Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avaliku sektori ökonoomika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb turu �nähtamatu käe toimimise mehhanism?
  • Mis mõttes toimib turu �nähtamatu käsi ühiskonna huvides?
  • Kui terviku huvides 3 Kas turu �nähtamatu käsi toimib alati ühiskonna huvides?
  • Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides?
  • Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku vaba ja võrdse konkurentsiga turu tingimustes?
  • Millised kolm tingimust peab olema täidetud et majandus oleks Pareto-efektiivne?
  • Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang?
  • Miks on samakasulikkuse kõver nõgus ?
  • Miks on tootmise samamahukõver tootja kasulikkuse kõver nõgus?
  • Kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendatavuse piirmäärad samad?
  • Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto- efektiivsuse ?
  • Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse?
  • Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile?
  • Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning milles nende erinevus?
  • Milles seisneb avaliku sektori teenuste abstraktsete vajaduse tunnetamise ja reaalse nõudluse kujunemise vastuolu?
  • Mida on aga palju keerulisem kätte saada kui abstraktseid häid soove 27Millised on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu a suurendamiseks b vähendamiseks?
  • Milles seisneb erinevate valitsussektori võimutasandite suhete probleemide olemus?
  • Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted?
  • Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna vaadete olemus?
  • Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus?
  • Mis aspektidest on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitika uurimisobjekt rahanduspsühholoogia uurimisobjekt ja rahandussajaloo uurimisobjekt?
  • Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel ja milles see vastuolu seisneb?
  • Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest?
  • Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana?
  • Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui normatiivse teaduse olemus ja tooge normatiivse lähenemisviisi näiteid?
  • Milles seisneb avaliku hüve ja avaliku hüvise olemus ja milles nende erinevused?
  • Milles seisneb ratsionaalsuse põhimõtte olemus indiviidide käitumises?
  • Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule?
  • Milline on info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule?
  • Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas?
  • Milleks on maksulaekumisi riigile üldse tarvis 53Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse kongergentsi nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile?
  • Kes tegelikult kannab maksukoormust?
  • Millised on poliitiliste konjuktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris?
  • Milles seisneb põhiseadusliku lepingu käsitluses õigusriigi ja teenindusriigi olemus?
  • Milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas?
  • Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus?
  • Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus?
  • Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraaatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele?
  • Miljonit inimest koos või 101 esindajat 66Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded sh kompetents?
  • Kus on tegevused efektiivsemad 68Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele?
  • Milline on avaliku sektori poliitika eelarve mahu ja struktuuri sõltuvus ühiskonnas kehtivatest reeglitest?
  • Millist liiki turutõrkeid esineb?
  • Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke?
  • Millised probleemid tekivad seoses ühiselt kasutavate ressurssidega?
  • Millised probleemid tekivad seoses meritoorsete välismõjudega hüvistega?
  • Millised probleemid esinevad ühiskonnas seoses tööjõu rakendamisega ?
  • Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus?
  • Kuidas kujunevad avaliku sektori nõudluskõvera punktid?
  • Mille poolest erineb Lindahli tasakaal erahüviste turutasakaalust?
  • Miks võib õiglus olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste?
  • Kuidas mõjutab ümberjaotamiseprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi?
  • Kuidas saab õigluse indiviidide käitumisotsustest endogeenselt tuletada käitumise kokkulepitud reeglitele vastavuse hindamine?
  • Kuidas on sissetulekute ümberjaotamise ja õigluse vaheline vastuolu seotud ümberjaotamisprotsessist tulenevate kadudega?
  • Milles seisneb turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik �kulu?
  • Millised kolm peaeesmärki ja nende alaeesmärgid tuuakse välja sissetulekute ümberjaotamisel nüüdisaegses ühiskonnas?
  • Milles seisnevad põlvkondadevahelise ümberjaotamise probleemid?
  • Millised on ümberjaotamise instrumendid nende olemus ja mõju mehhanismid?
  • Mis räägib tarbija suveräänsuse poolt ja mis vastu?
  • Millistes kohtades kelle juures avaldub ühiskondlik heaolu?
  • Mis piirab ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist?
  • Millisel juhul on tootja ülejääk võrdne nulliga?
  • Miks ei tekita kindlasummaline maks pearaha tarbija puhast heaolukadu?
  • Milles seisneb ja mis põhjustel tekib tsüklilise hääletamise paradoks?
  • Millised võimalused on enamushääletuse tulemuse manipuleerimiseks?
  • Milles seisneb strateegilise hääletamise olemus?
  • Milles seisneb Arrow teoreemi olemus?
  • Milles seisneb ühe- ja mitmetipuliste eelistuste olemus?
  • Millist hääletajat nimetatakse mediaanhääletajaks?
  • Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto-efektiivseks?
  • Millistes tegevusvaldkondades tõstatub seoses turutõrgetega avaliku sektori sekkumise vajalikkuse ja vormi küsimus?
  • Miks ei ole avalike hüvede pakkumise valdkonnas otsest vastuolu era- ja avaliku sektori vahel?
  • Millised valikud on avalikul sektoril sekkumiseks monopoolsusega seotud probleemide ületamiseks?
  • Milline on riigi roll inimeste tööhõive tagamisel?
  • Paljudele inimestele tööd nii korraliselt kui ka sotsiaalabi vormis 144 Millised on avaliku sektori sekkumise vormid hüviste pakkumisse?
  • Mille poolest erinevad riigi äriühingu ette seatud eesmärgid eraettevõtete eesmärkidest ?
  • Mis põhjusel ei suuda riigivõim regulatsioonide abil tagada ühiskondlike piirangute arvestamist eraettevõttes?
  • Kuidas on ajaloolised tingimused muutunud?
  • Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust?
  • Milliste põhjustega seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat efektiivsust?
  • Mis muudab raskeks avaliku ja erasektori efektiivse võrdluse?
  • Kuid nende võrdlevhinnangud tavaliselt puuduvad 152 Mis põhjustel on ametniku töö tulemuslikkuse hindamine keerulisem erasektori töötaja töö tulemuslikkuse hindamisega?
  • Mida selgitab Parkinsoni seadus?
  • Kuidas ametnikkond seda ära kasutab?
  • Millest tekib tootmisel või tarbimisel välismõju?
  • Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkulu sotsiaalsest piirkulust?
  • Miks raskendavad pöördumatud kulud turult väljumist?
  • Millisel juhul mille tõttu erineb tootmise keskmine kulu tootmise piirkulust?
  • Mis probleemid on seotud välismõjusid hüvitavatekompenseerivate lepingutega?
  • Millest sõltub sotsiaalsete normide tõhusus välismõjude minimeerimisel?
  • Milles seisneb omandiõiguste tähtsus välismõjude kompenseerimisehüvitamise protsessis?
  • Kui isegi saaks siis alati ei ole see otstarbekas 167 Milliste probleemide tõttu on erasektori võimalused välismõjude hüvitamiselkompenseerimisel suhteliselt tagasihoidlikud?
  • Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude ärahoidmine või hüvitaminekompenseerimine?
  • Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus?
  • Milles seisneb välismõjude piiramisel mõte väljastada kaubeldavad load?
  • Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega?
  • Millised on avaliku sektori sekkumise alternatiivsed variandid?
  • Milliseid vigu tehakse abisaajate kontingendi määratlemisel ja kuidas need sõltuvad kriteeriumite rangusest?
  • Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju majanduslikule efektiivsusele?
  • Milline on toetuse tuluefekti ja asendusefekti mõju efektiivsusele?
  • Millised toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti?
  • Millest tulenevalt tarbija eelistuste struktuur muutub 181 Millest tuleneb dotatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata?
  • Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele?
  • Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest?
  • Milles seisneb progressiivse ja regressiivse ümberjaotamise olemus?
  • Kui vaesem 185 Milles seisneb põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus?
  • Millest tuleneb regionaalse ümberjaotamise vajadus?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori piiratud kontingendile tasuta pakkumise kulu - tulu analüüs?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori tootmiskuludest madalama hinnaga pakkumise kulu - tulu analüüs?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori poolt doteeritud turuhinnaga eraettevõtetes pakkumine kulu - tulu analüüs?
  • Mis ülesandeid lahendab regulatsioonidest tuleneva avaliku hüve eraettevõtetes pakkumise kulu-tulu analüüs?
  • Mis ülesandeid lahendab tarbijale antava maksusoodustuse kulu-tulu analüüs?
  • Miks peab jooksvate kulu- ja tuluandmete asemel kasutama nende ajaldatud väärtusi?
  • Millised kaks olulist erinevust on avaliku sektori projektide kulu-tulu analüüsil võrreldes kulu-tulu analüüsiga erasektoris?
  • Millised probleemid seonduvad inimelu väärtuse hindamisega ja milliseid lahendusi pakutakse?
