4) ja maksustamine negatiivsete välismõjude korral. Positiivset välismõju on tõlgendatud kulude kaudu maantee transpordis. Tee on piisavalt lai, seda kasutatakse vähe, puuduvad ummikud. Tee kasutus on maksustatud (BF). Sotsiaalselt tõhus olukord oleks teemaksuta punktis B, kus sõitude arv Q0 ja hind H0 on optimaalsed. Järelikult sel juhul teekasutuse maksustamine vähendab tee kasutajate arvu Q1ni, mis on sotsiaalselt ebaefektiivne, sest on väiksem optimaalsest kogusest. Pigou maks - Traditsiooniline lahendus on väliskulude viimine sisekuluks tarbimismaksu läbi, nim ka Pigou maksuks (Pigouvian tax, Arthur Pigou 1877-1959, briti majandusteadlane). Maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus). Kütuseaktsiis. Kütuseaktsiisiga (edaspidi aktsiis) maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud mootorikütus ning mootori- ja kütteõli. Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik
● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läheb arvesse turgude kasutamise kulud ja muud institutsioonidega seonduvad kulutused. 2. Pigou maks, definitsioon, näide (2 p.) ● Pigou maks ehk keskkonnamaks on sotsiaalselt optimaalse koguse juures rakendatav tootemaks, mille puhul maksumäär võrdub sotsiaalse piirkulu ja erapiirkulu vahega. Maksuga internaliseeritakse negatiivsed välismõjud ehk muudetakse välismõjude tekitaja sisemisteks kuludeks. ● Näide: Heaks näiteks võib tuua mõned aastad tagasi populaarse teema, milleks oli automaks
kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu • Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
kehtestada kriitilist piiri ületava heitgaaside hulgaga proportsionaalse maksu. Maksu võtmisega teede kasutamise eest vähemalt tipptundidel saab valitsus teadvustada teede kasutajatele kulusid, mida nad teistele liiklusummikutega tekitavad. Vastupidise toimega on positiivsed välismõjud. Sel juhul mõjutab ühe üksikisiku või firma tegevus teisi üksikisikuid või firmasid positiivselt, kuid ei saa selle eest tasu. 18.Selgitage joonisel Pigou maksu ja Pigou subsiidiumi leidmist negatiivsete välismõjude korral Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Selle maksu suurus Joonis 5.1. on Ps-Pt. Protseduuriliselt näeb Pigou maksumäära leidmine välja nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt
Turutõrked: Välismõjud Konkurentsitõrked Infotõrked Turgude puudulikkus Avalikud kaubad Välismõju Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne või negatiivne. Ühiskonna heaolu aspektist on positiivne välismõju aktsepteeritav ja valitsuse sekkumist eeldab pigem negatiivse välismõju juhtum. Piqou maks ja subsiidium Vahendid välimõjude reguleerimiseks: Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsi- ja infotõrked Konkurentsitõrkeid tekitavad näiteks tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt, tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid.
110. Efektiivse palga teooria Efektiivse palga teooria. Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. 111.töötaja kipub käituma mitte tööandja huvides, kui tema tegevust ei saa täielikult jälgida. Kuidas käituda? 112. Mis on Pigou maks? · Pigou maks ehk maks, mis peaks kõrvaldama negatiivse välismõju (Arthur Pigou (1877-1959) järgi) · Näide: kaks tehast paberitehas ja terasetehas, mõlemad lasevad igal aastal 500 tonni heitvett jõkke. Valitsusel kaks võimalust: · Regulatsioon: valitsus käsib mõlemal tehasel vähendada heitvee kogust aastas 300 tonnile Pigou maks
ühiskonna liikmetele tekitatud kahju. Sealjuures võtab turumehhanism arvesse ainult erapiirtulu ja piirkulu. Positiivsete välismõjude puhul: MC a = MB j + MR a ; kus MB j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kasu. Positiivsete välismõjude puhul on ressursside paigutusel probleemiks, et arvestatakse ainult erapiirtuluga". (A.Purju, R.Soosaar 2002) Ühe võimalusena saab kasutada ka subsiidiume. Kuna subsiidiumide vorme on palju, siis siinkohal vajaks äramärkimist Pigou subsiidium, mis on alternatiivseks skeemiks negatiivsete välismõjudega seotud kahju vähendamiseks.
seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 14. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse
seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20) Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks.
negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust Positiivne välismõju: tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla
kogusest suuremaks. Ühiskonna hinnavaru maksimeeritakse punktis, kus sotsiaalse kulu kõver ristub nõudluskõveraga. Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla
Kui kõik eeldused on täitmata, tekivad turutõrked. Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked : Välismõjud. Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne(aktsepteeritav) või negatiivne(nõuab valitsuse sekkumist). Vahendid välismõjude reguleerimiseks : 1) Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. 2) Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsitõrked. Konkurentsitõrkeid tekitavad nt tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt, tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid.
veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Kogunõudlust mõjutavad tegurid- *poliitilised-rahapoliitika, eelarvepoliitika *majandusvälised- äriline usaldus ja tulevikuootused, kapitali väärtuse muutumine, rahvusvahelised majandustingimused, demograafilised protsessid Kogunõudluse elemendid: isiklik tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused, puhaseksport Pigou efekt- hindade taseme tõus vähendab raha ostujõudu ning kahandab tarbijate ostuvõimet, samuti kahaneb paralleelselt ka majapidamiste see rikkuse osa, mis on paigutatud hoiustesse Tarbimise üldine seadus- selle kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral Keynes´i rist- tulude kasvades suurenevad tarbimiskulutused kuid mitte proportsionaalselt
Ühiskondlik piirkasu > erapiirkasu. Positiivsed välismõjud viivad heaolukaoni? Joonis 13 Inframarginaalsed välismõjud – kui väline kulu või väline kasu on turu tasakaalupunktis 0, siis ei põhjusta see ebaefektiivsust. Pareto-relevantsed välismõjud – turu tasakaalupunktis ühiskondlikud kulud/kasud erinevad erakuludest/kasudest. Lahendused: Stiglitz – eraviisilised lahendused, riiklikud abinõud (turul põhinevad, mitteturulised) 1) Korrigeerivad maksud (Pigou maks) – paneb tootja arvesse võtma väliseid kulusid, mida tootmine tekitab. Kui ühiskondlik piirkulu > erapiirkulu, kasutada maksu t, mis võrdsustaks need kulud ettevõtja silmis. Probleemid: kuidas leida väliseid piirkulusid, administratiivsed kulud, poliitilised kaalutlused. Pigou: kui eraviisilised piirkulud ja ühiskondlikud piirkulud lahknevad, siis
16. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. 19. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks · Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. 22. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel. S * on saastehulk, mis esineb, kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad
Braess'i paradoks · Dietrich Braess, saksa matemaatik, 1968 · Kasutajate poolt optimeeritud võrgustikus võib uue ühenduse / lingi loomine viia vood tasakaalust välja ja lõpuks kaotavad kõik kasutajad · Ehk näiteks transpordi vallast: uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte New York 42nd street: tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge ,,Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne" Pigou-Knight-Downs'i paradoks · Ka Lewis-Mogridge'i argument · Tasakaal ühistranspordi ja autokasutuse vahel on tihti seal, kus reisiaeg on võrdne. Investeering maanteedesse meelitab inimesi eemale ühistranspordilt Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma Uus ummik maanteel võib olla tõsisem Uus infrastruktuur täitub ,,iseenesest"
negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 23. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Eeldab, et saastet vähendatakse tootmise vähendamise kaudu • Maksustatakse toodet, mitte saastet. “Keskkonnatasud (st Pigou maksud) on kehtestatud korrigeerimaks turutõrget, mis saavutatakse ressursside paigutuse mõjutamisega. Ainult saaste kahjustuste piirkulu ja saaste vähendamise piirkulu võrreldes on võimalik määrata optimaalne keskkonnatasude (e Pigou
oma pensionile minekuni (1908). Aastate jooksul suhtles ta paljude briti mõtlejatega, sealhul- gas Henry Sidgwick, W.K. Clifford, Benjamin Jowett, William Stanley Jevons, Francis Ysidro Edgeworth, John Neville Keynes ja John Maynard Keynes. Marshall asutas Cambridge School’i, kus pöörati erilist tähelepanu mastaabiefekti teooriale ja kindla heaolu ökonoomikale. Pärast tema pensionile jäämist võtsid juhtimise üle Arthur Cecil Pigou ja John Maynard Keynes (https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Marshall#Bibliography_ and_further_reading, 02.11.2016). 1877. aastal abiellus ta Mary Paley’ga, kes oli tema endine õpilane ning üks esimestest naistu- dengitest Cambridge’i haridusega (http://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/ economics-biographies/alfred-marshall#B, 02.11.2016). Marshall elas 81 aastaseks, jäädes kogu eluks Cambridge’i õppejõuks.
) Välistulude puhul klubid (kohustuslikud, vabatahtlikud): Palju tarbida? Kes toodab?; TT, SE ja DE suurem kui riiklikul tootmisel; Kohalikud omavalitsused (“pekivöö”): iga välismõju jaoks omad piirid? 22. Normid, keelud. Õige doseerimine? TT?, eriti kui valitud suhteline norm (SO2/m3). Väliskulu optimum pole teada. SE? Väliskulu piiramise kuluerinevused! DE? Kui norm täidetud, pole edasiseks vähendamiseks stiimulit; Eelistada tuleks hinnainstrumente. 23. Maksud ja subsiidiumid. Pigou maks Pigou subsiidium 24.Läbirääkimised kahjuvastutusega ja ilma. Eraviisiline lahendus, ilma riigita; Võimalik SE ja TT (Pareto efektiivsus); Kaks võimalikku õiguslikku lähtesituatsiooni: Kahjuvastutusega ja Kahjuvastutuseta (väliskulude tekitamine lubatud, nende vähendamine eeldab makseid tekitajale). Eeldused: Vajalik lepinguvabadus; Määratletud käsutusõigused (ükskõik siis kuidas); Mõõdukad ja võrreldavad
Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude vähendamiseks Valitsus saab kehtestada regulatsiooni ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise Trahvid Makse ja dotatsioone välismõjude tagajärgede korvamiseks nimetatakse korrigeerivateks maksudeks (Pigou maks) Eesmärgiks on erasektori ja ühiskonna lisanduvate kulude võrdsustamine ning piirkasude võrdsustamine ühiskonna piirkasutusega Kui ettevõttelt võtta saastumisega kaasnevate kulude ulatuses maksu, siis erasektori kulutused võrdsustuvad ühiskonna kulutustega Mis põhjustab turu puudulikkust? Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul
- Administreerimiskulud · Politsei, tuletõrje ja päästeameti kulud · Autoregistrikeskuse kulud Muud õnnetusjuhtumiga seotud kulud - Rendileandjal saamatajäänud tulu liiklusvahendi kasutus- või kapitalirendile andmisest - Ummikukulud seoses liiklusõnnetusega - Avarii süüdlase reaalse vangistuse tõttu saamatajäänud sisemajanduse kogutoodang ning tema ülalpidamiskulud vabaduskaotuse ajal 11. Muud kulud tasuvusarvutustes Pigou' maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju) Ummikukulud - Funktsioon transpordikasutajate vastastikku üksteisele tekitatavate ajakadude koguväärtusest (reisiaja väärtuse kontseptsiooon). Negatiivse keskkonnamõju kulud: - Õhusaaste kulud - Veesaaste kulud - Pinnasaaste kulud - Müra ja vibratsiooni kulud Maakasutuse kulud: Maa kui loodusvara - Elukeskkonna hävimine (otsene kadumine)
Kes kellele maksma peab, sõltub omandiõiguste jagunemisest kas saastaja peab ostma reostusest mõjutatutelt loa saastamiseks või reostusest mõjutatud peavad saastajale maksma, et see vähem saastaks. Peamisteks probleemideks on omandiõiguste jaotuse küsimus, info asümmeetria ning tehingukulude suurus. Riigi otsesel sekkumisel: Turupõhised meetmed- 1)saastamise piirkuluga võrdne korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid).
tasakaalutuluga Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning - tulu, kui maksukoormus alaneb: r2 ja Y3 29. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil alanesid USAs järgmiste majandusnäitajate arvväärtused reaalne RKP, kodumajapidamiste tarbimiskulutused, (era)investeeringud, nominaalne intressimäär 30. Nn Pigou efekt sätestab, et alanevad hinnad suurendavad ostujõudu, mõjutades nii …………….. ja nihutades ………….. kõverat: tarbimiskulutusi; IS 31. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja tasakaalutuluga Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning - tulu, kui valitsussektori kulutused vähenevad: r3 ja Y2 32
põhjustab tänu multiplikaatori efektile kogutulu suurenemise suuremas ulatuses kui suurenesid avaliku sektori kulutused. IS-LM mudelis suurendab fiskaalne ekspansioon intressimäära ja tõrjub osa erainvesteeringuid välja. Sellist efekti nimetatakse väljatõrjeefektiks. 3. Kui riigi keskpank suurendab rahapakkumist, siis nihkub LM kõver paremale, kogutulud suurenevad ja intressimäär langeb/alaneb. 4. Artur Pigou rõhutas, et reaalraha kogus M/P on üks osa kodumajapidamiste jõukusest, rikkusest. Kui hinnad langevad ning reaalraha kogus kasvab, tunnevad tarbijad end rikkamatena ning kulutavad rohkem. Selline tõus tarbimiskulutustes põhjustab aga IS kõvera nihke väljapoole, mis toob omakorda kaasa kõrgema tulutaseme. 5. Ekspansiivne fiskaalpoliitika nihutab IS kõvera paremale, ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera
pakkumise samaks, siis need kaks poliitikat koos viivad ilmselt tulude ………….. ning intressimäära …………..: vähenemisele; alanemisele 118. Tarbijate säästude suurenemine ükskõik millisel tulutasemel nihutab IS-LM mudelis: IS kõverat alla vasakule 119. Kõik alljärgnevad faktid Suure Depressiooni kohta (USAs) on õiged välja arvatud: üldine hinnatase tõusis ajavahemikul 1929 kuni 1933 peaaegu 25 protsenti 120. Nn Pigou efekt sätestab, et alanevad hinnad suurendavad ostujõudu, mõjutades nii …………….. ja nihutades ………….. kõverat: tarbimiskulutusi; IS 121. Nn raha hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: LM kõvera nihkega üles vasakule Hindeline test Arina 122. Mida suurem on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on multiplikaator, seda järsem on IS kõver. VÄÄR (peab olema väiksem) 123
maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ja piirkasulikkuse teooria? Neoklassikute õpetustest lähtudes tuleks inimesi maksustada vastavalt nende majanduslikule maksevõimele (Mill). Sõltuvalt sissetulekust tuleks iga indiviidi maksustada selliselt, et kõik tooksid avalikule sektorile võrdse “ohvri” (kaotaks võrdsel määral tulude kasulikkust). Turuprotsesside väliste mõjude maksustamise idee tuleb Pigou-lt. Välismõjud on need kõrvalmõjud, mis tekivad turusuhtega mittehõlmatud subjektidele mingi teenuse või toote tootmisel või tarbimisel. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ehk “makstava tasu ja saadava teenuse vahelise võrdsuse printsiip” peaks teoreetiliselt looma võimaluse määrata inimestele optimaalne maksukoormus. Piirkasulikkuse teooria seisneb selles, et kauba väärtus ja hind tuleneb subjektiivsest
ma vajasin; ja nüüd, peale ligi pool sajandit ainult selle õppimist, olen ma rohkem teadlik oma võhiklikkusest selles, kui ma olin oma õpingute alguses.” 38. Hetke-, lühi- ja pikk periood turu tasakaalustumisel, elastsus (A. Marshall). A. Marshall tõi nõudmise käsitlusse elastsuse mõiste, mis tema arvates oli tagavarade kasvu ja langevate hindade suhe (või vastupidi). 39. Cambridge koolkond majandusteaduses. Cambridge’i koolkonna seisukohtasid arendasid edasi Arthur C. Pigou (1877-1959). Oli otseseks A. Marshalli ideede järkajaks ning levitajaks. Heaolu teoreetilised käsitlused. Joan Robinson (1903-1983), Dennis H. Robertson (1890-1963). Nimetatute juures võib täheldada mikroökonoomikast taandumist. Cambridge’i koolkonna seisukohtadest lähtus oma käsitlustes ka Ameerika Ühendriikide majandusteadlane John Bates Clark (1847-1938). USA suurim mikroökonoomika teoreetik. Ühiskonna arengus nägi kahte perioodi
- tulevase perioodi kasumiootuste muutumine; - ettevõtluse maksustamise muutused; - tehnoloogia areng. · Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine (seotud eelkõige poliitiliste prioriteetidega). · Muutused puhasekspordis: - muutused väliskaubanduspartnerite majanduses; - valuutakursside muutumine Majandusteadlased selgitavad kogunõudluse ja hinnataseme vastupidist seost mitmete tegurite koosmõjuga: Rikkuse efekt (ehk nn. Pigou efekt) - hindade kasvades sissetuleku ostujõud langeb (välja arvatud juhul, kui kogu majapidamiste rikkus on paigutatud inflatsioonikindlatesse varadesse), seega tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti. Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine.
puhaseksport. Saab jagada: Poliitilised tegurid raha- ja eelarvepoliitilised meetmed, mida riik rakendab enamasti kindla eesmärgi saavutamiseks. Välised tegurid ei ole otseselt majanduslike meetmetega mõjutatavad, nt majapidamiste ja ettevõtete tulevikuootused. 7.2. Kogunõudluse kõver on langev (negatiivse tõusuga), sest kogunõudlus on vastupidiselt seotud hinnatasemega, sest toimib rikkuse efekt ehk Pigou efekt hindade kasvades sissetuleku ostujõud väheneb, seega ka nõudlus väheneb; toimib intressimäära mõju hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja ettevõtteid investeerima (nõudlus väheneb); toimib välismaiste ostude mõju kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima välismaiseid odavamaid importkaupu, samas ekspordi võimalused langevad (puhaseksport ja kogunõudlus vähenevad). 7.3
ei ole võimalik ressursse niiviisi ümber jagada (tootmist või tarbimist muuta), et kellegi olukord paraneks ilma, et kellegi teise olukord samal ajal halveneks. Me võime saavutada mis tahes soovitud Pareto-efektiivse jaotuse, kui me jagame rikkuse inimeste vahel teatud viisil ümber ning laseme seejärel hinnamehhanismil toimida. Hakati analüüsima turugude vigu, s.t olukordi, kus turg teatud põhjustel ei reguleeri majandussuhteid. Üheks praktiliseks näiteks on saastamine (Pigou tööd). 1950-60ndatel hakati kasutama kulu-kasu analüüsi (cost-benefit analysis) kui heaoluökonoomika meetodit. Viimasel oli oluline mõju keskkonnaökonoomika arengule. Ökoloogia ökonoomika See on suhteliselt uus interdistsiplinaarne majandusteaduse suund, milles majandussüsteeme vaadeldakse suurema süsteemi osana. Keskkond ja majandussüsteemid on vastastikuses sõltuvuses. 1989. aastal ilmus ajakirja "Ecological Economics" esimene number.
annaabi.ee 
