Facebook Like

Avaliku sektori ökonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb turu „nähtamatu käe” toimimise mehhanism ?
  • Mis mõttes toimib turu „nähtamatu käsi” ühiskonna huvides ?
  • Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne ?
  • Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang ?
  • Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist ?
  • Miks on samakasulikkuse kõver nõgus ?
  • Miks on tootmise samamahukõver nõgus ?
  • Kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendamise piirmäärad samad ?
  • Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse ?
  • Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse ?
  • Milles seisneb avaliku sektori erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest ?
  • Milles nende erinevus ?
  • Milles seisneb erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus ?
  • Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted ?
  • Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna olemus ?
  • Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna olemus ?
  • Milles see vastuolu seisneb ?
  • Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest ?
  • Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana ?
  • Milles seisneb ratsionaalsuse põhimõtte olemus indiviidide käitumises ?
  • Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide käitumises - - info mittetäielikkus; info asümmeetrilisus ?
  • Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule ?
  • Milline on info assümeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule ?
  • Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas ?
  • Millised on poliitiliste konjunktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris ?
  • Milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas ?
  • Millist liiki turutõrkeid esineb ?
  • Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke ?
  • Millised probleemid tekivad seoses ühiselt kasutatavate ressurssidega ?
  • Millised probleemid tekivad seoses meritoorsete ( välismõjudega ) hüvistega ?
  • Millised probleemid esinevad ühiskonnas seoses tööjõu rakendamisega ?
  • Kuidas kujunevad avaliku sektori nõudluskõvera punktid ?
  • Mille poolest erineb Lindahli tasakaal erahüviste turutasakaalust ?
  • Miks võib õiglus olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste ?
  • Kuidas mõjutab ümberjaotamisprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi ?
  • Kuidas saab õigluse indiviidide käitumisotsustest endogeenselt tuletada: käitumise kokkulepitud reeglitele vastavuse hindamine ?
  • Milles seisnevad põlvkondadevahelise ümberjaotamise probleemid ?
  • Mis räägib tarbija suveräänsuse poolt ja mis vastu ?
  • Millistes kohtades (kelle juures avaldub ühiskondlik heaolu ?
  • Mis piirab ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist ?
  • Millisel juhul on tootja ülejääk võrdne nulliga ?
  • Milles seisneb ja mis põhjustel tekib tsüklilise hääletamise paradoks ?
  • Millised võimalused on enamushääletuse tulemuse manipuleerimiseks ?
  • Milles seisneb strateegilise hääletamise olemus ?
  • Milles seisneb Arrow teoreemi olemus ?
  • Milles seisneb ühe- ja mitmetipuliste eelistuste olemus ?
  • Millist hääletajat nimetatakse mediaanhääletajaks ?
  • Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto- efektiivseks ?
  • Milline on riigi roll inimeste tööhõive tagamisel ?
  • Millised on avaliku sektori sekkumise vormid hüviste pakkumisse ?
  • Kuidas on ajaloolised tingimused muutunud ?
  • Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust ?
  • Mis muudab raskeks avaliku ja erasektori efektiivsuse võrdluse ?
  • Mida selgitab Parkinsoni seadus ?
  • Kuidas ametnikkond seda ära kasutab ?
  • Millest tekib tootmisel või tarbimisel välismõju ?
  • Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkulu sotsiaalsest piirkulust ?
  • Miks raskendavad pöördumatud kulud turult väljumist ?
  • Millest sõltub sotsiaalsete normide tõhusus välismõjude minimeerimisel ?
  • Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus ?
  • Milles seisneb välismõjude piiramisel mõte väljastada kaubeldavad load ?
  • Millised on regulatsiooni kehtestamisega seotud probleemid ?
  • Millised on avaliku sektori sekkumise alternatiivsed variandid ?
  • Milline on toetuse tuluefekti ja asendusefekti mõju efektiivsusele ?
  • Millised toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti ?
  • Millest tuleneb totatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata ?
  • Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele ?
  • Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest ?
  • Milles seisneb progressiivse ja regressiivse ümberjaotamise olemus ?
  • Milles seisneb põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus ?