  • Millised probleemid seonduvad säästetud aja väärtuse hindamisega ja milliseid lahendusi pakutakse?
  • Mis probleemid võimaldab kulu-tulu analüüsis lahendada fikseeritud eesmärgi saavutamiseks minimaalsete kuludega projekti otsimine?
  • Millisel juhul erinevad sotsiaalsed varihinnad turuhindadest?
  • Mida väljendab sotsiaalne diskontomäär?
  • Mis kajastab tuleviku võimalikku piirkulu ja kasulikkust 208 Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära valimisel?
  • Mis kehtib tootjatele või tarbijatele?
  • Kuidas mõjutab määramatuse riski suurenemine diskontomäära taset?
  • Kuidas mõjutavad riskijulgus -neutraalsus ja kartlikkus diskontomäära valikut?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule?
  • Milles seisneb projekti heaoluefekti hindamisel ühiskonnagruppide heaolu kaalumise meetod?
  • Kuidas kasutada projekti heaoluefektide hindamisel heaolu jaotumise näitajaid?
  • Kuid see võtab kokku Gini koefitsenfi 214 Miks on erineva sissetuleku tasemega indiviididel piirkasulikkuse elastsus erinev?
  • Keskmise bruto - ja netopalga tase dünaamika ning suhe kõigi tegevusalade töötajate keskmise bruto - ja netopalga tasemega?
  • Keskmisega ja dünaamika viimasel aastakümnel?
  • Mil tasemed ühtlustusid 219 Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis viimastel aastatel?
  • Mis on võrdsustatud 100 on koguaeg tõusnud kuni 130 220 Avaliku sektori investeeringute tase Eesti võrdlus EL keskmisega?
  • Keskmiselt viimasel kümnel aastal?
  • Kuid nüüd jälle positiivne 223 Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud Eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP-ga?
  • Keskmise tasemega?
  • Keskmisega siis jääb 5-7 võrra alla 225 Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes?
  • Keskmisega Eestis 15-18 Võrreldes EL-ga mõned protsendid madalam 229 Avaliku sektori kogutulude suhe SKP-ga tase ja dünaamika Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega?
  • Keskvalitsuse kogukulude ja lõpptarbimiskulude suhe SKP-ga tase ja dünaamika Eestis?
  • Kuidas liigendatakse valitsussektori kulud liikide lõikes ja millised on kolme peamise kululiigi osatähtsused Eestis?
  • Keskmisega 10 ümber ja ELs 11-12 ümber Mõlemad stabiilsed 236 Millisel otstarbel tegevusvaldkondades ja millises proportsioonis kasutatakse Eestis sotsiaalmaksust laekuvaid vahendeid?
  • Kui suured on kolme peamise tegevusvaldkonna osatähtsused kogu valitsemissektori üldkuludes?
  • Keskmisega viimasel kümnel aastal?
  • Kuid kokkuvõttes tõusev 242 Valitsemissektori kulud vabale ajale kultuurile ja religioonile suhtes SKP-ga tase ja dünaamika Eestis?
  • Kuid vahepeal natukene tõusev ja langev 243 Valitsemissektori sotsiaalse kaitse kulude suhe SKP-ga Eesti tase ja dünaamika?
  • Kuid vahepeal langev ja siis jälle tõusev Lõpus tõuseb 15 244 Valitsemissektori tervishoiukulude suhe SKP-ga Eesti tase ja dünaamika?
  • Keskmisega 700-530 ja langev ELs 640-530 ja samuti langev 246 Valisussektori keskkonnakaitse kulude suhe SKP-ga Eesti tase ja dünaamika?
  • Kuid viimasel aastal -03 247 Sotsiaalse kaitse kogukulude suhe SKP-ga tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega?
  • Milliste sotsiaalse kaitse kulu liikide lõikes esitatakse andmed Eurostat-is?
  • Keskmisega aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga?
  • Keskmisega aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga?
  • Keskmise aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega?
  • Keskmise aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega?
  • Keskmise aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega?
  • Keskmise aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Avaliku sektori ökonoomika #1 Avaliku sektori ökonoomika #2 Avaliku sektori ökonoomika #3 Avaliku sektori ökonoomika #4 Avaliku sektori ökonoomika #5 Avaliku sektori ökonoomika #6 Avaliku sektori ökonoomika #7 Avaliku sektori ökonoomika #8 Avaliku sektori ökonoomika #9 Avaliku sektori ökonoomika #10 Avaliku sektori ökonoomika #11 Avaliku sektori ökonoomika #12 Avaliku sektori ökonoomika #13 Avaliku sektori ökonoomika #14 Avaliku sektori ökonoomika #15 Avaliku sektori ökonoomika #16 Avaliku sektori ökonoomika #17 Avaliku sektori ökonoomika #18 Avaliku sektori ökonoomika #19 Avaliku sektori ökonoomika #20 Avaliku sektori ökonoomika #21 Avaliku sektori ökonoomika #22 Avaliku sektori ökonoomika #23 Avaliku sektori ökonoomika #24 Avaliku sektori ökonoomika #25 Avaliku sektori ökonoomika #26 Avaliku sektori ökonoomika #27 Avaliku sektori ökonoomika #28 Avaliku sektori ökonoomika #29 Avaliku sektori ökonoomika #30 Avaliku sektori ökonoomika #31 Avaliku sektori ökonoomika #32 Avaliku sektori ökonoomika #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pheela Õppematerjali autor
Eksam kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
130
doc

Avaliku sektori ökonoomika

SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17

Majandusteadus
thumbnail
29
doc

Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus

Majandus
thumbnail
80
docx

Rahanduse konspekt

on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes

Riigirahandus
thumbnail
18
docx

Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa

1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris)

Avaliku sektori ökonoomika
thumbnail
26
pdf

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine

tekitatud kahju heastamiseks. Eraomaniku ül on hoolitseda, et vara säiliks ja võimalusel ka suureneks. Riik omanikuna loob mitmesuguseid kontrollsüsteeme (riigikontroll, revisjonikomisjonid, sisekontrollisüsteemid jt), mis suurendab bürokraatiat ja teeb riigi omanikurolli täitmise kulukaks. Kontrollsüsteemid pole kunagi piisavalt efektiivsed ja neid pole kunagi küllalt. 13. Selgita, kuidas informatsiooni asümmeetrilisus mõjutab avaliku sektori efektiivsust ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile? Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria, ei toimi tõhusalt. Eraturud kindlustavad end informatsiooni asümmeetriast tulenevate kahjude vastu väga mitmesuguste vahenditega, nagu pant, hüpoteek, kindlustuspreemia. Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus.

Juhtimine
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli) Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria ­ üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner ­ mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile ­ monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus.

Majandusteadus
thumbnail
35
doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

.......................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel.................................................................................

Juhtimise alused
thumbnail
2
doc

Sotsiaalpoliitika

oma riigi kodanikele (arvestab kodakondsust), Riik võib sekkuda neljal viisil: vahelise pindala korrutamisel 2-ga. Mida EL maade pensionikindlustuses kaks finantseerimine toimub reeglina üldiste Regulatsioon Rahastamine e. lähemal on Lorenzi kõver diagonaalile, seda põhimõttelist süsteemi: maksutulude arvel. finantseerimine Avaliku sektori poolne võrdsem on sissetulekute jaotumine. Täielikult kindlustusprintsiibil põhinev süsteem; Institutsionaalse sotsiaalpoliitika korral tootmine Sissetulekute ülekanded ühtlase jaotuse korral oleks Gini koefitsient 0 rahvapensionisüsteem. sõltub toetuste suurus tehtud maksete Regulatsioon ja finantseerimine muudavad ja kui kogu tulu saaksid vaid kõrgemas grupis PAYG süsteemi puhul on määravateks suurusest

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun