b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis; 8. 10
kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: (1punkt) a. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei b. Peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L c. Peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K d. Ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maskimeerivas koguses. 9. Sissetulekute suurenedes nihkub: (2 punkti) a. Eelarvejoon vasakule b. Eelarvejoon paremale c. Ükskõiksuskõver (ÜKK) vasakule d. Ükskõiksuskõver paremale. 10. Eelarvejoon iseloomustab: (1 punkt) a. Tarbijate suhtumist erinevatesse kaupadesse b. Tarbijate keskmise palga muutusi c. Iga konkreetse tarbija sissetulekut d. Tarbija valikud erinevate kaupade vahel. 11. Asenduse piirmäär näitab: (1 punkt) a. Asendusefekti suurust b
Valmis kogukasulikkus väheneb. Hinne 0,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. Küsimus 16 Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon Valmis koordinaatide alguspunktist. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Kui tarbija sissetulek on 20 € ning tarbimist kirjeldab juurersolev Valmis eelarvejoon, siis Hinne 1,0 / 1,0
Küsimus 15 Küsimuse tekst Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. Küsimus 16 Küsimuse tekst Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui tarbija sissetulek on 20 kr ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarvejoon, siis Vali üks või enam: kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha
võrdsed. Kuivõrd mõlema kauba hind on kaks siis on turul võimalik neid kaupu vahetada võrdses suhtes ehk üks ühele. Seega valib tarbija nüüd sellise tarbimiskomplekti mille korral ka tema soovib neid kaupu vahetada üks ühele (ehk samas suhtes). 3) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. Puuviljade hinna tähistame PX ja koguse QX ning köögiviljade hinna PY ja koguse QY. Nädalaeelarve ehk sissetulek on M. M=24; PX=2; PY=3 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. 15 Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest
Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d. Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline 5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist): a. Nihkub EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale b. Nihkub EJ paremale c. Nihkub EJ vasakule d. EJ-i ei mõjuta 6. Eelarvejoon näitab: a. Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b. Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse c. Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbja saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral d. Hüvise A kogust, millest tarbja on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B 7. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub: a. Rahaline sissetulek b. Ühe või mõlema hüvise hind c
). Sissetulekuefekt kui hind langeb, siis suhteliselt mõõdetuna selles kaubas on mul raha rohkem. Sissetulekuefekt on pos kui tegemist on normaalhüvisega, neg kui ktegemist on inferiooridega. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses valib tarbimiskomplekti. Tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidmise tarbimiseelarve. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Informatsiooni asümeetria olukord kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta.
toodete järgi. Turu tasakaalu puhul sobib pakutav hind tarbijale ning pakutav kogus tootjale. Ükskõik, milline muutus toimub, võib see kaasa tuua majapidamiste nõudluste kasvu või kahanemise ning sellega seoses peavad ka tootjad peavad oma pakkumisi korrigeerima. 5) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele. c) Tähista joonisel Pille optimaalne valik. Missugustes kogustes puuvilju ja köögivilju Pille ligikaudu tarbib. Selgita, missugune oleks puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär optimaalse valiku korral. Mida asendamise piirmäär iseloomustab? d) Oletame, et puuviljade hind tõuseb ja on nüüd 3 eurot kilo
Küsimus 9 Küsimuse tekst Alljärgnevast on korrektne: Vali üks: a. kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb c. kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel d. kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema Küsimus 10 Küsimuse tekst Sissetulekute suurenedes nihkub Vali üks: a. eelarvejoon paremale b. ükskõiksuskõver vasakule c. eelarvejoon vasakule d. ükskõiksuskõver paremale Küsimus 11 Küsimuse tekst Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: Vali üks: a. MUA/PB = MUB/PA b. MUA –MUB = PA/PB c. MUA*PA =MUB*PB d. MUA / PA = MUB / PB Küsimus 12 Küsimuse tekst Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: Vali üks: a. MUA/ PA = MUB / PB b
Vali üks: a. Pd/Pc b. ½ c. Pc /Pd d. MUc / MUd Küsimus 21 Sissetulekute suurenedes nihkub Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. ükskõiksuskõver paremale küsimus b. ükskõiksuskõver vasakule c. eelarvejoon paremale 8/17 Arvestustest 3.1 d. eelarvejoon vasakule Küsimus 22 Asendamise piirmäär Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. väheneb, kui antud ÜKKl allapoole küsimus liikuda b. on konstantne kõigis ÜKK punktides
Kujutada situatsioonid joonisel. 2. Oletame nüüd, et hüviste hinnad muutuvad: p1 p3 3, kuid p2 p4 6. Mis muutub tarbija valikutes? Kujutage eelmistel joonistel ka uued situatsioonid. 14420715420128.doc 4 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Lahendus. 1. Komplekti A valimisel on tarbija eelarvepiirang 3q1 3q2 12 , kust eelarvejoon q2 4 q1 . Cobbi-Douglse tüüpi eelistuste korral on hüviste asendamise piirmäär: MU 1 aq2 q MRS 2 . Kuna optimaalse komplekti korral peab asendamise piirmäär võrduma MU 2 bq1 2 q1 MU 1 p q2 hüviste hindade suhtega 1 , siis 1 q2 2q1 (optimaalne hüviste proportsioon MU 2 p2 2q1 eelistustest ja hindadest lähtuvalt)
· Kui sissetulek ei muutu: o E = 1 hinna-tarbimise kõver horisontaalne sirge o E > 1 hinna-tarbimise kõver negatiivse tõusuga o E < 1 hinna-tarbimise kõver positiivse tõusuga. - Joonis 17B - mitteelastne nõudlus - Joonis 17C - elastne nõudlus Joonis 17 B selgitus · Mitteelastne nõudlus E < 1 Hinna-tarbimise kõver positiivse tõusuga. · Kauba X hind muutub (langeb), eelarve ei muutu, teiste kaupade hinnad ei muutu, eelarvejoon nihkub ühest otsast. Esialgu tasakaal punktis L, hiljem kui Px langes, tasakaal punktis N. Näeme: · Px langes ja Qx kasvas, Py jäi samaks, Qy kasvas. Järelikult: kaupa Y ostetakse rohkem endise hinnaga, kuna sissetulek ei kasvanud, kulutused Y ostmiseks suurenesid ja kauba X ostmiseks tehtud kulutused vähenesid. Kui kogutulu (tarbija kogukulu) TR kahaneb kauba X hinna Px vähenedes ja koguse Qx kasvades, on mitteelastne nõudlus (selgitus:
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile.
Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. Tarbija võib valida suvalise punkti samal kasulikkuskõveral, ilma et ta kasulikkus muutuks. Seega on võimalik hüviseid üksteisega asendada mingis vahekorras kasulikkust mõõtmata. Samakasulikkuskõverad 1) on negatiivse tõusuga ehk langevad 2) täidavad kogu tarbimisruumi 3) ei ristu kunagi omavahel 4) on kumerad 7) Tarbimiseelarve ja selle graafiline esitus – eelarvejoon. Siiski ei ole kõik tarbimiskomplektid majapidamisele kättesaadavad. Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve – selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral.
muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab) 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused Samakasulikkuskõver- kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. o On negatiivse tõusuga ehk langevad o Täidavad kogu tarbimisruumi o Ei ristu kunagi omavahel o On kumerad GRAAFIK 7) Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus eelarvejoon Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida) Eelarvejoon-Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. GRAAFIK 8) Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine Samakasulikkuskõvera ning eelarvejoone puutepunkt(selle poolt kirjledatav tarbimiskomplekt-nullpunktist kaugeimal. + ÜLESANDED 3. Firmateooria 1) Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk
ostmiseks suurenesid, järelikult kauba X ostmiseks tehtud kulutused vähenesid. Kui kogutulu TR kahaneb kauba X hinna Px vähenedes ja koguse Qx kasvades on mitteelastne nõudlus Joonis 17C · E>1, tõus on negatiivne · Px langeb, Qx kasvab, tarbija kogutulu kasvab, elastne nõudlus. 2. Teise kauba hinna muutuse mõjurid Joonis 18 · Px ei muutu, Py muutub. Selgitatakse kuidas teise kauba hinna muutus mõjutab kauba x koguse muutust. Esialgne eelarvejoon Kk`, kauba X optimaalne kogus X1, kui Py langeb, on uus eelarvejoo K`k`` ja uus kauba X optimaalne kogus X2 · Järelikult Py langes, selle tulemusena kauba x kogus kasvas (X2>X1). Ühe kauba (Y) hina langus viib teise kauba (X) nõutava koguse kasvule., need on täiendkaubad, hinna- tarbimise kõver on pos. Tõusuga, ristelastsuse kof on neg. Joonis 19 · Px ei muutu, Py muutub-alaneb. Esialgne Ej on KK` hilisem on K`K``. Seega Py
omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest
omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest
Mingist punkist alates teise nõudlus kasvab, ilma et eelmise oma väheneks. Kogu heaolu kasvab, kui kõver ühtlaselt liiguks paremale-üles. Halvad kaubad On nagu pakkumiskõver. Näiteks halvad harjumused, suitsetamine jms. Heaolu ei kasva, kuid tarbimine kasvab. Samas mida rohkem tarbid, seda rohkem maksad. Mida rohkem tossad, suitse ostad, seda rohkem pead ka heaolu tagamiseks nikotiiniplaastreid (nt) tarbima. Küllastumine kaubast nagu nõgus graafik, tipud üleval. Eelarvejoon Eelarve kitsendus: xPx + yPy = M, x- kauba X kogus, y-kauba Y kogus. Px kauba X hind, Py kauba Y hind, M- eelarve (money, võib olla ka I-income). y=M / Py (Px/Py)x , siit saab arvutada kauba Y koguse y, mis on võimalik osta erinevate kauba X koguste korral (eelarvejoone funktsioon). Eelarvejoon kui palju erinevaid kombinatsioone (toodexKogus vs teine toodexKogus) ma saan osta. Joonis 1: Eelarvejoon Sissetulek Sissetulek -Px
b) Vale 22. Majapidamisteoorias eeldame, et kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 23. Samaväärsuskõvera puutuja tõus mingis punktis on võrdne asendamise piirmääraga. a) Õige b) Vale 24. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. a) Õige b) Vale 25. Hüviste asendamise piirmäär võrdub optimaalse tarbimiskomplekti korral suhtelise hinnaga. a) Õige b) Vale 26. Eelarvejoon on negatiivse tõusuga, sest piirkasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 27. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=5, siis järelikult on kaupade hinnad võrdsed. a) Õige b) Vale 28. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. a) Õige b) Vale 29. Hinna tõustes piirkasulikkus väheneb. a) Õige b) Vale 30. Madalama hinnaga toodete piirkasulikkus on alati madalam. a) Õige b) Vale 31
d) kahe hüvise omavahelist hinnasuhet. 24. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: a) MUA / PA = MUB / PB; b) MUA/PB=MUB/PA; c) MUA *PA = MUB *PB d) MUA –MUB = PA/PB; 25. Tarbija valikuteooria eeldab, et: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; b) tarbijatel on piiratud sissetulek; c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; d) kõiki nimetatuid. 26. Eelarvejoon näitab: a) hüvise A kogust, millest tarbija on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B; b) kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral; c) kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral; d) kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse. 27. Mõlema kauba hinna tõustes nihkub: a) eelarvejoon vasakule; b) eelarvejoon paremale; c) ükskõiksuskõver vasakule; d) ükskõiksuskõver paremale. 28
4. Majapidamine on otsustanud tarbida kahte hüvist (kogustes q1 ja q 2 ), mille hinnad on p1 4 ja p2 6 ning eraldanud nende ostmiseks 180 eurot ( c 180 ). Veel on teada, et hüviste nende koguste korral, mida eraldatud raha eest üldse osta saab, kehtib Gosseni I seadus (hüviste piirkasulikkus on koguste suurenedes positiivne ja kahanev), seega on tegemist traditsioonilise valikuprobleemiga. Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand ning kujutage eelarvejoon teljestikus, kus horisontaalteljel on esimese hüvise kogus ja vertikaalteljel teise hüvise kogus. Mida tähendavad arvud, mis tähistavad eelarvejoone otspunkte joonisel? Mida tähistab iga punkt eelarvejoonel? Mille poolest on eelarvepiirangut rahuldavad (eelarvejoonel paiknevad) komplektid erilised? Milliseid komplekte saaks majapidamine valida ja milliseid mitte? Näidake mõlemal juhul komplektide paiknemist joonisel.
3 60 3 10 4 40 2 8 5 20 1 6 10 1 4 30 3 2 50 5 0 Eelarvejoon Kui raha rohkem liigub joon paremale Näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve M Px Võrrand : Q y= - Q py p y x samaväärsuskõv er Sama
valmis loobuma, et saada juurde veel üks täiendav ühik neist hüvist X, ometigi jäädes seejuures samale ükskõiksuskõverale. Kumerate ükskõiksuskõverate korral on asenduse piirmäär MRS kahanev. Asenduse piirmäär väljendab ühe hüvise hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise lisaühiku kasuks, püsides samal kõvera, st samal kogukasulikkuse tasemel. Tarbija polt kogetavaid rahalisi piiranguid tarbimisel kajastab eelarvejoon. Eelarvejoon EJ e tarbimisvõimaluste sirge näitab graafiliselt kõiki võimalikke kombinatsioone, mida tarbija on suuteline ostma nominaalsissetuleku ja hüviste etteantud ühikuhindade korral. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid koguselisi kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve.
piirkasulikkus (MU) on 100 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 75 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 2 ja kauba B ühe ühiku hind on 1,5 . Järelikult: ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50 Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD
Väär Selle esituse hinded 0/1. Question10 Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question11 Punktid: 1 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question12 Punktid: 1 Eelarvejoon näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud sissetulekute ja olemasolevate hindade juures tarbida. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question13 Punktid: 1 Hinnaelastsus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus hinnas. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question14 Punktid: 1 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Vastus: Õige Vale Õige
VÄÄR Kui piirkasulikkus (MU>0) kahaneb, kas siis kahaneb ka kogukasulikus? VÄÄR << NEED OLID TARBIJA KÄITUMISTEOORIA KOHTA!!! ÜKSKÕIKSUSKÕVER>>> Asendamise piirmäär mõõdab: Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu Asendamise piirmäär: Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda Asenduse piirmäär näitab: Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks Eelarvejoon näitab: Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: Ühe või mõlema hüvise hind Hinna tõustes nihkub: Eelarvejoon vasakule Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 20 , siis: Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null. Majanduslik efektiivsus on: toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kulutustega
on ÜKK sirge ja asenduse piirmäär on hüvise kogus. konstantne. Hüviste piirkasulikkus: Kus MUX hüvise X piirkasulikkus MUY - hüvise Y piirkasulikkus MRSXY - asenduse piirmäär Eelarvejoon ÜKK ei näita, missugune hüviste kogus on optimaalne, s.o tagab maksimaalse rahulolu. Leidmaks vastust, peame teadma hüviste hindu ja tarbija kasutuses olevat rahasummat. Tarbija eealrvekitsenduse võrrand: x · px + y · py = M, Kus x hüvise X kogus, y - hüvise Y kogus Px hüvise X hind, py hüvise Y hind M rahasumma, mille tarbija kulutab eelduste kohaselt.
Omanditulu tähendab sissetulekuid järjestama erinevaid hüviste kogumeid vastavalt oma eelistusjärjestusele. põllumajandusliku või muu maa omandilt, patentidelt, autoriõiguselt, Ükskõiksuskõver on kõigi hüviste kogumite geomeetriline koht, mille kontsessioonidelt ja muudelt mittemateriaalsetelt aktivatelt, mida suhtes tarbijad on ükskõiksed (st ei oma eelistusjärjestust). Eelarvejoon omanikud saavad omandi kasutamise õiguse eest. Rahvamajanduse näitab kõiki neid hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud arvepidamise seisukohast on oluline just netoeksport, mis on kaupade ja hindade taseme ja sissetuleku korral. Tarbija tarbimine on tasakaalus teenuste ekspordi ja impordi väärtuse vahe. Makromajanduslikest eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis
tõusust ja kauba N hinna langusest. 7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py 8. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 €. Tarbijal on 26 €. Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C 9. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: kogukasulikkust. 10. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 11. Tarbija valikuteooria eeldab, et kõiki nimetatuid (tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust, tarbijatel on piiratud sissetulek ja tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust). 12. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. 13
Seega on koguse piiramise tulemusena saavutamata jäänud tarbija ja tootja hinnavarude summa 500 eurot. 3) Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus.
muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral. Eelarvejoon – Eelarvejoon (budget line) näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Eksogeenne muutuja – Eksogeenne muutuja (exogenous variable) on selgitav ehk mudeliväline muutuja Elastsus – Elastsus (elasticity) on tarbijate ja tootjate reageerimistundlikkust iseloomustav näitaja. Endogeenne muutuja – Endogeenne muutuja (endogenous variable) on selgitav ehk mudelisisene muutuja.
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida
ÜKSKÕIKSUSE TEOORIA Piirkasulikkuse teooria sisaldab eeldust, et rahulolu ja piirkasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetavad. Tegelikkuses on tavaliselt selliseid kvantitatiivseid hinnanguid raske anda. Sellest üle saamiseks kasutatakse eelistuste järjestamise ehk suhtarvude meetodit. Iga kaubakombinatsioon järjestatakse teiste kombinatsioonide suhtes lähtudes kogukasulikkusest. Tarbimistasakaalu seletamiseks tuleb kasutusele võtta täiendavad mõisted: ükskõiksuskõver ja eelarvejoon. Vaatleme probleemi, kus ehitusettevõtja on valiku ees: kas osta juurde tööjõudu (palgata) või osta uusi töö mehhaniseerimise vahendeid. Küsimus on: mitu mehhaanilist instrumenti kompenseeriks ühe töölise? Kui vastus oleks 5, siis kogukasulikkuse seisukohalt oleksid võrdsed järgmised kombinatsioonid: 20 töölist ja 10 instrumenti. 18 töölist ja 20 instrumenti 16 töölist ja 30 instrumenti
järjestamisest oma tarbimiseelistuste järgi. - Teatud kaupade kombinatsioonid on aga tarbija jaoks samaväärsed. - Isikud peavad tegema valikuid alternatiivsete kaupade vahel - Tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega - Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid - Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus Eelarvejoon Eelarvejoon näitab tarbija sissetuleku ja kaupade hindade vahekorda ehk seda kui palju võimaldab eelarve tarbida. Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste hindade muutudes Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves) Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse
Tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda, kui palju võimaldab eelarve tarbida. See võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui sissetulek suureneb, aga hinnad 3 ei muutu, siis eelarvejoon nihkub üles paremale, aga tõus ei muutu
eeldustel: Hüviseid ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust Hviste kasulikkust saab mõõta Tarbijate ostuvõime on piiratud Piiratudvahendeid kasutatakse hviste omandamisel selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur Kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel eelarvejoon (ka: eelarvepiir) - näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest
saadavat kasulikkust, mis võib olla ka negatiivne. Piirkasutlikkusteooria vaatleb ühte kaupa korraga. Kasulikkust mõõdetakse rahas ja tähistatakse tähega u. · Piirkasulikkus võrdub hinnaga. · Kordinaalsekasulikkuseteooria ehk ükskõiksusekõverateooria ehk samasuskõverateteooria(ÜKK)- kahest kaubast saadav kasulikkus, kus tarbija on erinevate kaupade kaubakoguste suhtes ükskõikne kuna tema kogukasulikkus kauba koguste muutudes ei muutu. · Eelarvejoon ehk tarbimisvõimaluste sirge Ettevõtteteooria- ehk firmateooria · Majanduslikus mõttes jagunevad ettevõtted kaheks: · Kasumit taotlevad ettevõtted · Kasumit ei taotle ja seadusandlikult kasumit jaotada ei tohi. MTÜ ja SA seaduse alusel loodud äriühingud. AS, OÜ, ÜO, TÜ · Ettevõttetulud · Tulu pole garanteeritud, slp on tuludest olulisem, keskenduda ettevõtte kuludele kus
Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust and tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus Küsimus 16 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejo alguspunktist. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordin Küsimus 17 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbija sissetulek on 20 kr ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarv Vali üks või enam: tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut !!! kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Tagasiside Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hü
42 0 0 Piirkasulikkus kulutatud krooni kohta on võrdne kui Anu ostab kaks pitsat ja kuus pudelit veini. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 24 4.4 Tarbimisvõimalused Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel? Majapidamise tarbimisotsused on piiratud majapidamise sissetulekute ning olemasolevate kaupade ja teenuste hindadega. Neid piire kirjeldab eelarvejoon. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada iseloomustab tabel joonisel 4.3. Joonisele 4
suureneb (väheneb); see on vähe väärtuslik kaup 9. Turu tasakaal, puudujääk, ülejääk. Turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil. Sellist olukorda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks, lühidalt- kaupade defitsiidiks. Olukord, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks. 10. Eelarvepiirang. Eelarve piirang ehk eelarvejoon – kõik, mis on eelarve sees on võimalikud, kõik, mis on väljas pole võimalikud (nt 10 kr eest saab 1 nätsu või nt 2 kommi jne). See on see, mille sees saab isik toimetada; kulutada tuleb niipalju, kui sul on reaalselt raha; tuleb elada oma raha eest, mitte võõra (st laenatud). Üle joone võib minna ainult siis, kui oled ametlikult teeninud raha juurde. CD-plaat 5.- Mul on 40
Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Kõiki võimaikke kahe hüvise kombinatsioone nimetatakse tarbimisruumiks. (41) eelarvejoone võrrand- saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste otmiseks ja sissetulekud eeldus kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab täies mahus ära kasutada. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda- kui palju võimaldab eelarve tarbida. Hüvise kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, alati suhteline ja muutlik. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas punktis. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (45). ordinaalne kasulikkusteooria
Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine. Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus, nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED
...........................................................tootemark 70. Brand loyalty ...................................................kindla kaubamärgi eelistamine 71. Brand manager .................................................toote müügijuht 72. Break-even point ..............................................tasuvuspunkt 73. Budget - ..............................................................eelarve 74. Budget line .......................................................eelarvejoon 75. Business ............................................................ äri 76. Business area ...................................................ärivaldkond 77. Business buccaneer ..........................................äripiraat 78. Business cycles ................................................äritsüklid 79. Business idea ...................................................äriidee 80. Cachet ..............................................................tunnusmärk
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question10 Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question11 Punktid: 1 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question12 Punktid: 1 Eelarvejoon näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud sissetulekute ja olemasolevate hindade juures tarbida. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question13 Punktid: 1 Hinnaelastsus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus hinnas. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question14 Punktid: 1 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question15
Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA Majapidamine e household grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised majanduslikud otsused. Mille järgi valitakse tarbimispaketid: 1. Kasulikkus (iga järgmise ühiku kasulikkus on väiksem. Piirkasulikkus MU; kogukasulikkus- piirkasulikkuste summa; piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis e MU=U') 2. Hind 3. Sissetulek Eelarvejoon e eelarvepiirang on graafikul sirge joon. 1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest suhtest. 2) eelarve suurusest sõltub see, kui kaugel eelarvejoon on koordinaatide alguspunktist. q1p1+q2p2= `c M i MRS asenduse piirnorm = delta x dx ------- ---- delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%)
MU iga kauba/ objekti kasulikkus ehk piirkasulikkus. Piirkasulikkus on vähenev suurus. (3. loeng -2 ) Gossen'i II seadus viimastel kaupadel on kasulikkuse suhe võrdne. Eelarve piirang (3.loeng 3). Kolmnurga pindala tarbimisruum, mille sees tarbija saab otsuseid teha. Eelarve joone tõus, tõusunurk. Eelarve joone tõusunurk sõltub kaupade hindadest/hindade suhtest kuid ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve joon on SIRGE. Eelarve suurusest sõltub sellest, kui kaugel on eelarvejoon koordinaatide algpunktist. Samakasulikkuse joon või ükskõiksuskõver mida kaugemal koordinaatide algpunktist on samakasulikkuse joon, seda kasulikum on komplekt. (3.loeng 4). Piirkasulikkus mingise kauba kasulikkus. See on kasulikkuse funktsiooni muut. Piirkasulikkus on kasulikkuse muutus ehk kasulikkuse funktsiooni tuletis. (3.loeng 6). Samakasulikkuse joon q1 ja q2 tarbimise kasulikkus jääb samaks. Kui loobuda mingi arv q 1
vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. – vale Tarbimise optimaalse komplekti puhul on samasuskõvera asendatavussuhte arvuline absoluutväärtus pöördvõrdeline kaupade hinna arvulise vaatusega – õige Reegel: Piirkasulikus (MU) on madalam seal, kus kogukasulikkus (TU) on max. EELARVEPIIRANG- kaupade kombinatsioon, mida on võimalik osta antud eelarve eest EELARVEJOON Kui tarbija eelarve väheneb ja hinna ei muutu, siis tarbija eelarvejoon-arvasin et muutub kalle aga see oli vale, seega nihkub VASAKULE !! Tarbija tulude suurenedes eelarvejoon nihkub paremale, aga hüviste hinnad ei muutu M= p1(kaubahind)*q1(kauba kogus)+p2q2 Tarbija valik tasakaalu tingimustes: vt vihikust Optimaalne tarbija valib maksimaalse võimalikku kasulikkuse. Kui hinnad jäävad paika muutuvad jooned paremale.
2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida
annaabi.ee 