  • Millest tuleneb regionaalse ümberjaotamise vajadus ?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori piiratud kontingendile tasuta pakkumise kulu - tulu analüüs ?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori tootmiskuludest madalama hinnaga pakkumise kulu - tulu analüüs ?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori poolt doteeritud turuhinnaga eraettevõtetes pakkumise kulu - tulu analüüs ?
  • Mis oleks võrdne tavateatri pileti kompenseeritud osaga ?
  • Mis ülesandeid lahendab regulatsioonidest tuleneva avaliku hüve eraettevõtetes pakkumise kulu - tulu analüüs ?
  • Millised kaks olulist erinevust on avaliku sektori projektide kulu-tulu analüüsil võrreldes kulu - tulu analüüsiga erasektoris ?
  • Milliseid lahendusi pakutakse ?
  • Milliseid lahendusi pakutakse ?
  • Millisel juhul erinevad sotsiaalsed varihinnad turuhindadest ?
  • Mida väljendab sotsiaalne diskontomäär ?
  • Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära valimisel ?
  • Kuidas mõjutab määramatuse (riski) suurenemine diskontomäära taset ?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule ?
  • Keskmise bruto - ja netopalga tase, dünaamika ning suhe kõigi tegevusalade töötajate keskmise bruto - ja netopalga tasemega ?
  • Keskmisega - dünaamika aastatel 1997-2008 ?
  • Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP - ga ?
  • Keskmise tasemega ?
  • Keskmisega viimasel kümnel aastal ?
  • Milliste sotsiaalse kaitse kulu liikide lõikes esitatakse andmed Eurostat-is ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
  • Keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga ?
 
Säutsu twitteris
SISUKORD
1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus
2. Peatükk. Vahetuse , tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus
3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus
4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod
5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng
6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA
7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA
8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED
9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS
10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS
11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS
12. VALITSUSE VALIKUD
13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL
14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE
15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS
16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED
17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST

1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus


1. Milles seisneb turu „nähtamatu käe” toimimise mehhanism ?
Üksikisikute isiklike huvide järgimine toob kokkuvõttes kaasa õiglase turuhinna ja kvaliteetsema kauba. ( Üldisemalt : indiviidi isiklike huvide järgimine tagab kaudselt ka ühiskondlike huvide järgmise)
2. Mis mõttes toimib turu „nähtamatu käsi” ühiskonna huvides?
Nähtamatu käsi jaotab ressursse ümber nii, et kõik ühiskonna liikmed saavutavad maksimaalse heaolu.
3. Kas turu „nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei
toimi ühiskonna huvides?
Ei toimi. Ressursid ei jaotu optimaalselt turutõrgete korral, nagu näiteks loomulikud monopolid , info asümmeetria või avalikud hüvised. Täiusliku konkurentsi eeldus ei ole kunagi täidetud.
4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu?
I heaoluteoreem defineerib Pareto-efektiivse jaotuse olemust. Ressursid on Pareto-efektiivselt jaotatud vaid siis kui enam ei ole võimalik kellegi olukorda parandada, ilma, et kellegi teise olukord sellest halveneks. ( Rudolf : teoreem on tulemus, see siin on ühe mõiste definitsioon)
I heaoluteoreem: konkurentsiturgudel tekib täiusliku konkurentsi tingimustes Pareto-efektiivne ressursside jaotus.
5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu?
II heaoluteoreem selgitab Pareto-efektiivse jaotuse tekkimist. Teoreem väidab, et Pareto-efektiivne jaotus saadakse mittetsentraalses turumehhanismis ehk üksikute indiviidide omavahelistes ressursside jaotamise toimingutes.
II heaoluuteoreem: igat kasulikkusekõvera punkti (sh iga punkt on Pareto-efektiivne) on võimalik saavutada mingi algse ressursside jaotuse korral.
6. Mis on avaliku sektori rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu
tingimustes?
Analüüsida ühiskondlikult õiglase heaolutaseme jaotuse saavutamise võimalusi ja eelduseid sinna jõudmiseks täiusliku konkurentsi tingimustes.
7. Pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse turule
toomiseks?
Eeldatakse, et piirkulud on kasvavad ehk täiendava ühiku pakkumine nõuab võrreldes eelmisega suuremat kulu. Seega on tootjal motivatsioon uusi ühikuid turule tuua niikaua, kuni ühiku müügist saadav tulu ületab selle tootmisel tekkinud kulu.
8. Tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi ostmiseks?
Tarbijad tegutsevad omakasupüüdlikult ja tahavad maksimeerida enda kasulikkust. Eeldatakse, et piirkasulikkus on langev ehk iga täiendava ühiku tarbimisel saadakse eelmisega võrreldes vähem kasulikkust. Ühe ühiku tarbimisel saadavad kasulikkust võrreldakse selle ühiku hinnaga ja ostetakse seni, kuni ühe ühiku tarbimisest saab rohkem kasulikkust kui on selle ühiku hind.
9. Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne?
  • Vahetuse efektiivsus ehk hüviste asendatavuse piirmäärad on kõigile samad ( eelistused on samad).
  • Tootmise efektiivsus ehk kõikide tootjate sisendite asendatavuse piirmäärad on samad ehk tehnoloogia on sama.
  • Toodetekogumi efektiivsus ehk toodetakse ja pakutakse ainult nõutavaid hüviseid.

    2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus


    10. Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang?
    Eelarvepiirang kujuneb erinevate hüviste hindadest ja nende tarbimise mahust. Eelarvepiirang väljendab rahasummat, mida indiviid on võimeline maksimaalselt välja käima, et hüviseid tarbida. Rahasumma ise kujuneb läbi töötatud ajaühikute hulga ja nende eest saadava tasu.
    11. Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist?
    Mida kaugemal asub samakasulikkuse kõver 0-punktist, seda suurem on hüvede tarbimisel saadav kasulikkus.
    12. Miks on samakasulikkuse kõver nõgus?
    Sellepärast, et piirkasulikkus on kahanev suurus. Mida rohkem indiviidil ühte hüvist on, seda väiksema koguse teist hüvist on ta nõus ära andma, et esimest hüvist veelgi juurde saada.
    13. Miks on asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides
    erinev?
    Sellepärast, et piirkasulikkus sõltub sellest, kui palju hüviseid parajasti on. Järelikult peab asendatavuse piirmäär samuti sõltuma hüviste kogustest ehk ta ei saa olla iga koguse korral sama.
    Geomeetriline: asendatavuse piirmäär mingis punktis J on definitsiooni järgi samakasulikkuse kõvera puutuja tõus punktis J. Samakasulikkuse kõver on aga nõgus ja puutuja tõus igas punktis on erinev. Seega: asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides on erinev.
    14. Miks on vahetus Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil indiviididel on
    hüviste tarbimise piirasendatavuse määrad samad?
    Sest erinevate eelistuste korral oleks hüvede ümberjaotamise korral võimalik kellegi olukorda parandada nii, et teise olukord ei halveneks - see oleks Pareto-efektiivsuse definitsiooniga vastuolus . Pareto-efektiivses olukorras ei saa olla võimalik, et kellegi olukorda on võimalik veel parandada nii, et teise olukord ei halvene.
    15. Esitage I heaoluteoreemi (täiuslikul turul on vahetus efektiivne) tõestus?
    Kõikidele tarbijatele kehtib turul sama hind ja sellest tulenevalt on nende hüviste asendatuse piirmäärad ehk eelistused samad. Samuti tahavad kõik tarbijad enda kasulikkust suurendada, kuid neid piirab eelarvepiirang. Seetõttu saabki tekkida olukord, kus mõlema tarbija eelarved on täielikult rakendatud ja kasulikkus maksimaalne ning ühelt tarbijalt hüvist ära võttes ja teisele andes tema kasulikkus väheneks ja teisel suureneks. Siis ollaksegi jõudnud Pareto-efektiivsesse seisu.
    16. Esitage II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on saavutatav turumehhanismi
    kaudu) tõestus?
    Edgeworth -Bowley kastis kujutatakse kahe tarbija eelistusi vastamisi asetatuna ja graafiliselt selgub , et efektiivsed jaotused on tarbijatel siis, kui mõlema kasulikkus on maksimaalne ja tarbijate kasulikkused puutuvad omavahel kokku. Samas on rahuldatud ka kummagi tarbija eelarvepiirang. Turg on tasakaalus selles mõttes, et kumbki tarbija ei saa hüviseid rohkem ega vähem vahetada.
    17. Selgitage vahetusefektiivsete jaotuste hulga ja võimaliku kasulikkuse raja seos?
    Vahetusefektiivsete jaotuste hulk moodustub nendest punktidest, kus mõlema tarbija hüvistekogused on täpselt sellised, et nende individuaalne kasulikkus oleks maksimaalne. Edgeworth-Bowley kastis vastamisi asetatuna kujuneb vahetusefektiivsete jaotuste hulk omavahel puutuvatest kasulikkuse rajade puutepunktidest.
    18. Miks on tootmise samamahukõver nõgus?
    Sellepärast, et tootmistegurid on omavahel osaliselt asendatavad ning asendamise alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi.
    19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone
    puutepunktis?
    Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist.
    20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis
    ja ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendamise piirmäärad samad?
    Tehnilise asendamise piirmäära samasus tähendab kõikide tootjate puhul tehnoloogia samasust. E-B kastis on kahe tootja tootmise isokvandid vastamisi asendatud. Lisaks on eeldatud, et K ja L on mõlema tootja jaoks ühiselt piiratud suurused ehk kui üks tootja juba mingit tööjõu ühikut kasutab, siis teine seda sama ühikut kasutada ei saa. Siit järeldubki, et kui mõlema tootja tehnoloogia on sama, erineb vaid kogukulu ehk eelarve, saab Pareto-efektiivne tootmine aset leida, sest mõlemad tootjad tahavad maksimaalselt toota ja kasumit saada. Kui MRTS ei oleks sama, siis oleks võimalik olukord, kus üks tootja saab toodangut ja kasumit suurendada nii, et teisel see ei vähene (nt kasutab efektiivsemat tehnoloogiat) - see aga ei kattu Pareto-efektiivsuse definitsiooniga.
    21. Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse?
    Sest tootjad üritavad tasakaaluhinna juures toota maksimaalselt efektiivselt ehk kasutades piiratud ressursse nii, et see võimaldaks maksimaalselt toota ja kasumit saada. Tasakaaluhind on kõigile ühtne ning seetõttu saab sama tootmistehnoloogia korral kujuneda olukord, kus ühelt tootjalt tootmissisendit ära võttes ja seda teisele andes väheneks kaotanud tootja tootmine ja kasum alati.
    22. Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse?
    Kui kõigil tarbijatel on samad eelistused ehk hüviste asendatavuse piirmäärad ja kõigil tootjatel on samad tootmistehnoloogiad ehk sisendite tehnilise asendamise piirmäärad siis saab tasakaalupunkt olla vaid selles kohas, kus nii tootmisressursid kui ka tarbijate tarbimiskogused on kõige efektiivsemad ehk midagi muutes saaks olukord vaid halvemaks muutuda.

    3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus


    23. Milles seisneb avaliku sektori erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest?
    Avalikus sektoris saavad kokku erinevate indiviidide erinevad huvid, mis on omakasupüüdlikud ja võivad seetõttu omavahel tugevalt vastuolus olla. Eraettevõte ja kodumajapidamine omab reeglina ühtset eesmärki ja selle omanikud soovivad samuti, et tervel ettevõttel läheks hästi.
    24. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse
    lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile?
    Avaliku sektori ökonoomika ei ole nii konkreetne kui rahandus , vaid käsitleb probleeme abstraktsel kujul. Näiteks uurib see turutõrkeid.
    Avaliku sektori rahandus uurib konkreetseid probleeme ehk kuidas konkreetselt tagada mingeid investeeringuid ja tellimusi nende rahalises mõttes maksude või lõivudena.
    25. Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning
    milles nende erinevus?
    Avaliku sektori teoreetiline käsitlus uurib ühiskonna nähtuste teoreetilisi seoseid ja põhjuslikkust. Teooria ei arvesta indiviidide majanduslikke kriteeriumeid ja sotsiaalseid või psühholoogilisi väärtushinnanguid .
    Avaliku sektori poliitiline käsitlus arvestab reaalsust, kus indiviididel ja nende gruppidel on erinev sotsiaalne positsioon ja erinevad huvid.
    Teoreetilise ja poliitilise käsitluse erinevus seisnebki selles, et teooria ei arvesta indiviidide seisuseid ja huvisid, poliitiline käsitlus arvestab.
    26. Milles seisneb avaliku sektori teenuste abstraktse vajaduse tunnetamise ja
    reaalse nõudluse kujunemise vastuolu?
    Abstraktse vajaduse tunnetamiseks peetakse n-ö probleemide üleslugemist. Reaalne nõudlus mingi avaliku teenuse järele kujuneb vaid siis, kui selleks on eraldatud raha. Raha saab aga tulla ainult inimeste ja ettevõtete enda taskust ja seetõttu kujuneb abstrakte vajadus suuremaks kui reaalne nõudlus.
    27. Millised on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu: a) suurendamiseks ; b)
    kokkutõmbamiseks?
    Tüüpilised argumendid AS mahu suurendamiseks on inimelude kao vähendamise ja üldise turvalisusega seotud tegevused, näiteks teedeehituse mahtude
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Avaliku sektori ökonoomika #1 Avaliku sektori ökonoomika #2 Avaliku sektori ökonoomika #3 Avaliku sektori ökonoomika #4 Avaliku sektori ökonoomika #5 Avaliku sektori ökonoomika #6 Avaliku sektori ökonoomika #7 Avaliku sektori ökonoomika #8 Avaliku sektori ökonoomika #9 Avaliku sektori ökonoomika #10 Avaliku sektori ökonoomika #11 Avaliku sektori ökonoomika #12 Avaliku sektori ökonoomika #13 Avaliku sektori ökonoomika #14 Avaliku sektori ökonoomika #15 Avaliku sektori ökonoomika #16 Avaliku sektori ökonoomika #17 Avaliku sektori ökonoomika #18 Avaliku sektori ökonoomika #19 Avaliku sektori ökonoomika #20 Avaliku sektori ökonoomika #21 Avaliku sektori ökonoomika #22 Avaliku sektori ökonoomika #23 Avaliku sektori ökonoomika #24 Avaliku sektori ökonoomika #25 Avaliku sektori ökonoomika #26 Avaliku sektori ökonoomika #27 Avaliku sektori ökonoomika #28 Avaliku sektori ökonoomika #29 Avaliku sektori ökonoomika #30 Avaliku sektori ökonoomika #31 Avaliku sektori ökonoomika #32 Avaliku sektori ökonoomika #33 Avaliku sektori ökonoomika #34 Avaliku sektori ökonoomika #35 Avaliku sektori ökonoomika #36 Avaliku sektori ökonoomika #37 Avaliku sektori ökonoomika #38 Avaliku sektori ökonoomika #39 Avaliku sektori ökonoomika #40 Avaliku sektori ökonoomika #41 Avaliku sektori ökonoomika #42 Avaliku sektori ökonoomika #43 Avaliku sektori ökonoomika #44 Avaliku sektori ökonoomika #45 Avaliku sektori ökonoomika #46 Avaliku sektori ökonoomika #47 Avaliku sektori ökonoomika #48 Avaliku sektori ökonoomika #49 Avaliku sektori ökonoomika #50 Avaliku sektori ökonoomika #51 Avaliku sektori ökonoomika #52 Avaliku sektori ökonoomika #53 Avaliku sektori ökonoomika #54 Avaliku sektori ökonoomika #55 Avaliku sektori ökonoomika #56 Avaliku sektori ökonoomika #57 Avaliku sektori ökonoomika #58 Avaliku sektori ökonoomika #59 Avaliku sektori ökonoomika #60 Avaliku sektori ökonoomika #61 Avaliku sektori ökonoomika #62 Avaliku sektori ökonoomika #63 Avaliku sektori ökonoomika #64 Avaliku sektori ökonoomika #65
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 65 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    doc
    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt
    66
    pdf
    Avaliku sektori ökonoomika
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    35
    doc
    AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    18
    docx
    Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa
    72
    docx
    Majanduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun