Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Avaliku sektori ökonoomika (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Majandusteadus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb turu nähtamatu käe toimimise mehhanism ?
  • Mis mõttes toimib turu nähtamatu käsi ühiskonna huvides?
  • Millised kolm tingimust peab olema täidetud et majandus oleks Pareto-efektiivne?
  • Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang?
  • Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist?
  • Miks on samakasulikkuse kõver nõgus ?
  • Miks on tootmise samamahukõver nõgus?
  • Kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendamise piirmäärad samad?
  • Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse?
  • Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse?
  • Milles seisneb avaliku sektori erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest?
  • Milles nende erinevus?
  • Milles seisneb erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus?
  • Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted?
  • Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna olemus?
  • Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna olemus?
  • Milles see vastuolu seisneb?
  • Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest?
  • Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana?
  • Milles seisneb ratsionaalsuse põhimõtte olemus indiviidide käitumises?
  • Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide käitumises - - info mittetäielikkus info asümmeetrilisus?
  • Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule?
  • Milline on info assümeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule?
  • Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas?
  • Millised on poliitiliste konjunktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris?
  • Milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas?
  • Millist liiki turutõrkeid esineb?
  • Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke?
  • Millised probleemid tekivad seoses ühiselt kasutatavate ressurssidega?
  • Millised probleemid tekivad seoses meritoorsete välismõjudega hüvistega?
  • Millised probleemid esinevad ühiskonnas seoses tööjõu rakendamisega ?
  • Kuidas kujunevad avaliku sektori nõudluskõvera punktid?
  • Mille poolest erineb Lindahli tasakaal erahüviste turutasakaalust?
  • Miks võib õiglus olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste?
  • Kuidas mõjutab ümberjaotamisprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi?
  • Kuidas saab õigluse indiviidide käitumisotsustest endogeenselt tuletada käitumise kokkulepitud reeglitele vastavuse hindamine?
  • Milles seisnevad põlvkondadevahelise ümberjaotamise probleemid?
  • Mis räägib tarbija suveräänsuse poolt ja mis vastu?
  • Millistes kohtades kelle juures avaldub ühiskondlik heaolu?
  • Mis piirab ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist?
  • Millisel juhul on tootja ülejääk võrdne nulliga?
  • Milles seisneb ja mis põhjustel tekib tsüklilise hääletamise paradoks?
  • Millised võimalused on enamushääletuse tulemuse manipuleerimiseks?
  • Milles seisneb strateegilise hääletamise olemus?
  • Milles seisneb Arrow teoreemi olemus?
  • Milles seisneb ühe- ja mitmetipuliste eelistuste olemus?
  • Millist hääletajat nimetatakse mediaanhääletajaks?
  • Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto- efektiivseks ?
  • Milline on riigi roll inimeste tööhõive tagamisel ?
  • Millised on avaliku sektori sekkumise vormid hüviste pakkumisse?
  • Kuidas on ajaloolised tingimused muutunud?
  • Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust?
  • Mis muudab raskeks avaliku ja erasektori efektiivsuse võrdluse?
  • Mida selgitab Parkinsoni seadus?
  • Kuidas ametnikkond seda ära kasutab?
  • Millest tekib tootmisel või tarbimisel välismõju?
  • Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkulu sotsiaalsest piirkulust?
  • Miks raskendavad pöördumatud kulud turult väljumist?
  • Millest sõltub sotsiaalsete normide tõhusus välismõjude minimeerimisel?
  • Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus?
  • Milles seisneb välismõjude piiramisel mõte väljastada kaubeldavad load?
  • Millised on regulatsiooni kehtestamisega seotud probleemid?
  • Millised on avaliku sektori sekkumise alternatiivsed variandid?
  • Milline on toetuse tuluefekti ja asendusefekti mõju efektiivsusele?
  • Millised toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti?
  • Millest tuleneb totatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata?
  • Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele?
  • Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest?
  • Milles seisneb progressiivse ja regressiivse ümberjaotamise olemus?
  • Milles seisneb põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus?
  • Millest tuleneb regionaalse ümberjaotamise vajadus?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori piiratud kontingendile tasuta pakkumise kulu - tulu analüüs?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori tootmiskuludest madalama hinnaga pakkumise kulu - tulu analüüs?
  • Mis ülesandeid lahendab avaliku sektori poolt doteeritud turuhinnaga eraettevõtetes pakkumise kulu - tulu analüüs?
  • Mis oleks võrdne tavateatri pileti kompenseeritud osaga?
  • Mis ülesandeid lahendab regulatsioonidest tuleneva avaliku hüve eraettevõtetes pakkumise kulu - tulu analüüs?
  • Millised kaks olulist erinevust on avaliku sektori projektide kulu-tulu analüüsil võrreldes kulu - tulu analüüsiga erasektoris?
  • Milliseid lahendusi pakutakse?
  • Millisel juhul erinevad sotsiaalsed varihinnad turuhindadest?
  • Mida väljendab sotsiaalne diskontomäär?
  • Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära valimisel ?
  • Kuidas mõjutab määramatuse riski suurenemine diskontomäära taset?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule?
  • Keskmise bruto - ja netopalga tase dünaamika ning suhe kõigi tegevusalade töötajate keskmise bruto - ja netopalga tasemega?
  • Keskmisega - dünaamika aastatel 1997-2008?
  • Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP - ga?
  • Keskmise tasemega?
  • Keskmisega viimasel kümnel aastal?
  • Milliste sotsiaalse kaitse kulu liikide lõikes esitatakse andmed Eurostat-is?
  • Keskmisega aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga?
SISUKORD
1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus
2. Peatükk. Vahetuse , tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus
3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus
4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod
5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng
6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA
7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA
8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED
9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS
10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS
11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS
12. VALITSUSE VALIKUD
13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL
14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE
15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS
16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED
17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST

1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus


1. Milles seisneb turu „nähtamatu käe” toimimise mehhanism ?
Üksikisikute isiklike huvide järgimine toob kokkuvõttes kaasa õiglase turuhinna ja kvaliteetsema kauba. ( Üldisemalt : indiviidi isiklike huvide järgimine tagab kaudselt ka ühiskondlike huvide järgmise)
2. Mis mõttes toimib turu „nähtamatu käsi” ühiskonna huvides?
Nähtamatu käsi jaotab ressursse ümber nii, et kõik ühiskonna liikmed saavutavad maksimaalse heaolu.
3. Kas turu „nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei
toimi ühiskonna huvides?
Ei toimi. Ressursid ei jaotu optimaalselt turutõrgete korral, nagu näiteks loomulikud monopolid , info asümmeetria või avalikud hüvised. Täiusliku konkurentsi eeldus ei ole kunagi täidetud.
4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu?
I heaoluteoreem defineerib Pareto-efektiivse jaotuse olemust. Ressursid on Pareto-efektiivselt jaotatud vaid siis kui enam ei ole võimalik kellegi olukorda parandada, ilma, et kellegi teise olukord sellest halveneks. ( Rudolf : teoreem on tulemus, see siin on ühe mõiste definitsioon)
I heaoluteoreem: konkurentsiturgudel tekib täiusliku konkurentsi tingimustes Pareto-efektiivne ressursside jaotus.
5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu?
II heaoluteoreem selgitab Pareto-efektiivse jaotuse tekkimist. Teoreem väidab, et Pareto-efektiivne jaotus saadakse mittetsentraalses turumehhanismis ehk üksikute indiviidide omavahelistes ressursside jaotamise toimingutes.
II heaoluuteoreem: igat kasulikkusekõvera punkti (sh iga punkt on Pareto-efektiivne) on võimalik saavutada mingi algse ressursside jaotuse korral.
6. Mis on avaliku sektori rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu
tingimustes?
Analüüsida ühiskondlikult õiglase heaolutaseme jaotuse saavutamise võimalusi ja eelduseid sinna jõudmiseks täiusliku konkurentsi tingimustes.
7. Pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse turule
toomiseks?
Eeldatakse, et piirkulud on kasvavad ehk täiendava ühiku pakkumine nõuab võrreldes eelmisega suuremat kulu. Seega on tootjal motivatsioon uusi ühikuid turule tuua niikaua, kuni ühiku müügist saadav tulu ületab selle tootmisel tekkinud kulu.
8. Tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi ostmiseks?
Tarbijad tegutsevad omakasupüüdlikult ja tahavad maksimeerida enda kasulikkust. Eeldatakse, et piirkasulikkus on langev ehk iga täiendava ühiku tarbimisel saadakse eelmisega võrreldes vähem kasulikkust. Ühe ühiku tarbimisel saadavad kasulikkust võrreldakse selle ühiku hinnaga ja ostetakse seni, kuni ühe ühiku tarbimisest saab rohkem kasulikkust kui on selle ühiku hind.
9. Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne?
  • Vahetuse efektiivsus ehk hüviste asendatavuse piirmäärad on kõigile samad ( eelistused on samad).
  • Tootmise efektiivsus ehk kõikide tootjate sisendite asendatavuse piirmäärad on samad ehk tehnoloogia on sama.
  • Toodetekogumi efektiivsus ehk toodetakse ja pakutakse ainult nõutavaid hüviseid.

    2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus


    10. Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang?
    Eelarvepiirang kujuneb erinevate hüviste hindadest ja nende tarbimise mahust. Eelarvepiirang väljendab rahasummat, mida indiviid on võimeline maksimaalselt välja käima, et hüviseid tarbida. Rahasumma ise kujuneb läbi töötatud ajaühikute hulga ja nende eest saadava tasu.
    11. Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist?
    Mida kaugemal asub samakasulikkuse kõver 0-punktist, seda suurem on hüvede tarbimisel saadav kasulikkus.
    12. Miks on samakasulikkuse kõver nõgus?
    Sellepärast, et piirkasulikkus on kahanev suurus. Mida rohkem indiviidil ühte hüvist on, seda väiksema koguse teist hüvist on ta nõus ära andma, et esimest hüvist veelgi juurde saada.
    13. Miks on asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides
    erinev?
    Sellepärast, et piirkasulikkus sõltub sellest, kui palju hüviseid parajasti on. Järelikult peab asendatavuse piirmäär samuti sõltuma hüviste kogustest ehk ta ei saa olla iga koguse korral sama.
    Geomeetriline: asendatavuse piirmäär mingis punktis J on definitsiooni järgi samakasulikkuse kõvera puutuja tõus punktis J. Samakasulikkuse kõver on aga nõgus ja puutuja tõus igas punktis on erinev. Seega: asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides on erinev.
    14. Miks on vahetus Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil indiviididel on
    hüviste tarbimise piirasendatavuse määrad samad?
    Sest erinevate eelistuste korral oleks hüvede ümberjaotamise korral võimalik kellegi olukorda parandada nii, et teise olukord ei halveneks - see oleks Pareto-efektiivsuse definitsiooniga vastuolus . Pareto-efektiivses olukorras ei saa olla võimalik, et kellegi olukorda on võimalik veel parandada nii, et teise olukord ei halvene.
    15. Esitage I heaoluteoreemi (täiuslikul turul on vahetus efektiivne) tõestus?
    Kõikidele tarbijatele kehtib turul sama hind ja sellest tulenevalt on nende hüviste asendatuse piirmäärad ehk eelistused samad. Samuti tahavad kõik tarbijad enda kasulikkust suurendada, kuid neid piirab eelarvepiirang. Seetõttu saabki tekkida olukord, kus mõlema tarbija eelarved on täielikult rakendatud ja kasulikkus maksimaalne ning ühelt tarbijalt hüvist ära võttes ja teisele andes tema kasulikkus väheneks ja teisel suureneks. Siis ollaksegi jõudnud Pareto-efektiivsesse seisu.
    16. Esitage II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on saavutatav turumehhanismi
    kaudu) tõestus?
    Edgeworth -Bowley kastis kujutatakse kahe tarbija eelistusi vastamisi asetatuna ja graafiliselt selgub , et efektiivsed jaotused on tarbijatel siis, kui mõlema kasulikkus on maksimaalne ja tarbijate kasulikkused puutuvad omavahel kokku. Samas on rahuldatud ka kummagi tarbija eelarvepiirang. Turg on tasakaalus selles mõttes, et kumbki tarbija ei saa hüviseid rohkem ega vähem vahetada.
    17. Selgitage vahetusefektiivsete jaotuste hulga ja võimaliku kasulikkuse raja seos?
    Vahetusefektiivsete jaotuste hulk moodustub nendest punktidest, kus mõlema tarbija hüvistekogused on täpselt sellised, et nende individuaalne kasulikkus oleks maksimaalne. Edgeworth-Bowley kastis vastamisi asetatuna kujuneb vahetusefektiivsete jaotuste hulk omavahel puutuvatest kasulikkuse rajade puutepunktidest.
    18. Miks on tootmise samamahukõver nõgus?
    Sellepärast, et tootmistegurid on omavahel osaliselt asendatavad ning asendamise alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi.
    19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone
    puutepunktis?
    Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist.
    20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis
    ja ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendamise piirmäärad samad?
    Tehnilise asendamise piirmäära samasus tähendab kõikide tootjate puhul tehnoloogia samasust. E-B kastis on kahe tootja tootmise isokvandid vastamisi asendatud. Lisaks on eeldatud, et K ja L on mõlema tootja jaoks ühiselt piiratud suurused ehk kui üks tootja juba mingit tööjõu ühikut kasutab, siis teine seda sama ühikut kasutada ei saa. Siit järeldubki, et kui mõlema tootja tehnoloogia on sama, erineb vaid kogukulu ehk eelarve, saab Pareto-efektiivne tootmine aset leida, sest mõlemad tootjad tahavad maksimaalselt toota ja kasumit saada. Kui MRTS ei oleks sama, siis oleks võimalik olukord, kus üks tootja saab toodangut ja kasumit suurendada nii, et teisel see ei vähene (nt kasutab efektiivsemat tehnoloogiat) - see aga ei kattu Pareto-efektiivsuse definitsiooniga.
    21. Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse?
    Sest tootjad üritavad tasakaaluhinna juures toota maksimaalselt efektiivselt ehk kasutades piiratud ressursse nii, et see võimaldaks maksimaalselt toota ja kasumit saada. Tasakaaluhind on kõigile ühtne ning seetõttu saab sama tootmistehnoloogia korral kujuneda olukord, kus ühelt tootjalt tootmissisendit ära võttes ja seda teisele andes väheneks kaotanud tootja tootmine ja kasum alati.
    22. Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse?
    Kui kõigil tarbijatel on samad eelistused ehk hüviste asendatavuse piirmäärad ja kõigil tootjatel on samad tootmistehnoloogiad ehk sisendite tehnilise asendamise piirmäärad siis saab tasakaalupunkt olla vaid selles kohas, kus nii tootmisressursid kui ka tarbijate tarbimiskogused on kõige efektiivsemad ehk midagi muutes saaks olukord vaid halvemaks muutuda.

    3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus


    23. Milles seisneb avaliku sektori erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest?
    Avalikus sektoris saavad kokku erinevate indiviidide erinevad huvid, mis on omakasupüüdlikud ja võivad seetõttu omavahel tugevalt vastuolus olla. Eraettevõte ja kodumajapidamine omab reeglina ühtset eesmärki ja selle omanikud soovivad samuti, et tervel ettevõttel läheks hästi.
    24. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse
    lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile?
    Avaliku sektori ökonoomika ei ole nii konkreetne kui rahandus , vaid käsitleb probleeme abstraktsel kujul. Näiteks uurib see turutõrkeid.
    Avaliku sektori rahandus uurib konkreetseid probleeme ehk kuidas konkreetselt tagada mingeid investeeringuid ja tellimusi nende rahalises mõttes maksude või lõivudena.
    25. Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning
    milles nende erinevus?
    Avaliku sektori teoreetiline käsitlus uurib ühiskonna nähtuste teoreetilisi seoseid ja põhjuslikkust. Teooria ei arvesta indiviidide majanduslikke kriteeriumeid ja sotsiaalseid või psühholoogilisi väärtushinnanguid .
    Avaliku sektori poliitiline käsitlus arvestab reaalsust, kus indiviididel ja nende gruppidel on erinev sotsiaalne positsioon ja erinevad huvid.
    Teoreetilise ja poliitilise käsitluse erinevus seisnebki selles, et teooria ei arvesta indiviidide seisuseid ja huvisid, poliitiline käsitlus arvestab.
    26. Milles seisneb avaliku sektori teenuste abstraktse vajaduse tunnetamise ja
    reaalse nõudluse kujunemise vastuolu?
    Abstraktse vajaduse tunnetamiseks peetakse n-ö probleemide üleslugemist. Reaalne nõudlus mingi avaliku teenuse järele kujuneb vaid siis, kui selleks on eraldatud raha. Raha saab aga tulla ainult inimeste ja ettevõtete enda taskust ja seetõttu kujuneb abstrakte vajadus suuremaks kui reaalne nõudlus.
    27. Millised on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu: a) suurendamiseks ; b)
    kokkutõmbamiseks?
    Tüüpilised argumendid AS mahu suurendamiseks on inimelude kao vähendamise ja üldise turvalisusega seotud tegevused, näiteks teedeehituse mahtude suurendamine või politsei järelvalve tõstmine. Samuti keskkonnaga seotud probleemide lahendamine, näiteks keskkonnareostuse intensiivsem kontroll.
    Avaliku sektori kokkutõmbamise argumendid on, et inimesed peaksid rohkem ise enda eest hoolt kandma. Liikluses tuleb iseseisvalt hakkama saada ja enda tervise eest tuleb samuti ise rohkem hoolitseda. Samuti on argument, et ettevõtete ja üksikindiviidide heaolu on liiga madal ja seetõttu ei saa avalik sektor veelgi suuremaks muutuda.
    28. Milles seisneb erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus?
    Erinevate võimutasandite all peetakse silmas suhteid keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. Probleem seisneb selles, et keskvõim ei tohi omavalitsuste küsimuste lahendamisse sekkuda, kuid omavalitsused on üksteisega võrreldes väga erinevad ja seetõttu on keeruline neid sarnaselt kohelda, kehtestades näiteks ühtse maksupoliitika .
    Samuti ei võimalda selline olukord omavalitsustel optimaalset struktuuri kujundada - riik ei tohi haldusreformi peale sundida ja samas ei soovi omavalitsused enda arvu ise vähendada.
    29. Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted?
    Eesti ja EL-i eelarvete üldine suhe on selline, et Eesti maksab EL-i ühtsesse eelarvesse liikmemaksu ja erinevate tingimuste rikkumiste eest ka vajadusel trahvi . Vastutasuks saab Eesti kui Euroopa keskmisest madalamalt arenenud riik EL-ilt toetusi ja investeerimisabi 3-4% ulatuses SKP-st.
    30. Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna olemus?
    Heaoluökonoomika uurib turutõrgete ohjeldamist, ressursside optimaalse jaotamise tagamist ja varade ümberjaotamist läbi optimaalse maksustamise , arvestamata sealjuures reaalses maailmas eksisteerivate omakasupüüdlike indiviidide ja nende gruppidega.
    31. Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna olemus?
    Ühiskondliku valiku teooria üritab heaoluökonoomikat asendada , uurides poliitikas tegutsevate indiviidide ja huvigruppide reaalseid huvisid.
    32. Milline on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse seos teiste
    majandusteadustega?
    Avaliku sektori rahandus tegeleb kõikide avaliku sektori institutsioonide tegevusega . Ühised probleemid võivad olla ka näiteks hariduse, tervishoiu või riigikaitse valdkonnas.
    33. Mis aspektidest on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitika
    uurimisobjekt, rahanduspsühholoogia uurimisobjekt ja rahandusajaloo
    uurimisobjekt?
    ASÖ ja -R on poliitika uurimisobjektiks läbi selle, et uuritakse ühiskonna seisukohti avalike hüviste rahastamise vajaduse kohta tegemaks selgeks nende üldist mahtu ja struktuuri.
    ASÖ ja -R on rahanduspsühholoogia uurimisobjekt, kuna rahanduspsühholoogia uurib ühiskonnaliikmete vaateid AS institutsioonide ülesehitusest ja eelarvemajandusest ja sellest tulenevalt indiviidide käitumist.
    ASÖ ja -R on rahandusajaloo uurimisobjekt, kuna rahandusajalugu uurib avaliku sektori eelarvemajanduse arenguid ajaloos.
    34. Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori
    ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel ja milles see vastuolu seisneb?
    Põhivastuolu seisneb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku lähenemisviiside vastandumises. Kui heaoluökonoomika uurib peamiselt ideaalolukorda sellest, kuidas indiviidid n-ö peaksid käituma, siis ühiskondliku valiku lähenemine arvestab enda käsitluses poliitilises maailmas tegutsevate indiviidide tegelikku käitumist, mis on omakasupüüdlik .
    35. Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest?
    Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana?
    Makse nähakse kui hinda, mida mida kodanikud peavad mingi avaliku hüvise eest maksma. See käsitlus võimaldab aru saada kui otstarbekas mingi avalik hüvis on, sest kui indiviid hindab hüvise eest makstavat maksu liiga kõrgeks, siis ta ei maksa selle eest ja hüvist ei tule enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav (näiteks riigikaitse).
    Maksustamisprintsiibi puhul võiks kõne alla tulla mõned kaudsed maksud nagu näiteks riigilõiv mingi teenuse eest ( printsiipi konspektist ei leidnud, arutlesin ise).
    36. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui positivistliku
    teaduse ja selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku;
    teoreetilis-deduktiivse ja ökonomeetrilise) olemus?
    ASÖR positivistliku käsitluse olemus seisneb avaliku sektori kui reaalse nähtuse ja mudelikujutise kirjeldamine.
    Ajaloolise lähenemisviisi korral uuritakse AS rahanduslike protsesside ja institutsioonide ajaloolist arengut. Näiteks uuritakse avaliku sektori eelarve sissetulekute muutust ajas nii absoluutsuurusena kui ka suhtena ja struktuurselt.
    Sotsiaalmajanduslik ASÖR lähenemisviis selgitab ühiskonnas valitsevate jõudude ja nende vahekordade mõju eelarveprotsessidele rakendades sotsioloogilisi ja politoloogilisi meetmeid.
    Teoreetilis-deduktiivse lähenemisviisi eesmärk on luua terviklik mudel ASÖR sisemistest seostest ja välismõjudest, lähtudest mingitest kindlatest eeldustest.
    Ökonomeetriline lähenemisviis üritab rakendada sobivaid mudeleid ja empiirilisi andmeid, et teoreetiliste mudelite pädevust reaalsuses kontrollida, lisaks hinnatakse seoste tugevust ja usaldusväärsust.
    37. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui normatiivse teaduse
    olemus ja tooge normatiivse lähenemisviisi rakendamise näiteid?
    ASÖR kui normatiivne teadus tegeleb normimisega ehk töötab välja ja analüüsib eeskirjasid ja norme. Näiteks uuritakse AS eelarve kujutamise põhimõtteid ja kui põhjalikult on kajastatud tulud ja kulud.

    4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod


    38. Millised on avaliku sektori peamised koostisosad ja nende osade seosed avaliku
    sektori rahandusega?
    Avaliku sektori peamised elemendid on avalik-õiguslikud asutused (nt Haigekassa, ülikool), riigiasutused (nt EL ja ÜRO , valitsus ja kohalik omavalitsus ) ja avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia).
    ASR-iga seostuvad nad selles mõttes, et pakuvad kõik mingeid hüviseid, nagu õiguskaitse, haridus jne.
    39. Millised on riigivõimu teostavad asutused võimutasandite lõikes:
    supranatsionaalsel, riiklikul , regionaalsel ja kohalikul tasandil?
    Supernatsionaalsel ehk riigiülesel tasandil seisavad näiteks EL-i toimimiseks loodud asutused nagu Euroopa Parlament , Euroopa Komisjon , Euroopa Kohus. EI, need on riigiülesed: lk 42 “EL toimimiseks loodud administratiivsed asutused on Eesti suhtes riigiülesed.”
    Supranatsionaalne on: ÜRO koos enda allasutustega.
    Riiklikul tasandil peetakse silmas kogu riigis võimu omavaid institutsioone nagu valitsus koos ministeeriumitega, Riigikogu (Eestis) või kohtuorganid.
    Regionaalsel tasandil Eestis eraldi riigiasutusi ei ole. Suuremates riikides võivad nendeks siiski olla nt osariikide (USA), liidumaade (Saksamaa), kantonite ( Šveits ) või kubermangude (Venemaa) administratiivsed asutused.
    Kohalikul tasandil korraldavad Eestis võimu linna- ja vallavalitsused ja nende volikogud.
    40. Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste
    pakkumisel?
    Avalik-õiguslikud ettevõtted on loodud pakkumaks hüviseid, mida tarbivad konkreetsed indiviidid. Tegemist on hüvistega, mille pakkumist saaks korraldada ka eraettevõtte kaudu, kuid turutõrgete tõttu ei oleks see ühiskonnale efektiivne. Lisaks ülikoolidele on avalik-õiguslikud asutused ka nt Haigekassa, muuseumid ja teatrid .
    41. Milles seisneb keskvalitsusele või kohalikele omavalitsustele kuuluvate
    eraõiguslike ettevõtete poolt pakutavate avalike hüvede olemus?
    Tegemist on ettevõtetega, kelle poolt pakutavat hüvist saab müüa tavapärastes turutingimustes (st ei teki turutõrget), kuid see hüvis on ühiskonnale piisavalt olulise tähtsusega, et selle pakkuja omand peaks kuuluma riigile. Näiteks Eesti Energia AS-i puhul on ettevõttele kuuluvad elektri tootmisvõimsused nii suured, et need on olulise riikliku julgeolekutähtsusega. Seega ei saa riik riskida selliste ettevõtete eraomanduses olemisega.
    42. Milles seisneb avaliku hüve ja avaliku hüvise olemus ja milles nende
    erinevused?
    Avaliku hüve on abstraktne heaolu iseloomustav omadus näiteks võib avalikuks hüveks pidada stabiilsust, turvalisust ja tulevikukindlust.
    Avalik hüvis on konkreetne teenus/toode, mille eesmärk on luua avalikku hüve. Avalik hüvis on kindlatele omadustele vastav hüvis, mille pakkumine on seotud turutõrkega mille tõttu ei ole seda hüvist võimalik erasektoril pakkuda. Näiteks on avalikuks hüviseks Haigekassa poolt pakutud ravikindlustus, mille vabatahtlik pakkumine viiks lõppkokkuvõttes nii kõrgete kindlustuspreemiateni, et see ei osutuks enam jätkusuutlikuks. Avalik hüvis on teenus/toode, mis on suunatud ühiskonnale tervikuna .
    43. Milles seisneb indiviidide majandusliku käitumise põhieelduste
    (metodoloogiline individualism ; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja
    tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus?
    Metodoloogiline individualism väidab, et ühiskonnas saavad tegutseda vaid indiviidid, mitte näiteks avaliku sektori institutsioonid üldiselt. Seega näeb see käsitlus erivate institutsioonide motiive mitte ühiste huvidena vaid indiviidide huvidena. Ühise huvina lubatakse käsitleda vaid ühiste huvidega indiviidide grupi huvisid.
    Omakasupüüdliku käitumise eeldus näeb ette, et indiviidid käituvad reeglina endale eeliste loomise eesmärgil ehk kõigi puhul valitseb egoism. Siiski ei välista see eeldus altruismi või lihtsalt teiste suhtes pahatahtlikku käitumist.
    Motiivide määratuse ja tingimuste muutuvuse eeldus tähendab, et omakasu eesmärgiga indiviid muudab väiskeskkonna tingimuste muutudes enda käitumist kuid mitte oma olemust ehk motivatsiooni. Olemus on suhteliselt stabiilne, sest kujuneb pikema aja jooksul indiviidi sotsialiseerumise protsessis.
    Valikuvõimaluste olemasolu eeldus näeb ette, et indiviidil on muutunud tingimustes mitu võimalust omakasu saavutada. Indiviid arvestab pikka perspektiivi ja ei lase end lühiajalisel kiire kasu võimalusel eksiteele viia.
    44. Milles seisneb ratsionaalsuse põhimõtte olemus indiviidide käitumises?
    Ratsionaalsus seisneb antud põhimõtte juures selles, et indiviid püüab saavutada parimat võimalikku tulemust oma eesmärgi poole liikumisel.
    45. Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide
    käitumises -- info mittetäielikkus; info asümmeetrilisus?
    Info mittetäielikkuse põhimõte indiviidi käitumises näeb ette, et indiviid on ratsionaalne ja hangib täiendavat infot seni, kuni loodetav piirtulu on suurem hankimise piirkulust. Kui see piir saavutatakse , siis rohkem infot ei hangita ja otsus võetakse vastu. Põhiprobleem on, et alati on indiviididel vähem informatsiooni kui võiks olla. Hea näide on valimised, kus valijad ei tea täpselt poliitikute programme ja poliitikud ei tea valijate täpseid soove.
    Info asümmeetrilisus on olukord, kus üks pool on infoga halvemini varustatud kui teine pool. all peetakse avalikus sektoris silmas peamiselt poliitikute ja valijate vahel olevat info asümmeetriat. Poliitikud ei tea täpselt valijate enamuse huvisid ja samas on valijatel vähe huvi ja teadmisi, et poliitikute tegevusplaane täpselt uurida. See raskendab kokkuvõttes ühiskondliku heaolu maksimeerimist. (R: see on info mittetäielikkus)
    Info asümmeetriat nähakse veel poliitikute ja nende alluvuses olevate asutuste vahel ehk poliitikud ei suuda alati täielikult kontrollida otsuste täideviimist ja selle vastamist püstitatud eesmärkidele (nt AS kulude kokkuhoid ).
    Laiemas mõttes räägitakse info asümmeetriast kui turutõrkest (haiguskindlustuse näide).
    46. Kuidas toimub info ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse
    käsitlemisel?
    Täiendavat infot hangitakse seni, kuni sellest loodetav piirtulu on suurem info hankimise piirkulust. Ehk info otsimine lõpetatakse kui täiendav informatsiooni leidmise kulud on suuremad kui täiendava informatsiooni väärtus.
    47. Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule?
    See piirab arengut, sest riigivõimu asutused ei saa täielikku infot kodanike vajadustest ja samas ei suuda nad jälgida ega kontrollida enda alluvuses töötavate asutuste tegevust otsuste täitmisel. See on üks põhjusi avaliku sektori detsentraliseerimiseks, viies otsused kodanikele lähemale; kohalik tasand on paremini kursis ringkonna kodanike huvidega. Oht on sealjuures otsustajate paljusus .
    48. Milline on info assümeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule?
    Info asümmetrial on avaliku sektori arengule initsieeriv mõju. Nimelt võib avalikul sektoril olla võimalik olukorda parandada; samas on ka avalikul sektoril harva rohkem informatsiooni kui turuosalistel. Siiski võib avalik sektor aidata inimestel tervisekindlustust saada, pakkudes võimalust haigekassa abiga tõendada oma terviseseisundit kindlustusfirmale.
    See pärsib ühiskondliku heaolu maksimeerimist, kuna valijad ei pruugi valida sellist poliitikut, kes tegelikult neile kõige paremaid otsuseid teeks .
    49. Milles seisneb kahe majandusliku analüüsi valdkonna (otsustusanalüüs; mõju
    analüüs) olemus?
    Otsustusanalüüs uurib, kuidas jõutakse avalikus sektoris otsuseni. Täpsemalt otsitakse vastuseid küsimustele, miks mingi tegevus üldse otsustusprotsessini jõuab ning mis asjaolud sunnivad otsusele konkreetseid parameetreid (nt kui palju raha eraldada) rakendama .
    Analüüside eesmärgiks on välja selgitada, kas poliitikud peavad silmas ühiskondlikku huvi või omakasu.
    Mõjude analüüs selgitab välja avaliku sektori rahanduses rakendatud instrumentide mõjude suuna, intensiivuse ja ulatuse ühiskondlikele protsessidele.Olulised on nii otsesed ja kiiresti avalduvad mõjud kui ka kaudsed ja pikas perspektiivis avalduvad mõjud.
    50. Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas?
    Rahandusanalüütik peab välja selgitama, kas poliitilisest süsteemist väljuvad majanduslikult põhjendatud otsused. Samuti tegeletakse otsuse rakendamise tulemuste prognoosiga ja mõjuanalüüsi metoodika arendamisega ning otsuse ex-post analüüsiga ja eesmärkidega võrdlemisega.
    Tegemist peaks olema sõltumatu eksperdiga, kes suhtub otsustesse ja nende tegijatesse erapooletult .

    5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng


    51. Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute
    lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses
    riigis?
    Kameralistlik lähenemisviis käsitles avalikku sektorit kui planeerimise objekti sarnaselt ettevõtte tegevuse juhtimisega. Kameralistid arvestasid maksustamisel pikajalisi mõjusid riigi majanduskasvule. Soovitasid kasutada majanduskasvu soodustavaid instrumente (nt transporditaristu arendamine). Eesmärk oli siiski valitseja rikkuse suurendamine.
    Klassikute järgi peaksid kõik avaliku sektori tegevused olema suunatud majanduse arengu ja heaolu kasvu toetamisele. Individualiseeritavaid avalikke teenuseid peaks maksustama vastavalt sellele, kui palju iga kodanik neist individuaalselt kasu saab. Ricardo arvas , et makse peaksid maksma vaid maa- ja kapitaliomanikud, sest palgatöölised ei suuda mingit maksukoormust kanda ja lõppkokkuvõttes kanditaks see endiselt maaomanikele ja kapitalistidele.
    Avaliku sektori rahandus näeb kulutuste poolel põhilisi riigivõimu ülesandeid nagu riigikaitse, õiguskorra ja avaliku korra tagamine ning avaliku taristu arendamine. Sissetulekute poolel nähakse makse, mis on võimalikult turumajanduslikud (mida rohkem kasu saad, seda rohkem maksad).
    Totalitaarses riigis tegeleb avaliku sektori rahandus riigi institutsioonide rahastamisega ja kulutuse planeerimisega nii nagu ka demokraatlikus riigis. Vaatluse alt jäetakse ehk välja avaliku sektori roll heaoluökonoomika vaatepunktist..
    52. Selgitage neoklassikute käsitlust avalikust sektorist: maksustamine
    maksevõimest lähtuvalt – võrdse ohvri printsiip; turuprotsesside väliste mõjude
    maksustamine; maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ja piirkasulikkuse teooria?
    Võrdse ohvri printsiibi esimene käsitleja oli John Stuart Mill. Selle järgi tuleks indiviide maksustada nii, et igaüks tooks avaliku sektori jaoks “võrdse ohvri” ehk kaotaksid võrdsel määral enda tulude kasulikkust. Ebamääraseks jäi kuidas sellist “ohvrit” tegelikkuses mõõta. Selgemalt rakendas seda Edgeworth, kelle järgi pidi kõikide indiviidide marginaalne kasulikkuse kadu võrdne olema.
    Väliste mõjude maksustamine on suunatud tootmisel või tarbimisel tekkinud positiivsete või negatiivsete kõrvalmõjude pihta. Näiteks on tegemist negatiivse välise keskkonnakahjuga, kui autode vingugaas ümbruskonna metsa kahjustab. Metsaomanikud ja autosõitjad ise selle kahju tasumisel arvatavasti kokkuleppele ei jõua ja seetõttu peaks riik tegevust maksustama, et keskkonnakahju piirata.
    Negatiivse välismõju puhul ei ole kõiki aspekte toote hinda sisse arvutatud: toote hind on madalam tegelikust turuhinnast. Avaliku sektori eesmärk on anda tootele õiglane hind, mis on esialgsest hinnast kõrgem. Sellisel viisil väheneb ka tarbimine.
    Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte annab Knut Wickselli arvates võimaluse määrata optimaalne maksukoormus läbi selle, et ühised maksuotsused võetakse vastu ühehäälselt ehk kõigi poolt vabatahtlikult. Siis saab järeldada, et kõigil on huvi avalikku hüve tarbida.
    Piirkasulikkuse teooria väidab, et kauba väärtus ja hind tuleneb selle tarbimisel tekkivast subjektiivsest kasust.
    53. Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongruentsi)
    kattuvuse nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile?
    Konsensuspõhimõte sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema, kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad. Võib luua lahendusi, mis enamusotsustamise puhul kõne alla ei tuleks. Siiski ei ole see praktikas lihtsalt saavutatav, seetõttu tuleb konsensuse nõuet pehmendada.
    Institutsionaalne kattuvus määrab ära, kes võivad hääletusel osaleda. Kattuvus on saavutatud kui hüvedest kasu saajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid kattuvad.
    Need põhimõtted takistavad avalikus sektoris väärate otsuste tegemist. Näiteks välistatakse võimalus, kus maksu mitte maksvad indiviidid otsustavad maksukohuslaste üle (Rootsi rikaste parlamendisaadikute näide).
    54. Milles seisnesid keinsismi tekkepõhjused ja olemus avaliku sektori rolli
    käsitlemisel: tööhõive probleem ühiskonnas ja selle käsitlemine avaliku
    hüvena?
    Keinsismi põhilise tekkepõhjusena nähakse USA-s 1930. aastatel Suure Depressiooniga kaasnenud massilist tööpuudust. Olukord nõudis lahendusi kriisi ületamiseks ja Keynes pakkus enda teooria välja.
    Keinsism nägi ette, et avaliku sektori laiendamine võib tööpuudust leevendada läbi suuremate valitsuskulutuste ja maksude alandamise läbi. Eelarvetasakaal ei pea säilima ehk valitsuse kulud võivad olla ka suuremad kui tulud.
    Tööpuuduse leevendamiseks võeti avaliku sektori rahanduse eesmärgiks täistööhõive saavutamine, mitte maksude ja avaliku sektori väljaminekute omavaheline kohaldamine.
    55. Kes ja mis suunas arendas pärast II maailmasõda edasi:
    • avalike hüvede teooriat?
    • avalike ettevõtete teooriat?
    • põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat?
    • demokraatia majanduslikku teooriat?
    • optimaalse maksustamise teooriat?
    • maksuintsidentsi teooriat?
    Avalike hüvede teooriat arendasid algselt edasi Samuelson ja Musgrave, kes tõid välja tingimused, mis iseloomustavad avalike hüvede pareto-optimaalset mahtu. Walras täiendas oksjonipidaja mudelit. Selgus, et teiste kulul liugu laskjate probleemi ei saa endiselt lahendada ja valitsus ei pruugi alati Pareto-efektiivse lahenduse poole püüelda.
    Avalike ettevõtete teooria baseerub Knut Wickselli ekvivalentsusprintsiibil. Wickselli hinnakujundusreegel näeb ette, et avalike ettevõtete poolt pakutavate hüviste hinnad peavad lähtuma piirkuludest vastavalt ekvivalentsusprintsiibile. Teooria arvestab, et hindade kõrvalekaldumine piirkulust võib tuleneda mastaabiefektist ja avaliku ettevõtte poliitilistest kohustustest.
    Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid Wickselli teooriast edasi Buchanan ja Tullock, töötades välja kaheastmelise otsustusprotsessi. Üleriigilisel tasemel reeglite üle otsustades nõutakse ühehäälsust, kuid reeglite rakendamisel enam ühehäälsust ei nõuta. Teooria loob võimaluse, et enamuse poolt vastuvõetu laieneb ka vastuhääletanud vähemusele ja seetõttu muudab otsused suvaliseks. Arrow paradoks näitab, et võivad tekkida halvad kollektiivsed otsused selles mõttes, et tulemus sõltub nende hääletusele panemise järjekorrast.
    Demokraatia majanduslik teooria lähtub Downsi seisukohast , et poliitikud järgivad valijate eelistusi ja peavad neid õigeks vaid seetõttu, et nad soovivad riigivõimu juurde jõuda. Downs käsitleb ka mediaanvalija mõsited, mille alusel valivad erakonnad mediaanvalija ja kujundav enda poliitika sellest lähtuvalt. Teooriat arendavad Nordhaus, Hibbs, Alesina jt, kes toovad sisse konjunktuuritsüklid.
    Optimaalse maksustamise teooria näeb ette, et kõigepealt võetakse aluseks soovitav maksusumma ja uuritakse, kuidas seda kõige paremini jaotada üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Otsitakse lahendust , mis kutsuks ressursside paigutuses esile võimalikult vähe moonutusi. Peale II MS arendasid teooriat Diamond ja Mirrlees. Teooria on küll teaduslikult huvitav, kuid ei käsitle institutsioone, kus kulu- ja tulupoliitilisi otsuseid vastu võetakse ja seega ei saa seda maksustamisel reaalselt rakendada (puudub maksustamise poliitiline dimensioon ??)
    Maksuintsidentsi teooria uurib, kes tegelikult maksukoormust kannab. Teooriat arendas Harberger, kes uuris mingile objektile kehtestatud maksu mõjul toimunud muutuseid sissetulekutes ja asendusefekte. Selle alusel näitab ta, milliseks maksuintsidents kujuneb. Ühtseid hinnanguid ei võimalda siiski anda.
    56. Millised on poliitiliste konjunktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris?
    Nordhaus arvab , et tsükleid põhjustab valitsuse motivatsioon kujundada soodne majandusolukord just valimiste ajaks. Valimistevahelisel ajal lepib valitsus kriisiga , mida valimisaegne soodne olukord võib kaasa tuua.
    Hibbs arvab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid (vasakpoolne või parempoolne).
    Alesina ja Rosenthal leiavad, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega.

    6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA


    57. Milles seisneb anarhia majanduslik olemus ja selle puuduste ületamise vajadus
    avaliku sektori tekkepõhjusena?
    Anarhia majanduslik olemus seisneb selles, et puudub avalik sektor koos oma institutsioonide ja maksudega. Igaüks võib vabalt enda heaksarvamise kohaselt tegutseda ka siis, kui see tegevus teiste soovidega vastuolus on: indiviidil on täielik vabadus. See aga toob kaasa kaks probleemi.
    (1) Esiteks puuduvad ka institutsioonid, mis inimeste vabadusi teiste kallaletungi eest kaitsevad . Hobbesi järgi puhkeks kõigi sõda kõigi vastu.
    (2) Teiseks ei saaks inimesed teostada mingeid ühiskondlikke tegevusi, mis tuginevad mingitele majanduslikele huvidele. Ei saaks tekkida ja areneda tööjaotust, sest inimestel ei ole motivatsiooni panustada, kui nad teavad, et nende töö tulemusel ei ole majanduslikku kaitset: seda võivad kõik kasutada.
    Kokkuvõttes tuleb välja, et avaliku sektori koordinatsioonita on ühistegevus väga kulukas . Nende probleemide ületamiseks on tarvis avaliku sektori institutsioone, kes tegevust organiseeriksid ja vähendaksid teiste kulul “liugu laskjate” probleemi.
    58. Kuidas toimib põhiseaduslik leping anarhia ületamise vahendina: selle
    totalitaarne ja demokraatlik käsitlus?
    Põhiseaduslik totalitaarne käsitlus näeb ette, et anarhia ületamiseks peavad indiviidid loobuma kõikidest enda vabadustest ja allutama end absoluutse võimuga institutsiooni käskudele. Vastutasuks kohustub see institutsioon indiviidi heaolu eest hoolitsema.
    Demokraatlik käsitlus soovitab absolutistliku võimu asemel kasutada õigusriiklikku demokraatiat. Selle järgi peavad indiviidid loobuma vaid õigusriigi eksisteerimiseks hädavajalikest õigustest, mis otseselt lubaksid kõigi sõda kõigi vastu. Samuti on organiseeritud ühise otsustamise õigused ja otsuste elluviimine .
    59. Milles seisneb põhiseadusliku lepingu käsitluses õigusriigi ja teenindusriigi
    olemus?
    Õigusriik määrab täpselt kindlaks üksikute indiviidide vabaduste piirid. Indiviididel on vabadus vaid enda käsutuses olevaid ressursse käsutada. Õigusriigis tekib turumajandusliku vahetussuhte alus, kuna see ühendab lepinguvabaduse inimeste omakasu maksimeerimisega. Piiranguna ei saa indiviid loobuda vabadusõigusest ja rakendada lepinguõigust lepinguõiguse enda suhtes. Põhiõiguste puhul on kehtestatud normid, mille puhul on probleemiks optimaalse tasakaalu leidmine olukordades , kus ühte normi leevendades (kui kaua kedagi kinni hoida) võib suurendada mingit teist hirmu (terrorioht).
    Teenindusriik käsitleb ühise otsustamise reegleid. Ühiseid otsuseid on tarvis siis kui ilmnevad ühised vajadused, ehk vajadused, mida indviid üksinda rahuldada ei suuda (nt riigikaitse, tervishoid , teedeehitus jne). Neid otsuseid ei saa teha konsensusnõuet rakendades, kuna sedasi saaks iga indiviid kasutada vetoõigust, mis muudaks läbirääkimised liiga kulukaks.
    60. Miks peab otsustamise põhiseaduslikul tasemel rakendama konsensusnõuet ja
    milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas?
    Põhiseaduse muutmisel peaks konsusensusnõuet rakendama sellepärast, et põhiseaduse enda heakskiitmisel on konsensusnõuet rakendatud.
    Tänapäeva praktikas delegeeritakse põhiseaduse muutmise õigust rohkem parlamendile. See kujutab endast ohtu, et parlament ehk agendid iseseisvuvad ja indiviidid ehk printsipiaalid kaotavad enda suverääni õigused.
    61. Miks rahuldutakse otsustamise igapäevasel tasemel enamusotsustamise
    põhimõttega?
    Võrreldes konsensusreegli ja ühe isiku otsusega vähendab enamusotsustamine otsuseni jõudmise protsessi keerukust ( konsensus ) ja väldib ühe isikuga seotud suvalisuse ohtu.
    62. Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga
    seotud kulu optimaalse otsustusreegli valikut?
    Konsensusliku otsuse puhul on otsuse vastuvõtmise komplitseeritus kõrge kuid otsuse suvalisus madal. Ühe isiku otsuse puhul on komplitseeritus madal kuid otsus võib olla suvaline , sest ei hõlma kõikide seisukohti.
    Enamusotsuse puhul on komplitseerituse ja suvalisuse tase otsustusreeglitega võrreldes vahepealne.
    63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku
    tegemise olemus?
    Hääletusreegli valimine sõltub otsuse tähtsusest. Kui otsus on kõikide indiviidide seisukohast väga tähtis (näiteks põhiõigust puudutav), siis tuleb rakendada konsensusreeglit. Igapäevase otsuse puhul on mõistlikum kasutada näiteks kohalolijate lihtsat häälteenamust.
    64. Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas
    või otsustuskogus?
    Lihtsat häälteenamust, ehk 50% + 1 reeglit rakendatakse tavapärasemate otsuste puhul. Erijuhtudena (tähtsamad otsused) rakendatakse kvalifitseeritud häälteenamust. Mida tähtsam on otsus, seda suuremat häälteenamust nõutakse.
    65. Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraatia erinev mõju ühiskondliku
    otsustusprotsessi kuludele?
    Otsedemokraatia kulud on suuremad, sest palju suurem arv inimesi peab omavahel läbirääkimisi pidama . Kui nende asemel teevad otsuseid neid esindavad valitud inimesed, vähenevad ka läbirääkimise kulud vastavalt sellele, kui suured mõlemad kogumid on.
    66. Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh
    kompetents ?
    Loogikast lähtudes tuleb arvestada, et põhiseaduse reformi teostamise kompetents peab jääma indiviididele, sest põhiseaduse võtavad vastu indiviidid. Valitsusel on indiviidide poolt delegeeritud kompetents. Buchanani ja Tullocki sõnul on legitiimne vaid konsensuslikult vastuvõetud põhiseadus . Praktikas ei ole võimalik konsensust saavutada, vaid tuleb püüelda võimalikult sellele lähedase häälteenamuse poole.
    67. Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hayek)
    põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraktsed reeglid; süsteemide
    konkurents ja evolutsiooniline parema võidukäik?
    Spontaanne kord tekib indiviidide vastastikuse toime tulemusena. Seda ei saa luua teadlikult moodustatud institutsioon. Seega ei saa turg tekkida planeeritud organiseerimise tulemusena, vaid see tekib indiviidide iseseisvast nõudlustest ja pakkumisest.
    Abstraktsed reeglid on keskkond, milles spontaanse korra evolutsioon toimub. Need on raamtingimused, nagu nt omandi- ja konkurentsiõigus.
    Nii spontaanne kord ja abstraktsed reeglid tekivad evolutsiooni käigus. Selektsiooniprotsessi elavad üle parimate abs. reeglitega grupid, kes muutuvad valdavaks.
    Käsitlus võimaldab paremini mõista riikide ajaloolist arengut. Majanduslik areng on osutunud kiiremaks riikides, kus süsteem soosis majanduslikult efektiivseid omandiõigusi.
    68. Milline mõju on on erinevatel otsustusreeglitel ja avaliku sektori tegevuse
    aktiivsusele?
    Võib eeldada, et kui kõik indiviidid valitud reeglit tunnustavad, siis on aktiivsem see AS, kus ei kehti konsensuslik reegel, sest nemad suudavad rohkem otsuseid teha. Kogukonnas, kus kehtib konsensuse reegel, nõuab iga otsuse tegemine tohutuid läbirääkimisi.
    69. Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus
    ühiskonnas kehtivatest reeglitest?
    Avaliku sektori tegevust positiivselt hindavad indiviidid pooldavad otsuste vastuvõtmisel madalamat poolthäälte osatähtsust, sest siis jõuab AS rohkem ära teha. Need, kes hindavad rohkem individuaalset otsustamist ja tegevusvabadust, eelistavad kõrgemat konsensuse lähedust. Need, kes AS-i positiivselt hindavad, eelistavad ilmselt ka suuremat AS mahtu.

    7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA


    70. Millist liiki turutõrkeid esineb?
    Erinevate turutõrke vormidena on konspektis toodud konkurentsitõrked, avalikud hüvised, välismõjud , infotõrked ja tööpuudus .
    71. Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke?
    Tõrge tekib näiteks tervisekindlustusturul, kus mõlemad pooled ei valda olukorrast täielikku infot ning seega tekiks ilma reguleerimata olukord, kus ravikulud oleksid ühe indiviidi jaoks väga kõrged. AS sekkub, pakkudes kindlustusteenust avaliku hüvisena läbi avaliku sektori ettevõtte.
    Samuti tekib turutõrge nt kasutatud autode turul. Auto müüja on auto seikukorras rohkem informeeritud kui potentsiaalne ostja. Veel enam, auto müüjal võib olla motivatsioon seda infot ostjale mitte avaldada. Samuti on suurem soov autot müüja nendel auto-omanikel, kelle autol on midagi viga. See on ka põhjus, miks autopoe sõiduplatsilt lahkudes auto hind kukub üsna palju. Turutõrke iseloom seisneb selles, et heade autode omanikel võib olla raskusi õiglase hinna saamiseks, sest info asümmeetria tõttu ei tea potentsiaalne ostja, kas tegu on halva või hea autoga . Kirjeldatud turutõrget on võimalik turul endal lahendada: nt tehniline läbivaatus enne kontrolli, garantiid vms.
    72. Millised probleemid tekivad seoses loomuliku monopoli tingimustes pakutavate
    hüvistega: mastaabiefektita olukorras? kasvava mastaabiefektiga olukorras?
    Kui mastaabiefekt puudub, siis tähendab see, et tootmise suurenedes ühiku tootmiskulud jäävad samaks. Monopoli puhul on probleemiks, et ta võib tarbijalt küsida piirkulu ületavat hinda ja seetõttu väheneb tarbijakasu. Sellisel juhul on AS-il ülesandeks võimaldada turul konkurents, mis hinnad piirkuludele lähendaks.
    Kasvava mastaabiefektiga olukorra puhul alanevad tootmiskulud ühe ühiku tootmise kohta tootmismahu kasvades. Sellisel juhul võib loomuliku monopoli korral hind tarbija jaoks odavamaks muutuda kui konkurentsi korral. Sellisel juhul on AS-il ülesandeks tagada, et loomulikul teel monopolistaatusesse jõudnud ettevõte ei hakkaks nõudma liiga kõrget monopoolset kasumit. Sageli võetakse ettevõte riigiasutuse omandusse (AS Eesti Energia jt).
    73. Millised probleemid tekivad seoses ühiselt kasutatavate ressurssidega?
    Peamised probleemid tekivad seoses avalike hüvide pakkumise rahastamisega, sest turg ise ei sooviks seda teha (vähemalt samadel tingimustel, kui suudaks AS). Turg ei soovi avalikke hüviseid rahastada peamiselt sellepärast, et nendel puudub välistatavus ehk neid saaksid tarbida ka need, kes nende eest maksnud ei ole ( majaka näide).
    74. Millised probleemid tekivad seoses meritoorsete (välismõjudega) hüvistega?
    Probleem tekib sellest, et kauba tootmisel või tarbimisel tekib nende hüviste puhul positiivne või negatiivne välismõju, mis turutingimustel hinnas ei kajastu, sest ostja tahab maksta ainult tema juures avalduvate tarbimistulemuste eest. Hind ei kajasta ühiskondlikku väärtust. Positiivsete välismõjude korral jääb hind tegelikust kasulikkusest madalamale ja seega vähendab pakkumist. Negatiivsete välismõjude korral on hind ühiskondlikest kuludest madalam ja seega suurendab nõudlust rohkem kui oleks õiglane. AS sekkub mõjude internaliseerimise kaudu.
    75. Millised probleemid esinevad ühiskonnas seoses tööjõu rakendamisega?
    Probleemid tekivad seoses sellega, et tööjõud on üheltpoolt tootmise sisend , mille nõudmine kujuneb vastavalt hinnale tootmiseks vajalikus mahus . Teiselt poolt on inimese kindlustamine tasuva tööga tema “eksistentsi alus”. Turul ei pruugi paljude inimeste tööjõu järele alati nõudlust olla ning seega on õige kui AS kasutab enda võimalusi, et suurendada ja stabiliseerida nõudlust tööjõu järele. Üks võimalus on inimeste töötamine AS-is.
    76. Milles seisneb avaliku sektori tõrke olemus ja millist liiki avaliku sektori tõrkeid
    esineb?
    AS tõrke olemus seisneb AS institutsioonide ja asutuste teatud tingimustes kehvas toimimises. Mõnede tõrgetena võib nimetada bürokraatia kohmakust, põhjendamatuid kulusid ja korruptsiooni.
    77. Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne
    irratsionaalsus?
    Nt avaliku hüvise puhul ei ole indiviidil mõistlik üksinda kahjuritõrjet teha, kui on teada, et mõni teine ei kavatse samuti tõrjet teha ning seetõttu oleks kahjurid õige varsti tagasi. Kollektiivselt jääbki sellisel juhul tõrje tegemata (mis on irratsionaalne ), kuna individuaalselt ei ole selle tegemine mõistlik ehk tõrje mittetegemine on ratsionaalne.
    78. Millised on kooskõlalise ühiskondliku otsustusprotsessi (eelistuste jada)
    kujunemise võimalused?
    Otsedemokraatia korral oleneb lõpptulemus sellest, kuidas valijatele alternatiivid otsustamiseks esitatakse. Äärmuslike alternatiivide esitamise korral on suur tõenäosus kooskõlalise eelistuste jada saamiseks. Selgelt mitteeristatavate alternatiivide kahekaupa hääletusel võib tekkida olukord, kus lõpptulemus sõltub hääletusele panemise järjekorrast ja et järjestusest tekivad vastuolulised tsüklid .
    Rahulolematus on tavaliselt seda suurem, mida napima enamusega parim alternatiiv valitakse. Neid probleeme saab leevendada valimissüsteemide arendamisega, andes näiteks alternatiividele erineva kaalu või andes valijatele teatud hulga hääli, mida tuleb jaotada.
    Otsedemokraatia on reaalsuses suuremates kogukondades harva kasutatav.
    79. Millised funktsioonid on poliitikutel ühiskondlikus otsustusprotsessis – miks
    neid rakendatakse?
    Poliitikute ülesanded esindusdemokraatia korral on valijate eelistuste uurimine ja parteiprogrammide valijatele tutvustamine ja selgitamine . Seoses sellega, et programmid on keerukad, on aina tähtsamal kohal ideoloogiate selgitamine.
    Valituks saades on poliitikute ülesandeks oma programmid selliselt ellu viia, et saavutataks optimaalne avaliku sektori toimimine .
    80. Milles seisneb ühiskondliku (demokraatliku) ja turuprotsessides toimuva
    majandusliku hääletamise põhimõtteline erinevus?
    Nii ettevõtted kui poliitikud üritavad enda omakasupüüdlikke eesmärke saavutada. Ettevõtete puhul sunnib konkurents ettevõtjaid tarbijate vajadusi parimal viisil rahuldama (muidu hääletavad tarbijad teise toote poolt).
    Poliitikute puhul sunnib konkurents neid avaliku sektori tegevust valijate eelistustega vastavusse viima (muidu hääletatakse teise poliitiku poolt).

    8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED


    81. Milline on individualiseeritavate ja avalike hüvede olemuslik erinevus
    välistamisvõimaluse ja rivaliteedi alusel?
    Individualiseeritavate hüviste puhul kehtib välistamisprintsiip, mis väljendub selles, et hüvise tarbimise eest maksmisest keelduvad indiviidid saab nende tarbimisest kõrvale jätta. Avalike hüviste puhul ei saa indiviide avaliku hüve tarbimisest kõrvale jätta ka siis, kui nad selle loomiseks panust ei anna (üleujutuste kaitserajatiste näide, riigikaitse).
    Individualiseeritavate hüviste puhul kehtib ka turul valitsev rivaliteet ehk ühe indiviidi poolt tarbitavat kaupa ei saa pärast tarbida ükski teine indiviid (juba söödud leiba ei saa teist korda enam süüa). Avalike hüvede tarbimises ei ole rivaliteeti ehk hüve tarbimine ühe indiviidi poolt ei vähenda võimalusi seda tarbida teisel indiviidil (mälestussammast saavad teised ka vaadata).
    82. Käsitlege silla näitel välistatavuse ja rivaliteedi probleemi?
    Välistamatus tähendas, et tarbimise eest ei maksta. Silla näitel võib arvata, et välistatavuse võimalus siiski esineb sillamaksu näol. Siiski vähendab see silda ületavate tarbijate arvu, eemaldades need, kellele silla ületamisest saadud kasu jääb allapoole ületamise hinda (MBB ja B>C, siis järelikult peab olema A>C).
  • Kõigil on võimalik anda toetus oma eelistusele.
  • Hääletus ei sõltu ebaolulistest alternatiividest.
  • Enne hääletust ei tehta alternatiivide osas mingit eelvalikut.
    134. Milles seisneb Arrow teoreemi olemus?
    Arrow tõestas, et kui on tegemist kolme või enama hääletajaga, siis pole olemas kõiki stabiilsustingimusi rahuldavat mehhanismi.
    135. Milles seisneb ühe- ja mitmetipuliste eelistuste olemus?
    Ühetipuliste eelistuste korral on kasulikkustaseme maksimumi korral olemas ainult üks AH-de kogus.
    Mitmetipulise eelistuse korral eksisteerib mitu võimalikku AH kogust, mis võivad anda kasulikkuse maksimumi.
    136. Millist hääletajat nimetatakse mediaanhääletajaks? Kuidas
    mediaanhääletaja välja selgitatakse?
    Mediaanhääletaja on mingi tunnuse alusel järjestatud hääletate rea ( variatsioonirea ) keskmine liige. Kõigepealt kontrollida, kas kõigil hääletajatel on ühetipulised eelistused. Kui on, siis saab hääletajad järjestada nende eelistatuima alternatiivi järgi ja leitakse mediaaniks olev alternatiiv.
    137. Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto-efektiivseks?
    Mediaanhääletaja eelistused ei peegelda ühiskonna eelistusi isegi siis, kui need on ühetipulised. Enamushääletusel saadav tulemus on Pareto-efektiivne ainult siis, kui kõik indiviidid maksavad võrdset maksu ja saavad avalikust hüvest võrdse kasulikkuse.

    13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL


    138. Millistel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel tekivad konfliktid era-
    ja avaliku sektori tegevuste piiritlemisel?
    Objektiivse poole pealt kahtlustatakse, et poliitikud koondavad oma võimu tugevdamise nimel avalikku sektorisse tegevusi, milles erasektor oleks efektiivsem.
    Subjektiivselt süüdistavad avalikku sektorit ebaefektiivsuses huvigrupid, kes sooviksid monopoolseid avaliku sektori ettevõtteid hoopis enda omandusse saada.
    139. Millistes tegevusvaldkondades tõstatub seoses turutõrgetega avaliku
    sektori sekkumise vajalikkuse ja vormi küsimus?
    • Avalike hüvede puhul tekiks alapakkumine;
    • mittetäieliku konkurentsi valdkondades (energeetika, veevarustus , kanalisatsioon jne) hoiab AS ära monopolide kuritarvituse;
    • positiivsete välismõjudega hüviste puhul tekiks alanõudlus (nt haridus );
    • riigile strateegilise tähtsusega ressursside omamine ( maavarad , metsareservid jne);
    • tööhõive kindlustamine.

    140. Miks ei ole avalike hüvede pakkumise valdkonnas otsest vastuolu era- ja
    avaliku sektori vahel?
    Kui hüvis on määratud avalikuks hüveks, siis on juba iseenesest selge, et erasektor seda ise pakkuda ei suuda (samadel tingimustel) ja seega ei teki nende vahel ka konkurentsi. Küsimus on pigem selles, kas mingi hüvis ikkagi vastab avaliku hüvise tingimustele või mitte.
    141. Millised valikud on avalikul sektoril sekkumiseks monopoolsusega
    seotud probleemide ületamiseks?
    Monopoolse ettevõtte (või selle loomulikust monopolist osa) AS-i omandusse võtmine juhul kui tegemist on ühiskonna enamiku huvisid puudutava strateegilise ettevõttega, mille tegevusega on seotud ka olulised välismõjud.
    142. Kas avalik sektor peaks pakkuma positiivse välismõjuga hüviseid?
    Jah, sellepärast, et ühiskonnale on kasulikum tagada kõigile hariduse saamise võimalus. See suurendab majanduspotentsiaali ja sidusust.
    Hädavajaliku teenuse, nagu näiteks tervishoiu, pakkumine suurendab samuti ühiskonna sidusust läbi solidaarsuse - selle saamine ei saa sõltuda maksevõimest.
    Sotsiaalkindlustus pakub ühiskonnale kindlustunnet tuleviku suhtes.
    143. Milline on riigi roll inimeste tööhõive tagamisel?
    Ühelt poolt hoolitseb AS reguleerimise eest, et erasektoris ei saaks inimest liiga lihtsalt tööst ilma jätta. Teiselt poolt pakub AS inimestele ise tööd, sh sotsiaalabi heakorratööde abil.
    144. Millised on avaliku sektori sekkumise vormid hüviste pakkumisse?
    AS võib hüviseid ise toota, tellida avalik-õiguslikelt või eraettevõtetelt või toota riigile kuuluvas eraettevõttes.
    145. Mille poolest erinevad riigi äriühingu ette seatud eesmärgid eraettevõtte
    eesmärkidest?
    Äriühingu eesmärgiks on kasumi teenimine. AS-i asutuse eesmärgid võivad olla:
    • teenuse hinna madalal hoidmine, et toetada inimeste heaolu ja ettevõtete konkurentsivõimet;
    • kõigi regioonide ühtlane teenindamine;
    • liidriroll keskkonnasäästlikkuses;
    • liidriroll töötajate arenguvõimaluste ja ja sotsiaalse kaitse tagamisel;
    • kogu majanduse arengut toetav innovatsiooniriskide võtmine;
    • riigikaitse valmisoleku tagamine.

    146. Mis põhjusel ei suuda riigivõim regulatsioonide abil tagada ühiskondlike
    piirangute arvestamist eraettevõtetes?
    Ühiskondlikud eesmärgid on keerulisemad ja võivad ajas kiiresti muutuda. Eraettevõtetel on omakasupüüdlikud eesmärgid (mitte ühiskondlikud). (konspektist selget vastust ei leidnud)
    147. Millistel ajaloolistel põhjustel osutus avaliku sektori sekkumine
    vajalikuks ja kuidas on ajaloolised tingimused muutunud?
    • USA-s 1930. aastate alguses alanud Suur Depressioon näitas, et vaba turumajandus võib sattuda kriisi, mis toob kaasa sotsiaalseid rahutusi.
    • II m-sõda põhjustas probleeme, mida ei saanud ühiskonna stabiilsuse huvides jätta eraettevõtetele kasumi teenimise vahendiks .
    • N-Liidu industrialiseerimisele tuli vastukaal organiseerida.
    • Süvenev protektsionism oli maailmamajanduse lõhkunud piiratud konkurentsiga rahvuslikeks majandusteks - oli vaja riigivõimu sekkumist kohalikesse monopolidesse ja toetama majandust rahvusvahelises konkurentsis.

    Pärast II m-sõda hakkasid need põhjused kaduma. Tehnoloogia ja institutsioonide areng muutis otsese sekkumise vähem vajalikuks. Suurenes ühiskonna kriitika riigile kuuluvate ettevõtete ebaefektiivsuse suhtes. Algasid erastamised.
    148. Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust?
    Efektiivse tootmisega võrreldes toodetakse liiga suure sisendite kogusega. Sisendid on kas valesti kombineeritud või neid raisatakse (X- ebaefektiivsus ).
    149. Kas avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb tootmise sisestest või
    tootmisvälistest põhjustest?
    Tootmisvälistest põhjustest.
    150. Milliste põhjustega seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat
    efektiivsust ?
    • Ühiskonna huvid on keerulisemad, mis muudab nende fikseerimise seadustes ja lepingutes sageli võimatuks;
    • keskkonnatingimused ja ühiskondlikud suhted muutuvad ja seda ei suudeta seaduste ja lepingute koostamisel ette näha;
    • AH-de pakkumisega seotud kompensatsiooni kokkuleppimine on raske, sest neid on raske praktikas mõõta;
    • tõhusaid seadusi on poliitilise komplitseerituse tõttu raske läbi suruda;
    • seaduste ja lepingute täitmise kontroll võib osutuda kallimaks kui AS-i oletatav ebaefektiivsus;
    • väga pika tasuvusajaga projekte võib julgemalt ette võtta riik;
    • korrumpeerunud ametnikkonna puhul erastamine ei likvideeri korruptsiooni.

    Varade omanikuna on AS-il täielik kontroll AH pakkumise üle ja õigus omandi abil loodud kasumit ühiskondlikes huvides paigutada.
    151. Mis muudab raskeks avaliku ja erasektori efektiivsuse võrdluse?
    Erasektoris on tavaliselt töötajate kohustused selgelt piiritletud , sisendeid ja väljundeid saab jälgida ja nende vaheline seos on mõõdetav. Avaliku halduse suhtes need tingimused ei kehti.
    152. Mis põhjustel on ametniku töö tulemuslikkuse hindamine keerulisem
    erasektori töötaja töö tulemuslikkuse hindamisest?
    AS-is on töötajatel palju eesmärke, mis on kvalitatiivselt erinevad, ametnike töö on objektiivse rajata.
    153. Mida selgitab Parkinsoni seadus?
    Ametnik soovib suurendada alluvate, mitte konkurentide, arvu. Ametnikud loovad üksteisele tööd.
    154. Selgitage nõudluse elastsuse mõju avaliku teenuse hinnale?
    Nõudlus on elastne kui hinna tõustes 1%, väheneb nõudlus >1%.
    Nõudlus on mitteelastne kui hinna tõustes 1% väheneb nõudlus
    • .DOC Laadi alla originaalfail 65 lk · .doc · 90 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Avaliku sektori ökonoomika #1 Avaliku sektori ökonoomika #2 Avaliku sektori ökonoomika #3 Avaliku sektori ökonoomika #4 Avaliku sektori ökonoomika #5 Avaliku sektori ökonoomika #6 Avaliku sektori ökonoomika #7 Avaliku sektori ökonoomika #8 Avaliku sektori ökonoomika #9 Avaliku sektori ökonoomika #10 Avaliku sektori ökonoomika #11 Avaliku sektori ökonoomika #12 Avaliku sektori ökonoomika #13 Avaliku sektori ökonoomika #14 Avaliku sektori ökonoomika #15 Avaliku sektori ökonoomika #16 Avaliku sektori ökonoomika #17 Avaliku sektori ökonoomika #18 Avaliku sektori ökonoomika #19 Avaliku sektori ökonoomika #20 Avaliku sektori ökonoomika #21 Avaliku sektori ökonoomika #22 Avaliku sektori ökonoomika #23 Avaliku sektori ökonoomika #24 Avaliku sektori ökonoomika #25 Avaliku sektori ökonoomika #26 Avaliku sektori ökonoomika #27 Avaliku sektori ökonoomika #28 Avaliku sektori ökonoomika #29 Avaliku sektori ökonoomika #30 Avaliku sektori ökonoomika #31 Avaliku sektori ökonoomika #32 Avaliku sektori ökonoomika #33 Avaliku sektori ökonoomika #34 Avaliku sektori ökonoomika #35 Avaliku sektori ökonoomika #36 Avaliku sektori ökonoomika #37 Avaliku sektori ökonoomika #38 Avaliku sektori ökonoomika #39 Avaliku sektori ökonoomika #40 Avaliku sektori ökonoomika #41 Avaliku sektori ökonoomika #42 Avaliku sektori ökonoomika #43 Avaliku sektori ökonoomika #44 Avaliku sektori ökonoomika #45 Avaliku sektori ökonoomika #46 Avaliku sektori ökonoomika #47 Avaliku sektori ökonoomika #48 Avaliku sektori ökonoomika #49 Avaliku sektori ökonoomika #50 Avaliku sektori ökonoomika #51 Avaliku sektori ökonoomika #52 Avaliku sektori ökonoomika #53 Avaliku sektori ökonoomika #54 Avaliku sektori ökonoomika #55 Avaliku sektori ökonoomika #56 Avaliku sektori ökonoomika #57 Avaliku sektori ökonoomika #58 Avaliku sektori ökonoomika #59 Avaliku sektori ökonoomika #60 Avaliku sektori ökonoomika #61 Avaliku sektori ökonoomika #62 Avaliku sektori ökonoomika #63 Avaliku sektori ökonoomika #64 Avaliku sektori ökonoomika #65
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 65 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    ASÖ eksami kordamisküsimused koos vastustega
    asö majandus avaliku sektori ökonoomika ökonoomika majandusteaduskond sektor hüvis indiviidid rahandus ökonoomika institutsioon kindlustus konkurents nõudlus

    Sarnased õppematerjalid

    Avaliku sektori ökonoomika
    66
    pdf

    Avaliku sektori ökonoomika

    seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse

    Avaliku sektori ökonoomika
    Rahanduse konspekt
    80
    docx

    Rahanduse konspekt

    on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes

    Riigirahandus
    Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused
    30
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

    1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes. Dünaamiline uurib ka muutumist ajas – kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess. 10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt

    Mikro ja makroökonoomika
    Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused
    15
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

    1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes. Dünaamiline uurib ka muutumist ajas ­ kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess. 10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ­ ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised ­ kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks ­ kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt

    Majandus
    Majandusteooria
    37
    doc

    Majandusteooria

    nind heaolu jaotus. Eriti aktuaalne on välismõjude probleem, kui ühe toote valmistamise kõrvalsaadusena tekib kahjulik produkt või põhitootest erineva nõudlusega hüvis. Avalik hüvis ­ tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandussubjekte. On kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses, sõltumata sellest, kas viimased soovivad neid kasutada või mitte. Tarbimisel ei kaota kogu oma väärtust, alles mingi piiri ületamisel võivad tarbijad osutuda rivaalideks. Avaliku hüvise kasutamise piirkulu on äärmiselt väike. Nulliga võrdub piirkulu, mitte avaliku hüvise tootmise kogukulu. Tarbimisest saadav kasulikkus peab olema võrreldav individuaalhüvistest saadava kasulikkusega. Spetsiifiline välismõju, mistõttu nende jaotamisel tekib turutõrge. Individuaalhüvis ­ selle tootmist finantseeritakse müügituludest. Optimaalse toodangumahu määrab nende hinna ja tootmise piirkulu võrdlus. Ostu kasulikkus on fikseeritud ostu sooritamisel makstud hinnaga

    Õigus
    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt
    29
    doc

    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

    Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus

    Majandus
    Majandusteooria kordamisküsimused
    13
    docx

    Majandusteooria kordamisküsimused

    tegutseda võrdse konkurentsi tingimustes. 84. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? Avalike hüviste pakkumise üle otsustavad ühiskonna poolt valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsustatult valitsuseks. Avalike hüviste pakkumise kogumaht ja struktuur sõltuvad valitsussektori kasutada olevatest tuludest ja ühiskonna eelistustest. 85. Millest koosnevad avaliku sektori kulud? Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis? Avaliku sektori tarbimiskulutused (G); riiklikud investeeringud; valitsuse tulusiirded (TR); riigivõla intressid. Suurim osa Eesti riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarvelistes kulutustest. Olulisemad kuluartiklid on veel majandustegevusega seotud väljaminekud, üldised

    Majandus
    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
    30
    docx

    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

    odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli) Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria ­ üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner ­ mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile ­ monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus.

    Majandusteadus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun