Avaliku sektori ökonoomika (0)

AVSÖ Konspekt 
1.  Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism ?  
Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: 
a)  iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; 
b)  konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest 
kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu  suurendamine  nõuab aega; 
c)  pakkumist ületav  nõudlus  võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; 
d)  kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); 
e)  kasvav  kasumimarginaal  stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt  otsima  
kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; 
f)  konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse 
kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab  langema ,  teiselt  poolt 
tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis  rahuldab  paremini tarbija 
vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks.  
2.  Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Turu “nähtamatu käsi” 
peaks  toimima  ühiskonna huvides selles mõttes, et see juhib  tootma seda, mida 
soovitakse ja võimalikult paremini (Adam Smith). Omavaheline  konkurents  viib  selleni , 
et iga üksik  majandussubjekt  tegutseb oma huve silmas pidades lõppkokkuvõttes ometi 
ühiskonna kui terviku huvides. 
3.  Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei 
toimi ühiskonna huvides? “Nähtamatu käe” toimimiseks peavad olema täidetud üsna 
piiratud eeldused.  Olukordades , kus esinevad nt  turutõrked , “nähtamatu käsi” 
ebaõnnestub. Ainult täiusliku konkurentsiga turul on “turu nähtamatul käel” positiivne 
arengut  tagav  mõju. Näiteks konkurentsitõrge: selleks, et käsi toimida saaks, peab olema 
konkurents, küll aga seda alati erinevatel põhjustel ei ole.  Mõningaid  hüviseid  turg  aga 
lihtsalt ei paku (mitmed üldkasutatavad  hüvised ) või kui pakub, siis ebapiisaval hulgal. 
Samuti on olemas  välismõjud , mis mõjutavad erinevaid turu osapooli. Veel võib mainida 
puudulikke turge, infotõrkeid, tööpuudust, inflatsiooni, tasakaalutust. 
4.  Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem väljendab seda, et teatud tingimustel 
tekib turul seisund, mil ressursse pole võimalik kellegi heaolu  suurendamiseks  ümber 
jaotada nii, et kellegi teise heaolu selle arvelt ei langeks. See on Pareto-efektiivne 
seisund.  
5.  Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui 
konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru 
mehhanismist  loobuma , vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada ( eeldusel , et 
ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse 
saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada 
lihtsalt sobiv ressursside jaotus.  
6.  Mis on avaliku sektori  ökonoomika  ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja 
võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse 
ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult 
õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks  oleva ressursside jaotuse omadusi ja 
sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 
1 
 
7.  Mis on pakkuja  motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse 
turule toomiseks? Pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba või teenuse turule 
toomiseks seisneb selles, et kui tema toodet ei paku, siis teine tootja pakub. Kui 
tasakaalupunkti pole saavutatud, on see lõhe pakkuja saamata jääv tulu. Enne tasakaalu 
on ka ühe lisaühiku tootmine odavam kui sellest saadav tulu ning see ongi peamine 
motivaator. 
8.  Mis on tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi 
ostmiseks ? Tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba või teenuse ostmiseks 
seisneb enam-vähem samas – ühe lisaühiku tarbimine toob kaasa suuremat heaoluvõitu 
kui selleks tehtavad kulutused ning  ratsionaalne indiviid soovib ikka enda kasu 
maksimeerida. 
9.  Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne? 
Selleks, et majandus oleks Pareto efektiivne, peavad olema täidetud järgmised 
tingimused: 
   vahetuse efektiivsus (kõik tarbivad võrdselt efektiivselt); 
  tootmise efektiivsus (kõik toodavad võrdselt efektiivselt); 
  toodetekogumi efektiivsus (tootjad pakuvad ainult tarbija poolt nõutavaid hüviseid). 
---------------------------------- 
10. Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang?  Eelarvejoon , -piirang, 
väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. 
Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, 
ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi 
eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning  töötasu  suhet. 
Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi 
ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu.  
11. Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus 
nullpunktist ? Samakasulikkuse kõver väljendab indiviidi poolt pakutava ressursi ja selle 
eest vastu saadavate hüviste kombinatsioone, mida indiviid hindab samaväärseks. 
Samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist väljendab indiviidi tarbimisel saadavat 
kasulikkust. Mida kaugemal nullpunktist asub samakasulikkuse kõver, seda suuremat 
kogukasulikkuse summat see esindab. 
12. Miks on samakasulikkuse kõver nõgus? Samakasulikkuse kõver on nõgus, sest mida 
enam on indiviidil üht hüvet, seda väiksema koguse on ta nõus loovutama midagi muud, 
et seda üht veel juurde saada ( langeva  piirkasulikkuse seadusest lähtuvalt). Suure koguse 
omamisel hindab indiviid hüve kasulikkust väiksemaks võrreldes hüvega, mida tal on 
vähe. 
13. Miks on asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides 
erinev? Asendatavuse piirmäär on erinevates samakasulikkuskõvera punktides erinev, 
sest samakasulikkuse kõver on nõgus ning asendatavuse piirmäär on selle kõvera tõus. 
Matemaatiliselt on nõgusa joone tõus igas punktis erinev. Miks aga kõver nõgus on, sai 
seletatud punktis 12.  
14. Miks on vahetus Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil indiviididel on hüviste 
tarbimise asendatavuse piirmäärad võrdsed? Vahetus on Pareto-efektiivne ainult siis, 
kui kõigil indiviididel on hüviste tarbimise piirasendatavuse määrad samad. Pareto-
efektiivsus juba  olemuselt  eeldab  seisundit , kus ei ole võimalik kellegi heaolu tõsta, kui 
see just ei too kaasa kellegi teise heaolu langemist. Seega efektiivseks vahetuseks peab 
olema seis, kus saab vahetada võrdväärseid hüviseid.  
2 
 
15.  Esitage I heaoluteoreemi (täiuslikul turul on vahetus efektiivne) tõestus? I 
heaoluteoreemi (täiuslikul turul on vahetus efektiivne) tõestus:  
  valime turutasakaalu punkti 
  ühine eelarvejoon tähendab, et  MRSA =p1/p2=MRSB 
  Pareto-parenemine pole võimalik, st et juba esineb Pareto-efektiivne jaotus 
16. Esitage II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on saavutatav täiusliku turu vaba ja 
võrdse konkurentsi kaudu) tõestus? II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on 
saavutatav turutasakaaluna) tõestus: 
  valime Pareto-efektiivse jaotuse 
  kahe samakasulikkuskõvera puutepunkt  tähendab, et MRSA=MRSB 
  asetame eelarvejoone nii, et p1/p2= MRSA=MRSB 
  jaotus on saavutatav turutaasakaaluna, mida toetab eelarvejoon 
17. Selgitage vahetusefektiivsete jaotuste hulga kujunemine Edgeworth -Bowley kastis 
ja tarbijate võimaliku kasulikkuse raja seos? Vahetusefektiivsete jaotuste hulga ja 
võimaliku kasulikkuse raja seos seisneb selles, et erinevad samakasulikkuse kõverate 
puutepunktid moodustavad efektiivsete vahetusvõimaluste hulga, mis kujutavadki endast 
võimaliku kasulikkuse raja.  
18. Miks on tootmise samamahukõver (tootja kasulikkuse kõver) nõgus? Tootmise 
samamahukõver on nõgus sisuliselt samal  põhjusel  nagu tarbimise 
samakasulikkuskõvergi – kehtib langeva piirkasulikkuse seadus, üks lisaühik tööjõudu 
toob vähem kasu kui sellele eelnenud  ühik tööjõudu. 
19. Miks saavutab tootja suurima kasulikkuse samamahukõvera ja samakulu joone 
(eelarvepiirangu) puutepunktis? Tootja saavutab suurima kasumi samamahukõvera ja 
samakulujoone puutepunktis, sest ainult selles punktis toodab tootja mingite   kuludega  nii 
palju kui võimalik. Ülejäänud punktides oleks võimalik  samade kuludega toota vähem 
või väiksemate kuludega rohkem, puutepunktis on aga tootmine ja kulud optimeeritud.  
20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja 
ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendatavuse piirmäärad samad? 
Pareto-efektiivne tootmine kujuneb erinevate tootjate isokvantide puutepunktides, kui 
aga isokvandid ei  puutu , ei ole seisund Pareto-efektiivne ja seega ei saa teha ka 
efektiivset vahetust. Isokvantide tõus ehk tehnilise asendamise piirmäär saab olla aga 
sama ainult puutepunktis.  
21. Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse? 
Täiusliku turu tasakaaluhinnad tagavad tootmise Pareto-efektiivsuse, sest täiuslikul turul 
on hinnad kõigi tootjate jaoks võrdsed, seega ka hindade suhted, mis aga on tehnilise 
asendamise piirmäärad. Kui need aga võrdsed on, esinebki Pareto-efektiivsus. 
22. Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse? 
Tootekogumi efektiivsus tähendab, et tootjad toodavad selliseid hüviseid, mis 
kindlustavad tarbijatele maksimaalse kasulikkuse. See tähendab ka seda, et 
tootmisvõimaluste raja tõus tootjatele on võrdne samakasulikkusjoone tõusuga 
tarbijatele: tootjad toodavad kasumi maksimeerimiseks tingimusel, kus MRT=p1/p2 ja 
tarbijad tarbivad koguse, mille puhul MRS=p1/p2. Nagu näha, siis need võrduvad ja nii 
ühendabki tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse.  
----------------------- 
3 
 
23. Milles seisneb avaliku sektori ( kitsamalt valitsussektori) erinevus eraettevõtlusest ja 
kodumajapidamistest? Avaliku sektori erinevus eraettevõttest ja kodumajapidamistest 
seisneb selles, et see on indiviidide ühine ühiskondlik asi. Sel pole mingit ühte õiget 
olemise ja toimimise moodust, vaid see kujutab endast erinevate huvide koostoimel 
tekkivad  dünaamilist seisundit. 
24. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse 
lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile? Avaliku sektori ökonoomika erineb 
avaliku sektori rahanduse lähenemisest avalikule sektorile selle poolest, et käsitleb 
indiviidide ühistegevust ja sellega kaasnevaid probleeme abstraktsel kujul, rahalisi 
suhteid käsitlemata.  Rahandus  kontsentreerub aga sellesama ühistegevuse konkreetsele 
tagamisele rahaliste suhete vormis. 
25. Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning milles 
nende erinevus? Avaliku sektori teooria on suunatud nähtustevaheliste objektiivsete 
seoste ja põhjuslike seoseahelate väljaselgitamisele, poliitiline  käsitlus   arvestab  aga ka 
sellega, et reaalses ühiskonnas on indiviididel ning gruppidel erinevad sotsiaalsed 
positsioonid ja ka nendest  tulenevad huvid,  moraalsed   väärtushinnangud  ja 
psühholoogilised   emotsioonid . Teooria aga majanduslikke kriteeriume ega kõiki neid 
erinevaid huvisid ei arvesta. 
26. Milles seisneb avaliku sektori teenuste abstraktsete vajaduse tunnetamise ja reaalse 
nõudluse kujunemise vastuolu? Reaalne nõudlus avaliku sektori teenuste järele tekib 
alles siis, kui vajaduste rahuldamisele eraldatakse ka reaalne rahaline kate, mis saab pikas 
perspektiivis tulla aga ainult ettevõtete ja majapidamiste kasumitest ja sissetulekutest, 
mida on aga palju keerulisem kätte saada, kui abstraktseid häid soove. 
27. Millised  on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu: a) suurendamiseks; b) 
vähendamiseks? Tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu suurendamiseks on 
probleemid, millega erasektor enamasti ei tegele nagu nt keskkonna- ja 
liiklusprobleemide ennetamine, tervishoiu ja hariduse edendamine, inimeste turvatunde 
hoidmine jpm. Avaliku sektori mahu kokkutõmbamise puhul on aga peamiseks 
argumendiks see, et kõik avaliku sektori poolt pakutavad  hüved  ja teenused peavad 
maksumaksjad siiski kinni maksma. 
28. Milles seisneb erinevate valitsussektori võimutasandite suhete probleemide olemus? 
Erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus seisneb selles, et Põhiseaduse 
kohaselt ei tohi  keskvõim  sekkuda kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvate 
küsimuste lahendamisse.  
29. Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Üldiselt on EL ühine 
eelarve (1% SKPst) võrreldes liikmesriikide eelarvetega (47% SKPst) väikese 
osatähtsusega. Eesti saab aga madalamalt arenenud liikmena otsetoetusi ja 
investeeringuid (3-4% SKPst). Samas kasvab SKP kasvuga võrdeliselt ka liikmemaks ja 
kehtivad ka erinevad trahvid (liitumis- ja liikmeksoleku tingimuste rikkumiste eest), mis 
teevad eelarvesuhte siiski kahepoolseks. 
30. Milles seisneb heaoluökonoomika  koolkonna vaadete olemus? Heaoluökonoomika 
koolkond läheneb avalikule sektorile ühiskonnaliikmete postulaatideks üldistatud huvide 
ja põhimõtete aspektist  ehk eesmärgiks on tagada stabiilne majanduskasv , tagada 
ressursside optimaalne rakendamine,  korrigeerida sissetulekute ja vara jaotust jne.  
31. Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus? Ühiskondliku valiku 
koolkond võtab lähtepunktiks indiviidi temale omaste omakasupüüdlike 
tegutsemismotiividega. 
4 
 
32. Milline on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse seos teiste 
majandusteadustega? Avaliku sektori ökonoomika ja rahandus on osa 
rahvamajandusest. Klassikute (Smith, Ricardo) ajal kujutas rahvamajandusõpetus endast 
ühtset  tervikut , hiljem  eraldus  “riigirahandusega”  tegelev  osa üldisest majandusteooriast. 
Tihedad  seosed on avaliku sektori rahandusel ka majanduspoliitikaga, sest viimane 
kasutab oma eesmärkide saavutamiseks suures osas avaliku sektori rahanduse 
instrumentaariumi. Üldiselt on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus kombinatsioon 
positivistlikust ja normatiivsest lähenemisviisist majandusele. 
33. Mis aspektidest on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitika  uurimisobjekt , 
rahanduspsühholoogia uurimisobjekt ja rahandussajaloo uurimisobjekt? Avaliku 
sektori ökonoomika ja rahandus poliitikana uurib ühiskonnas valitsevaid seisukohti 
avalike hüvede ja hüviste vajaduse rahastamise kohta nii nende üldise mahu kui ka 
pakutava struktuuri osas. Rahanduspsühholoogia uurib ühiskonnaliikmete vaateid 
avaliku sektori institutsionaalse ülesehituse ja eelarvemajanduse suhtes ning sellest 
tulenevat indiviidide ja gruppide käitumist. Rahandusajalugu uurib aga avaliku sektori 
eelarvemajanduse arengulugu. 
34. Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori 
ökonoomika ja rahanduse aine  käsitlemisel  ja milles see vastuolu seisneb? Põhiline 
vastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel valitseb 
heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et 
heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist, 
ühiskondliku valiku ökonoomika võtab lähtepunktiks aga indiviidi ja tema omakasu 
poole pürgiva loomuse. Samuti on alternatiivseteks lähenemisteks poliitökonoomika ja 
lepinguteoreetiline  lähenemine . 
35. Mis mõttes kujutavad maksud  endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise 
maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana?  Maksud  kujutavad 
endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas 
pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui 
kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse 
taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme.  Maksude 
käsitlemine  hinnana on  maksustamise võrdsusprintsiibi aluseks. 
36. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui  positivistliku teaduse ja 
selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja 
ökonomeetrilise) olemus? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse positivistliku 
teaduse olemus seisneb avaliku sektori süsteemses kirjelduses nii reaalse nähtuse kui ka 
mudelkujutisena. Ajaloolise lähenemisviisi korral on uurimise objektiks  avaliku sektori 
rahanduslike institutsioonide ja protsesside arengukäik, sotsiaalmajandusliku 
lähenemisviisi puhul selgitatakse välja ühiskondlike jõudude ja jõuvahekordade mõju 
eelarveprotsessidele, teoreetilis-deduktiivse lähenemise puhul  luuakse  terviklik käsitlus 
avaliku sektori rahanduse siseseostest ja välismõjudest, lähtudes eeldustest indiviidide 
käitumise, institutsioonide toimimise jms kohta ning ökonomeetrilise lähenemise puhul 
püütakse  sobivate mudelite abil empiirilisi andmeid töödeldes kindlaks teha, kas 
teoreetilistes mudelites eeldatud seosed eksisteerivad ka reaalselt. 
37. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui normatiivse teaduse 
olemus ja tooge normatiivse lähenemisviisi näiteid? Avaliku sektori ökonoomika ja 
rahanduse kui normatiivse teaduse olemus seisneb tegutsemise eeskirjade ja normide 
väljatöötamises ja analüüsis . Näiteks võib tuua avaliku sektori eelarve kujundamise ja 
maksustamise põhimõtted. 
5 
 
