Facebook Like

Avaliku sektori ökonoomika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism ?
  • Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides ?
  • Kui terviku huvides. 3. Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides ?
  • Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides ?
  • Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes ?
  • Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne ?
  • Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang ?
  • Miks on samakasulikkuse kõver nõgus ?
  • Miks on tootmise samamahukõver (tootja kasulikkuse kõver) nõgus ?
  • Kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendatavuse piirmäärad samad ?
  • Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto- efektiivsuse ?
  • Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse ?
  • Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile ?
  • Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning milles nende erinevus ?
  • Milles seisneb avaliku sektori teenuste abstraktsete vajaduse tunnetamise ja reaalse nõudluse kujunemise vastuolu ?
  • Mida on aga palju keerulisem kätte saada, kui abstraktseid häid soove. 27.Millised on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu: a) suurendamiseks; b) vähendamiseks ?
  • Milles seisneb erinevate valitsussektori võimutasandite suhete probleemide olemus ?
  • Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted ?
  • Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna vaadete olemus ?
  • Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus ?
  • Mis aspektidest on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitika uurimisobjekt, rahanduspsühholoogia uurimisobjekt ja rahandussajaloo uurimisobjekt ?
  • Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel ja milles see vastuolu seisneb ?
  • Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest ?
  • Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana ?
  • Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui normatiivse teaduse olemus ja tooge normatiivse lähenemisviisi näiteid ?
  • Milles seisneb avaliku hüve ja avaliku hüvise olemus ja milles nende erinevused ?
  • Milles seisneb ratsionaalsuse põhimõtte olemus indiviidide käitumises ?
  • Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule ?
  • Milline on info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule ?
  • Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas ?
  • Milleks on maksulaekumisi riigile üldse tarvis. 53.Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongergentsi) nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile ?
  • Kes tegelikult kannab maksukoormust ?
  • Millised on poliitiliste konjuktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris ?
  • Milles seisneb põhiseadusliku lepingu käsitluses õigusriigi ja teenindusriigi olemus ?
  • Milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas ?
  • Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus ?
  • Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus ?
  • Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraaatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele ?
  • Miljonit inimest koos või 101 esindajat. 66.Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh kompetents ?
  • Kus on tegevused efektiivsemad. 68.Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele ?
  • Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus ühiskonnas kehtivatest reeglitest ?
  • Millist liiki turutõrkeid esineb ?
  • Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke ?
  • Millised probleemid tekivad seoses ühiselt kasutavate ressurssidega ?
  • Millised probleemid tekivad seoses meritoorsete ( välismõjudega ) hüvistega ?
  • Millised probleemid esinevad ühiskonnas seoses tööjõu rakendamisega ?
  • Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus ?
  • Kuidas kujunevad avaliku sektori nõudluskõvera punktid ?
  • Mille poolest erineb Lindahli tasakaal erahüviste turutasakaalust ?
  • Miks võib õiglus olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste ?
  • Kuidas mõjutab ümberjaotamiseprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi ?
  • Kuidas saab õigluse indiviidide käitumisotsustest endogeenselt tuletada: käitumise kokkulepitud reeglitele vastavuse hindamine ?
  • Kuidas on sissetulekute ümberjaotamise ja õigluse vaheline vastuolu seotud ümberjaotamisprotsessist tulenevate kadudega ?
  • Milles seisneb turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik “kulu” ?
  • Millised kolm peaeesmärki ja nende alaeesmärgid tuuakse välja sissetulekute ümberjaotamisel nüüdisaegses ühiskonnas ?
  • Milles seisnevad põlvkondadevahelise ümberjaotamise probleemid ?
  • Millised on ümberjaotamise instrumendid, nende olemus ja mõju mehhanismid ?
  • Mis räägib tarbija suveräänsuse poolt ja mis vastu ?
  • Millistes kohtades (kelle juures) avaldub ühiskondlik heaolu ?
  • Mis piirab ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist ?
  • Millisel juhul on tootja ülejääk võrdne nulliga ?
  • Miks ei tekita kindlasummaline maks (pearaha) tarbija puhast heaolukadu ?
  • Milles seisneb ja mis põhjustel tekib tsüklilise hääletamise paradoks ?
  • Millised võimalused on enamushääletuse tulemuse manipuleerimiseks ?
  • Milles seisneb strateegilise hääletamise olemus ?
  • Milles seisneb Arrow teoreemi olemus ?
  • Milles seisneb ühe- ja mitmetipuliste eelistuste olemus ?
  • Millist hääletajat nimetatakse mediaanhääletajaks ?
  • Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto-efektiivseks ?
  • Millistes tegevusvaldkondades tõstatub seoses turutõrgetega avaliku sektori sekkumise vajalikkuse ja vormi küsimus ?
  • Miks ei ole avalike hüvede pakkumise valdkonnas otsest vastuolu era- ja avaliku sektori vahel ?
  • Millised valikud on avalikul sektoril sekkumiseks monopoolsusega seotud probleemide ületamiseks ?
  • Milline on riigi roll inimeste tööhõive tagamisel ?
  • Paljudele inimestele tööd, nii korraliselt kui ka sotsiaalabi vormis. 144. Millised on avaliku sektori sekkumise vormid hüviste pakkumisse ?
  • Mille poolest erinevad riigi äriühingu ette seatud eesmärgid eraettevõtete eesmärkidest ?
  • Mis põhjusel ei suuda riigivõim regulatsioonide abil tagada ühiskondlike piirangute arvestamist eraettevõttes ?
  • Kuidas on ajaloolised tingimused muutunud ?
  • Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust ?
  • Milliste põhjustega seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat efektiivsust ?
  • Mis muudab raskeks avaliku ja erasektori efektiivse võrdluse ?
  • Kuid nende võrdlevhinnangud tavaliselt puuduvad. 152. Mis põhjustel on ametniku töö tulemuslikkuse hindamine keerulisem erasektori töötaja töö tulemuslikkuse hindamisega ?
  • Mida selgitab Parkinsoni seadus ?
  • Kuidas ametnikkond seda ära kasutab ?
  • Millest tekib tootmisel või tarbimisel välismõju ?
  • Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkulu sotsiaalsest piirkulust ?
  • Miks raskendavad pöördumatud kulud turult väljumist ?
  • Millisel juhul (mille tõttu) erineb tootmise keskmine kulu tootmise piirkulust ?
  • Mis probleemid on seotud välismõjusid hüvitavate/kompenseerivate lepingutega ?
  • Millest sõltub sotsiaalsete normide tõhusus välismõjude minimeerimisel ?
  • Milles seisneb omandiõiguste tähtsus välismõjude kompenseerimise/hüvitamise protsessis ?
  • Kui isegi saaks, siis alati ei ole see otstarbekas. 167. Milliste probleemide tõttu on erasektori võimalused välismõjude hüvitamisel/kompenseerimisel suhteliselt tagasihoidlikud ?
  • Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine ?
  • Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus ?
  • Milles seisneb välismõjude piiramisel mõte väljastada kaubeldavad load ?
  • Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega ?
  • Millised on avaliku sektori sekkumise alternatiivsed variandid ?
  • Milliseid vigu tehakse abisaajate kontingendi määratlemisel ja kuidas need sõltuvad kriteeriumite rangusest ?
  • Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju majanduslikule efektiivsusele ?
  • Milline on toetuse tuluefekti ja asendusefekti mõju efektiivsusele ?
  • Millised toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti ?
  • Millest tulenevalt tarbija eelistuste struktuur muutub. 181. Millest tuleneb dotatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata ?
  • Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele ?
  • Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest ?
  • Milles seisneb progressiivse ja regressiivse ümberjaotamise olemus ?
  • Kui vaesem. 185. Milles seisneb põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus ?
  • Millest tuleneb regionaalse ümberjaotamise vajadus ?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori piiratud kontingendile tasuta pakkumise kulu - tulu analüüs ?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori tootmiskuludest madalama hinnaga pakkumise kulu - tulu analüüs ?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori poolt doteeritud turuhinnaga eraettevõtetes pakkumine kulu - tulu analüüs ?
  • Mis ülesandeid lahendab regulatsioonidest tuleneva avaliku hüve eraettevõtetes pakkumise kulu-tulu analüüs ?
  • Mis ülesandeid lahendab tarbijale antava maksusoodustuse kulu-tulu analüüs ?
  • Miks peab jooksvate kulu- ja tuluandmete asemel kasutama nende ajaldatud väärtusi ?
  • Millised kaks olulist erinevust on avaliku sektori projektide kulu-tulu analüüsil võrreldes kulu-tulu analüüsiga erasektoris ?
  • Millised probleemid seonduvad inimelu väärtuse hindamisega ja milliseid lahendusi pakutakse ?
  • Millised probleemid seonduvad säästetud aja väärtuse hindamisega ja milliseid lahendusi pakutakse ?
  • Mis probleemid võimaldab kulu-tulu analüüsis lahendada fikseeritud eesmärgi saavutamiseks minimaalsete kuludega projekti otsimine ?
  • Millisel juhul erinevad sotsiaalsed varihinnad turuhindadest ?
  • Mida väljendab sotsiaalne diskontomäär ?
  • Mis kajastab tuleviku võimalikku piirkulu ja –kasulikkust. 208. Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära valimisel ?
