Pool on langenud ning pook kasvanud. Seda mida on rohkem vaja selles valdkonnas on toimunud kasv ja seal kus see ei oma nii suurt tähtsust on toimunud langus. 4. Demokraatlik poliitika jälgib järgmisi põhimõteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. · Sõlmitud kokkuleppet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtes, unustamata seejuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on enamusotsus,kompromiss ja konsensus. 5. Sedused on vajalikud, sest need · Aitavad inimestel kohendada ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid.
· Sotsiaalne kihistus inimeste paremusjärjestus, nende jagunemine hariduse ja varanduse alusel, mida kõrgem kiht, seda rohkem ressursse; inimesed jagunevad klassidesse: o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus üksmeelne kokkulepe · Seadused e. õigusaktid kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused o Üksikakt - reguleerib üksikuid juhtumeid
vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon
Perekonnatüübid Vabaabielus lastega, lasteta, abielus lastega, lasteta, üksikvanem lapsega, üksikud. Vaimne heaolu kaitstuse ja hoolituse tunne. Tööealine, töötu, ülalpeetav tööealine indiiviid tööta ja palgata. Hierarhia Sots. Kihistus. Pluralism muudab ühiskonna värvikirevamaks pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise alused avalikud seadused, avalik poliitika
põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja hääletab enamus. Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. E-riik riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat
Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur: Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine. Valitsemiskultuurid - 1.põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2.Mandri-Euroopa(suur elitaarne riik; kogkondlikkus; enamusotsus; täpne tehniline rregel) ; 3.Angloameerika(vähe riiki; individualism; enamusotsus; kokkulepe, avar tõlgendusruum) Kodanikukultuur: Kolm tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud-eemalseisev. Avalik arvamus: Ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud on avalikult väljendanud. Arvamuse tasandid Pierce'i järgi: Üldine avalikkus (kõik inimesed) Hääletav avalikkus (valijad) Tähelepanelik avalikkus (jälgivad ingot) Aktiivne avalikkus (avaldajad)
leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega, teine tahab kartulit ja liha, kompromiss oleks riis ja liha. 7. Konsensus- Üksmeelne kokkulepe, millega kõik pooled on rahul, nt perekonnaga reisile minnes, tahavad kõik ühte kohta minna. 8. Enamusotsus- otsus, lahendus, mida pooldavad enamus osapooli, nt. Klassiekskursioonile minnakse klassi enamuse poolt valitud kohta. 9. Demokraatia põhimõtted vastuolude lahendamises: · Tegutsemine seaduse piires · Kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata ka vähemust. 10. Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani kehtestatud reeglid, mille täitmine on kohustuslik.
Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse. Siin on vajalik nulltolerans ehk täisleppimatus. Demokraatlik politika lahendab vastuolulises ühiskonnas järgmiselt: tegutsemine seaduse, omakohus pole lubatud. Kokkulepeid tunnustavad kõik osapooled. Enamus ei tohi unustada ühiskonna vähemust. Enamusotsus on huvide arvestamise enamlevinud viis. Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooles teevad kokkuleppe saavutamiseks järeleandmisi. Konsensus on üksmeelne kokkulepe. Sotsiaalsed normid meie käitumise regulaatorid. Seadused on vajalikus, sest: · Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla. · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu. · Autavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda
organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile
Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. Riik- sisemiselt korrastatud avalik, õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel.
Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sealjuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on : · enamusotsus kui grupi või ühiskonna enamus mingit seisukohta pooldab, siis selle järgi toimitaksegi. (eestis keeleküsimus.) · kompromiss otsus, mille puhul osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järeleandmisi. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsateks. Tänapäeval on parteide vahel sõlmitavad kompromissid möödapääsmatud. · Konsensus üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. 1
tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt Elukallidus elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Erakond ehk partei kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine Eelarve rahaline plaan teatud perioodil (näiteks eelarveaasta või projekti kestvuse jooksul) laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. Elukallidus elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Erakond ehk partei kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev
täidetud järgmised tingimused: 1.Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja mille poolt hääletab enamus. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralismi vastand on monism. Pluralism ühiskonnas 1. Austatakse õigust olla erinev 2. Ollakse valmis läbirääkimiseks 3. Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus 1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.
täidetud järgmised tingimused: 1.Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja mille poolt hääletab enamus. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralismi vastand on monism. Pluralism ühiskonnas 1. Austatakse õigust olla erinev 2. Ollakse valmis läbirääkimiseks 3. Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus 1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.
663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja
poliitiliste rühmade vabas võistluses, mis koondab huve ja teisendab need ühisotsusteks n Kodanikud peavad ka olema vabad selles mõttes, et neil on võimalus valida sisuliselt erinevaid lahendusi n Nii ühisotsustes kui esindajatevalimisel kehtib häälte- enamuse põhimõte, ehikki ettekehtestatud enamus-nõue võib olla erinev (suhteline, täielik, kvalifitseeritud) n Ükski enamusotsus ei tohi piirata vähemusõigusi, eriti õigust saada tulevikus enamuseks (Bobbio 1986: 66) Demokraatia tunnuseid ® Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) ® Valitsejate vahetumise võimalus ® Aus ja õiglane otsustamismenetlus ® Otsuseid langetatakse häälteenamusega ® Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks ® Kaitstud inimõigused ® Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
pluralistlikuks . Identiteet ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne . Tolerantsus sallivus . Nulltolerants täisleppimatus . Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis : · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad mõlemad osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest jaenamuse tahtest unustamata sealjuures vähemust . Enamusotsus otsus , mida pooldab enamus Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes eesmärgiga jõuda kokkuleppele Konsensus üksmeel. Sotsiaalsed normid . Seadused on vajalikud sest : · need aitavad inimestel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla · reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu · aitavad säilitada korda , stabiliseerides samal ajal ühiskonda .
4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia
5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria e homogeensusteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesquieu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia
seotud kulu optimaalse osustusreegli valikut? Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on väga komplitseeritud ja kulukas otsustusprotsessi tõttu, ühe inimese poolt vastu võetud otsus võib aga olla suvaline kõigi ülejäänud indiviidide suhtes ja jällegi selles mõttes kulukas. Et mõlemaid ohte vähendada ning vältida mõlema äärmusega kaasnevaid suuri kulusid, kujundatakse vahepealne otsuse legitiimseks tunnistamise reegel – enamusotsus. 63.Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? Konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi mõjutav otsus, seda konsensuslähedasem peab häälteenamus otsuse vastu võtmiseks ka olema. 64.Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus
) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1.identiteediteooria (Rousseau) 2.konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia
IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda b. esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2
Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised 55 Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt Elukallidus elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Erakond ehk partei kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev
annaabi.ee 
