nähtavust ning prognoositud nähtavuse, ilmastiku ja hoovuste tingimusi ja nende mõju laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ).
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.10. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see P. Muutub kaaluline veeväljasurve δΔ=P. Muutub ka mahuline veeväljasurve δV võrra. Kuna Δ=ρV, siis δΔ=ρδV ehk P=ρδV. Kui lasti P lisamine ei tekitanud kreeni ega muutnud trimmi, siis võib δV olla loetud kui kere lisamaht, mis on vette vajunud. Seda mahtu saab leida korrutades tegutseva veeliini pindala AW (mööndusega, et süvise vähese muutumise piires veeliini pindala praktiliselt ei muutunud, AW=AW1) süvise muutusega δT: δV=AWδT asendades δV valemis P tarvis, saame: P=AwδTρ P kust juba: δT = ja uus süvis T’=T+δT,
Leegiandurid Temperatuuri/suitsuandurid Suitsu- ja temperatuuri/suitsuandureid kasutatakse elu- ja teenindusruumides, masinaruumis. Temperatuuri- ja leegiandureid kasutatakse masinaruumis. Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid Ballastsüsteem Laeva peal on ballasti süsteem mis koosneb 12 tangidest need tangid tasakaalustavd laeva ja nende abil laadimise ajal hoiab parema püstuvust, tangid on vaja et vältida suure kreeni ja suure trimmi . Tangid saab mõõta mõõdulindiga. Et vältida suurt kreeni, selle süsteemi jaoks on spetsialselt eraldatut 5 tanki. Kuivendussüsteem Igal autitekil ja välistekil on pillsi kaevud. Pillsi kaevudest liigub veis pillsitanki, kust pärast vesi pääseb merre. Süsteem koosneb kogumiskaevudest, torustikest, pumbast, klappidest ja äravoolutorudest. Eluotstarbesüsteemid
Mere kaitsega seotud konventsioonid: · Mereohutusega seotud konventsioonid · Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid- MARPOL'i konventsioon (MARine and POLlution)- konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks, Ballastvee konventsioon- rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon (ballastvesi- on hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust; oluline, sest Läänemeri on väga vastuvõtlik võõrliikidele ning need mõjutavad tugevalt sealset elu). · Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid ÜRO mereõiguste konventsioon: mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): et saavutada kasvuhoonegaaside
vähem kütust. Madalal farvaatril sõites tuleb ka ülekoormus, sest põhjast peegelduvad lained ja keerised, mis takistavadkruvi pööremist. 63.Surveaste - on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori(kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet.Ottomootori surveaste on umbes 6 - 7, sets peale seda süttib kütus juba ise ilma sädemeta. Diiselmootoril on surveaste 8- 12+ 64.Ballast (ingl), pallast, meresõidu puhul vajaliku püstivuse ja trimmi saavutamiseks alaliselt või ajutiselt laevale paigutatav last. Pallast võib olla vedel (ballastvesi) või tahke (känkmalm, kivid, liiv km). Veolaevad võtavad tankidesse vett, kui sõidavad ilma lastita (sõidavad "ballastis"), et suurendada süvist see parandab laeva käiku ja juhitavust. Lastis, eriti tekilastiga laevadel, võimaldab põhjatankides olev ballastvesi suurendada püstivust. Suured purjekad pidid püstivuse tagamiseks tühisõitudel vedama kuiva ballasti
printsiipe, vähenes minu kehakaal üheksakümne kuuelt kilolt (164 cm pikkuse 4 juures) imekergele seitsmekümne kahele kilole! Seedimise paranemise tõttu on teie keha rakkudel puhastumiseks vaja märkimis-väärselt vähem vett ning teie kõht ei tursu enam üleliigse vee kogunemisest organismi. Teie kehakuju muutub sihvakaks ja tõmbub trimmi. Et küllastuda, kulub vähem toitu ning see tähendab, et ööpäevane tarbitud kalorite kogus väheneb, ning koos nendega ka teie kehakaal! Kiire küllastumine on seletatav sellega, et organism suudab nüüd ümber töödelda ja omandada enam toitaineid. Lisaks hoiate te kokku suure hulga raha, kuna vajate toitu märkimisväärselt vähem. Veelgi olulisem on see, et mida vähem te sööte, seda kauem elate. Väheneb seedeprotsessist tulenev organismi kulumise aste
mõjutavad kreeni sildumisotsad. Menüü LOAD TANKS alt võtame valiku TABLE ja sealt alt HWB (heeling water ballast), kus paneme heelingu tankid 22P& 22S võrdseteks. Nüüd sisestame menüü LOAD STORES alt reisijate arvu ja kontrollime erinevate raskuste nagu nt. reisijad, meeskond jne raskuste koordinaate kindluse mõttes. Edasi sisestame menüü LOAD CARGO alt esialgse kauba tonnid. Kauba jaotame parraste vahel, jälgides kreeni. Kui kaup peal ja kreen null, siis ajame paika trimmi. Selle abil saame teada kuidas laeva laadida, et laev väljuks sirge kiiluga. Et sirget kiilu saada, nihutame vastavalt vajadusele kas vööri või ahtri poole mõlema parda kauba vööri ja ahtri koordinaate. Kui kaubameetrite järgi tuleb kasutusele võtta ka platvorm, siis panna vastavalt platvormile plaanitavate autode arvule ka tonnid sinna. 2. VÄLJUMISE PÜSTUVUS. Pärast laadimist koostame väljumise püstuvuse lõpliku kaubamanifesti ja reisi poolelt tulnud ühikute arvu põhjal
milles on 1…3 silindrilist kollet 1. Kollete otsad suubuvad nn tulekambrisse 2, kus kuumad põlemisgaasid teevad pöörde 1800 ja liiguvad läbi suitsu- (gaasi-) torude 5 suitsukambrisse 3 ning sealt edasi korstnasse. Kütus ja põlemiseks vajalik õhk antakse koldesse põleti 6 abil. Katla kere on osaliselt täidetud veega, mille tase peab olema kõrgemal kõigis soojusvahetuspindadest, s.t suitsutorudest, tulekambrist ja koldest ka laeva ekspluatatsioonilist kreeni ja trimmi arvestades. Katla töö ajal toimub vee loomulik ringlus. Kuumade kolde-, tulekambri ja suitsutorude seintega kokkupuutuv vesi kuumeneb, aurustub osaliselt ja tõuseb tiheduse vähenemise tõttu üles, samal ajal vee tagasivool alla kulgeb suitsutorude ja katlakere mitteköetava seina vahelt. Veepinnale tõusvast vee-auru segust eralduv küllastunud aur koguneb katlakere ülaossa. Leektorukatelde suureks eeliseks on töökindlus, sest veetaseme püsimisel lubatud piirides on
, avaldame valemist laeva kiiruse v: See on Doppleri logi arvutuse põhivalem. Kui logi helilained peegelduvad merepõhjast, mõõdab Doppleri logi kiirust merepõhja suhtes ehk absoluutset kiirust. Vaadeldud logi süsteemi, kus on kasutusel ainult üks helilaine kiir, nimetatakse ühekiireliseks süsteemist ja ta võimaldab mõõta laeva kiirust ainult pikitasandi suunas. Välistamaks laeva rullumise ja kiilõõtsumise ja trimmi mõju on kasutusel neljakiirelised hüdroakustilised antennid , mis võimaldavad mõõta laeva kiirust nii piki- kui põikitasandis. Neljakiireline
annaabi.ee 