  • Mis kehtib tootjatele või tarbijatele ?
  • Kuidas mõjutab määramatuse (riski) suurenemine diskontomäära taset ?
  • Kuidas mõjutavad riskijulgus, -neutraalsus ja –kartlikkus diskontomäära valikut ?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule ?
  • Milles seisneb projekti heaoluefekti hindamisel ühiskonnagruppide heaolu kaalumise meetod ?
  • Kuidas kasutada projekti heaoluefektide hindamisel heaolu jaotumise näitajaid ?
  • Kuid see võtab kokku Gini koefitsenfi. 214. Miks on erineva sissetuleku tasemega indiviididel piirkasulikkuse elastsus erinev ?
  • Keskmise bruto - ja netopalga tase, dünaamika ning suhe kõigi tegevusalade töötajate keskmise bruto - ja netopalga tasemega ?
  • Keskmisega ja dünaamika viimasel aastakümnel ?
  • Mil tasemed ühtlustusid. 219. Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis viimastel aastatel ?
  • Mis on võrdsustatud 100% on koguaeg tõusnud kuni 130 % 220. Avaliku sektori investeeringute tase: Eesti võrdlus EL keskmisega ?
  • Keskmiselt viimasel kümnel aastal ?
  • Kuid nüüd jälle positiivne. 223. Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud Eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP-ga ?
  • Keskmise tasemega ?
  • Keskmisega, siis jääb 5-7 % võrra alla. 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes ?
  • Keskmisega? Eestis 15-18 %. Võrreldes EL-ga mõned protsendid madalam. 229. Avaliku sektori kogutulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega ?
  • Keskvalitsuse kogukulude ja lõpptarbimiskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ?
  • Kuidas liigendatakse valitsussektori kulud liikide lõikes ja millised on kolme peamise kululiigi osatähtsused Eestis ?
  • Keskmisega? 10% ümber ja ELs 11-12 % ümber. Mõlemad stabiilsed. 236. Millisel otstarbel (tegevusvaldkondades) ja millises proportsioonis kasutatakse Eestis sotsiaalmaksust laekuvaid vahendeid ?
  • Kui suured on kolme peamise tegevusvaldkonna osatähtsused kogu valitsemissektori üldkuludes ?
  • Keskmisega viimasel kümnel aastal ?
  • Kuid kokkuvõttes tõusev. 242. Valitsemissektori kulud vabale ajale, kultuurile ja religioonile suhtes SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ?
  • Kuid vahepeal natukene tõusev ja langev. 243. Valitsemissektori sotsiaalse kaitse kulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja dünaamika ?
  • Kuid vahepeal langev ja siis jälle tõusev. Lõpus tõuseb 15 %. 244. Valitsemissektori tervishoiukulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja dünaamika ?
  • Keskmisega? 700-530 ja langev. ELs 640-530 ja samuti langev. 246. Valisussektori keskkonnakaitse kulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja dünaamika ?
  • Kuid viimasel aastal -0,3 %. 247. Sotsiaalse kaitse kogukulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega ?
  • Milliste sotsiaalse kaitse kulu liikide lõikes esitatakse andmed Eurostat-is ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
  • Keskmise, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega ?
  • Keskmise, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega ?
  • Keskmise, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega ?
  • Keskmise, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega ?
 
Säutsu twitteris
AVSÖ Konspekt 
1.  Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism 
Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: 
a)  iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; 
b)  konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest 
kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu  suurendamine  nõuab aega; 
c)  pakkumist ületav  nõudlus  võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; 
d)  kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); 
e)  kasvav  kasumimarginaal  stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt  otsima  
kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; 
f)  konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse 
kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab  langemateiselt  poolt 
tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis  rahuldab  paremini tarbija 
vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks.  
2.  Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Turu “nähtamatu käsi” 
peaks  toimima  ühiskonna huvides selles mõttes, et see juhib  tootma seda, mida 
soovitakse ja võimalikult paremini (Adam Smith). Omavaheline  konkurents  viib  selleni
et iga üksik  majandussubjekt  tegutseb oma huve silmas pidades lõppkokkuvõttes ometi 
ühiskonna kui terviku huvides. 
3.  Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei 
toimi ühiskonna huvides? “Nähtamatu käe” toimimiseks peavad olema täidetud üsna 
piiratud eeldused.  Olukordades , kus esinevad nt  turutõrked , “nähtamatu käsi” 
ebaõnnestub. Ainult täiusliku konkurentsiga turul on “turu nähtamatul käel” positiivne 
arengut  tagav  mõju. Näiteks konkurentsitõrge: selleks, et käsi toimida saaks, peab olema 
konkurents, küll aga seda alati erinevatel põhjustel ei ole.  Mõningaid  hüviseid  turg  aga 
lihtsalt ei paku (mitmed üldkasutatavad  hüvised ) või kui pakub, siis ebapiisaval hulgal. 
Samuti on olemas  välismõjud , mis mõjutavad erinevaid turu osapooli. Veel võib mainida 
puudulikke turge, infotõrkeid, tööpuudust, inflatsiooni, tasakaalutust. 
4.  Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem väljendab seda, et teatud tingimustel 
tekib turul seisund, mil ressursse pole võimalik kellegi heaolu  suurendamiseks  ümber 
jaotada nii, et kellegi teise heaolu selle arvelt ei langeks. See on Pareto-efektiivne 
seisund.  
5.  Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui 
konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru 
mehhanismist  loobuma , vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada ( eeldusel , et 
ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse 
saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada 
lihtsalt sobiv ressursside jaotus.  
6.  Mis on avaliku sektori  ökonoomika  ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja 
võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse 
ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult 
õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks  oleva ressursside jaotuse omadusi ja 
sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 

 
7.  Mis on pakkuja  motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse 
turule toomiseks? Pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba või teenuse turule 
toomiseks seisneb selles, et kui tema toodet ei paku, siis teine tootja pakub. Kui 
tasakaalupunkti pole saavutatud, on see lõhe pakkuja saamata jääv tulu. Enne tasakaalu 
on ka ühe lisaühiku tootmine odavam kui sellest saadav tulu ning see ongi peamine 
motivaator. 
8.  Mis on tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi 
ostmiseksTarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba või teenuse ostmiseks 
seisneb enam-vähem samas – ühe lisaühiku tarbimine toob kaasa suuremat heaoluvõitu 
kui selleks tehtavad kulutused ning  ratsionaalne indiviid soovib ikka enda kasu 
maksimeerida. 
9.  Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne? 
Selleks, et majandus oleks Pareto efektiivne, peavad olema täidetud järgmised 
tingimused: 
   vahetuse efektiivsus (kõik tarbivad võrdselt efektiivselt); 
  tootmise efektiivsus (kõik toodavad võrdselt efektiivselt); 
  toodetekogumi efektiivsus (tootjad pakuvad ainult tarbija poolt nõutavaid hüviseid). 
---------------------------------- 
10. Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang?  Eelarvejoon , -piirang, 
väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. 
Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, 
ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi 
eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning  töötasu  suhet. 
Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi 
ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu.  
11. Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus 
nullpunktistSamakasulikkuse kõver väljendab indiviidi poolt pakutava ressursi ja selle 
eest vastu saadavate hüviste kombinatsioone, mida indiviid hindab samaväärseks. 
Samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist väljendab indiviidi tarbimisel saadavat 
kasulikkust. Mida kaugemal nullpunktist asub samakasulikkuse kõver, seda suuremat 
kogukasulikkuse summat see esindab. 
12. Miks on samakasulikkuse kõver nõgus? Samakasulikkuse kõver on nõgus, sest mida 
enam on indiviidil üht hüvet, seda väiksema koguse on ta nõus loovutama midagi muud, 
et seda üht veel juurde saada ( langeva  piirkasulikkuse seadusest lähtuvalt). Suure koguse 
omamisel hindab indiviid hüve kasulikkust väiksemaks võrreldes hüvega, mida tal on 
vähe. 
13. Miks on asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides 
erinev? Asendatavuse piirmäär on erinevates samakasulikkuskõvera punktides erinev, 
sest samakasulikkuse kõver on nõgus ning asendatavuse piirmäär on selle kõvera tõus. 
Matemaatiliselt on nõgusa joone tõus igas punktis erinev. Miks aga kõver nõgus on, sai 
seletatud punktis 12.  
14. Miks on vahetus Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil indiviididel on hüviste 
tarbimise asendatavuse piirmäärad võrdsed? Vahetus on Pareto-efektiivne ainult siis, 
kui kõigil indiviididel on hüviste tarbimise piirasendatavuse määrad samad. Pareto-
efektiivsus juba  olemuselt  eeldab  seisundit , kus ei ole võimalik kellegi heaolu tõsta, kui 
see just ei too kaasa kellegi teise heaolu langemist. Seega efektiivseks vahetuseks peab 
olema seis, kus saab vahetada võrdväärseid hüviseid.  

