BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22 Aega kulus 3 tundi 2 minutit Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%) Küsimus 1 Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: Valmis tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, Hinne 1,0 / 1,0 tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberja...
kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu või välismaalt (suurendab riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus). Küsimus 7 Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimene pool on õige tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe majandustsükli, mitte aga ühe majandusaasta piires. Väite teine pool peaks aga olema vastupidi kui majandus on tõusufaasis, siis peaks planeerima just ülejäägiga eelarve
Eesti majanduse avatust suurendas veelgi ühinemine euroopa liiduga ja 2006ndal aastal ületab jooksevkonto käive SKP-d juba kahekordselt. Eesti välismajandussuhtlus on peamiselt seotud euroopa liiduga, mille riikidega moodustas jooksevkonto krediitkäive 69% ja deebetkäive 77% (2006a). 2006ndal aastal oli jooksev konto puudujäägiga nii euroopa liidu, kui SRÜ riikidega ning ülejäänud riikide osas oli positiivne. Suurima puudujäägiga oli jooksevkonto saldo Saksamaaga ja suurima ülejäägiga USA saldo. Jooksevkonto käibestruktuuris on kõige olulisemal kohal väliskaubandus. Selles osakaal krediitkäives on kogu perioodi jooksul olnud tsirka 60% ja deebetkäibes 75%. Kumbki näitaja ei ole möödunud aastate jooksul oluliselt hälv(b)inud. Teisel kohal on tähtsuselt teenused, mille krediitkäive 25% ümber ja deebetkäive 30% piires. Teenuste osakaal on viimastel aastatel hakanud vähenema. 2006ndal aastal hõlmas teenuste eksport 24%
teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust
elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T 22.Hinnaelastsus leitakse seosega: koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus. T 23.A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. T 24.Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. V 25.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. V 26.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V 27.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. T 28.Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. V 29.Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. V 30
Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa.järelmaks- võimaldab osta kindla piirini ilma sularaha maksmata. intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt.krediitkaart- järelmaksu liik, võimaldab osta omanikul mitmest erinevast kohast.riiklik õppelaen-tagasimaks alles pärast õpingute lõpetamist
Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Question 5 Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist Question 6 Tulumaksu alandamine nihutab Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 kogunõudluse AD kõverat alla vasakule
MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 51 Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False
kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. Eksport - kaupade väljavedu riigist. Import - kaupade sissevedu riiki. Kaubandusbilanss - ekspordi ja impordi vahe. Kaubandusbilanss = eksport import Kui riik impordib rohkem, kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib, on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Kaubanduspoliitika vahendid Kaubanduspoliitika vahenditest on vanimad ning lihtsaimini äratuntavad ja reguleeritavad vahendid tollimaksud. Subsiidium on valitsusepoolne makse kodumaisele tootjale. Mis kasu on subsiidiumitest?
kõver. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 13 Õige Hinne 1,0 / 1,0
aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning moodustas 117 mln eurot ehk 3,2% SKPst. Nii kaupade eksport kui ka import kasvasid kiires tempos, kusjuures ekspordi kasv ületas mõnevõrra impordi oma: kaupade eksport suurenes 54% ja import 50%. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutas peamiselt masinate ja seadmete kaubagrupp ning vähemal määral mineraalsed tooted. Väliskaubanduse puudujääk kahanes põhiliselt seetõttu, et masinate ja seadmete varasem puudujääk asendus ülejäägiga. Kasvas puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ning mööblitoodete ülejääk. Samal ajal suur enes transpordivahendite puudujääk. Teenuste konto ülejääk vähenes samuti kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot. Teenuste eksport suurenes 10% ning import 20%. Teenuste impordi kiiremat kasvu toetasid muu hulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille
kohta. Eelarve aasta kestab 1.jaanuaritst kuni 31.detsembrini. 2.2 Valitsuse rahapoliitikat nimetatakse fiskaalpoliitikaks. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarve poliitikaks, mis koosneb tulupoliitikast ja kulupoliitikast. Kui kulud ja tulud on tasakaalus, on eelarve tasakaalus. Tasakaal on tähtis, sest muidu tekib eelarve puudujääk ja/või võlad. Kui kulud ületavad tulusid, on tegemist eelarvedefitsiidiga. Kui tulud ületavad kulusid, on tegemist eelarve ülejäägiga. Niisuguses olukorras koostatakse lisaeelarve. 2.3 (ma ei ole kindel kas on selline järjestus, aga see tundub lihtsalt loogiline) 1) ministeeriumid esitavad oma rahasoovid valitsusele 2) eelarveprojekt saadetakse Riigikogusse 3) eelarve lugemine 4) valitsus teeb kärpeid, et eelarve oleks võimalikult tasakaalus 5) eelarveprojekti lugemine 6) riigieelarve hääletamine 7) eelarveprojekti lugemine 8) president kuulutab eelarve seadusena välja 2.4 Riigi maksupoliitika:
Majanduspoliitika eesmärgid avatud majanduses · Avatud majanduse korral on majanduspoliitikal kaks peamist eesmärki: Siseriiklik tasakaal · Nõuab majanduse täishõivet ja hinnastabiilsust Välistasakaal · Saavutatakse, kui riigi jooksevkonto ei ole väga sügavas defitsiidis ega väga sügavas ülejäägis Probleemid, mis seonduvad jooksevkonto liigse puudujäägi ja liigse ülejäägiga. · Liigse jooksevkonto puudujäägiga seotud probleemid Liigne jooksevkonto defitsiit võib olla seotud valitsuse ebasobiva poliitikaga, mille tagajärjel kasvab tarbimine Suur jooksevkonto defitsiit võib õõnestada välisinvestorite usaldust riigi vastu ja viia n-ö laenukriisini (välisinvestorid ei ole enam valmis koduriigile laenu andma/laenusid pikendama, mille tagajärjel võib koduriik muutuda maksejõuetuks).
Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad
Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad
endiselt lahendust Jätkusuutlikkus ja võimaliku kohandamise suurenev tasakaalustamatus Maailmamajanduses on käivitanud ühe liveliest ja vastuolulise majanduspoliitika arutelu viimastel aastakümnetel. Empiirilised tõendid on näidanud, et muutusi reaalse efektiivse vahetuskursi (REER), kõige ulatuslikum määr üldise konkurentsivõimega riikidest on võimalik vähendada eelarvepuudujääki või põhjustada kõikumised kaubandus-ja jooksevkontos alates puudujääk ülejäägiga, kuna need indutseerivad nõudluse kulude vahetamiseks sise-ja välismaise kauba vahel. Välised süsteemid ja põhiinvesteeringud Suured tulud katteta intressimäära spekulatsioone trahvida rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kapitali kogumahtuvust läbi kahe kanali reaalse vahetuskursi ja reaalse intressimäära. Empiirilised tõendid näitavad, et katmata intressi tulu olemasolu kipub vähendama rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendab kapitali maksumust ning
sest pole tollimakse 9. Selgita võimalikult täpselt järgmise lause geograafilist sisu: USA ja Euroopa töökohad ,,migreeruvad" Ida- ja Kagu-Aasiasse Ida- ja Kagu-Aasia on majanduslikult vähem arenenud ja seal on odavam tööjõud 10. Mida tähendab väide: Jaapani kaubandusbilanss on positiivne? Jaapan müüb rohkem välja kui ostab sisse. Riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Eksport ületab impordi. Selgita selle mõju Jaapani majandusele. Jaapani majandus areneb, sest müüdud kaupade eest saab rohkem raha, kui kulub nende tootmiseks. 11. Esita kaks toetavat argumenti väitele: Arenenud riikide eksporditulud on stabiilsemad kui arengumaadel. 1)Arenenud riigid teenivad suure osa eksporditulust kõrgtehnoloogiliste toodete müügiga.(vaesemad maad kütusega). 2)Vaesed riigid sõltuvad põllumajandusest ja spetsialiseeruvad
intressimäär, liising, krediit, kindlustuspreemia Tarbija - on inimene, kes ostab tooteid ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve tasakaal on kui kulud ja tulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist puhul, kui tulud on suuremad kui kulud. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest. Liising on üks krediidivorme, millega saadakse siis laenu spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamisel. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena.
Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste vähendamise, maksumäärade tõstmise ja tulusiirete kahandamisega. Laiendava ehk ekspansiivse eelarvepoliitika tulemuseks on kogunõudluse AD ja majandusliku aktiivsuse kasv, mille saavutamiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste suurendamist, maksumäärade alandamist ning tulusiirete suurendamist. Õige vastus on 'väär'. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam: teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat Tagasiside Range või ekspansiivne eelarvepoliitika ei ole otseselt seotud riigieelarve üle- või puudujäägiga. Õige vastus on: ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist. Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
korda. · Eesti kulla- ja välisvaluutareservid vähenesid 831 mln euro võrra, mille peamine põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine seoses ettevalmistusega eurosüsteemiga ühinemiseks. · Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes aastaga 5% ning moodustas aasta lõpus 16,6 mld eurot, olles 14% suurem kui SKP. Võlakoormuse vähenemise peamine allikas ülejäägiga jooksevkonto kõrval oli krediidiasutuste kohustusliku reservimäära vähenedes vabanenud varade paigutamine välismaale ja võetud laenude tagasimaksmine. 4. Jooksevkonto saldo peab alati võrduma kapitalikonto + ametlike reservide konto saldole, kuna maksebilanss konstrueeritakse kui arvestuslik üksus. Juhul kui maksebilansis on infopuudusel kajastamata jäänud deebet ja kreeditkirjeid, siis
Tapetseerimine Tapeeti ostes tuleb kindlasti vaadata, et kõik rullid oleksid sama toote- ja trükikoodiga ning defktiteta. Hea tapeetimisalus on tasane, jäik, kuiv, puhas ja ühtlase värvusega. Tapeeditavast ruumist viige võimalusel välja kogu mööbel. Kergestimäärduv põrandakate, näiteks vaipkate, on soovitatav eemaldada. Ruumi jäänud esemed ning põrand katke kilega. Kilede jätkukohad tuleb hoolikalt kinni teipida. Eemaldage seintelt liistud ning seinakontaktide katted. Tapeet on õhuke kattematerjal, seega kui aluspind on ebaühtlane jäävad kõik need ebatasasused näha. Enne tapeetimise alustamist tuleks eemaldada vana tapeet. Kui on soovi võib ka vana tapeedi seina jätta, aga ainult juhul kui on vana tapeet ühtlase värvitooniga ning korralikult seinal kinni. Kindlasti ei tohiks panna uut tapeeti vanale tapeedile, kui see on lahti või on seal enam kui kolm kihti, sest lõpptulemus võib jääda ebakorrek...
Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 24 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
· = töötute arv: tööjõu arvuga*100% · Tööjõud = töötavad + aktiivsed tööd otsivad inimesed. · Intress on tasu raha kasutamise eest. · Mida kõrgem risk seda suurem intress INTRESS · Kodulaen 5-10%, pikk, tagatis maja · Krediitkaart 16-20% aastas · SMS laen( jube intress) aastas. 15. Maksebilanss näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja. · Jaguneb : jooksevkonto (kaupade / teenuste muutus) ja kapitalikonto (raha liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika
kiiresti lülitada ja sealt eemaldada. Pakkumise hinnaelastsus sõltub ka ajast, mis hindade muutudes kulub pakkujatel tootmise suurendamiseks või vähendamiseks. Mida kauem peavad tootjad kohanema, seda elastsem on tavaliselt pakkumine. 5.peatükk Turu tasakaal ja turuhind Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis tahes muul juhtumil on tegu kas defitsiidi või ülejäägiga. Defitsiidiga on tegu siis, kui tarbijad soovivad rohkem, kui tootjad pakuvad. Ülejääk tekib siis, kui tootjad pakuvad rohkem, kui tarbijad soovivad. Ostjatevaheline konkurents viib hinnad üles turgu tasakaalustavale tasemele. Müüjatevaheline konkurents toob hinnad alla turgu tasakaalustavale tasemele. Turuhinnad juhivad otsuseid, mida toota, kuidas toota ja kellele toodetu jaotada. Nõudlus ja pakkumine muutuvad pidevalt tuues kaasa nii turuhindade tõusu kui ka langust
investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. kasvik kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid. liitintress intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. rikkus aineliste varade koguväärtus. võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. barterkaubandus kaupade ja teenuste vahetamine otse (ilma raha kasutamata) teiste kaupade ja teenuste vastu.
hinnatasandil võrdsed Defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise Ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse Tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks Eelarve finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kasvandamiseks Eelarve tasakaal tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest Kindlustuspreemia hind, mida inimesed kindlustuse eest maksavad Ettevõte tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid
korda. Tööhõivele mõjub maksebilansi ülejääk positiivselt, kuid sellist olukorda saab riik sihilikult ära kasutada ainult lühiajaliselt. Kuna ühe riigi maksebilansi ülejääk tähendab tema välispartnerite maksebilansi defitsiit, siis võivad välispartnerid rakendada kaitseabinõusid, mis hakkavad pikaajaliselt avaldama negatiivset mõju n.ö. tööpuudust eksportiva riigi majandusele. Suuremad šansid vastuabinõudest pääseda on maksebilansi ülejäägiga väikeriikidel, kuna nende poolt tekitatava kahju ulatus on suhteliselt väike. 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: a) maksimeeritud toodangut, mis tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga b) töötajate tervislikku seisundit c) töötajate haridustaset d) töötajate tööprotsessis omandatavaid oskusi ning vilumust 2. Töö(jõu) efektiivsuskordaja: a) võrdub töö(jõu) piirprodukt b) on töötajate kasvumäär
Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võrduma ekspordiga, sest ühe riigi eksport on teise riigi import. Näiteks, kui Saudi Araabia kaubandusbilanss on positiivne, siis peab mõne teise riigi kaubandusbilanss olema negatiivne. Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss
Absoluutse eelise printsiibi kohaselt: Vali üks: a. Võib olla loomulik ehk looduslik eelis b. Võivad erri riigid toota kaupu erineva efektiivsusega c. Võib riiggil olla omandatud eelis d. Kauplevad tänapäeval vähesed riigid e. On kõik nimetatud väited õiged Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui: Vali üks: a. Keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse b. Keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse c. Maksebilanss on ülejäägiga d. Maksebilanss on puudujäägiga e. Ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordades Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a
elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide elekrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Seal esineb negatiivse laengu puudujääk, mis on samaväärne positiivse laengu ülejäägiga. Pooljuhi isepäraks on, et sellised augud on liikuvad nagu juhtivuselektronidki. Juhtivuselektroni ja augupaaride pidevale tekkimisele soojusliikumise mõjul vastandub nende paaride rekombineerumine ehk taasühinemine. Aukude liikumine võib olla juhuslik või toimuda välise elektrivälja mõjul. Viimasel juhul täidab augu lähedale sattunud juhtivuselektron (tavaliselt kuskilt naabrusest) selle ja lähedusse tekkib uus auk. Selle protsessi korduma hakkamisel saab elektrilises
hinnamõju (mis ei ole pakkumise muutus) liikumist olemasoleval pakkumiskõveral üles või alla. Tegu - rid, mis suudavad muuta (nihutada) pakkumist, on tootmise piirkulude muutumine, tootjate ootuste muutumine ning müüjate arvu suurenemine või vähenemine. turutasakaal Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis tahes muul juhtumil on tegu kas defitsiidi või ülejäägiga. Defitsiidiga on tegu siis, kui tarbijad soovivad rohkem, kui tootjad pakuvad. Ülejääk tekib siis, kui tootjad pakuvad rohkem, kui tarbijad soovivad. Ostjatevaheline konkurents viib hinnad üles turgu tasakaalustavale tasemele. Müüjatevaheline konkurents toob hinnad alla turgu tasakaalustavale tasemele. Turuhindadel on majanduse korrastamises tähtis roll. Esiteks saadavad nad ostjatele ja müüjatele signaale (hinnainformatsiooni). Teiseks normivad
16.Mis on kaitsetoll? on tollimaks, mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt, püüdes nii takistada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõttele. 17.Mis on riigi majandusele tervikuna kasulikum, kas olukord, kus eksport ületab impordi, või vastupidi? Põhjendage oma vastust. Kui riik ekspordib rohkem kui impordib, siis on riigi väliskaubandusbilanss positiivne ehk tegemist on kaubavahetuse ülejäägiga. Kui riigi import ületab eksporti, siis on riigi väliskaubandusbilanss negatiivne ehk tegemist on kaubavahetuse puudujäägiga. Eesti puhul on pärast taasiseseisvumist kõigil aastatel olnud tegemist kaubavahetuse puudujäägiga. 18.Mida nimetatakse majanduspoliitikaks? majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. 19.Mida näitab brutovälisvõlg? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused. 20
maad peategevus: viljakasvatus äärmiselt oluline majanduslik tegevus eestis enam ei müüda niivõrd välja vilja, vaid hoopis viljast toodetavat piiritust kasvatatavast viljast töödeldakse piirituseks piiritus peamine, mis raha sisse tooma hakkab piiritus läheb eelkõige vene turule viin viljast 2x kallim viljamüüki euroopa poole kehtestavad vene riigi poolt kehtestatud eksporditingimused viina põletamise ülejäägiga nuumati lihakarja lihakarja kasvatati peamiselt põhja eestis, kuna sealt oli lühem maa loomi peterburi toimetada vene riik vajas piiritust sõjaväe jaoks, sest sõduritele joodeti alkoholi see oli selleks, et sõdur oleks julge ja hurraaga läheks sõdima mõisad pidasid kõrtse kõrtside klientideks olid eelkõige talupojad mõisad teenisid talupoegade arvelt kolme-neljakordset kasu talupojad valmistasid toodangu ja hiljem ostsid seda mõisnikelt
Integreeritud maksebilansi süsteem tugineb kõikidele meetoditele. 61. Positiivne netoinvesteerimispositsioon - välisnõuded ületavad väliskohustusi; näitab ülejäänud maailma netovõlga antud riigile. Negatiivne netoinvesteerimispositsioon - näitab antud riigi võlga ülejäänud maailmale. (EESTIS) 62. Kirjeldage Eesti maksebilansi muutumist perioodil 1995-2011. 63. Kas jooksevkonto (kapitali- ja finantskonto) on Eestis puudujäägiga või ülejäägiga, mida see näitab? Eesti maksebilanss kahe viimase aastaga positiivne ehk jooksevkonto ülejäägiga. Välisnõudluse taastumine soodustas kaupade ja teenuste eksporti ning Eestisse paigutatud otseinvesteeringute tulukust. 2010 a eksport kolmandik võrra suurem kui 2009.a. 64. Millistesse valdkondadesse on Eestisse kõige rohkem välisinvesteeringuid tehtud? Peamise osa 35% on paigutatud finantsvahendusse. Suuruselt teine sektor 25%ga on kinnisvaraarendus. 65
jõududega, et saavutada maksimaalne konsensus ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku välispoliitilise kursi elluviimiseks. Euroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne liikmesriik. Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõigi oma naaberriikidega. Isamaa ja Res Publica Liit Maksupoliitika: Toetavad lihtsat ja ühetaolist tulumaksu.Toetab ülejäägiga eelarvepoliitikatja valitsuse võlakoormuse vähendamist.Toetab tulumaksu langetamist ja tulumaksu vaba minimumi tõstmist.Muid maksusoodustusi ega erisusi ei toeta. Eitoeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära.Tetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist Sotsiaalpoliitika: Nõuab pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Toetab riiklikus
c) tootmise ja tarbimise vahel; d) maksumäärade ja maksutulu vahel; e) maksude kinnipidamise ja maksusoodustuste ning tasakaalustatud eelarve vahel. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 20. Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures reeglina on eelarve: a) defitsiidiga majandustõusude ajal; b) tasakaalus majandustõusude ajal; c) ülejäägiga ülejäägiga majandustõusude majandustõusude ajal; ajal; d) ülejäägiga majanduslanguste ajal; e) tasakaalus majanduslanguste ajal. 21. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele: a)) kui laenuraha on kulutatud jjooksava tarbimise p peale; b) kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks; b)
üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10. Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE, maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga. TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on
Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega; 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata
c. Kanada d. Saksamaa e. Araabia Uhendemiraadid Tagasiside Õige vastus on: Austraalia. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui Vali üks: a. ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordadest b. maksebilanss on puudujäägiga c. keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse d. keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse e. maksebilanss on ülejäägiga Tagasiside Õige vastus on: maksebilanss on puudujäägiga. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. 10 000 naelsterlingit maksev BMW ja 84 000 SEK-| maksev Volvo maksid dollarites vastavalt Vali üks: a. 17 000 ja 8400 dollarit b. 17 000 ja 1077 dollarit c. 17 000 ja 10 769 dollarit d. 1700 ja 1056 dollarit Tagasiside
järel. Saksamaa majandusei oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab üle 39% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib umbes 58% kogu kaubast. Kokku toimub umbes 68% Saksamaa ekspordist Euroopa riikidega. Tähtsuselt teine eksporditurg on Aasia osakaaluga kuni 17% ning kolmandal kohal on Ameerika ligi 12%-ga. Saksamaa on kõige suurema väliskaubanduse ülejäägiga riike maailmas. Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi; masinaid ja seadmeid; keemiatooteid; arvuteid, elektroonia- ja optikaseadmeid; elektriseadmeid. Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed; sõidukid ja nende osad, keemiatooted ning masinad ja seadmed kuuluvad ka peamiste importkaupade hulka. Väga olulised
laenumaht: riigiasutuste, ettevõtete ja eraisikute laenukohustuste kogumaht intressitase: laenu- ja hoiuseintresside keskmine tase mingil vaadeldaval perioodil vahetuskurss: ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas import - kaupade ja teenuste ostmine välismaalt eksport - kaupade ja teenuste müük välismaale Kaubandusbilanss = eksport import kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis - kui riik impordib rohkem, kui ekspordib kaubandusbilanss ülejäägiga - kui riik ekspordib rohkem kui impordib Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal) jooksul. 11 Maksebilanss sisaldab: · jooksevkontot (kaupade ja teenuste eksporti ning importi, ka välisinvesteeringutelt saadud
Seaduse järgi peab riigikogu kinnitama eelarve enne 1 märtsi, kui hakkama ei saa, peab laiali minema. Puudujääk (defitsiit) / ülejääk Riigi eelarve mõjutab riigi majandust. Riigi eelarve puudujääk võib pidurdada majanduse arengut ja kutsuda esile majanduskriisi. Majandus mõjutab omakorda riigieelarvet kui majandus edeneb hästi, laekub palju makse, maksumaksja teenib rohkem raha ja tarbib rohkem, vajadus toota rohkem, tekib riigieelarve ülejääk. Mida teha ülejäägiga? Paigutada reservi või teha lisaeelarve (ülejäägi raha jaotatakse ära). Kui kulud on suuremad kui tulud tekib riigieelarvesse puudujääk (defitsiit). Puudujäägi katteks võib: 1. valitsus kasutada reserve 2. müüa riigivara 3. raha laenata 4. tõsta makse (otseseid makse) Riigieelarvesse laekub kõige rohkem tulusid: Sotsiaalmaks 33% Käibemaks 20% Üksikisiku tulumaks Aktsiisid Kõige rohkem kulub raha sotsiaalkuludeks: pensionid, tervisehoiukulud, haridusteadus.
Locke leiab, et inimesed võivad ainult nii palju ressursse koguda, kui neil endil vaja on või suudavad ära vahetada, et ei tekiks raiskamist. Teoorias küll mõistlik idee, kuid praktikas kõlab plaanimajanduse sarnaselt, kuna hakates suuremastaabiliselt kauplema on raske täpselt hinnata, kui suur hulk kaupa vahetuseks läheb. Jõukas ühiskonnas arvestatakse pigem mõninga ülekuluga kui puudujäägiga. Kui aga erinevatel tootjatel jääb natukene üle siis lõpuks akumuleerub see suure ülejäägiga, mis tavaliselt äravisatakse. Üks võimalus seda vältida on annetada ülejäänud toit heategevusele. Sellisel põhimõttel seaduse kehtestas Prantsusmaa, kus supermarketid ei tohi enam halvaks minevat toitu halvaks lasta ja ära visata, vaid peavad selle annetama. Locke vastumeelsus orjusesse tuleb samuti ta omanditeooriast välja, näiteks juba lausest, et inimene saab omanikuks kui ta on mingi objekti omandamiseks vaeva näinud. Sellega välistab Locke üldjuhul orjapidamise,
Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5 Konto Kassapuudujäägid ja ülejäägid deebetsaldo kajastub kasumiaruandes kirje Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest
Eesti välisaktivad ja EP kohustused Seos maksebilansiga • Positiivse üldbilansi korral ületavad riiki saabunud rahavood sealt väljaläinud rahavoogusid. • ujuva kursi puhul - kaasneb kodumaise valuuta kallinemine • fikseeritud kursi hoidmiseks peab keskpank nõudluse-pakkumise lõhe täiendava välisvaluuta nõudlusega tasakaalustama Vahetuskursi ja kaubabilansi seos • Kui vahetuskurss on adekvaatne, siis akumuleerib kaubabilansi ülejäägiga riik välisvaluutat. • Kuna hoitava välisvaluuta kogus kodumaise suhtes suureneb, siis alaneb välismaise valuuta suhteline hind kodumaise suhtes. • Seega määravad kaubanduse vood ja nendega seotud kapitali liikumine spot-vahetuskursi. Vahetuskursi ja kaubabilansi seos • Kaubabilanssi mõjutavate tegurite lühi- ja pikaajaline mõju on erinev • lühiajaliselt võib šokk kaasa tuua kaubabilansi ulatusliku defitsiidi • pikas perspektiivis taastub kaubabilansi tasakaal NB
tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Turu tasakaal Olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel võrdsed Ülejääk Olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid Defitsiit Olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise Omahind Ühe tooteühiku tootmise kulu; leitakse, jagades kogu tootmiskulu tooteühikute hulgaga 4. Tootmine ja tootlikkus Mõiste Definitsioon Sisemajanduse Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) on teatud perioodi kogutoodang jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.
teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid.
4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