------------------------------------- 
38. Millised on avaliku sektori peamised koostisosad ja nende osade seosed avaliku 
sektori rahandusega? Avaliku sektori peamised koostisosad on avalik-õiguslikud- ja 
riigiasutused ning avaliku sektori ettevõtted. Avaliku sektori rahandus käsitleb avaliku 
sektori asutuste eelarvemajanduslikke suhteid erasektoriga ja kodumajapidamistega, aga 
ka asutuste endi vahel. 
39. Millised on administratiivset võimu teostavad asutused võimutasandite lõikes: 
supernatsionaalsel,  riiklikul , regionaalsel ja kohalikul tasandil? Supernatsionaalsel 
tasandil on riigivõimu teostavad asutused näiteks Euroopa Liidu ja ÜRO   institutsioonid  
(Euroopa Parlament , Euroopa Komisjon , Euroopa Kohus, ÜRO Peaassamblee, 
Julgeolekunõukogu jms). Need on riigiülesed ning osa riigisisesest  võimust  on 
loovutatud  neile. Riiklikul tasandil teostavad riigivõimu nt valitsus, parlament,  president , 
kohtuorganid,  õiguskantsler . Need on sellised avaliku sektori organisatsioonilised 
üksused, mis pakuvad inimestele üldisi demokraatlikke ja humaanseid avalikke hüvesid. 
Regionaalne tasand jääb kohaliku ja keskvõimu vahele. Eestis regionaalse tasandi 
sõltumatud asutused puuduvad, küll aga on näiteks omad süsteemid USAs osariikide 
lõikes, Saksamaa liidumaades,  Šveitsi  kantonites, Venemaa kubermangudes.Kohalikul 
tasandil teostavad riigivõimu kohalikud  omavalitsused , valla- või linnavolikogud. 
40. Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste 
pakkumisel ? Avalik-õiguslikud ettevõtted pakuvad avalikke hüviseid (hüviseid, mida 
tarbivad konkreetsed  indiviidid , nt  kõrgharidus ). Nende nõudluse ja pakkumise võiks 
jätta ka turu hooleks, kuid on tõenäoline, et tekiksid turutõrked ning see oleks ühiskonna 
seisukohalt vähemtulemuslik. Avalik-õiguslike asutuste alla saab liigitada ka nt 
sotsiaalkindlustusasutused (Pensioniamet, Haigekassa), ülikolid,  muuseumid ,  teatrid . 
41. Milles seisneb keskvalitsusele või kohalikele omavalitsustele kuuluvate eraõiguslike 
ettevõtete poolt pakutavate avalike hüvede olemus? Avalikud hüved, mida pakuvad 
keskvalitsusele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad eraõiguslikud ettevõtted, on 
sellised, mille puhul peaks riigi omandus ära hoidma nende turgu valitseva seisundi 
negatiivse mõju klientidele, lepingupartneritele ja ka ettevõtetele endile. Riigi omandus 
peab tagama nende hüvede stabiilse pakkumise. Ettevõtete näideteks on Eesti  Raudtee , 
Tallinna Vesi, Eesti Energia jms. 
42. Milles seisneb avaliku hüve ja avaliku hüvise olemus ja milles nende erinevused? 
Avalikud hüved on hüved, mis on suunatud ühiskonnale tervikuna ja on selles suhtes ka 
indiviidide lõikes jagamatud. Näideteks on  riigikaitse ,  õigussüsteem  jms. Avalikud 
hüvised on aga küll riigi poolt  pakutud , kuid individuaalseks  tarbimiseks  – näiteks 
pakutakse kõrgharidust, kuid selle omandab ja sellest saab kasu siiski indiviid, kes õpib.  
43. Milles seisneb indiviidile majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline 
individualism ; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; 
valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogilise individualismi kohaselt on 
indiviid ühiskonnas ainuke tegutseja ning iga tegu on seega individuaalne tegu. 
Omakasupüüdlikkuse printsiibi järgi otsustavad ja tegutsevad indiviidid endale eeliste 
loomise eesmärgil. Motiivide määratus ja tingimuste muutuvus seisneb selles, et indiviid 
muudab omakasu poole püüeldes  väliskeskkonnaga  kohanedes oma käitumist, mitte 
motivatsiooni. Valikuvõimaluste olemasolu tähendab, et indiviidil on muutunud 
tingimustes omakasu maksimeerimiseks mitmeid võimalusi.  
6 
 
44. Milles seisneb ratsionaalsuse põhimõtte olemus indiviidide käitumises? 
Ratsionaalsuse põhimõte indiviidide käitumises seisneb selles, et indiviidid kohandavad 
end parimal viisil tingimuste muutustele, et saavutada omakasu maksimum. 
 
45. Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide käitumises – 
info mittetäielikkus; info asümmeetrilisus? Informatsiooniga seotud põhiprobleemid 
on info mittetäielikkus ning info  asümmeetria . Esimene on probleem, mis seisneb selles, 
et otsustajatel puudub täielik info selle kohta, millised otsused või teguviisid oleks 
vaieldamatult parimad, samuti puudub neil täielik info ka selle kohta, kuidas allasutused 
täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on  otsustusprotsessis  
info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 
46. Kuidas toimub info  hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info 
(mitte)täielikkuse käsitlemisel? Info ratsionaalsusprintsiip seisneb selles, et täiendavat 
infot otsuse vastuvõtmiseks hangitakse seni, kuni sellest tulenev  piirtulu  ületab lisainfo 
hankimise piirkulu .  
47. Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule? Info mittetäielikkuse 
mõju avaliku sektori arengule on piirav –  ühelt  poolt ei saa otsuseid vastu võtvad 
riigivõimu asutused piisavalt hästi informeeritud, teiselt poolt ei suuda nad oma 
allasutuste tegevust piisavalt jälgida. 
48. Milline on info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule? Info 
asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule on initsieeriv, sest suunab  mehhanisme  
parandama.  
49. Milles seisneb kahe majandusliku analüüsi valdkonna (otsustusanalüüs; mõju 
analüüs) olemus? Otsustusanalüüs seisneb otsustusprotsesside analüüsis – miks tehakse 
otsuseid nii ja mitte teisiti, kas motivaatoriks on olnud ühiskondlik heaolu või otsustaja 
omakasu jne. Mõjuanalüüs selgitab aga välja, millist mõju otsustus 
ühiskonnaprotsessidele avaldas – mis suunas, kui intensiivselt ning kui laialt.  
50. Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas? Rahandusanalüütiku roll 
ühiskonnas peaks seisnema järgnevas:  
1) poliitilise otsustusprotsessi olemuse analüüsis ja kujundamises  selliseks , et poliitilisest 
süsteeemist väljastataks majanduslikult põhjendatud ja ühiskondlikult aktsepteeritavaid 
otsuseid 
2) otsuste ex  ante  analüüsi instrumentaariumi täiustamises, et otsuste rakendamise  
tulemusi prognoosida; 
3) otsuste mõjuanalüüsi metoodika väljatöötamises, et tagada adekvaatne ühiskondlik 
tagasiside poliitilisele juhtimissüsteemile; 
4) otsuste ex post analüüsi instrumentaariumi täiustamises, et otsuste rakendamine 
tulemusi adekvaatselt hinnata ja prognoosidega võrrelda.  
--------------------------------------- 
7 
 
51. Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute 
lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses  
riigis?   Kameralistid   soovisid  majanduskasvu saavutada mõõduka  maksupoliitika abil, 
mis laiendaks sisserännet soodustades maksubaasi. Sellega võis saavutada suurema 
maksusumma laekumise võrreldes ühekordse maksumaksjate vara suure osa 
konfiskeerimisega. Avaliku sektori väljaminekute osas soovitasid kameralistid 
keskenduda majanduskasvu soodustavate instrumentide rakendamisele, nt riigi 
infrastruktuuri arendamisele.  
Klassikud avaliku sektori  funktsioneerimise majanduslikke aluseid eriti ei käsitlenud, 
küll aga esitas nt Adam Smith rea normatiivseid  printsiipe .  Riigivõim  peaks hoiduma 
igasugusest protektsionismist ja ennast võimalikult paremini turumajanduslikesse 
suhetesse  integreerima . Avaliku sektori kõik tegevused peaksid olema suunatud sellele, 
et toetada turumajanduse toimimist ja majanduse arengut. Sissetulekute poolelt peaksid 
maksud olema võimalikult seotud sellega, et kõik maksaks konkreetselt selle eest, mida 
nad ka vastu saavad. 
Totalitaarses riigis tegeleb avaliku sektori rahandus sisuliselt kõigega. Totalitaarset riiki 
valitsetakse nagu hiiglaslikku ettevõtet. 
52. Selgitage neoklassikute  käsitlust avalikust sektorist: maksustamine maksevõimest 
lähtuvalt – võrdse ohvri printsiip; turuprotsesside väliste mõjude maksustamine; 
maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ja piirkasulikkuse teooria? Neoklassikute 
õpetustest lähtudes tuleks inimesi maksustada vastavalt nende majanduslikule 
maksevõimele (Mill). Sõltuvalt  sissetulekust  tuleks iga indiviidi maksustada selliselt , et 
kõik tooksid avalikule sektorile võrdse “ohvri” (kaotaks võrdsel määral tulude 
kasulikkust).  
Turuprotsesside väliste mõjude maksustamise idee tuleb  Pigou -lt. Välismõjud on need 
kõrvalmõjud, mis tekivad turusuhtega mittehõlmatud subjektidele mingi teenuse või 
toote tootmisel või tarbimisel. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.  
Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ehk “makstava tasu ja saadava teenuse vahelise 
võrdsuse printsiip” peaks teoreetiliselt looma võimaluse määrata inimestele optimaalne 
maksukoormus .  
Piirkasulikkuse teooria seisneb selles, et kauba väärtus ja hind tuleneb subjektiivsest 
kasust, mis saadakse selle kauba tarbimisest.  
Neoklassikud ei käsitle aga eriti avaliku sektori väljaminekuid, mistõttu jääb  vastuseta  
küsimus, milleks on maksulaekumisi riigile üldse tarvis. 
53. Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongergentsi) 
nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile? Konsensuspõhimõte 
sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema ja selle rahastamise aluseid nii 
kaua modifitseerima kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad. Tänu sellele põhimõttele 
võidakse vahel jõuda lahendusteni,  milleni  enamushääletusega oleks praktiliselt võimatu 
jõuda. Institutsionaalse kattuvuse nõude olemus seisneb selles, et  avalikest  hüvedest 
kasusaajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid  peaksid kattuma – siis ei leidu neid, kes 
kasu ei saa, kuid peavad  kulusid  kandma, või saaks kasu, kuid mingeid kulusid ei 
kannaks. 
8 
 
54. Milles seisnesid keinsismi  tekkepõhjused  ja olemus avaliku sektori rolli käsitlemisel: 
tööhõive problem ühiskonnas ja selle käsitlemine avaliku hüvena? Keinsismi 
tekkepõhjused seisnesid Suure Depressiooniga kaasnenud massilises tööpuuduses. 
Keynes  pakkus välja, et avaliku sektori laiendamine peaks täitma tööpuudusest tingitud 
deflatoorse lünga (nõudlus on liiga väike, et tagada täistööhõivet). Lerneri arvates ei ole 
tarvis eelarvet tasakaalustada (seda võib teha võlakoormust suurendades või  lisaraha  
käibele  lastes ), küll aga tuleb suunata tegevused tööhõive probleemide lahendamisele.  
55. Kes ja mis suunas  arendas  pärast II  maailmasõda  edasi avalike hüvede teooriat; 
avalike ettevõtete teooriat; põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat; 
demokraatia majanduslikku teooriat; optimaalse maksustamise teooriat; 
maksuintsidentsi teooriat? *Avalike hüvede teooriat arendas edasi eelkõige Wicksell, 
kes käsitles kollektiivsete otsuste kujunemise protsessi avalikus sektoris. Tema arvamuse 
kohaselt võiks optimaalse seisundi saavutada piisavate diskussioonide abil parlamendis. 
Malinvaud, Derze ja de la Valle Poussin arendasid välja tsentraalse  oksjonipidaja 
mudelid. Clarke ja Groves arendasid seda suunda veel edasi ning lõid mudeli, kus 
indiviidid võivad oma eelistused  kaaskodanike suhtes läbi suruda, kuid peavad seejuures 
tekkivate negatiivsete välismõjude rahalise väärtuse avalikule sektorile maksuna üle 
kandma.  
*Avalike ettevõtete teooria lähtepunktideks on eelmainitud Wickselli 
ekvivalentsusprintsiip ja osaliselt ka  neoklassikaline heaoluökonoomika. Avalike 
ettevõtete teoorias  käsitletakse ka piirkulude reeglist  kõrvale kaldumise mõjusid  heaolule 
(kas hindade kõrvale  kaldumine piirkuludest on üldse kooskõlas vaba turumajanduse 
põhimõtetega?) 
*Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid edasi Buchanan ja 
Tullock . Nad töötasid nad välja kaheastmelise otsustusprotsessi – reeglite üle 
otsustamisel nõutakse ühehäälsust, reeglite rakendamisel häälteenamust.  Arrow  tõestab, 
et on selline mittekonsensuslike otsustusreeglite kogum, mis individualistliku käsitluse 
loogika  poolt nõutavaid minimaaltingimusi rahuldab, kuid mittekonsensuslike 
otsustusreeglite rakendamine võib viia ebastabiilsete otsusteni selles mõttes, et tulemus 
sõltub  otsustuste  hääletusele panemise järjekorrast. 
*Demokraatia majanduslikku teooria lähtepunktiks võib pidada Downs-i seisukohta: 
poliitikud  järgivad valijagruppide eelistusi mitte sellepärast, et nad peavad valijate soove 
ühiskondlikus mõttes õigeks, vaid soovist riigivõimu juurde jõuda. Selle teooriaga 
määratakse “mediaanvalija”, valimistulemus ja seega ka valitsuse poolt teostatava 
rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey  leidsid  aga, et konjunktuuritsükleid 
arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord  kujuneks  soodsaks just 
valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina 
ja Rosenthal  usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped 
koos määramatu valimistulemusega. 
*Optimaalse maksustamise teooriat arendasid edasi Diamond ja Mirrlees. Teoorias 
võetakse aluseks mingi maksusumma ja püstitatakse küsimus: kuidas jaotada see summa 
parimal viisil üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Hinnasuhete suhtes 
neutraalne maks ei ole reaalselt  rakendatav . Seega küsitakse, milline oleks paremuselt 
teine lahendus.  
Maksuintsidentsi teooria – kes tegelikult kannab maksukoormust? Harberger leidis 
sellele üldises tasakaalumudelis lahenduse.  
9 
 
56. Millised on poliitiliste konjuktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris? 
Poliitiliste konjunktuuritsüklite tekkepõhjusteks avalikus sektoris peetakse kas parteide 
huvisid (Hibbs) või jäikasid palgakokkuleppeid määramatute valimistulemustega 
(Alesina ja Rosenthal). Peamiseks põhjuseks on lihtsalt perioodiline  valimissüsteem . 
------------------------------------- 
57. Milles seisneb anarhia  majanduslik olemus ja selle puuduste ületamise vajadus 
avaliku sektori tekkepõhjusena? Anarhia seisneb ühiskondliku korra ja riigivõimu 
täielikus puudumises. See aga tähendab, et indiviididel puudub igasugune kaitse ning 
sellisel juhul on ka iga indiviidi vabadused juba küllaltki piiratud. See annab võimaluse 
“kõigi sõjaks kõigi vastu”. Majanduslikele huvidele tuginevalt ei ole anarhilises 
ühiskonnas võimalik arendada mingeid ühiseid tegevusi, sest ka nende ühiste tegevuste 
tulemustel poleks mingit kaitset.  
58. Kuidas toimub  põhiseaduslik  leping anarhia ületamise vahendina: selle totalitaarne 
ja demokraatlik käsitlus? Põhiseaduslik leping on leping, millega loobuvad kõik 
indiviidid kõigist oma vabadustest ning indiviid allutab end täielikult absoluutse 
võimuinstitutsiooni käskudele ja keeldudele. Vastutasuks kohustub võimuinstitutsioon 
aga indiviidi heaolu kaitsma. See on põhiseadusliku lepingu käsitluse totalitaarne 
versioon . Demokraatliku käsitlusega loobutakse vaid õigusriigi toimimiseks 
hädavajalikest õigustest,  sellistest  õigustest, mis võimaldavad kõigi sõja kõigi vastu. 
59. Milles seisneb põhiseadusliku lepingu käsitluses õigusriigi ja teenindusriigi olemus? 
Põhiseadusliku lepingu käsitluses seisneb õigusriigi (Rechtstaat) olemus selles, et 
üksikute indiviidide vabaduste piirid on täpselt kindlaks määratud. Igale indiviidile 
kinnistatakse nappide ressursside välistavad kasutamisõigused, samas võib nendest 
ressurssidest ka loobuda . See tähendab sisuliselt  lepinguõiguse  olemasolu. Küll aga on 
piiritletud  see, et indiviid ei saa loobuda vabadusõigustest ehk ei saa end orjaks müüa. 
Samuti ei kehti  lepinguõigus  enda suhtes ehk ei saa sõlmida kartellilepinguid 
lepinguväliste  indiviidide suhtes.  
Teenindusriigi (Leistungsstaat) elementideks on ühise otsustamise reeglid ehk reeglid, 
mis määravad,  millistel  tingimustel peaksid indiviidid aktsepteerima ühiseid otsuseid. 
Ühiseid otsuseid on tarvis, kui ilmnevad ühised vajadused, mida indiviid üksi rahuldada 
ei suuda (kas siis üldse või piisavalt).  
60. Miks peab otsustamise põhiseaduslikul tasemel  rakendama  konsensusnõuet ja 
milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas? Põhiseaduslikul tasandil 
peaks rakendama konsensusnõuet, sest ainult sel juhul oleks see täiesti legitiimne. 
Põhiseadus  peaks olema seadus, mis tagab rahu ja korra ning peaks juba teoreetiliseltki 
olema kõigi poolt aktsepteeritav. Selle nõude täitmiseks peaks aga konsensus  olema ka 
tegelikult saavutatav, kuid kuna tegelikkuses ei esine sellist lähtesituatsiooni, kus 
tulevikuseisund oleks kõigi isikute jaoks määramatu, siis see konsensus suure 
tõenäolisusega siiski saavutatav ei ole. See tähendab, et konsensusnõuet tuleb kuidagi 
pehmendada, näiteks pürgides võimalikult suure häälteenamuse poole.  
61. Miks rahuldutakse otsustamise igapäevasel tasemel enamusotsustamise 
põhimõttega? Igapäevasel tasemel otsustamise puhul rahuldutakse enamusotsustamise 
põhimõttega, sest täieliku konsensuse poole pürgimine on väga  kulukas  ning 
vähemtähtsamate otsuste puhul mitte nii efektiivne.  
10 
 
62. Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga 
seotud kulu optimaalse osustusreegli valikut? Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on 
väga komplitseeritud ja kulukas otsustusprotsessi tõttu, ühe inimese poolt vastu võetud 
otsus võib aga olla suvaline kõigi ülejäänud indiviidide suhtes ja jällegi selles mõttes 
kulukas. Et mõlemaid  ohte vähendada ning vältida mõlema äärmusega kaasnevaid suuri 
kulusid, kujundatakse vahepealne otsuse legitiimseks tunnistamise reegel –  enamusotsus . 
63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku 
tegemise olemus? Konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku 
tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi  mõjutav  otsus, 
seda konsensuslähedasem peab  häälteenamus  otsuse vastu võtmiseks ka olema.  
64. Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas  või 
otsustuskogus? Lihtsa või kvalifitseeritud häälteenamuse nõude kasutamine sõltub 
hääletusel oleva otsuse olulisusest.  
65. Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraaatia erinev mõju ühiskondliku 
otsustusprotsessi kuludele?  Esindusdemokraatia  vähendab oluliselt 
läbirääkimiskulusid, sest on oluline vahe, kui vajaduste rahuldamise küsimusi  arutavad 
1,35 miljonit inimest koos või 101 esindajat.  
66. Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh 
kompetents ? Põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded ehk 
reformiklausel peavad  määrama , millise häälteenamusega kiidetakse muutus heaks ning 
kes viib reformi läbi. Esimese puhul peaks nõue olema põhimõtteliselt sama, mis 
põhiseaduse vastuvõtmiselgi, seega loogiliselt nõutakse ka põhiseaduse reformi puhul 
konsensust. Reformi  teostus  peaks  jääma indiviididele, sest nemad on need, kes on 
põhiseaduse vastu  võtnud . Valitsusel ja parlamendil on ainult indiviidide poolt 
delegeeritud  kompetents.  
67. Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hajek) 
põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraksed reeglid; süsteemide 
konkurents ja evolutsiooniline parem võidkäik? Spontaanne kord tekib iseseisvalt 
otsustavate indiviidide omavahelises suhtluses vastastikuse toime tulemusena. Seda ei 
loo mõni indiividide poolt moodustatud  institutsioon , vaid see tekib indiviidide 
vastastikusel kohandumisel üksteise tegevusega . See tekib aga ainult vastavates 
raamtingimustes, nn abstraktsete reeglite keskkonnas (kõige üldisemad keelud).  
Süsteemide konkurents on interpteteeritav  lepingulise ja evolutsioonilise lähenemisviisi 
kombinatsioonina, riigid ja kohalikud omavalitsused nt konkureerivad omavahel neis 
kehtivate  tegutsemisreeglite seisukohast  hinnatuna.  Tööjõud  ja kapital  liigub sinna, kus 
on neile sobivam reeglistik tegutsemiseks. Sellest tulenevalt jäävad evolutsiooni käigus 
ellu need süsteemid, kus on tegevused efektiivsemad.  
68. Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele? 
Kui eelduseks on kaks täiesti samasugust  kogukonda , on aktiivsem see avalik  sektor , kus 
otsustajaid on vähem, sest mida rohkem on otsustajaid, seda suuremat kulu nõuavad 
konsensuseni jõudmise läbirääkimised.   
69. Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus  
ühiskonnas kehtivatest reeglitest? Kes pooldavad suuremat avaliku sektori mahtu, 
pooldavad ka lihtsamat otsustusprotsessi, kes aga pooldavad väiksemat avaliku sektori 
mahtu, pooldavad ka keerulisemat otsustusprotsessi. Esimesed loodavad ehk vähendada 
sotsiaalseid pingeid, teised pooldavad indiviidide otsustamist ja tegutsemisvabadust – see 
aga mõjutab otseselt avaliku sektori otsustusprotsessi.  
11 
 
-------------------------------------- 
70. Millist liiki turutõrkeid esineb? Turutõrkeid on üldiselt  viit  liiki: konkurentsitõrked, 
avalike hüvede pakkumise rahastamine , hüviste tootmise või tarbimise välismõjud, 
infotõrked ning  tööpuudus . 
71. Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke? Informatsiooni 
asümmeetrilisus kutsub esile turutõrke, kui see põhjustab nõudluse ja pakkumise 
ebakõla. Näiteks ei jõua kindlustuslepingu sõlmijad omavahel kokkuleppele, sest 
mõlemal  osapoolel  on otsuse langetamise jaoks erinev informatsioon, mis ei ole siiski 
omavahel ühtne. 
72. Millised probleemid tekivad seoses loomuliku monopoli tingimustes pakutavate 
hüvistega: mastaabiefektita olukorras? kasvava  mastaabiefektiga  olukorras? 
Mastaabiefektita olukorras tekib loomuliku monopoli tingimustes olukord, kus tootja 
piirtulu kõver on tarbija piirkasulikkuse kõverast allpool. Seetõttu langeb aga ka hind, 
sest kuigi täiendavate ühikute tootmine langetab ainult viimase ühiku piirkasulikkust, 
langetab ta siiski kõigi ühikute hinda sellele tasemele . Täiusliku konkurentsi tingimustes 
langeks hind tootmise tõustes piirkulu tasemele. Monopolistaatuses ettevõte aga langetab 
tootmist kuni piirkulu võrdub piirtuluga, sest edasine tootmise suurendamine hakkaks  
kasumit vähendama. Tarbija kaotab sellest esiteks väiksema tootmismahu tõttu,  teisalt  
aga ka seetõttu, et toote hind on oluliselt üle tootja piirkulu. 
Kasvava mastaabiefektiga olukorra puhul on nii piirkulu kui ka keskmine kulu langevad. 
Monopol  võiks toota punktis, kus keskmine kulu võrduks täpselt toote eest pakutava 
hinnaga (tarbija piirkasulikkusega), küll aga annaks see minimaalse kasumi. Monopol 
toodab seega siiski punktis, kus piirkulu võrdub piirtuluga ja kasum on maksimaalne. Ka 
sel juhul kaotab tarbija nii toodangu mahu vähenemisest kui ka sellest, et tarbija hind 
ületab keskmist tootele tehtud kulutust tootja poolt. 
73. Millised probleemid tekivad seoses ühiselt kasutavate ressurssidega? Ühiselt 
kasutatavate ressurssidega ei saa teostada välistamisprintsiipi, kuid kehtib rivaliteet. See 
võib viia ressursi liigkasutamiseni ja kõigi tarbimisest huvitatute, aga ka mittehuvitatute 
kahjustamiseni. 
74. Millised probleemid tekivad seoses meritoorsete ( välismõjudega ) hüvistega? 
Meritoorsete hüviste tootmisel või tarbimisel tekivad kas positiivsed või negatiivsed 
välismõjud. Selliste hüviste hind ei kajasta nende ühiskondlikku koguväärtust ja seetõttu 
suunab hind nende pakkumist või nõudlust ebasoovitavas suunas. Positiivsete 
välismõjudega hüviste puhul jääb nende hind ühiskondlikust  hinnast  madalamale ning 
see pärsib pakkumist. Negatiivsete välismõjudega hüviste puhul on aga sotsiaalsed kulud 
suuremad kui hind, mistõttu kasvab nende hüviste nõudlus.   
Sellistel puhkudel püütakse välismõjusid internaliseerida motiveerides positiivsete 
välismõjudega hüviste tootmist ning pärssides negatiivsete välismõjudega hüviste 
tarbimist. 
75. Millised probleemid esinevad ühiskonnas seoses tööjõu rakendamisega? Ühest 
küljest on tööjõud tootmise sisend, teisest küljest on see inimese omadus. Erinevatel 
põhjustel turul paljude inimeste tööjõu järele nõudlust ei teki, seetõttu püüab avalik 
sektor tihti seda oma instrumentidega suurendada, stabiliseerida. Mõneti võib töötavat 
inimest pidada kui positiivse välismõjuga toodanguks –  töötu  inimesega kaasneks ilmselt 
palju sotsiaalseid probleeme.  
12 
 
76. Milles seisneb avaliku sektori tõrke olemus ja millist liiki avaliku sektori tõrkeid 
esineb? Avaliku sektori tõrked võivad seisneda majanduslikult põhjendamatutes 
poliitilistes kompromissides, kulukas bürokraatiaaparaadis, madalas motivatsioonis 
kulutusi kontrollida ja alandada või isegi korruptsioonis. Avaliku sektori tõrke olemus 
seisnebki selles, kui avaliku sektori töö ei ole efektiivne või parem kui nt turul, sest 
avaliku sektori roll ongi ju parandada  olukordi , kus ebatäiuslik  turg  parimal moel 
hakkama ei saa. 
77. Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus? 
Individuaalsetest eelistusjadadest ei saa tuletada kooskõlalist sotsiaalset eelistustejada. 
See on nn Arrow  paradoks . Selline olukord juhtub, kui valijad kalduvad eelistama 
ekstreemseid alternatiive ning näiteks pärast esimest valimisvooru langeksid välja mõned 
alternatiivid, mis mõne teisega võrreldes siiski eelistatud oleksid. 
78. Millised on kooskõlalise ühiskondliku otsustusprotsessi (eelistuste jada) kujunemise 
võimalused? Esiteks võib  kooskõlaline  ühiskondlik  otsustusprotsess  kujuneda kas läbi 
otse- või esindusdemokraatia. Kui see valik on tehtud, sõltub eelistuste jada kujunemine 
otsustusprotsessi reeglitest. Võib otsustada lihtsalt enamushäälte alusel, võib anda 
alternatiividele erineva kaalu, kuid võib anda valijatele ka teatud hulga hääli, mille järel 
hiljem alternatiivid reastada.  
79. Millised funktsioonid on poliitikutel ühiskondlikus otsustusprotsessis – miks neid 
rakendatakse? Poliitikud peavad ühiskondlikus otsustusprotsessis  uurima valijate 
eelistusi ning neile tutvustama ja selgitama parteiprogramme.  Programmid  tuleb ellu viia 
selliselt, et  saavutatakse optimaalne avaliku sektori  toimimine . Ühiskondlike protsesside 
tulemuseks peaks olema teoreetiliselt eeldatud piirtulu ja piirkulu võrdsustumine avaliku 
sektori toimingutes.  
80. Milles seisneb ühiskondliku (demokraatliku) ja turuprotsessides toimuva 
majandusliku hääletamise põhimõtteline erinevus? Ühiskondliku ja turuprotsessides 
toimuva majandusliku hääletamise põhimõtteline erinevus seisneb võrdse häälte arvu 
printsiibis. Demokraatlikul hääletusel on hääletajatel võrdne hulk hääli, turuprotsessides 
on “hääletajatel” aga erinev hulk raha. 
---------------------------------------- 
81. Milline on individualiseeritavate ja avalike hüvede olemuslik  erinevus 
välistamisvõimaluste ja rivaliteedi alusel? Individuaalseid hüvesid tarbivad indiviidid 
individuaalselt, neile on rakendatav välistamisprintsiip ning need on ka rivaalsed. 
Avalikud hüved ei ole välistatavad ning ei ole ka rivaalsed. St avalikku hüve saavad 
tarbida ka need indiviidid, kes ei ole selle eest maksnud ning ühe indiviidi tarbimine ei 
takista teisel indiviidil seda sama hüve tarbida. 
82. Käsitlege silla näitel välistatavuse ja rivaliteedi probleemi? Välistamatus tähendab, et 
keegi ei maksa, mille tulemusel tekib hüve alapakkumine, mis tekitab tootmise Pareto-
ebaefektiivsust. Välistamise võimalus, kui välistatakse need tarbijad, kelle piirkasulikkus  
ületab piirkulu, viib aga tarbimise Pareto-ebaefektiivsuseni, sest esineda võib hüve 
alatarbimine. 
Silla näitel: kui jätta välistamine kõrvale, pole justkui kedagi, kes sillaehituse eest 
maksaks. Kui küsida sillamaksu, vähendaks see aga tarbimist ning kaasneks efektiivsuse 
kaotus. Mõistlikum oleks siis rahastada sillaehitust kõigi inimeste poolt kindlasummalise 
maksuga. 
13 
 
83. Selgitage sillamaksust tuleneva tarbimise efektiivsuse vähenemise olemus? 
Sillamaksust tuleneva tarbimise efektiivsuse vähenemise olemus seisneb sillamaksu tõttu 
ära jäetud sillaületamistes. See tähendab, et sild sai küll ehitatud, kuid terve hulk inimesi 
sellest välistamise tõttu kasu ei saa ning nende saamata kasu on suurem kui maksjate 
saadav kasu.  
84. Selgitage avaliku sektori poolt toimuva avaliku hüve pakkumisest tulenev Pareto-
parenemise võimalus võrreldes erasektoriga? Pareto-paranemine tähendab, et kellegi 
heaolu tõuseb nii, et kellegi teise oma ei lange. Kui erasektor hakkaks pakkuma hüviseid, 
mida võiks pakkuda nt avalik sektor, võivad tekkida efektiivsuskaod monopoliga seotud 
probleemidest. Samas peab ka avaliku hüve puhul olema hüve pakkumise taga õige 
rahastamine, et kasu saaksid kõik indiviidid ja mitte kellegi teise arvelt. 
85. Selgitage tehingukulust tuleneva heaolukao olemus  erahüve  puhul? Tehnigukulust 
tulenev  heaolukadu  erahüve puhul seisneb selles, et turumehhanismide kaudu hüvise 
tootjalt  tarbijani  toimetamine nõuab  suuremaid  kulusid võrreldes toote või teenuse 
jaotamisega avaliku hüvena. 
86. Selgitage ülepakkumisest tulenev ebaefektiivne tootmiskulu suure tehingukuluga 
avaliku hüvise korral? Avaliku hüvise puhul tarbib indiviid hüve nii palju kuni ta 
piirkasulikkus langeb nullini. Mastaabiefektita tootmise puhul on aga tootmise piirkulu 
konstantselt mingi summa x, mis ei ole null. Seega esinevad ülepakkumise puhul teatud 
kulud, mida keegi ei ole valmis kandma ning see ei ole efektiivne. (joonisel kütab kulu 
kaugemale, kui selle eest tasu saadakse) 
87. Selgitage tehingukulust tuleneva tarbija efektiivsuskao ja ülepakkumisest tuleneva 
tootmise efektiivsuskao võrdlemise mõte avaliku hüve pakkumise üle otsustamisel? 
Kui tehingukulust tulenev tarbija efektiivsuskadu on väiksem kui ülepakkumisest tulenev 
tootmise efektiivsuskadu, on mõttekam jätta avaliku hüve pakkumine turu hoolde. Kui 
aga ülepakkumisest tulenev efektiivsuskadu on väiksem, peaks hüve pakkumise eest 
hoolitsema avalik sektor.  
88. Mille poolest erineb erahüve efektiivse pakkumise tingimus avaliku hüve efektiivse 
pakkumise tingimusest? Erahüve efektiivse pakkumise tingimus seisneb selles, et 
indiviidi asendatavuse piirmäär võrdub muundamise piirmääraga (punkt asub 
samakasulikkuse kõvera ja tootmisvõimaluste raja puutepunktis). Avaliku hüve 
pakkumise efektiivsuse tingimus on, et muundamise piirmäär võrdub kõigi indiviidide 
asendamise piirmäärade summadega.  
89. Kuidas kujunevad avaliku sektori nõudluskõvera punktid? Kõigi tarbijate 
samakasulikkus kõverate ja eelarvepiirangute sirgete lõikumispunktis. Avaliku sektori 
nõudluskõver näitab, palju on iga indiviid nõus maksma ühe lisaühiku avaliku hüvise 
eest. 
90. Mille poolest erineb Lindahli tasakaal erahüviste turutasakaalust? 1) Turul peab 
indiviid avalikustama hüvise tegeliku hinna  ning maksavad sama hinna, mille puhul 
sellega võrdub piirkasulikkusega; 
2) avaliku hüve korral ütleb iga indiviid, et tema piirkasulikkus on null ja seega kujuneb 
liiga väike pakkumise maht. Samas ei ole indiviidil põhjust avaldada  tegelikku  
kasulikkust, kuna see ei oleks individuaalselt kasulik. 
----------------------------------- 
14 
 
91. Miks võib  õiglus  olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste? Eksogeenne õiglus: 
Õigluspostulaadid tulenevad filosoofilistest  teooriatest . Reeglite võime õiglust luua 
sõltub sellest, kes, kuidas ja milliste eesmärkidega need reeglid loob, sest reeglid ise ei 
loo õiglust, vaid nendele vastavus võib majandusmaailmas (!) olla mõõdupuuks, kas 
tegevus on õiglane või mitte. 
92. Kuidas mõjutab ümberjaotamiseprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi? 
Ümberjaotamise efektiivsus kahaneb ümberjaotamise mahu kasvades. 
93. Kuidas saab õigluse indiviidide käitumisotsustest endogeenselt tuletada: käitumise 
kokkulepitud reeglitele vastavuse hindamine? Õiglane on selle käsitluse kohaselt 
kokkulepitud reeglitele vastav tegevus, reeglitele mittevastav tegevus hinnatakse 
ebaõiglaseks. 
94. Selgitage eksogeensete õigluskriteeriumite kolme klassi olemus: varal  põhinevad 
kriteeriumid? kasul põhinevad kriteeriumid? piiratud võrdsuskriteeriumid? Varal 
põhinevad kriteeriumid seisnevad selles, et igal inimesel peaks olema õigus omada, 
käsutada ja kasutada oma jõupingutuste vilju . Õiglaseks peetakse ainult konkurentsiturul 
teenitud tulusid, mitte aga nt monopoolset seisundit kasutades saadud tulusid. Samuti on 
õiglasemad oma tööga teenitud tulud, mitte nt kapitalilt teenitud tulud. Paljud peavad 
tulusid võrdselt õiglasteks ainult siis, kui tagatud on ka võrdsed starditingimused, kuid 
see on omakorda küsitav punkt 
Kasul põhinevad kriteeriumid  sätestavad , et püüdlema peaks kogu elanikkonna kasu 
maksimeerimise poole. Seda on aga võimalik teha ainult nii, et ühiskond püüdleb 
pidevalt sissetulekute võrdsuse poole (arvestades piirkasulikkuseid jms).  
Piiratud võrdsuskriteeriumid seisnevad selles, et iga inimene peaks saama hüvesid 
tarbida oma vajaduste kohaselt.  
95. Kuidas on sissetulekute ümberjaotamise ja õigluse vaheline vastuolu seotud 
ümberjaotamisprotsessist tulenevate kadudega? Ümberjaotamise ja õigluse vahel on 
vastuolu, sest ümberjaotamisega kaasneb ressursikadu. Ümberjaotatava tulu osatähtsuse 
suurenemine toob kaasa ka ümberjaotava sisemajanduse  koguprodukti  mahu muutumise.  
96. Milles seisneb turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik 
“kulu”? Turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik kulu seisneb nt 
selles, et lastele ei võimaldata anda võimetekohast haridust,  tervishoid  võib olla kehvem, 
motivatsioon kriminaalsel teel tulusid ümber jaotada on suurem jne. 
97. Selgitage ümberjaotamise tekkimise põhjused konsensusliku õigluse tingimustes 
(kindlustusmotiiv, enesekaitsemotiiv) ja sellega seotud probleemid 
esindusdemokraatias  huvigruppide tegevusetuse tulemusena? Kindlustmotiiv: 
tulevaste sündmuste negatiivse mõju eest kindlustamine. Enesekaitsemotiiv:  kindlustus  
sotsiaalsete rahutuste ja kriminaalse tegevuse vastu. Kuna põhiseaduse järgi on 
ümberjaotamise mehhanismid  tulenevad enamushääletusest, siis sõltub tulemus 
huvigruppide tegevusest. Selle tulemusena võib kujuneda sotsiaalselt ebaõiglane 
ümberjagamine. 
15 
 
98. Selgitage ümberjaotamise põhjused nüüdisaegses heaoluühiskonnas kasvava 
majandusliku jõukuse tingimustes? Ümberjaotamise põhjused nüüdisaegses 
heaoluühiskonnas kasvava majandusliku jõukuse tingimustes on järgmised: 
  võrdsuse  postulaat  on poliitikas ja rahva teadvuses kaalukamaks muutunud; 
  eesmärgiks ei ole enam eksistentsimiinimumi kindlustamine, vaid saavutatud 
sotsiaalse stabiilsuse tagamine; 
  riikliku armuanni mentaliteedi asemel on õigustatud nõudmise mentaliteet ; 
  rohkem on valdkondi, milles hinda ja sissetulekut ei aktsepteerita omandamise 
selektsiooniprotsessi  alusena ; 
  ümberjaotamist ei käsitleta enam ainult sotsiaalpoliitilisest aspektist, vaid üldiselt 
konkurentsi- ja ühiskonnapoliitilistest aspektidest. 
99. Millised kolm peaeesmärki ja nende alaeesmärgid tuuakse välja sissetulekute 
ümberjaotamisel nüüdisaegses ühiskonnas? 1) sissetuleku kindlustamine töötasu 
äralangemise korral (haigusraha, töötu  abiraha ,  pension ,  sotsiaalabi ); 
2) teatud kulude katmine , mis peaks indiviidi sotsiaalset koormust vähendama ja 
saatuselööke pehmendama (haiglaravi, soodusravimid, pere- ja lastetoetused , 
eluasemetoetused, tasuta  haridus ); 
3) üldine ümberjaotamine progressiivse tulumaksu määra rakendamise teel. 
100. 
Milles seisnevad põlvkondadevahelise ümberjaotamise probleemid? 
Põlvkondadevahelised ümberjaotamise probleemid algavad sellest, et paljud avaliku 
sektori  investeeringud  on pikaajalised – neid tasuvad praeguste laenuvõtjate lapsed ja 
lapselapsed . Teisest küljest tuleb arvestada eluea pikenemisega, kui ehitatakse üles nt 
pensionisüsteemi.  
101. 
Millised on ümberjaotamise instrumendid , nende olemus ja mõju 
mehhanismid? Ümberjaotamise instrumendid on erinevaid, näiteks: 
  nõudluse tekitamine tööjõule, kaupadele, teenustele, kapitalile – avalik sektor 
kujundab oma palgapoliitikaga töötasude taset ja struktuuri ka erasektoris, avalike 
asutuste asukoha valikuga mõjutatakse sissetulekute regionaalset jaotust, riigihanked 
mõjutavad ettevõtete arenguvõimalusi 
  kodumajapidamiste ressursivarustuse toetamine  – säästmise soodustamiseks  
toetatakse sissemakseid pensionisammastesse, vabastatakse maksudest eluasemelaenu 
intressid , toetatakse humaankapitali investeerimist 
   ülekanded  kodumajapidamistele – suunatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele 
või pehmendamisele 
  ülekanded ettevõtetele – soodustatakse investeeringuid, et ettevõtete põhivahendid 
areneksid, toetatakse arengutegevust, et toodete konkurentsivõime tõuseks, toetatakse 
eksporti, põllumajandust 
  maksud – indiviidide turusissetulekute nivelleerimine  
  naturaalabi – abi reaalsete asjade või teenuste näol, mitte raha 
  sotsiaalkindlustus – haiguskindlustus,  pensionikindlustus  
16 
 
102. 
Milles seisneb ümberjaotamiskoalitsiooni olemus ja millised probleemid 
nendega seoses tekivad? Ümberjaotamiskoalitsioon otsustab enamushääletusega 
küsimuste üle, mis otsustavad ümberjaotamise korra. Peamised probleemid, mis sellega 
tekivad, seisnevad selles, et on raske määrata, mis on kõigi suhtes õiglane, eriti kui 
tegemist on enamusdemokraatiaga. Kuna aga otsustamine käib igapäevapoliitikatasandil, 
mitte põhiseaduslikul tasandil, on erinevatel huvigruppidel alati võimalik oma 
ettepanekuid  esitada.  
-------------------------------- 
103. 
Selgitage õigluse ja efektiivsuse kompromissi  maksuhinna abil? Õigluse 
maksuhind iseloomustab kompromissi õigluse ja efektiivsuse vahel. Majanduslikus 
mõistes efektiivne ühiskond ei ole õiglane (sissetulekute jaotus on ebavõrdne), 
sissetulekuid ümber jaotades õiglus suureneb, kuid sellega kaasnevad ka teatud kulud, 
mis ongi õigluse maksuhind.  
104. 
Millist mõju avaldab ühiskonna kasulikkusvõimaluste rajale 
ümberjaotamiskulude suurus? Ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja väljendab Pareto-
efektiivseid kasulikkuse jaotusi ühiskondlike gruppide vahel. Ümberjaotamiskulude 
suurus mõjutab ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja kumerust – sõltuvalt kõverusest 
kujuneb efektiivsuse ja õigluse kompromiss erinevaks.  
105. 
Kuidas mõjutavad ümberjaotamiskulud efektiivsuse ja õigluse kompromissi 
kujunemist? Kui ümberjaotamiskulud on võrdluses õigluse kasvuga absurdselt suured, 
tuleks mõelda, kas on ikka mõistlik selle õigluse poole pürgida. Võrdsus ühiskonnas võib 
suureneda, kuid kui kulud ja heaolukadu on liiga suured, kannatab siiski ühiskond 
tervikuna. 
106. 
Mis räägib tarbija suveräänsuse poolt ja mis vastu? Ühest küljest ei saa keegi 
peale indiviidi enda hinnata, milline on ta heaolu. Teisest küljest on nii aga võimatu 
vastu võtta otsuseid avaliku sektori tegevusteks, seega kuidagi peab tarbijate 
heaoluhinnanguid koondama. Samuti on suveräänsusprintsiibi vastu paternalistlik 
lähenemine, mille järgi täiskasvanud inimesed on siiski lühinägelikud ning vajavad 
valitsuse juhendamist ja hoolitsust.  
107. 
Tooge välja  paternalism  positiivsed ja negatiivsed jooned? Mõned inimesed 
tõepoolest  ei suuda enda otsuseid eriti hästi hinnata, põhjendada, ei arvesta teisi jne. 
Samas ei ole kunagi garanti, et ka valitsus parem otsuste vastuvõtja või “hoolitseja” oleks 
– esineb ju info mittetäielikkus mõlemal poolel. Indiviidid ise aga pole tihti lihtsalt 
piisavalt hästi haritudki, et kasulikke otsuseid vastu võtta. Samas sellise suhtumise välja 
näitamine võib väga ülbe näida – jälle probleem. 
108. 
Selgitage ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse 
kõvera kokkupuutepunkti sisu? Ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse 
samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunktis on sotsiaalne heaolu ehk mingi 
kombinatsioon ühiskonnagruppide kasulikkustest võrdne sellega, palju selles ühiskonnas 
on üldse maksimaalselt võimalik saavutada.  
109. 
Selgitage utilitaristliku õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine 
ümberjaotusele? Utilitaristide meelest tuleb maksimeerida kogu ühiskonna heaolu ning 
see ei arvesta indiviide eraldi, seega kui kogu ühiskonna heaolu on kõrgem efektiivses, 
kuid ebaõiglases seisundis, siis kokkuvõttes on see utilitaristi meelest siiski hea. 
110. 
Selgitage Rawlsi  õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine 
ümberjaotusele? Rawlsi õigluskriteerium sätestab, et ainult selline ümberjaotus on hea, 
kus jaotatakse rikkamatelt vaesematele ühiskonna  liikmetele .  
17 
 
------------------------------------------ 
111. 
Millistes kohtades (kelle juures) avaldub ühiskondlik heaolu? Ühiskondlik 
heaolu avaldub tarbijate juures tarbijarendina, pakkujate juures ülejäägina ning ka 
avaliku sektori maksutuluna.  
112. 
Selgitage kompenseeritud nõudluse olemus ja kompenseeritud nõudluse 
kõvera erinevus  tavalisest nõudluse kõverast? Kompenseeritud nõudlus seisneb selles, 
et indiviidid maksavad hüviste eest maksimaalset hinda, mida nad on nõus maksma. 
Tavalise nõudluse puhul maksab indiviid kõigi hüvise ühikute eest ühesugust hinda, mis 
võrdub viimase ühiku piirkasulikkusega. Kompenseeritud nõudluse kõver ühtib  tavalise 
nõudluskõveraga juhul, kui tarbijale kompenseeritakse sissetulekute tõusuga iga hüvise 
ühiku eest selle piirkasulikkusele vastava hinna nõudmine.  
113. 
Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? Tarbimise sissetulekuefekt seisneb 
selles, et kui sissetulekud vähenevad või suurenevad, muutub sellest tulenevalt ka 
tarbimine. 
114. 
Selgitage tarbimise asendusefekti olemus? Tarbimise asendusefekt seisneb 
selles, et kui sissetulekud vähenevad või hinnad tõusevad, siis pöördutakse odavamate 
asenduskaupade poole.  
115. 
Selgitage tarbijarendi olemus turuhüviste ja avalike hüvede puhul? 
Tarbijarent  on tarbija  ülejääk , see on summade vahe, mida tarbija on nõus maksma ning 
mida ta tegelikult maksab. Tarbijarent=summa, mille tarbijad on nõus maksma – summa, 
mille nad tegelikult maksavad. 
116. 
Kuidas aitab tarbijarent hinnata avaliku sektori projektide kasulikkust 
ühiskonnale? Ühiskonnale on projekt kasulik, kui selle projekti ellu viimise kulud on 
tarbijarendist väiksemad.  
117. 
Mis piirab ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist? 
Ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist piirab siiski ressursside 
piiratus  – erinevate projektide vahel tuleb valida. Selleks, et projekti ellu viia, peab see 
olema ka teistest projektidest parem, suurema tarbijarendiga. 
118. 
Selgitage tootja ülejäägi olemus? Tootja ülejääk on sisuliselt nagu tarbija 
ülejääkgi – see on vahe selle hinna vahel, mida nad toote eest saavad ning mille eest nad 
tegelikult oleksid nõus müüma summeerituna üle kõigi hüviste.  
119. 
Millisel juhul on tootja ülejääk võrdne nulliga? Tootja ülejääk on võrdne 
nulliga kui  piirkulud  on konstantsed ning võrduvad keskmise kuluga.  
120. 
Selgitage tootja kasumi seos tootja  ülejäägiga ? Tootja kasum võrdub tootja 
ülejäägiga, kui  püsikulud  võrduvad nulliga. Tavaliselt aga mingid püsikulud siiski 
eksisteerivad, seega täiesti võrdne tootja kasum tootja ülejäägiga tavaliselt ei ole.  
121. 
Selgitage maksustamisest tuleneva tarbija puhta heaolukao hindamise olemus 
Harbergeri kolmnurga abil? Harbergeri  kolmnurk  väljendabki maksustamisest 
tulenevat tarbija puhast heaolukadu. Heaolukadu seisneb selles, et esiteks tarbimine 
väheneb, sest osa inimesi lihtsalt ei ole võimelised kõrgemat hinda maksma, teiseks 
väheneb tarbimine aga sellepärast, et indiviidid püüavad leida maksustatavale tarbimisele  
alternatiivi.  
122. 
Miks ei tekita kindlasummaline maks ( pearaha ) tarbija puhast heaolukadu? 
Kindlasummaline maks ei tekita tarbija puhast heaolukadu, sest see maks on vältimatu – 
tarbija ei saa seda oma tarbimisharjumusi muutes vältida. 
123. 
Selgitage ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatavate vaesusnäitajate 
olemust? Vaesuspiir või vaesuslävi - *absoluutne – esmaste eluvajaduste (toit,  eluase , 
18 
 
riided) rahuldamiseks kuluv summa;* suhteline – positsioon teiste ühiskonnaliikmete 
suhtes (nt indiviidi sissetuleku suhe keskmise sissetulekuga riigis). 
Vaesusindeks  - indiviidide (või majapidamiste) osakaal ühiskonnas, kes jäävad 
allapoole vaesuspiiri. Vaesusindeks ei anna infot selle kohta, kui kaugel vaesuspiirist 
allpool vaesteks  tunnistatud  indiviidid või leibkonnad asuvad. 
Vaesuslõhe – summa, mis oleks vajalik kõigi vaeste aitamiseks vaesuspiirile 
Ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatakse erinevaid näitajaid nagu nt  Lorenzi  kõver, 
Gini  koefitsient või  Dalton -Atkinsoni ebavõrdsuse näitaja. Lorenzi kõver näitab 
graafiliselt tulude jaotust ühiskonnas, Gini koefitsient on Lorenzi kõveraga seotud ning 
näitab samuti tulude jaotust. Dalton-Atkinsoni ebavõrdsuse näitaja näitab ilmselgelt 
ebavõrdsust – ebavõrdsest tulujaotusest tekkivat heaolukadu. 
124. 
Miks ei anna Lorenzi kõver iga programmi puhul selget  hinnangut ühiskonna 
heaolu muutusele mingi projekti realiseerimisest ja kuidas lahendab olukorra Gini 
koefitsient? Pelgalt kõvera kuju järgi on vahel keeruline hinnata, kas tulude ümberjaotus 
tõi kaasa ka võrdsema seisu ühiskonnas või mitte, selle probleemi lahendab aga Gini 
koefitsient, mis iseloomustab Lorenzi kõvera ja 45 kraadi joone vahele  jääva  pindala 
osatähtsust 45 kraadi joonest allapoole jääva pindalaga. Seega annab see arvulise näitaja 
võrdsuse hindamiseks enne ja pärast mõne sotsiaalprogrammi rakendamist. 
---------------------------------------  
125. 
Millised  asjaolud  muudavad avalikus sektoris tehtavad valikud  
keerulisemaks ja ebatäpsemaks võrreldes erasektoris tehtavate valikutega? 
Avalikus sektoris tehtavad valikud on erasektoriga võrreldes  keerulisemad  ja 
ebatäpsemad , sest:  
  jaotuse otsustab indiviidi asemel mingi institutsioon ning esinevad esindamisega 
seotud infoprobleemid; 
  hüvede eest maksmisel kasutatakse sageli kaudseid maksmisviise, mis varjutavad 
hüve tegeliku hinna; 
  hüve vajalikkuse poolt hääletav esindaja kannab ise ainult väikese osa hüve 
kogumaksumusest;  
  hüve suhtes langetatav otsus on ühesugune kõigile indiviididele; 
  Pareto-ebaefektiivsust saab vältida, kuid  parimat  Pareto-efektiivset seisundit on 
keeruline valida; 
   poliitik  on otsustamisel tavaline oma huvisid järgiv indiviid; 
  häälteenamuse probleem – kui suur enamus peab otsust pooldama. 
126. 
Millistel objektiivsetel põhjustel ei saa kujuneda täiesti kooskõlalist otsust 
avalike hüvede pakkumise mahu suhtes? Täiesti kooskõlalist otsust avalike hüvede 
pakkumise mahu suhtes ei saa tekkida, sest inimestel on erinevad huvid. Indiviid on 
hüviste pakkumise poolt seni kuni tema enda piirkasulikkus sellest hüvest võrdub tema 
piirkuluga . Samas on indiviidide eelistused erinevad, neil on erinev sissetulekute tase 
ning ka maksusüsteemi iseloom nihutab piirkulu erinevate indiviidide jaoks erinevale 
tasemele. 
127. 
Kuidas sõltub avalikele hüvedele antav kasulikkuse hinnang indiviidi 
sissetuleku tasemest kindlasummalise maksu korral? Kindlasummalise maksu puhul 
viib erinev sissetulekute tase indiviidid erinevale avaliku hüve nõudluse tasemele. 
Rikaste  kasulikkus on kindlasummalise maksu korral kindlasti suhteliselt kõrgem, sest 
nende puhul on väljaminek maksu näol sissetulekutest suhteliselt palju väiksem kui 
vaeste puhul, absoluutkasu aga sama. 
19 
 
128. 
Kuidas mõjutab progressiivne maksusüsteem erineva sissetuleku tasemega 
indiviidide poolt avalikele hüvedele antavaid kasulikkuse hinnanguid? Progressiivse 
maksusüsteemiga võib tekkida olukord, kus madalama sissetulekuga indiviididele on 
suurem avalike hüvede pakkumine suhteliselt kasulikum, kui suure sissetulekuga 
indiviididele, sest suhteliselt kulutavad kõrgema sissetulekuga inimesed maksudele 
rohkem kui vaesed. 
129. 
Selgitage eelarvepiirangute ja samakasulikkuse kõverate kujunemist erineva 
sissetuleku tasemega indiviididel proportsionaalse maksustamise korral? Valitsuse 
kulutused: G=t*N*Y.  Maksumäär : t=G/NY. Maksusumma: tYi=G*Yi/NY. Maksuhind: 
Yi/NY. Indiviidi, kelle sissetulek on keskmisest suurem, maksuhind on keskmisest 
kõrgem. Indiviidi i eelarvepiirang: Q+G*Yi/NY=Yi, Q on seal tarbitavate turuhüviste 
kogus ja G avalike hüvede kogumaksumus.  
130. 
Milles seisneb ja mis põhjustel tekib tsüklilise hääletamise paradoks? 
Tsüklilise hääletamise paradoks võib tekkida paarikaupa alternatiivide hääletusele 
panekuga. Sellest tulenevalt võivad erinevad hääletusele paneku  korrad  anda erineva 
võitja.  
131. 
Millised võimalused on enamushääletuse tulemuse manipuleerimiseks? 
Enamushääletuse tulemuse manipuleerimiseks saab manipuleerida hääletuse reeglitega. 
Nt loeb tulemuse saamisel  järjekord , kuidas kandidaadid on üles seatud, kelle vastu nad 
mis voorus kandideerivad. Samuti peab  manipulatsiooni  vältimiseks hääletus olema 
salajane, et  kellelgi  poleks hirmu ausa hääle andmise ees. 
132. 
Milles seisneb strateegilise hääletamise olemus? Strateegilise hääletamise 
olemus seisneb selles, et alati ei  anta ühes hääletusvoorus oma häält selgele lemmikule, 
vaid sellele, kes oleks strateegiliselt parem valik, et lõppvoorus nt selge lemmik võidaks. 
133. 
Millised neli omadust peaks olema hääletusmehhanismil, et see annaks 
tasakaalus (stabiilse) tulemuse? Soovitatavad avaliku sektori otsustamise 
hääletusmehhanism omadused on transitiivsus, mehhanismi ebadiktaarorlikkus, 
sõltumatus  ebaolulisetest alternatiividest ning alternatiivide piiramatus .  
134. 
Milles seisneb Arrow teoreemi olemus? Arrow teoreemi olemus seisneb selles, 
et kui on tegemist kolme või enama indiviidiga, siis pole olemas mehhanismi, mis 
rahuldaks kõiki soovitavaid tingimusi.  
135. 
Milles seisneb ühe- ja mitmetipuliste eelistuste olemus? Ühetipuline eelistus  on 
eelistus, mille puhul esineb kasulikkushinnangu maksimumpunkt ainult ühe hüviste 
koguse puhul. Mitmetipulise eelistuse puhul esineb kasulikkushinnangus hüppeid.  
136. 
Millist hääletajat nimetatakse mediaanhääletajaks? Kuidas  mediaanhääletaja  
välja selgitatakse? Mediaanhääletaja on mingi tunnuse alusel järjestatud hääletajate rea 
keskmine liige. Kontrollitakse, kas kõik hääletajad ikka on ühetipuliste eelistustega. Siis 
järjestatakse nad ja leitakse mediaan.  
137. 
Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto-efektiivseks? 
Mediaanhääletaja valik kujuneb Pareto-efektiivseks, kui mediaanhääletaja maksusumma 
on võrdne mediaanhääletaja osaga ühiskondlikus kasulikkuses.  
------------------------------------------------- 
20 
 
138. 
Millistel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel tekivad konfliktid era- ja 
avaliku sektori tegevuse piiritlemisel? Era- ja avaliku sektori tegevuste piiritlemisel 
tekivad konfliktid, sest esiteks kahtlustatakse ametnikkonda ja poliitikuid  oma võimu 
tugevdamise nimel koondavat avalikku sektorisse tegevusi, milles erasektor oleks 
efektiivsem. Teisalt aga süüdistavad avalikku  sektorit  ebaefektiivsuses  huvigrupid , mis 
hea meelega haaraksid enda kätte mitmed kasumlikud ja  monopoolses  seisundis 
ettevõtted.  
139. 
Millistes tegevusvaldkondades tõstatub seoses turutõrgetega avaliku sektori 
sekkumise vajalikkuse ja vormi küsimus? Seoses turutõrgetega tekib avaliku sektori 
sekkumise vajalikkuse ja vormi küsimus peamiselt valdkondades, mis on seotud elektri- 
ja veevarustusega, kanalisatsiooniga, transpordiinfrastruktuuriga. Samuti ka nt haridus- jt 
positiivse välismõjudega valdkondades ning riigiasutustele tähtsate teenuste osutajatega. 
140. 
Miks ei ole avalike hüvede pakkumise valdkonnas otsest vastuolu era- ja 
avaliku sektori vahel? Avalike hüvede pakkumise valdkonnas pole otsest vastuolu era- 
ja avaliku sektori vahel, sest küsimus ei ole mitte konkurentsis erasektoriga, vaid 
efektiivsusest võrreldes erasektoriga.  
141. 
Millised valikud on avalikul sektoril sekkumiseks monopoolsusega seotud 
probleemide ületamiseks? Monopoolsusega seotud probleemide ületamiseks võib 
avalik sektor monopoolsed ettevõtted riigistada, et seeläbi omada kontrolli  hinnapoliitika  
ning pakkumise stabiilsuse üle.  
142. 
Kas avalik sektor peaks pakkuma positiivse välismõjuga hüviseid? Positiivse 
välismõjuga hüviseid oleks avalikul sektoril soovitatav pakkuda, sest muidu on nende 
järele alanõudlus. Samas suurendavad need sotsiaalset sidusust ning 
majanduspotentsiaali. 
143. 
Milline on riigi roll inimeste tööhõive tagamisel ? Riigi roll inimeste tööhõive 
tagamisel on tähtis ühiskonna sidususe ja stabiilsuse tagamise seisukohalt. Ühelt poolt 
hoolitseb  riigisektor regulatsioonidega selle eest, et erasektoris ei saaks  kasumile  
orienteeritud tootjad inimest liiga lihtsalt elatusallikas ilma jätta, teisalt pakub avalik 
sektor paljudele inimestele tööd, nii korraliselt kui ka sotsiaalabi vormis. 
144. 
 Millised on avaliku sektori sekkumise vormid hüviste pakkumisse? Avalik 
sektor otsustab, kas organiseerida hüvede ja hüviste tootmist ja jaotamist avaliku sektori 
asutuste ja ettevõtete kaudu, osta avaliku hüve tootmisteenus väljastpoolt sisse ja jätta 
endale jaotusfunktsioon , tellida tasuta pakutava avaliku hüvise tootmine avalik-
õiguslikelt või eraettevõtetelt või toota hüviseid riigile kuuluvates töötavates äriühingutes 
eraõiguslikul alusel. 
145. 
Mille poolest erinevad riigi äriühingu ette seatud eesmärgid eraettevõtete 
eesmärkidest? Riigi äriühingutele on tavaliselt seatud majandusliku jätkusuutlikkuse 
säilitamise tingimusel keerulisemad eesmärgid kui ainult kasumi  teenimine omanikule. 
Nendeks on näiteks teenuse hinna madalal hoidmine, kõigi regioonide ühtlane 
teenindamine,  liidriroll  keskkonnasäästlikkuses ja avaliku ruumi kujunduses, liidriroll 
töötajatele arengutingimuste loomisel ja sotsiaalse kaitse tagamisel, kogu majanduse 
arengut  toetav  innovatsiooniriskide võtmine ning valmisoleku tagamine riigikaitseliste 
funktsioonide täitmiseks.  
146. 
Mis põhjusel ei suuda riigivõim regulatsioonide abil tagada ühiskondlike 
piirangute arvestamist eraettevõttes? Riigivõim ei suuda regulatsioonide abil tagada 
ühiskondlike piirangute arvestamist eraettevõtetes, sest eraettevõtete peamine eesmärk on 
enamasti siiski kasumi teenimine omanikule. Riigi ülesanded on keerulisemad.  
21 
 
147. 
Millistel ajaloolistel põhjustel osutus avaliku sektori sekkumine vajalikuks ja 
kuidas on ajaloolised tingimused muutunud? Ajalooliselt on avaliku sektori 
sekkumise vajalikkust  põhjustanud näiteks 1930-ndate aastate Suur Depressioon , kui 
kriis tõi kaasa suured sotsiaalsed rahutused. Samuti põhjustas II maailmasõda purustusi 
ja viletsust, mida ei saanud ühiskonna stabiilsuse huvides jätta kasumi teenimise 
vahendiks. Nõukogude Liidu industrialiseerimisele tuli organiseerida vastukaal, samuti 
oli üha süvenev  protektsionism  maailmamajanduse lõhkunud piiratud konkurentsiga 
rahvuslikeks majandusteks, kus riigivõim pidi ohjeldama kohalikke monopole ja teiselt 
poolt toetama seda rahvusvahelises konkurentsis.  
148. 
Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust? Tootmise ebaefektiivsus  seisneb 
sisendite “vales” kombineerimises (tootmise erinevad lülid töötavad erineva võimsusega, 
töötajaid rohkem kui  tehnoloogia ratsionaalsel  kasutamisel  ette nähtud jne) või sisendite 
mittesäästlikus kasutamises (X-tüüpi ebaefektiivsus). Selle põhjusteks avalikus sektoris 
on enamasti otsustamise demokraatia, eesmärkide paljusus ,  keerukus  printsipaali-agendi 
probleemi lahendamisel, organisatsioonilised puudused, mis raskendavad otsustamist, 
bürokraatia , järeleandlikkus ametiühingute palganõudmistele, riskikartlikkus või ka 
ametnike vähene huvi  innovatsiooni  vastu. 
149. 
Kas avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb tootmise sisestest või 
tootmisvälistest põhjustest? Empiirilise analüüside tulemuste põhjal peetakse 
riigiettevõtteid vähem X-tüüpi ebaefektiivseks kui erasektori tootmist. See tähendab, et 
avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb enamasti tootmisvälistest põhjustest.  
150. 
Milliste põhjustega  seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat 
efektiivsust ? Avalik sektor on erasektorist tihti efektiivsem, sest ühiskonna huvid on 
esiteks kompleksed (see muudab nende fikseerimise seadustes  ja lepingutes sageli 
võimatuks), teiseks on  keskkonnatingimused  ning ühiskondlikud suhted muutlikud, 
kolmandaks  on keeruline kokku leppida avalike hüvede pakkumisega seotud 
kompensatsioonides, neljandaks on tõhusad ja terviklikud seadused poliitika tõttu 
raskesti jõustatavad, viiendaks on seaduste ja lepingute täitmise tõhus kontroll oletatavast 
ebaefektiivsusest oluliselt  kulukam , kuuendaks võib suuremahulisi ja pikki  
investeerimisprojekte julgemalt ette võtta riigi äriühing ning seitsmendaks 
korrumpeerunud  ametnikkonna  puhul  erastamine ei likvideeri korruptsiooni, vaid 
erastamine toimubki korruptiivselt. 
151. 
Mis muudab raskeks avaliku ja erasektori efektiivse võrdluse? Avaliku ja 
erasektori efektiivsuse võrdlus on keeruline, sest kuludele ja tulemustele mõjuvad 
mitmed varjatud tegurid. Näiteks on õpetamise tulemuslikkus sõltuv tihti õppurite 
teadmiste algtasemest ja võimekusest, kuid nende võrdlevhinnangud tavaliselt puuduvad.  
152. 
Mis põhjustel on ametniku töö tulemuslikkuse hindamine keerulisem 
erasektori  töötaja  töö tulemuslikkuse hindamisega? Ametniku töö tulemuslikkuse 
hindamine on keerulisem erasektori töötaja töö tulemuslikkuse hindamisest, sest ei kehti 
tüüpilise majandustegevuse mudeli tingimused: töötajate kohustused ei ole selgelt 
piiritletud, nii  sisendeid  kui ka väljundeid ei saa alati jälgida ning sisendite ja väljundite 
vaheline seos ei ole alati kvalitatiivselt piiritletud ja kvantitatiivselt mõõdetav. 
153. 
Mida selgitab Parkinsoni  seadus? Parkinsoni seadus selgitab, et  ametnik  soovib 
mitmekordistada alluvate, mitte konkurentide arvu ning et ametnikud loovad üksteisele 
tööd.  
22 
 
154. 
Selgitage nõudluse elastsuse mõju avaliku teenuse hinnale? Ametnikkond 
tahaks tõsta avaliku teenuse hinna tasemele, milleni organisatsiooni suurus (kulutuste 
kogusumma ) kasvaks. Organisatsiooni suurus kasvab aga ainult selle punktini, mil 
nõudluse elastsus  on alla 1, st 1% hinnatõus vähendaks nõudlust vähem kui 1% võrra. 
155. 
Millised on ametnikkonna informatsioonilised eelised poliitikute ja avalikkuse 
ees ja kuidas ametnikkond seda ära kasutab? Ametnikkonna informatsioonieelised 
poliitikute ja avalikkuse ees seisnevad kõige lihtsamal moel raha kasutuses. Seda saavad 
nad ära kasutada nt nii, et mõne väga  kuluka programmi puhul näidatakse selle kulusid 
väiksemana, sest muidu oleks seadusandjad sunnitud eelarvest lisaraha eraldama , või 
näidatakse mõne programmi kulusid suuremana, et seda ülejääki mõnel muul  otstarbel  
kasutada. Eelarve kinnitatakse tihti organisatsioonile tervikpaketina, mille raames 
ametnikud saavad teatud määral laveerida, või näitavad ametnikud eelarve vähendamise 
soovi korral, et ära tuleks jätta sel juhul ühiskonnale kõige vajalikumate teenuste 
osutamine. Samuti on vahel tasuvusanalüüsid ja keskkonnale avaldatava mõju  hinnangud  
formaalsed, sest tegelikku olukorda adekvaatselt kajastavaid andmeid ei ole olemas – 
andmete tegelikku kvaliteeti teavad aga ainult ametnikud.  
--------------------------------------- 
156. 
Millest tekib tootmisel või tarbimisel  välismõju ? Tootmisel või tarbimisel tekib 
välismõju sellest, et indiviidi  tootmisest  või tarbimisest saadav kasulikkus ei lange kokku 
ühiskondliku kasulikkusega.  
157. 
Milles seisneb positiivse välismõju olemus ja selle hüvitamisega seotud 
probleemid? Positiivse välismõju olemus seisneb selles, et individuaalne piirkasulikkus 
jääb alla tegevusest tekkivale ühiskondlikule piirkasulikkusele või on sotsiaalne piirkulu 
väiksem kui individuaalne piirkulu. Näiteks kui keegi  kulutab  oma aia kujundamisele 
palju raha, siis eelkõige võidab ta ilusa aia nautimisest ise, kuid samas ei kaota ka ta 
naabrid, kes selle ilusa aia kõrval elavad ja samamoodi esteetilist naudingut saavad. 
158. 
Milles seisneb negatiivse välismõju olemus ja selle kompenseerimisega seotud 
probleemid? Negatiivse välismõju olemus seisneb selles, et sotsiaalne piirkasulikkus 
väiksem kui individuaalne või sotsiaalne piirkulu suurem kui individuaalne, näiteks kui 
keegi suitsetab, siis rikub ta nii enda tervist kui ka end ümbritsevate inimeste tervist, kes 
ei pruugi suitsetada. 
159. 
Mis põhjusel  ja mille võrra erineb erapiirkasulikkus sotsiaalsest 
piirkasulikkusest? Erapiirkasulikkus erineb sotsiaalsest selle võrra, et erapiirkasulikkus 
on individuaalne. Sotsiaalne arvestab aga terve ühiskonna heaolu, sh ka indiviidi ennast. 
160. 
Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkulu sotsiaalsest piirkulust? 
Erapiirkulu erineb sotsiaalsest selle võrra, et see käib indiviidi kohta. Sotsiaalne arvestab 
aga terve ühiskonna kulu, sh ka indiviidi kulu.  
161. 
Miks raskendavad pöördumatud kulud  turult  väljumist? Pöördumatud kulud 
raskendavad turult väljumist, sest nende eest  hangitud  vahendeid saab kasutada ainult 
ühel otstarbel ning turult väljudes oleks need  ressursid  kadunud. 
162. 
Millisel juhul (mille tõttu) erineb tootmise keskmine kulu tootmise piirkulust? 
Tootmise keskmine kulu erineb tootmise piirkulust mastaabiefekti tõttu. 
23 
 
163. 
Kuidas saab majandusüksuste moodustamise teel välismõjusid 
internaliseerida? Majandusüksuste moodustamise teel saab välismõjusid 
internaliseerida, sest siis kuuluvad nii välismõju  tekitaja kui ka sellest kahju või kasu 
saaja ühte majandusüksusesse. Selle üksuse piirkulu arvestaks sel juhul üksuse ühe osa 
negatiivse mõjuga teisele üksuse osale, piirkasulikkus aga arvestaks eri osade poolt 
vastastikku avaldatavat  positiivset  mõju.  
164. 
Mis probleemid on seotud välismõjusid hüvitavate/kompenseerivate 
lepingutega?  Coase -i  teoreem  väidab, et välismõjude ilmnemisel  saavad osapooled alati 
kokku tulla ja kokku leppida nende kompenseerimises, et kindlustada majanduslik 
efektiivsus ressursside jaotamisel. Samas vaatamata sellele, et kokkuleppevõimalus on 
olemas, seisneb põhiidee omandiõigusest tulenevast  võimalusest  tekitatud kahjud sisse 
nõuda või omadiõiguse omanikule kahju tekitamisest hoidumise eest  kompensatsiooni  
maksta. Kõik omandiõigused ei ole aga üheselt ja selgelt määratletud ning tõhusalt 
kaitstud. Selle peabki kindlustama avalik sektor adekvaatsete regulatsioonidega. 
165. 
Millest sõltub sotsiaalsete normide tõhusus  välismõjude minimeerimisel? 
Sotsiaalsete normide tõhusus välismõjude minimeerimisel sõltub inimeste  kasvatusest  
ning seaduste mõistlikkusest. Sotsiaalsed normid loovad ühiskondliku  tausta , mis 
määravad nii välismõjusid reguleerivate seaduste iseloomu kui ka nende seaduste 
toimimise efektiivsuse.  
166. 
Milles seisneb omandiõiguste tähtsus välismõjude 
kompenseerimise/ hüvitamise protsessis?  Omandiõigus  loob võimaluse kahjusid sisse 
nõuda või kahjust hoidumise eest kompensatsiooni maksta. Omandiõigust ei saa aga 
seada päris kõigele (nt puhtale õhule) või kui isegi saaks, siis alati ei ole see otstarbekas. 
167. 
Milliste probleemide tõttu on erasektori võimalused välismõjude 
hüvitamisel/kompenseerimisel suhteliselt tagasihoidlikud? Erasektori võimalused 
välismõjude hüvitamisel või kompenseerimisel on suhteliselt tagasihoidlikud, sest 
avalike hüvedega seoses esineb omandiõiguse seadmise ning tarbimisest välistamise 
probleeme, esineb informatsiooni mittetäielikkust, on teiste kulul liugulaskjaid, 
lepingutega on seotud suured  tehingukulud  ning küllaltki  kitsad  piirid välismõjude 
tagajärgede kompenseerimiseks. Sellest tulenevalt on välismõjude reguleerimine küllaltki 
kulukas ning kasumit jahtivatele ettevõtetele mõttetu tegevus. 
168. 
Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude 
ärahoidmine või hüvitamine/ kompenseerimine ? Avaliku sektori üheks tähtsamaks 
ülesandeks on välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine, sest 
probleemid tuleb lahendada ning välismõjudega seotud probleemide lahendamisel on 
avalik sektor erasektorist üldiselt tõhusam, kiirem ning teostus ka odavam.  
169. 
Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus? Välismõjusid 
korrigeerivate maksude olemus seisneb selles, et erapiirkulud muudetakse võrdseks 
sotsiaalsete piirkuludega või erakasulikkus võrdseks sotsiaalse kasulikkusega.  
170. 
Tooge näiteid maksudest ja trahvidest välismõjude ärahoidmiseks? Maksud ja 
trahvid välismõjude ärahoidmiseks on nt kütusele ja alkoholile seatud aktsiisimaks 
(Pigou maks).  
171. 
Tooge näiteid dotatsioonidest välismõjusid ärahoidvatele investeeringutele? 
Välismõjusid ärahoidvaid investeeringuid doteeritakse, nt subsideeritakse ühistransporti, 
et inimesed sõidaksid vähem individuaalsete masinatega. 
24 
 
172. 
Milles seisneb välismõjude piiramisel mõte väljastada kaubeldavad load? 
Kaubeldavad load suunavad ettevõtteid, millel on nt madal reostuse vähendamise 
piirkulu, reostust vähendavaid abinõusid rakendama, et teenida  kuludest  suuremat tulu 
reostuslubade müügist.   
173. 
Tooge näiteid välismõjuga tegevusi piiravatest regulatsioonidest? Millised on 
regulatsiooni kehtestamisega seotud probleemid? Välismõjuga tegevusi piiravate 
regulatsioonide näideteks võivad olla nt  regulatsioonid , mis lubavad fikseeritud hulka 
välismõju tagajärge, nt reostust, või toodangut, millega kaasneb välismõju, või toorainet, 
millest tuleneb välismõju. Regulatsioonide kehtestamisega seotud probleemid seisnevad 
regulatsioonidest kinnipidamise seirekulude suuruses, selles, et seadusandja peab olema 
kursis reguleeritava välismõju tasemega, seadusandlik  regulatsioon  ei ole suunatud 
tootmise efektiivse mahu kujundamisele, seadusandjal puudub adekvaatne info 
välismõjude vähendamise tehnoloogiate tõhususe kohta, regulatsioonist tulenev kasu ei 
laiene kõigile indiviididele, efektiivsuse ja õigluse samaaegne arvestamine  on keeruline 
ning seadusandlikud regulatsioonid on ka poliitiliselt manipuleeritavad. 
174. 
Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? 
Kohtuprotsessidega seotud probleemid on nt suured tehingukulud, mis ei võimalda 
nõrgema finantsjõuga indiviididel enda huve üldse kaitsma hakata, küllaltki suur risk 
seoses kohtumenetluse oodatava tulemusega, mistõttu sageli ei julgeta protsessi alustada, 
sageli kaasnevad uue kohtupretsedendi loomisega suured kulud ja ebakindel tulemus või 
on kahjusaanuid palju ja iga  üksiku  kahju ei ole piisavalt suur, et protsessi alustada, 
paljude kannatajate  koondamine aga seotud täiendavate kuludega. 
--------------------------------------------- 
175. 
Millest on tingitud avaliku sektori sekkumise konkreetne ühiskondlik 
vajalikkus? Avaliku sektori sekkumise ühiskondlik vajadus  kerkib  siis, kui on 
kujunenud ühiskondlikud tingimused ja arenguperspektiivid, mis erinevatel põhjustel 
ühiskonda ei rahulda. Näiteks on kujunenud vastuolud mingis ühiskonnaelu valdkonnas 
nii teravaks, et ähvardavad väljuda kontrolli alt ja kasvada otseseks konflitiks. Samuti 
seob avalik sektor ühiskonna sidusust, mida mitmed vastuolud ühiskonnas nõrgendada 
võiksid. Lisaks on perspektiivitundega ühiskonnas vaja kavandada majandusliku 
efektiivsuse tõstmist, et suurendada ühiskonna toimetulekuvõimet.  
176. 
Millised probleemid on seotud avaliku sektori sekkumist põhjustavate 
turutõrgete analüüsiga? Avaliku sektori sekkumist põhjustavate turutõrgete analüüs 
peab kindlustama, et avalik sektor sekkuks ainult valdkondades ja ainult ulatuses, mis on 
vajalik turutõrgete ületamiseks. Vastasel korral võivad huvigrupid kasutada avalikku 
sektorit turult teenitud tulude omakasupüüdliku ümberjagamise eesmärgil. Samas ei tohi 
turutõrkeid samastada ainult majanduslikku efektiivsust kahjustavate puudustega 
turumehhanismides, sest ainult need ei suuda tagada ühiskonna sidusust tugevdavat 
õiglust jms. Õigluse suurendamise ja eestkoste vajalikkusel puuduvad objektiivsed 
kvantifitseeritavad ühiskondlikud kriteeriumid, seetõttu on probleemidele võimalik 
erinevalt läheneda. Kõigest sellest tulenevalt ei anna turutõrgete ja sotsiaalse efektiivsuse 
analüüs enamasti ühest vastust, mida avalik sektor peaks tegema. 
25 
 
177. 
Millised on avaliku sektori sekkumise alternatiivsed variandid? Avalik sektor 
võib ühiskonna tegevusse sekkuda mitmeti. Näiteks võib võib avalik sektor pakkuda 
tasuta hüvesid vastavalt vajadusele, piiratud kontingendile, samuti võib teatud hüvesid 
pakkuda vastavalt vajadusele tootmiskuludest madalama või sõltumatu regulaatori poolt 
määratud hinnaga. Veel võib pakkuda hüvesid  doteeritud  hinnaga, maksusoodustusega, 
lisaks pakutakse teenuseid regulatsioonidest tulenevalt või tehakse tarbijatele 
maksusoodustusi.  
178. 
Milliseid vigu tehakse abisaajate kontingendi määratlemisel ja kuidas need 
sõltuvad kriteeriumite rangusest? Abisaajate kontingendi määratlemisel võib juhtuda, 
et abivajav indiviid jääb abist ilma või abi saab indiviid, kes abi tegelikult ei vajanud. 
Esimese vea puhul on reeglid ehk liiga ranged , teise puhul ehk liiga leebed. 
179. 
Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju majanduslikule 
efektiivsusele? Avaliku sektori mõju majanduslikule efektiivsusele sõltub paljuski 
erasektori reaktsioonist sellele. Kui tekib näiteks ületootmine subsiidiumitest tulenevalt, 
on see ebaefektiivne avaliku sektori käitumine, või kui indiviidil kaob huvi oma 
vanaduspäevadeks säästa, sest pensionikindlustus on liiga hea. 
180. 
Milline on toetuse tuluefekti ja asendusefekti mõju efektiivsusele? Millised 
toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti? Tuluefektid ebaefektiivsust ei 
tekita, asendusefektid aga küll. Tuluefekti tekitavad avaliku sektori abinõud, mis 
parandavad indiviidi olukorda, kuid hüviste hindu turul ei muuda. Asendusefekti 
tekitavad avaliku sektori abinõud, mis parandavad indiviidi olukorda, kuid muudavad ka 
turul hüviste hindu, millest tulenevalt tarbija eelistuste struktuur muutub. 
181. 
Millest tuleneb dotatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata? 
Tarbimise mahust sõltuva subsiidiumi rakendamisel muundamise piirmäär ei võrdu 
asendamise piirmääraga, mistõttu ei ole enam tegemist Pareto-efektiivse  seisundiga . 
Ettevõtted maksimeerivad oma kasumit ning toodavad tootmisvõimaluste rahal , tarbijad 
maksimeerivad enda kasulikkust. Subsiidiumi kinnitamine muudab eelarvekõverat ning 
toob kaasa asendusefekti tarbimise mahu kasvu näol. 
182. 
Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele? Avaliku 
sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele vast et ei saagi hinnata. Jah, majanduslikus 
mõttes saab, kui me räägime jälle õiglusest kui sissetulekute võrdusest – siis võime 
võrrelda enne ja pärast Gini koefitsiente jms, kuid kas see ka tegelikku õiglust peegeldab, 
on teine küsimus. 
183. 
Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest? 
Lühiajalised – elamispinna pakkujad  
Pikaajaliselt – elamispinna pakkujad ja elamispinna saajad 
184. 
Milles seisneb progressiivse ja regressiivse ümberjaotamise olemus? 
Progressiivsed  ümberjaotused on need, kus  vaesem  elanikkond võidab rohkem kui 
rikkam. Regressiivsed ümberjaotused on need, kus rikkam elanikkond võidab rohkem 
kui vaesem. 
185. 
Milles seisneb põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus? 
Põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus seisneb selles, et täna tehakse näiteks 
pikajaalisi investeeringuid laenude arvelt, mille tasub tagasi  tulevane põlvkond. Teisalt 
jälle tuleb ka täna arvestada sellega, et elanikkond vananeb ning pensionisüsteemi tuleb 
sellest tulenevalt üles ehitada. 
26 
 
186. 
Millest tuleneb regionaalse ümberjaotamise vajadus? Regionaalse 
ümberjaotamise vajadus tuleneb sellest, et erinevad kohalikud omavalitsused on erineva 
rikkustaseme ja võimalustega. Samuti on oluline faktor urbaniseerumise pidurdamine , 
sest see toob endaga tihti kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid.  
187. 
Kuidas hinnata kompromissi avaliku sektori sekkumisega efektiivsusele ja 
õiglussele avaldatava mõju vahel piirkasulikkuse ja piirkulu hinnangust lähtudes? 
Õigluse suurendamise piirtulu võrdsustatakse majandusliku efektiivsuse vähenemise 
piirkuluga – selle punktini on õigluse suurendamise “hind” vastuvõetav, edasi aga liiga 
kõrge. 
188. 
Millised on lahkarvamuste allikad avaliku sektori sekkumise efektiivsuse ja 
õigluse kompromissi leidmisel? Kuna indiviidid ja nende grupid väärtustavad 
majanduslikku efektiivsust ning õiglust erinevalt, tekivad avaliku sektori kompromissi 
leidmisel lahkarvamused. Erinevatel inimestel on erinevad väärtushinnangud. Nt egoisti 
hinnangul tuleb õigluse suurendamiseks loovutada liiga palju majanduslikku heaolu, 
altruisti meelest on see aga suhteliselt väike heaolukadu võrdluses võidetud õiglusega. 
189. 
 Selgitage avaliku sektori sekkumise kulu-tulu analüüsi olemus? Kulu-tulu 
analüüs annab avalikule sektorile võimaluse leida iga projekti kulud ja sellest saadava 
tulu. Projekti loomisle tuleb uurida, milliseid kulutusi tuleb kanda ja kes reaalselt neid 
kulutusi kannab. Tulude poole pealt tuleb uurida tulude mahtu ja instsidentsi. Avaliku 
õigluse suurendamist tuleb jätkata seni, kuni sellest saadav piirtulu katab ära efektiivsuse 
langusest tuleneva piirkulu. 
190. 
Millest tuleneb avaliku sektori sekkumise kui poliitilise protsessi analüüsi 
vajadus? Poliitilise protsessi analüüs on vajalik  kõigepealt  selleks, et mõista 
ühiskondlike kompromisside sisu – miks avaliku sektori sekkumine toimub just nimelt 
otsuses formuleeritud ja praktiliselt realiseeritud kujul? 
 
-------------------------------------- 
191. 
Mis ülesandeid lahendab puhaste avalike hüvede pakkumise kulu-tulu 
analüüs? Avalike hüvede tasuta jaotamine vastavalt vajadusele – üheltpoolt tuleb 
hinnata tasuta pakutava hüve optimaalne maht ja kvaliteeti ning teiselt poolt leida hüve 
pakkumise kuluoptimaalne variant.  
192. 
Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori piiratud kontingendile tasuta 
pakkumise kulu-tulu analüüs? Kulu-tulu-analüüs  analoogne   eelmisega , kuid lisaks 
tuleb veel analüüsida kutse- ja kõrgharidusele juurdepääsu kriteeriumide erinevate 
variantide mõju tulule ja kulule. 
193. 
Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori tootmiskuludest madalama hinnaga 
pakkumise kulu-tulu analüüs? Kui suur on dotatsiooni optimaalne suurus, et luua 
avaliku sektori muuseumidele, teatritele, raudtee- ja laevafirmale arenguks vajalik 
sissetulekute tase? 
194. 
Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori sõltumatu regulaatori poolt 
määratud hinnaga pakkumise analüüs? Sõltumatu regulaatori ülesandeks on teha 
analüüsiga kindlaks optimaalne tariifide tase, mis tagab avaliku sektori ettevõtte 
jätkusuutlikkuse ja ei sisalda monopoolse hinna komponenti. 
195. 
Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori poolt doteeritud turuhinnaga 
eraettevõtetes pakkumine kulu-tulu analüüs? Kompenseerida tuleks pakutava avaliku 
hüve väärtus. 
27 
 
196. 
Mis ülesandeid lahendab maksusoodustusega eraettevõtetes pakkumise kulu-
tulu analüüs? Analüüsida tuleb maksualandamisest saadava tulu jaotust pakkujate ja 
tarbijate vahel. 
197. 
Mis ülesandeid lahendab regulatsioonidest tuleneva avaliku hüve 
eraettevõtetes pakkumise kulu-tulu analüüs? Töötervishoid 
198. 
Mis ülesandeid lahendab tarbijale antava maksusoodustuse kulu-tulu 
analüüs? Analüüs peab välja selgitama soodustuse põhjendatuse ja intsidentsi ( jaotumise  
soodustuse saaja ja hüvise pakkuja vahel). 
199. 
Selgitage eraettevõtte investeerimisprojekti kulu-tulu analüüsi  etappide  sisu?  
1. Tuvastada võimalikud  projektid , mida analüüsida. 
2. Tuvastada täies  mahus  kõik projektide rakendamise tagajärjed. 
3. Omistada kõigi projektide igale sisendile ja väljundile konkreetne väärtus, st kajastada 
täpselt kõigi projektidega seotud kulud ja tulud. 
4. Summeerida kulud ja tulud nende ajaldatud  väärtuses ( Present  Discounted  Value  -- 
PDV), et välja tuua projektide võrreldavad kasumite mahud.  Jagades  kasumite ja kulude 
mahud, saadakse projektide võrreldav suhteline  kasumlikkus  ( rentaablus ). Vaatluse alla 
jäävad ainult positiivse rentaablusega projektid, millest valitakse suurima rentaablusega 
projekt. 
5.  Parima investeerimisprojekti rentaabluse võrdlus alternatiivsete raha paigutamise 
võimalustega 
200. 
Miks peab jooksvate kulu- ja tuluandmete asemel kasutama nende ajaldatud 
väärtusi? Investorile ei ole ükskõik, mis perioodil kulud tuleb teha ja tulud laekuvad. 
Tänane tulukroon on homsest väärtuslikum, sest võib järgmiseks  perioodiks  intressi 
teenida. Tänane kulukroon on homsest väärtuslikum, sest selle ostujõudu ei ole 
kahandanud  inflatsioon . 
201. 
Millised kaks olulist erinevust on avaliku sektori projektide kulu-tulu 
analüüsil võrreldes kulu-tulu analüüsiga erasektoris?  
1) Eraettevõtet  huvitab  ainult rentaablus, avaliku sektori eesmärgiks on ka sotsiaalne 
heaolu 
2) Avalik sektor ei saa tihti turuhindadele  tugineda , kuna tuluhinnang puudub 
turuhindades . 
202. 
Selgitage tarbija kompenseeritud nõudluse kõvera leidmist sillaületuse näitel? 
Kompenseeritud nõudluse kõver, mis peegeldab sissetuleku tasemest sõltumatut 
nõudluse suurust, saadaks, kui sõltuvalt hinna kõikumisest muudetakse ka individiidi 
sissetulekut eesmärgiga, et indiviid oleks kõigil hinnatasemeil hüve tarbimise seisukohalt 
võrdsel tasemel. 
203. 
Millised probleemid seonduvad inimelu  väärtuse hindamisega ja milliseid 
lahendusi pakutakse? Raske on hinnata inimelu väärtust ning lahenduseks pakutakse 
indiviidi eluea jooksul teenitava palga summeerimist ning vastavalt diskonteerimist. 
204. 
Millised probleemid seonduvad säästetud aja väärtuse hindamisega ja 
milliseid lahendusi pakutakse? Iga indiviidi hinnang ajale on erinev ja seega ka 
väärtustamine keeruline. Lahendina nähakse aja väärtuse määramisel töötaja 
tunnipalgast, kuid siingi on probleeme kui indiviid on tegelikult töötu või tal on 
prestiiszne töö. 
205. 
Mis probleemid võimaldab kulu-tulu analüüsis lahendada fikseeritud 
eesmärgi saavutamiseks minimaalsete kuludega projekti otsimine? Avaliku hüvede 
poolt loodud kasulikkuse kuludega võrdleva hinnangu puudumine ja kaudse hindamise 
raskused. 
28 
 
206. 
Millisel juhul erinevad sotsiaalsed varihinnad turuhindadest? Kui turuhinnad 
ei  peegelda tegelikku sotsiaalset piirkulu või sotsiaalselt piikasulikkust. 
207. 
Mida väljendab sotsiaalne diskontomäär ? Diskontomäär, mis kajastab tuleviku 
võimalikku piirkulu ja –kasulikkust. 
208. 
Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära  valimisel? Kas valida 
diskontomääraks  laenuintress , mis kehtib tootjatele või tarbijatele? 
209. 
Kuidas mõjutab määramatuse (riski) suurenemine diskontomäära taset? 
Riski suurenedes tuleb rakendada kõrgemat diskontomäära (ehk vähendada võimaliku 
raha väärtust). 
210. 
Kuidas mõjutavad riskijulgus, - neutraalsus  ja –kartlikkus diskontomäära 
valikut?  
Riskijulgus – diskontomäära alandada; 
Riskineutraalsus – jätta samaks; 
Riskikartlikkus – diskontomäära suurendada. 
211. 
Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule?  
1) Erinevate ühiskonnagruppide heaolu suurenemisele  omistatakse  erinevad kaalud – 
madalama sissetulekute tasemega gruppidele suurem ja kõrgema sissetulekute tasemega 
gruppidele väiksem. Sel juhul saavad võrdse üldise heaolu kasvu korral parema hinnangu 
peamiselt vaesemate ühiskonnaliikmete heaolu suurendavad projektid ja halvema 
hinnangu 
enam rikaste sissetulekuid suurendavad projektid. 
2) Hinnatakse projekti mõju heaolu jaotumise näitajatele ühiskonnas – projekti 
teostamise järgne jaotuse hinnang võrreldes projekti  eelse jaotuse hinnanguga (nt Gini 
koefitsient). Eelise saavad projektid, mille puhul heaolu jaotus ühiskonnas muutub 
projekti teostamise tagajärjel ühtlasemaks. 
212. 
Milles seisneb projekti heaoluefekti hindamisel ühiskonnagruppide heaolu 
kaalumise meetod? Ühiskonnagruppidele erinevate  kaalude andmise idee tuleneb 
asjaolust, et madala sissetulekuga indiviidide heaolu suureneb täiendava hüvise saamisel 
rohkem, kui rikka inimese heaolu (piirkasulikkus on langev) (enamasti  selgitatud  
eelmises punktis) 
213. 
Kuidas kasutada projekti heaoluefektide hindamisel heaolu jaotumise  
näitajaid?  Üks võimalus on hinnata, kuida Gini koefitsent muutus tänu projektile. Teine 
võimalus on vaadata  Lorentzi  kõverat, kuid see võtab kokku Gini koefitsenfi.  
214. 
Miks on erineva sissetuleku tasemega indiviididel piirkasulikkuse elastsus 
erinev?  Kuna indiviidid asuvad sissetulekute aspektist vaadatuna sama 
kasulikkusfunktsiooni  erinevas  piirkonnas ning seega nende piirkasulikkuse languse 
kiirus on erinev. 
---------------------------- 
29 
 
 
215. 
Avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku pensionikindlustuse töötajate 
keskmise bruto- ja  netopalga  tase, dünaamika ning suhe kõigi tegevusalade 
töötajate keskmise bruto- ja netopalga tasemega?  Brutopalga  tase alguses 450 ja 
lõpus 990. Netopalga tase 345 ja 784 eurot. Kasvanud, kuid majanduskriisi ajal oli eriti 
kõrge. Suhe kõigi töötajatega on selline, et alguses olid avaliku halduse jms töötajad väga 
alamaksustatud võrreldes ülejäänutega, hiljem  tasemed  ühtlustusid ja pärast 
majanduskriisi saavad isegi avaliku sektori töötajad rohkem palka.  
 
216. 
SKP inimese kohta ostujõu pariteedi järgi hinnatuna: Eesti taseme suhe EL 
keskmisega ja dünaamika viimasel  aastakümnel ? Võrreldes EL keskmisega (EL on 
100%), siis Eesti tase viimasel kümnel aastal on kasvav – alustades 46 % ja lõpetades 67 
%. 
217. 
SKP inimese kohta regionaalne dispersioon: Eesti regionaalse dispersiooni 
indeksi dünaamika ja võrdlus Läti, Leedu, Ungari, Soome ja Rootsiga ? Eesti 34 % 
alguses ja 43 % lõpus ning dünaamika pigem kasvav. Läti 41 % ja 43% - tõusis ja siis 
langes tagasi. Leedu 16 % ja 28 % - tõus. Ungari 40-44 % andmed kolme aasta kohta ja 
kasvavad. Soome 19-21 % ja langes korraks kuid lõpuks võrreldes baasaastaga kasvas. 
Rootsis 16-19  % ja tõusis, väikesese langusega  vahepeal .  
218. 
Koguinvesteeringute tase Eestis võrreldes EL keskmisega? Eesti 
koguinvesteeringute tase 30 %, majanduskriisi ajal langes 20 % peale. Euroopa Liidust  
koguaeg  10 % üle, kuni majanduskriisini, mil tasemed ühtlustusid.  
219. 
Tarbijahinna  tase ja dünaamika Eestis viimastel aastatel? Võrreldes 2005. 
aastaga, mis on võrdsustatud 100% on koguaeg tõusnud kuni 130 % 
220. 
Avaliku sektori investeeringute tase: Eesti võrdlus EL keskmisega? Eestil 5,25 
% ja lõpus alla 4%. Võrreldes Euroopa Liiduga, siis Eestil kõrgemad. Eesti dünaamika 
vägagi laineline.   
221. 
Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel Eestis: tase ja 
dünaamika viimastel aastatel? Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel on 
13-15 % ja pigem kasvav. 
222. 
Valitsussektori aastaeelarve  saldo  Eestis ja ELs keskmiselt viimasel kümnel 
aastal? Alguses oli suhteliselt 0 % lähedal, vahepeal positiivne kuni 2,5 %, 
majanduskriisi ajal samasuures  miinuses , kuid nüüd jälle positiivne.  
223. 
Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud Eesti valitsussektori võla 
kogusumma ja selle suhe SKP-ga? Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset 
ja dünaamikat EL keskmise, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori 
võlakoormuse taseme ja dünaamikaga? Eestil 5 % ümber, lõpus kasvas 7 %. Lätil 14-
15 % ümber ja pärast majanduskriisi hüppelised 45 %. Leedu 20 % ligi ja pärast 
majanduskriisi 40 % lähedal. Soomel 45 % lähedal, vahepeal vähendasid, aga siis 
suurenes jälle samale tasemele. Rootsi 50-40%, on vähendanud. 
224. 
Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika 
viimasel kümnel aastal ja võrdlus EL keskmise tasemega? 20 % ümber SKP-st kogu 
kümne aasta jooksul, võrreldes EL keskmisega, siis jääb 5-7 % võrra alla.  
225. 
Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus 
maksulaekumistes? Kõige enam langeb keskvalitsusse (72 %), siis kohalikku 
omavalitsusse (13-15 %) ja sotsiaalsetesse kindlustusfondidesse (13-15%). 
30 
 
226. 
Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide 
osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika  riigieelarve maksutuludes? Eestis on kasutusel 
toote- ja impordimaksud, tulu- ja omandimaksud ning sotsiaalmaksed.  Esimesed 
vastavalt 36-42 %, teised 30-20 % ehk  vähenenud  ja sotsiaalmaksed 32-37 %. 
227. 
Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus 
EL keskmisega? 7-8 % vahel ja võrreldes EL-ga madalam mõned  protsendid  3-6 % 
võrra. 
228. 
Tööjõumaksude suhe SKP-ga: tase ja dünaamka Eestis ning nende võrdlus 
EL keskmisega? Eestis 15-18 %. Võrreldes EL-ga mõned protsendid madalam.  
229. 
Avaliku sektori kogutulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning 
nende võrdlus EL keskmisega? Eestis 34-40 %, EL-s 44 % ümber. 
230. 
Valitsussektori institutsionaalsete osade kulutuste suhe kogu valitsussektori 
kulude summasse Eestis?  Keskvalitsus  74-76 %, kõikuv. KOV 23-28 %, kõikuv, 
sotsiaalkindlustusfondid 11-12,5 %, kõikuv. 
231. 
Valitsemissektori institutsionaalsete osade lõpptarbimiskulude suhe kogu 
valitsemissektori lõpptarbimiskuludesse: tase ja dünaamika Eestis? 25-20%. Üldiselt 
langev, lõpus tõuseb natukene.  
232. 
Keskvalitsuse kogukulude ja lõpptarbimiskulude suhe SKP-ga: tase ja 
dünaamika Eestis? Kogukulude suhe 75 % ümber, lõpptarbimiskulutustest 55 % ümber 
ja stabiilne mõlemal juhul. 
233. 
Kuidas liigendatakse valitsussektori kulud liikide lõikes ja millised on kolme 
peamise kululiigi osatähtsused Eestis?  Vahetarbimine , hüvitised töötajatele, 
subsiidiumid, omanditulu,  sotsiaaltoetused , mitterahalised sotsiaalsiirded, muud jooksvad 
siirded , kapitalisiirded, kapitali kogumahutus. Eestis hüvitised töötajatele (ligi 10-11% 
SKP-st), sotsiaaltoetused (9-10%), vahetarbimine (6-9%). 
234. 
Milliste tegevusvaldkondade lõikes liigendatakse valitsussektori kulud ja 
millised on suurima kuluvajadusega  tegevusvaldkonnad Eesti kohalikele 
omavalitsustele? Üldised valitsussektori teenused, riigikaitse, avalik kord ja julgeolek, 
majandus,  keskkonnakaitse , elamu- ja kommunaalmajandus, tervishoid, vaba aeg, 
kultuur ja religioon , haridus, sotsiaalne kaitse. Kohalikele omavalitsustele: haridus ja 
tervishoid. 
235. 
Kohalike omavalitsuste kogukulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ja 
võrdlus EL keskmisega? 10% ümber ja ELs 11-12 % ümber. Mõlemad stabiilsed. 
236. 
Millisel otstarbel (tegevusvaldkondades) ja millises proportsioonis 
kasutatakse Eestis sotsiaalmaksust laekuvaid vahendeid?  Pensionikindlustus ja 
riiklik  ravikindlustus  vastavalt 60 % ja 40 %. 
237. 
Kui suured on kolme peamise tegevusvaldkonna osatähtsused kogu 
valitsemissektori üldkuludes? Hüvitised töötajatele (25-35%, kasvav), kapitali 
kogumahutus (28% ümber, stabiilne), subsiidiumid (27-18 %, langev). 
238. 
Hariduskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL 
keskmisega viimasel kümnel aastal? 4-3 % ja langenud.  
239. 
Teadus- ja arenduskulud kokku SKP suhtes: tase ja dünaamika Eestis ning 
võrdlus EL keskmisega? 0,6-1,6 kasvav. ELs 1,8-2 ja stabiilne. 
31 
 
240. 
Valitsusektori kulud üldistele valitsemissektori teenustele suhe SKPga  ja 
osatähtsus valitsemissektori kogukuludes: tase ja dünaamika Eestis? 3-4 % ümber ja 
suhteliselt stabiilne. 
241. 
Kulud riigikaitsele suhtena SKPga: tase ja dünaamika Eestis? 1,31-1,77 % 
vahepeal tõusev, siis langev, kuid kokkuvõttes tõusev.  
242. 
Valitsemissektori kulud vabale ajale,  kultuurile ja religioonile suhtes SKP-ga: 
tase ja dünaamika Eestis? 2 % ümber, kuid vahepeal natukene tõusev ja langev. 
243. 
Valitsemissektori sotsiaalse kaitse kulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja 
dünaamika? 10-12 %, kuid vahepeal langev ja siis jälle tõusev. Lõpus tõuseb 15 %. 
244. 
Valitsemissektori tervishoiukulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja dünaamika? 4-
5 % ja vahepeal tõusev ja langev.  
245. 
Haiglakohtadega varustatu (voodit 100 000 in kohta): tase ja dünaamika 
Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 700-530 ja langev. ELs 640-530 ja samuti langev.  
246. 
Valisussektori keskkonnakaitse kulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja 
dünaamika? 0,65-1 % tõusev, kuid viimasel aastal -0,3 %.  
247. 
Sotsiaalse kaitse kogukulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning 
võrdlus EL keskmisega? 15-19 % langev ja siis jälle tõusev. ELs 27-29 % ja samuti 
langev ja siis tõusev.  
248. 
Pensionikulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja dünaamika ning võrdlus SKP-ga? 
7,6-9,1 üldiselt nagu väike langev ja siis jälle kasvav mägi. ELs stabiilne 12-13 %. 
249. 
Sotsiaalse kaitse kulude tase (ostujõu pariteedi) eurodes inimese kohta: tase ja 
dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 1200-2800 Eestis ja kasvav, ELs 
6000-7000. 
250. 
Milliste sotsiaalse kaitse kulu liikide lõikes esitatakse andmed  Eurostat -is? 
Inimese kohta, inimese kohta (ostujõu pariteedi osas), haigushüvituste kohta, 
puudetoetuste kohta, pere- ja lastetoetuste kohta,  vanuritele suunatud kulude kohta, 
töötuabirahade kulude kohta, eluasemetoetuste kulude kohta, sotsiaalse tõrjutuse vastu 
suunatud kulude kohta. 
251. 
Kogu elanikkonna vaesusriski tase enne ja pärast sotsiaalülekandeid: Eesti 
tase ja dünaamika ning võrdlus EL keskmisega? Enne sotsiaalülekandeid Eestis 25 % 
ümber, ELs sama, mõlemad stabiilsed. Pärast sotsiaalülekandeid Eestis 18-20 % juures, 
2010. aastal langes 16 %. EL-s väga stabiilne 16 % juures. 
252. 
Naiste vaesusriski tase pärast sotsiaalülekandeid: tase ja dünaamika Eestis 
ning võrdlus EL keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga? Eestis 
20 % ligi, 2010. aastal langes 16 %. Stabiilne, aga lõpus langus. EL  stabiilselt  17 % 
ümber.  
253. 
Meeste vaesusriski tase enne sotsiaalülekandeid: tase ja dünaamika Eestis 
ning võrdlus EL keskmisega? 25 % ümber, väikese langusega aga stabiilne. EL 
suhteliselt sama. 
254. 
Üksiku inimese majapidamise vaesusrisk: tase ja dünaamika Eestis ning 
võrdlus EL keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga? 30-45-35% 
ehk tõusev ja langev. ELs 31-36 % ja tõusev. 
32 
 
255. 
Kahe täiskasvanu ja ühe lapsega majapidamise vaesusrisk: tase ja dünaamika 
Eestis ning võrdlus EL keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski 
tasemega? 16-13-11-14 % ehk Eesti puhul tegemist hüpleva vaesusriskiga, EL stabiilne 
12 % ümber. 
256. 
25-49- aastaste inimeste vaesusrisk: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL 
keskmise, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega? 18-14 %  ehk Eestis 
langes, EL ühtlane tase 14 % peal.  
257. 
Üle 64-aastaste inimeste vaesusrisk: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL 
keskmise, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega? Enne majanduskriisi 
oli madal, 17-20 % juures, seejärel aga tõusis väga järsult ning 2008. aastal oli peaaegu 
40 %. Siis aga jälle langes kiiresti tagasi 15 % peale. EL-s olnud suhteliselt stabiilne 18 
% ümber. 
258. 
Töötajate vaesusrisk: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmise, 
aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega? 7-9 % ja stabiilne. 10 % 
madalam kui Eesti kogu elanikkonna vaesusrisk. EL keskmine kõrgem 9 % juures 
koguaeg. 
259. 
Alla 16-aastaste laste vaesusrisk: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL 
keskmise, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriski tasemega? Vaesusrisk Eestis 
põrkav kuid üldiselt jääb 19% lähedale. Euroopas suhteliselt sama.  Kogu elanikkond 
suhteliselt sama, kuid viimastel aastatel langenud.  
33