 
15.  Esitage I heaoluteoreemi (täiuslikul turul on vahetus efektiivne) tõestus? 
heaoluteoreemi (täiuslikul turul on vahetus efektiivne) tõestus:  
  valime turutasakaalu punkti 
  ühine eelarvejoon tähendab, et  MRSA =p1/p2=MRSB 
  Pareto-parenemine pole võimalik, st et juba esineb Pareto-efektiivne jaotus 
16. Esitage II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on saavutatav täiusliku turu vaba ja 
võrdse konkurentsi kaudu) tõestus? II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on 
saavutatav turutasakaaluna) tõestus: 
  valime Pareto-efektiivse jaotuse 
  kahe samakasulikkuskõvera puutepunkt  tähendab, et MRSA=MRSB 
  asetame eelarvejoone nii, et p1/p2= MRSA=MRSB 
  jaotus on saavutatav turutaasakaaluna, mida toetab eelarvejoon 
17. Selgitage vahetusefektiivsete jaotuste hulga kujunemine Edgeworth -Bowley kastis 
ja tarbijate võimaliku kasulikkuse raja seos? Vahetusefektiivsete jaotuste hulga ja 
võimaliku kasulikkuse raja seos seisneb selles, et erinevad samakasulikkuse kõverate 
puutepunktid moodustavad efektiivsete vahetusvõimaluste hulga, mis kujutavadki endast 
võimaliku kasulikkuse raja.  
18. Miks on tootmise samamahukõver (tootja kasulikkuse kõver) nõgus? Tootmise 
samamahukõver on nõgus sisuliselt samal  põhjusel  nagu tarbimise 
samakasulikkuskõvergi – kehtib langeva piirkasulikkuse seadus, üks lisaühik tööjõudu 
toob vähem kasu kui sellele eelnenud  ühik tööjõudu. 
19. Miks saavutab tootja suurima kasulikkuse samamahukõvera ja samakulu joone 
(eelarvepiirangu) puutepunktis? Tootja saavutab suurima kasumi samamahukõvera ja 
samakulujoone puutepunktis, sest ainult selles punktis toodab tootja mingite   kuludega  nii 
palju kui võimalik. Ülejäänud punktides oleks võimalik  samade kuludega toota vähem 
või väiksemate kuludega rohkem, puutepunktis on aga tootmine ja kulud optimeeritud.  
20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja 
ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendatavuse piirmäärad samad? 
Pareto-efektiivne tootmine kujuneb erinevate tootjate isokvantide puutepunktides, kui 
aga isokvandid ei  puutu , ei ole seisund Pareto-efektiivne ja seega ei saa teha ka 
efektiivset vahetust. Isokvantide tõus ehk tehnilise asendamise piirmäär saab olla aga 
sama ainult puutepunktis.  
21. Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse? 
Täiusliku turu tasakaaluhinnad tagavad tootmise Pareto-efektiivsuse, sest täiuslikul turul 
on hinnad kõigi tootjate jaoks võrdsed, seega ka hindade suhted, mis aga on tehnilise 
asendamise piirmäärad. Kui need aga võrdsed on, esinebki Pareto-efektiivsus. 
22. Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse? 
Tootekogumi efektiivsus tähendab, et tootjad toodavad selliseid hüviseid, mis 
kindlustavad tarbijatele maksimaalse kasulikkuse. See tähendab ka seda, et 
tootmisvõimaluste raja tõus tootjatele on võrdne samakasulikkusjoone tõusuga 
tarbijatele: tootjad toodavad kasumi maksimeerimiseks tingimusel, kus MRT=p1/p2 ja 
tarbijad tarbivad koguse, mille puhul MRS=p1/p2. Nagu näha, siis need võrduvad ja nii 
ühendabki tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse.  
----------------------- 

 
23. Milles seisneb avaliku sektori ( kitsamalt valitsussektori) erinevus eraettevõtlusest ja 
kodumajapidamistest? Avaliku sektori erinevus eraettevõttest ja kodumajapidamistest 
seisneb selles, et see on indiviidide ühine ühiskondlik asi. Sel pole mingit ühte õiget 
olemise ja toimimise moodust, vaid see kujutab endast erinevate huvide koostoimel 
tekkivad  dünaamilist seisundit. 
24. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse 
lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile? Avaliku sektori ökonoomika erineb 
avaliku sektori rahanduse lähenemisest avalikule sektorile selle poolest, et käsitleb 
indiviidide ühistegevust ja sellega kaasnevaid probleeme abstraktsel kujul, rahalisi 
suhteid käsitlemata.  Rahandus  kontsentreerub aga sellesama ühistegevuse konkreetsele 
tagamisele rahaliste suhete vormis. 
25. Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning milles 
nende erinevus? Avaliku sektori teooria on suunatud nähtustevaheliste objektiivsete 
seoste ja põhjuslike seoseahelate väljaselgitamisele, poliitiline  käsitlus   arvestab  aga ka 
sellega, et reaalses ühiskonnas on indiviididel ning gruppidel erinevad sotsiaalsed 
positsioonid ja ka nendest  tulenevad huvid,  moraalsed   väärtushinnangud  ja 
psühholoogilised   emotsioonid . Teooria aga majanduslikke kriteeriume ega kõiki neid 
erinevaid huvisid ei arvesta. 
26. Milles seisneb avaliku sektori teenuste abstraktsete vajaduse tunnetamise ja reaalse 
nõudluse kujunemise vastuolu? Reaalne nõudlus avaliku sektori teenuste järele tekib 
alles siis, kui vajaduste rahuldamisele eraldatakse ka reaalne rahaline kate, mis saab pikas 
perspektiivis tulla aga ainult ettevõtete ja majapidamiste kasumitest ja sissetulekutest, 
mida on aga palju keerulisem kätte saada, kui abstraktseid häid soove. 
27. Millised  on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu: a) suurendamiseks; b) 
vähendamiseks? Tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu suurendamiseks on 
probleemid, millega erasektor enamasti ei tegele nagu nt keskkonna- ja 
liiklusprobleemide ennetamine, tervishoiu ja hariduse edendamine, inimeste turvatunde 
hoidmine jpm. Avaliku sektori mahu kokkutõmbamise puhul on aga peamiseks 
argumendiks see, et kõik avaliku sektori poolt pakutavad  hüved  ja teenused peavad 
maksumaksjad siiski kinni maksma. 
28. Milles seisneb erinevate valitsussektori võimutasandite suhete probleemide olemus? 
Erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus seisneb selles, et Põhiseaduse 
kohaselt ei tohi  keskvõim  sekkuda kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvate 
küsimuste lahendamisse.  
29. Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Üldiselt on EL ühine 
eelarve (1% SKPst) võrreldes liikmesriikide eelarvetega (47% SKPst) väikese 
osatähtsusega. Eesti saab aga madalamalt arenenud liikmena otsetoetusi ja 
investeeringuid (3-4% SKPst). Samas kasvab SKP kasvuga võrdeliselt ka liikmemaks ja 
kehtivad ka erinevad trahvid (liitumis- ja liikmeksoleku tingimuste rikkumiste eest), mis 
teevad eelarvesuhte siiski kahepoolseks. 
30. Milles seisneb heaoluökonoomika  koolkonna vaadete olemus? Heaoluökonoomika 
koolkond läheneb avalikule sektorile ühiskonnaliikmete postulaatideks üldistatud huvide 
ja põhimõtete aspektist  ehk eesmärgiks on tagada stabiilne majanduskasv , tagada 
ressursside optimaalne rakendamine,  korrigeerida sissetulekute ja vara jaotust jne.  
31. Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus? Ühiskondliku valiku 
koolkond võtab lähtepunktiks indiviidi temale omaste omakasupüüdlike 
tegutsemismotiividega. 

 
32. Milline on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse seos teiste 
majandusteadustega? Avaliku sektori ökonoomika ja rahandus on osa 
rahvamajandusest. Klassikute (Smith, Ricardo) ajal kujutas rahvamajandusõpetus endast 
ühtset  tervikut , hiljem  eraldus  “riigirahandusega”  tegelev  osa üldisest majandusteooriast. 
Tihedad  seosed on avaliku sektori rahandusel ka majanduspoliitikaga, sest viimane 
kasutab oma eesmärkide saavutamiseks suures osas avaliku sektori rahanduse 
instrumentaariumi. Üldiselt on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus kombinatsioon 
positivistlikust ja normatiivsest lähenemisviisist majandusele. 
33. Mis aspektidest on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitika  uurimisobjekt
rahanduspsühholoogia uurimisobjekt ja rahandussajaloo uurimisobjekt? Avaliku 
sektori ökonoomika ja rahandus poliitikana uurib ühiskonnas valitsevaid seisukohti 
avalike hüvede ja hüviste vajaduse rahastamise kohta nii nende üldise mahu kui ka 
pakutava struktuuri osas. Rahanduspsühholoogia uurib ühiskonnaliikmete vaateid 
avaliku sektori institutsionaalse ülesehituse ja eelarvemajanduse suhtes ning sellest 
tulenevat indiviidide ja gruppide käitumist. Rahandusajalugu uurib aga avaliku sektori 
eelarvemajanduse arengulugu. 
34. Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori 
ökonoomika ja rahanduse aine  käsitlemisel  ja milles see vastuolu seisneb? Põhiline 
vastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel valitseb 
heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et 
heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist, 
ühiskondliku valiku ökonoomika võtab lähtepunktiks aga indiviidi ja tema omakasu 
poole pürgiva loomuse. Samuti on alternatiivseteks lähenemisteks poliitökonoomika ja 
lepinguteoreetiline  lähenemine
35. Mis mõttes kujutavad maksud  endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise 
maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana?  Maksud  kujutavad 
endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas 
pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui 
kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse 
taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme.  Maksude 
käsitlemine  hinnana on  maksustamise võrdsusprintsiibi aluseks. 
36. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui  positivistliku teaduse ja 
selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja 
ökonomeetrilise) olemus? 
Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse positivistliku 
teaduse olemus seisneb avaliku sektori süsteemses kirjelduses nii reaalse nähtuse kui ka 
mudelkujutisena. Ajaloolise lähenemisviisi korral on uurimise objektiks  avaliku sektori 
rahanduslike institutsioonide ja protsesside arengukäik, sotsiaalmajandusliku 
lähenemisviisi puhul selgitatakse välja ühiskondlike jõudude ja jõuvahekordade mõju 
eelarveprotsessidele, teoreetilis-deduktiivse lähenemise puhul  luuakse  terviklik käsitlus 
avaliku sektori rahanduse siseseostest ja välismõjudest, lähtudes eeldustest indiviidide 
käitumise, institutsioonide toimimise jms kohta ning ökonomeetrilise lähenemise puhul 
püütakse  sobivate mudelite abil empiirilisi andmeid töödeldes kindlaks teha, kas 
teoreetilistes mudelites eeldatud seosed eksisteerivad ka reaalselt. 
37. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui normatiivse teaduse 
olemus ja tooge normatiivse lähenemisviisi näiteid? Avaliku sektori ökonoomika ja 
rahanduse kui normatiivse teaduse olemus seisneb tegutsemise eeskirjade ja normide 
väljatöötamises ja analüüsis . Näiteks võib tuua avaliku sektori eelarve kujundamise ja 
maksustamise põhimõtted. 

 
------------------------------------- 
38. Millised on avaliku sektori peamised koostisosad ja nende osade seosed avaliku 
sektori rahandusega? Avaliku sektori peamised koostisosad on avalik-õiguslikud- ja 
riigiasutused ning avaliku sektori ettevõtted. Avaliku sektori rahandus käsitleb avaliku 
sektori asutuste eelarvemajanduslikke suhteid erasektoriga ja kodumajapidamistega, aga 
ka asutuste endi vahel. 
39. Millised on administratiivset võimu teostavad asutused võimutasandite lõikes: 
supernatsionaalsel,  riiklikul , regionaalsel ja kohalikul tasandil? Supernatsionaalsel 
tasandil on riigivõimu teostavad asutused näiteks Euroopa Liidu ja ÜRO   institutsioonid  
(Euroopa Parlament , Euroopa Komisjon , Euroopa Kohus, ÜRO Peaassamblee, 
Julgeolekunõukogu jms). Need on riigiülesed ning osa riigisisesest  võimust  on 
loovutatud  neile. Riiklikul tasandil teostavad riigivõimu nt valitsus, parlament,  president
kohtuorganid,  õiguskantsler . Need on sellised avaliku sektori organisatsioonilised 
üksused, mis pakuvad inimestele üldisi demokraatlikke ja humaanseid avalikke hüvesid. 
Regionaalne tasand jääb kohaliku ja keskvõimu vahele. Eestis regionaalse tasandi 
sõltumatud asutused puuduvad, küll aga on näiteks omad süsteemid USAs osariikide 
lõikes, Saksamaa liidumaades,  Šveitsi  kantonites, Venemaa kubermangudes.Kohalikul 
tasandil teostavad riigivõimu kohalikud  omavalitsused , valla- või linnavolikogud. 
40. Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste 
pakkumiselAvalik-õiguslikud ettevõtted pakuvad avalikke hüviseid (hüviseid, mida 
tarbivad konkreetsed  indiviidid , nt  kõrgharidus ). Nende nõudluse ja pakkumise võiks 
jätta ka turu hooleks, kuid on tõenäoline, et tekiksid turutõrked ning see oleks ühiskonna 
seisukohalt vähemtulemuslik. Avalik-õiguslike asutuste alla saab liigitada ka nt 
sotsiaalkindlustusasutused (Pensioniamet, Haigekassa), ülikolid,  muuseumidteatrid
41. Milles seisneb keskvalitsusele või kohalikele omavalitsustele kuuluvate eraõiguslike 
ettevõtete poolt pakutavate avalike hüvede olemus? Avalikud hüved, mida pakuvad 
keskvalitsusele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad eraõiguslikud ettevõtted, on 
sellised, mille puhul peaks riigi omandus ära hoidma nende turgu valitseva seisundi 
negatiivse mõju klientidele, lepingupartneritele ja ka ettevõtetele endile. Riigi omandus 
peab tagama nende hüvede stabiilse pakkumise. Ettevõtete näideteks on Eesti  Raudtee
Tallinna Vesi, Eesti Energia jms. 
42. Milles seisneb avaliku hüve ja avaliku hüvise olemus ja milles nende erinevused? 
Avalikud hüved on hüved, mis on suunatud ühiskonnale tervikuna ja on selles suhtes ka 
indiviidide lõikes jagamatud. Näideteks on  riigikaitseõigussüsteem  jms. Avalikud 
hüvised on aga küll riigi poolt  pakutud , kuid individuaalseks  tarbimiseks  – näiteks 
pakutakse kõrgharidust, kuid selle omandab ja sellest saab kasu siiski indiviid, kes õpib.  
43. Milles seisneb indiviidile majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline 
individualism ; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; 
valikuvõimaluste olemasolu) olemus? 
Metodoloogilise individualismi kohaselt on 
indiviid ühiskonnas ainuke tegutseja ning iga tegu on seega individuaalne tegu. 
Omakasupüüdlikkuse printsiibi järgi otsustavad ja tegutsevad indiviidid endale eeliste 
loomise eesmärgil. Motiivide määratus ja tingimuste muutuvus seisneb selles, et indiviid 
muudab omakasu poole püüeldes  väliskeskkonnaga  kohanedes oma käitumist, mitte 
motivatsiooni. Valikuvõimaluste olemasolu tähendab, et indiviidil on muutunud 
tingimustes omakasu maksimeerimiseks mitmeid võimalusi.  

 
44. Milles seisneb ratsionaalsuse põhimõtte olemus indiviidide käitumises? 
Ratsionaalsuse põhimõte indiviidide käitumises seisneb selles, et indiviidid kohandavad 
end parimal viisil tingimuste muutustele, et saavutada omakasu maksimum. 
 
45. Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide käitumises – 
info mittetäielikkus; info asümmeetrilisus? Informatsiooniga seotud põhiprobleemid 
on info mittetäielikkus ning info  asümmeetria . Esimene on probleem, mis seisneb selles, 
et otsustajatel puudub täielik info selle kohta, millised otsused või teguviisid oleks 
vaieldamatult parimad, samuti puudub neil täielik info ka selle kohta, kuidas allasutused 
täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on  otsustusprotsessis  
info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 
46. Kuidas toimub info  hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info 
(mitte)täielikkuse käsitlemisel? Info ratsionaalsusprintsiip seisneb selles, et täiendavat 
infot otsuse vastuvõtmiseks hangitakse seni, kuni sellest tulenev  piirtulu  ületab lisainfo 
hankimise piirkulu .  
47. Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule? Info mittetäielikkuse 
mõju avaliku sektori arengule on piirav –  ühelt  poolt ei saa otsuseid vastu võtvad 
riigivõimu asutused piisavalt hästi informeeritud, teiselt poolt ei suuda
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Avaliku sektori ökonoomika #1 Avaliku sektori ökonoomika #2 Avaliku sektori ökonoomika #3 Avaliku sektori ökonoomika #4 Avaliku sektori ökonoomika #5 Avaliku sektori ökonoomika #6 Avaliku sektori ökonoomika #7 Avaliku sektori ökonoomika #8 Avaliku sektori ökonoomika #9 Avaliku sektori ökonoomika #10 Avaliku sektori ökonoomika #11 Avaliku sektori ökonoomika #12 Avaliku sektori ökonoomika #13 Avaliku sektori ökonoomika #14 Avaliku sektori ökonoomika #15 Avaliku sektori ökonoomika #16 Avaliku sektori ökonoomika #17 Avaliku sektori ökonoomika #18 Avaliku sektori ökonoomika #19 Avaliku sektori ökonoomika #20 Avaliku sektori ökonoomika #21 Avaliku sektori ökonoomika #22 Avaliku sektori ökonoomika #23 Avaliku sektori ökonoomika #24 Avaliku sektori ökonoomika #25 Avaliku sektori ökonoomika #26 Avaliku sektori ökonoomika #27 Avaliku sektori ökonoomika #28 Avaliku sektori ökonoomika #29 Avaliku sektori ökonoomika #30 Avaliku sektori ökonoomika #31 Avaliku sektori ökonoomika #32 Avaliku sektori ökonoomika #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pheela Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

130
doc
Avaliku sektori ökonoomika
18
docx
Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa
196
pdf
Makroökonoomika
44
doc
Keskkonnaökonomika
23
docx
Mikroökonoomika KT
29
doc
Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt
35
doc
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE
26
pdf
Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun