20 ja 20 30 ja 10 10 ja 30 15 ja 15 13. MKF-i piirtulukõver: on negatiivse tõusuga ja langeb nõudluskõveraga kokku on horisontaalne sirge ja langeb nõudluskõveraga kokku on negatiivse tõusuga ja asub nõudluskõvera all ei eksisteeri, kuna firma on hinnavõtja 14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile: Toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega
4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel: a) Nõudlus kasvab, pakkumine väheneb (10 punkti) b) Pakkumine kasvab, nõudlus jääb samaks (5 punkti)
MR Piirkulu 8 1 1 1 2 6 8 10 MC a) Kasumi maksimeerimiseks peaks ettevõte tootma 5 või 6 ühikut. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kuid kasumi maksimeerimine ei tähenda veel reaalset kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. b) Ei või olla, sest täielikul konkurentsil peavad nii hind kui piirtulu võrdne piirkuluga. c) 6. Hind P Kogus Q Piirkulu Kogutulu Kogukulu Kasum pii Piirtulu MC TR milj TC milj MR 100 0 10 0 0 0 0 90 100 000 10 9 3 6 90 80 200 000 10 16 4 12 50
kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga vale Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: a. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Kogutulu võrdub hinnaga d. Kogutulu võrdub piirkuluga e. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. Keynesi järgi: a. tuleb likvideerida eraomandus b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud
b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga - Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: a. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Kogutulu võrdub hinnaga d. Kogutulu võrdub piirkuluga e. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. Keynesi järgi: a. tuleb likvideerida eraomandus b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e
Maksud Vali üks: a. 21 b. 51 c. 41 d. 31 Küsimus 9 3 Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna Vali üks: a. tal on horisontaalne nõudluskõver b. tal on märkimisväärsed väliskulud c. teda pakub valitsus d. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral Küsimus 10 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: Vali üks: a. piirtulu võrdub piirkuluga b. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga c. tulu võrdub hinnaga d. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga e. kogutulu võrdub kogukuluga Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises d
Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () -8 -1 6 13 19 21 21 19 Piirtulu (MR) 8 8 8 8 8 8 8 Piirkulu (MC) 1 1 1 2 6 8 10 Kasumit maksimeeriv ettevõte, toodab mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja
Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. ÕIGE Monopoli kasum on maksimaalne siis kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne. VALE. Piirkulu=piirtulu Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. VALE
Kasum () -8 -1 6 13 19 21 21 19 Piirtulu (MR) 8 8 8 8 8 8 8 Piirkulu (MC) 1 1 1 2 6 8 10 Kasumit maksimeeriv ettevõte, toodab mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja
KOV on oma kuluplaneeringud eelnevalt kinnitanud, ei pruugi leida enam ressursse, et pakkuda täisväärtuslikku teenust/toodet. Siinkohal olekski alternatiivine võimalik kaasata erasektor. Paraku tähendab see aga seda, et kulutused avaliku sektori jaoks kasvavad. Kuna elame kapitalistlikus ühiskonnas siis ei oleksi mõeldav tasuta teenus. Samas on suhteliselt keeruline mõõdistada erinevaid kulusid/tulusid. Lähtudes Pareto printsiibist peaks ühiskonna piirtulu võrduma ühiskonna piirkuluga. Välismõjude korral: MCühiskond MCera või MBühiskond MBera "Negatiivsete välismõjude puhul: MC a + MD j = MR a kus MC a ja MR a on agendi a (era)piirtulu ja (era)piirkulu ning MD j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kahju. Sealjuures võtab turumehhanism arvesse ainult erapiirtulu ja piirkulu. Positiivsete välismõjude puhul: MC a = MB j + MR a ; kus MB j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kasu. Positiivsete välismõjude puhul on
1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad. 2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6
2) Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud 3) Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota? Ettevõtte pakkumiskõver - täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. - Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga - Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver. Pakkumine pikaajaliselt - Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse, kui on rahuldatud kolm tingimust: 1) ettevõtted maksimeerivad lühiajalist kasumit vastavalt piirtulu ja piirkulu võrdsusele
tarbimise piirkulu on null. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (riigikaitse, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda). Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majkas + 1 laev). Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik. 17. Mittevälistatavus - Hüvis on toodetud ja keegi seda juba tarbib, ei saa selle hüvise tarbimisest välistada teisi tarbijaid. Lihtne näide on riigikaitse. Kui see hüvis on toodetud, on keeruline kedagi riigikodanikest selle tarbimisest välja jätta. 18. Konkurentsitus - Hüvise tarbijate lisandumine ei too kaasa teiste tarbijate kasulikkuse vähenemist
a) Õige b) Vale 4. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 5. Keskmine tulu iseloomustab kogutulu ühe müüdud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 6. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, siis järelikult on ka kogutulu suurem kui kogukulu. a) Õige b) Vale 7. Ettevõte otsustab lühiajaliselt toota kahjumiga, kui hind ületab keskmist muutuvkulu. a) Õige b) Vale 8. Ettevõte maksimeerib kasumi tootes mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. a) Õige b) Vale 9. Keskmine tulu on alati kõrgem kui hind. a) Õige b) Vale 10. Kogutulu on ettevõtte poolt müüdud toodangu maksumus ehk müüdud toodete arv korda toote hind. a) Õige b) Vale 11. Kogutulu on seda suurem, mida suurem on kasum. a) Õige b) Vale 12. Kasumi maksimeerimine on sama, mis kogutulu ja kogukulu vahelise erinevuse maksimeerimine. a) Õige b) Vale. 13. Et ettevõte saaks positiivset kasumit, peab keskmine muutuvkulu olema kõrgem kui keskmine kulu.
tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu · Õige Täiendav toodang,mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena,kujutab endast piirprodukti. Arvestuslik kasum võrdub firma kogu otseste kulude vahega.majanduskasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu vahega. Tootmismahu puhul,kus keskmine muutuvkulu(AVC) on minimaalne,võrdub AVC piirkuluga Firma muutuvkuludeks on a) töötasu Kui firma tootab 10 ühikut ja tema kogutulu (TC) on 240 krooni ning kogupüsikulu (FC) on 100 krooni,on b) keskmine muutuvkulu(AVC) on 14 krooni ja ATC=24 krooni Firma kohta on olemas tabel Töötajate arv 1 2 3 4 5 6 Koguprodukt 3 8 12 15 17 18 A) a) 3 B) b) 3,75
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist Kui täiendava ühiku tootm...
Ettevõtte valikud: Täieliku konkurentsida turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1. Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2. Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud? 3. Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota? Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte maksimeerib kasumi, tootes mahus, kus hind on võrdne piirkuluga Täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub, kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see
Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine (kahjumi minimeerimine) Monopol võib valida hinda, kuid nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kuna monopol võib valida kasumit maksimeerivat hinda, siis on monopol hinnakujundaja. Hinnakujundaja on iga firma, kellel on võimu oma toodangu hinna üle. Kogutulu miinus kogukulu. Suurendatakse toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumit maksimeeriv monopol laiendab tootmist niikaua kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab tootmise kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise tulu ja keskmise kogukulu vahega. Monopol ei müü oma toodet maksimaalse hinnaga, vaid hinnaga, millega kaasneb maksimaalne kasum. Lühiperioodil jätkab monopol oma tegevust, kui kogutulu katab keskmised muutuvkulud, vastasel juhul lõpetab monopol ajutiselt oma tegevuse. Kasumit maksimeeriva koguse
sertifikaadid eeldab enamasti riigi kaasamist) 3) Kompenseerimises kokkuleppele jõudmine (otse või kohtu vahendusel). Kes kellele maksma peab, sõltub omandiõiguste jagunemisest kas saastaja peab ostma reostusest mõjutatutelt loa saastamiseks või reostusest mõjutatud peavad saastajale maksma, et see vähem saastaks. Peamisteks probleemideks on omandiõiguste jaotuse küsimus, info asümmeetria ning tehingukulude suurus. Riigi otsesel sekkumisel: Turupõhised meetmed- 1)saastamise piirkuluga võrdne korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid-
Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks on kaks moodust: I. Kogutulu miinus kogukulu. Monopol suurendab toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt. II. Piirtulu võrdub piirkuluga. Monopol laiendab tootmist niikaua, kuni piirtulu ületab piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut. Et sel tootmistasemel kasumit maksimeerivat hinda ei leita, tuleb liikuda mööda pikendusjoont üles kuni nõudluskõverani (punkt A). Koguse 10 puhul on maksimeeriv hind 5,25 krooni, kui keskmine kulu 10 ühiku tootmisel on 4
Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (näiteks riigikaitse, riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda). Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majakas+1 laev). Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik 26 2.4.2. Osaliselt üldkasutatavad hüvised Poolsotsiaalne või mittepuhas avalik kaup, mille tarbimist on võimalik piirata, normeerida või välja lülitada (näiteks raamatukogu lugemissaal, tasuta WC, tänavavalgustus, haridusteenus, arstiabi). Hüvised, mille pakkumise piirkulu on null tuleks anda tasuta, olenemata sellest, kas nende eest on võimalik tasu võtta
· Kas mudel töötab tunnustatud majandusprintsiipidel kas nõudlus muutub kui reisi üldistatud maksumus väheneb, kas nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutus muudab reisijate kulusid jne. · Kas protseduur on kuluefektiivne kas analüüsist saadav teadmine üldse kaalub üles vaadeldava meetodi rakendamise kulu · Kas mudeliga saab testida erinevaid poliitilisi meetmeid ilma suurema lisakuluta, st mõistliku piirkuluga kui mitte, siis võib olla mõistlikum kasutada mudelit, mis on ebatäpsem, ent samas kohandamisvõimeline erinevate sisendteguritega mängimisele Kaubaveo pakkumist mõjutavad: · Konkurents · Seadusandlus: 1) tehnilised nõuded (piirangud, standardid) 2) maksud, tasud (teed, sillad, tunnelid, raskeveokid...) 3) regionaalpoliitika (Rail Baltica) · Kõikide tootmistegurite kulud: 1) Kütuse hind 2) hooldus 3) rehvid 4) palgakulu
4 Töö ja majandusalased ideed Marshalli esikteos “Natura non facit saltum” ilmus 1880. aastal. Raamatu põhiideed võib tõl- gendada järgmiselt: inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada. Ainult siis, kui mingi sammu astumise piirtulu saab võrdseks selle sammu astumise piirkuluga, on tegemist tasakaaluasendiga (https://et.wikipedia.org/wiki/Al- fred_Marshall, 03.11.2016). Marshall soovis ökonoomikat parandada matemaatilise rangusega, muutes seda ühtlasi rohkem teaduslikumaks. Aastal 1870 kirjutas ta väikese hulga kirjutisi rahvusvahelisest kaubandusest ja protektsionismi probleemidest. Marshalli põhiideed majandusmudelite ja meetodite kasutamisel olid järgmised: • kasuta matemaatikat kui keelt, mitte kui eesmärki,
Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii,
Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 14. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse
30 0,5 15 6000 0,5 0,2 40 0,5 20 10000 0,5 0,4 50 0,5 25 18000 0,5 0,8 60 0,5 30 34000 0,5 1,6 70 0,5 35 66000 0,5 3,2 Ettevõte maksimeerib kasumi tootes mahus kus piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). Kasumit maksimeeriv tootmismaht jääb praegu 40 000 ja 50 000 muna vahele.
teiste tootmisühikute korral ületab hind nende ühikute tootmise kulud seda vahet nim tootjahinnavaruks või tootja ülejäägiks. Turg- mehhanism mis viib kindlal ajal ja kindlaskohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga osta ja müüafikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa. Täieliku konkurentsi korral ei ole ühelgi turuosalisel võimalik turuhinda mõjutada (nad on selleks liiga väikesed) ning hind võrdub piirkuluga, s.o. kauba hind on võrdne kauba ühe lisaühiku tootmise kuluga. On võimalik näidata, et teatud eeldustel (näiteks turuosaliste võrdne informeeritus ning välismõjude puudumine) tagab täielik konkurents suurima võimaliku ühiskondliku tulu. Täieliku konkurentsi vastandiks on monopol, olukord kui turul on vaid üks müüja, või monopson, turg, millel on vaid üks ostja. Niisugused turud ei taga reeglina ressursside ühiskondlikult optimaalset jaotust
nad seda siiski teeksid. Nõudlus väheneb ja tekib hüve alatarbimine ehk efektiivsuse kadu. 84. Selgitage avaliku sektori poolt toimuva avaliku hüve pakkumisest tulenev Pareto-paranemise võimalus võrreldes erasektoriga? Konspekti analüüsis (lk90-91) eeldatatakse, et turu kaudu toote/teenuse tarbijani toimetamine on kallim kui avaliku sektori kaudu toote/teenuse tarbijani toimetamine. Joonis 8.3 illustreerib, et avalik sektor võib toote/teenuse eest küsida piirkuluga võrdset hinda, erasektor peab aga tehingukulude tõttu küsima suuremat hinda p. Seega kannataksid tarbijad kõrgema hinna tõttu heaolukadu, kui toodet/teenust pakub erasektor. Seega on võimalik saavutada Pareto-parendamine. Nii ongi kõrgete tehingukuludega avalikud hüvised(nt tervishoid) avaliku sektori poolt pakutavad, sest erasektor ei ole suuteline neid piisavas mahus pakkuma või ei ole suuteline neid üldse pakkuma.
teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. Monopoli puhul kaob firma ja majandusharu vaheline erinevus, seega on firma nõudluskõver (ühiktulukõver) ühtlasi majandusharu nõudluskõver. Monopoli piirtulu kõver (MC) langeb nõudluskõverast (D) kaks korda kiiremini. Monopoli kõige tähtsam tunnus oleks sisenemisbarjääri olemasolu uutele firmadele. Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: 1. Kogutulu miinus kogukulu 2. Piirtulu võrdub piirkuluga Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja. Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Hinnadiskriminatsiooni tingimused: Esiteks, firmal peab olema turuvõim oma toodangu hinna üle. See
Joonis 8.4 Majanduslik kasum, null kasum ja kahjum 8.1.4 Pakkumiskõverad Täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. MIKROÖKONOOMIKA 45 Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga. Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver. Kogu tööstusharu lühiajaline pakkumiskõver on kõigi üksikute ettevõtete pakkumiskõverate horisontaalne summa. Tööstusharu pakkumise kõver näitab, kuidas hinna muutudes muutub pakutav kogus selles tööstusharus. Lühiajalise tasakaalu hinna ja koguse turul määrab tööstusharu lühiajalise pakkumiskõvera ja
b) on korteri- ja ametitelefonide teenustasud erinevad; c) nõutakse iga koguse eest erinevat hinda; d) nõutakse eri kauplustes erinevat hinda. Õige -vale. 9. Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. vale 10. Monopol lõpetab tegevuse, kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. õige 11. Monopol püüab maksimeerida ühikkasumit. vale 12. Nii täielikult konkureeriva firma kui ka monopoli kasumi maksimeerib see kogus, mille hind võrdub piirkuluga (p = MC). TKF puhul jah, monopolil vale 13. Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, oleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem. vale 14. Kui toodangu nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on piirtulu alati väiksem kui toodangu hind. õige 15. Monopoli pakkumiskõver on positiivse tõusuga. vale 16. Turu nõudluskõver on ühtlasi monopoli: a) kogutulukõver; b) kogukulukõver; c) piirkulukõver; d) keskmise tulu kõver. 17
Ei tähenda, kuna firma teenib normaalkasumit Klassikalises firmateoorias täieliku konkurentsi turul püüavad firmad maksimeerida Kasumit Konstantsete kuludega tootmisharu: Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma Katab oma kulud ja saab normaalkasumit Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba: Hind võrdub piirkuluga Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, siis peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Väide on õige! Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil: Haru toodangu pakkumine suureneb Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: Harru tuleb uusi firmasid
piirtuluga. MC=MR 37 Nõudluskõver monopoolsel turul. Näidata joonisel Monopoolsel firmal on negatiivse tõusuga nõudluskõver, mille korral hinna muutus toob kaasa ka nõutava koguse muutuse. Seetõttu ei võrdu monopoolse firma piirtulu tooteühiku hinnaga ja piirtulukõver ei lange kokku nõudluskõveraga. 38 Monopoolse firma kasumi maksimeerimise reegel. Näidata joonisel Nagu iga teinegi firma, maksimeerib monopoolne firma enda kasumi juhul kui piirkulu võrdub piirkuluga MC=MR. 39 Monopoli tegevus lühiperioodil: teenib kasumit, on tasuvuspuktis, saab kahjumit. Näidata joonisel Teenib kasumit Kui hind on valitud tootmismahu juures kõrgem kui keskmine kogukulu. Saab kahjumit Kui hind on keskmisest kogukulust madalam. On tasuvuspunktis kui hind on võrdne keskmise kogukuluga. 40 Oligopol. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused. Murtud nõudluskõvera mudel. Näidata joonisel
ostja nõus toote eest maksma. Erinevatel ostjatel on erinevad eelistused ja erinev ostujõud ning sääraselt on osa tarbijaid sageli nõus maksma hinda, mis on kõrgem keskmisest konkurentsihinnast. Seda hinnavahet nimetatakse tarbijate hinnasäästuks (consumer surplus). Müüja tingib iga ostjaga selgitamaks hinda, mida tarbijad on nõus maksma. Mõned nõustuvad kõrgema hinnaga kui teised. Firma müüb kuni koguseni Q*, kus viimase müüdud toote tulu võrdub piirkuluga. Vahe iga ostja hinna ja firma keskmiste kulude vahel tootmaks kogust Q* on tema kasum. Üldised näited esimese järgu diskrimineerimisest: autodiilerlus sellel turul ostjad reeglina pole valmis maksma avaldatud hinnakirjahinda; teeäärsed- või turumüüjad, kes kauplevad puuviljagaköögiviljaga ei looda samuti saada esimest küsitud hinda jne. Teise astme diskrimineerimine. Selle võtte puhul mingi toote hinnastruktuur kujuneb müüdud ühikute koguse alusel
Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära
tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära
Joonis 9.5 Majanduslik kasum, nullkasum ja kahjum 70 Pakkumiskõverad Täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga. Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver. Kogu tööstusharu lühiajaline pakkumiskõver on kõigi üksikute ettevõtete pakkumiskõverate horisontaalne summa. Tööstusharu pakkumise kõver näitab, kuidas hinna muutudes muutub pakutav kogus selles tööstusharus. Lühiajalise tasakaalu hinna ja koguse turul määrab tööstusharu lühiajalise pakkumiskõvera ja
tegevusega teistele kasu Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20) Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks
sirge s.t. tõus on konstantne s.t. ühik- ja piirtulu kõverateks on üks ja sama rõhtsirge; · kasumi maksimeerib toodangumaht F, miile puhul piirtulu võrdub piirkuluga, kuna kogutulu kõvera puutuja selles punktis on paralleelne kogutulu kõveraga; · majanduskasum toodangumahu F juures on ED - kogutulu ja kogukulu vahe; · hind toodangumahu F juures on kogutulu FD jagatis kauba-
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast fir...
kui suur on tarbija heaoluvõit enne maksu kehtestamist, siis leiame heaoluvõidu kui kehtestame maksu ja leiame kui suur on maksutulu. Heaolukadu = tarbija heaolulisa enne maksu – (tarbija heaolulisa pärast maksu + maksutulu). Heaolukadu hüvise maksustamisel: maksu tagajärjel – hinnad ei peegelda enam korraga tootmise piirkulusid ja tarbijate saadud piirkasu. Kuna maks surub hinna kõrgemale, siis hind ei võrdu enam piirkuluga. Maksustatud kauba tarbimine maksu tagajärjel on liiga madal (Pareto efektiivsuse mõttes): osa tarbijatest jätab maksu tõttu hüvise tarbimata, kuigi nende saadavad piirkasud on suuremad kui tootmise piirkulud (ja seeda oleks Pareto-optimaalne kui need hüvise ühikud saaks tarbitud). Heaolukao suurus sõltub nõudluse ja pakkumise elastsusest. Frank Ramsey – kaupade optimaalne maksustamine. Uurib, milline maksumudel põhjustab minimaalselt kaupade maksustamisega seotud moonutusi
19. „Ceteris paribus“ tähendab: muude tingimuste samaks jäämist. 20. Tegemist on efektiivse tootmisega, kui : mingi koguse toote enam tootmine nõuab mingi teise toote vähem tootmist. 21. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest. 22. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui pliiatsite piirkasu on võrdne pliiatsite piirkuluga. 23. Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et: üüri piirmäär (lagi) vähendab elamispinna kättesaadavust. 24. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat. Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. Andil on suhteline eelis pitsade valmistamisel. 25. Nappus (scarsity) kasvab, kui: vajadused ületavad nende rahuldamiseks vajalikke ressursse. 26. Majanduslikke valikuid võib kokku võtta viie olulise küsimusena. Need oleks: mida, kuidas, millal, kus ja kes.
turuhinna korral. Turupakkumiskõver kirjeldab kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutava koguse sõltuvust toote turuhinnast ceteris paribus. Lühiperioodi turupakkumiskõver on hinna tõustes kasvav piirkulu suurenemise eelduse tõttu. Pika perioodi turupakkumiskõver on horisontaal-sirge minimaalse tükikulu tasemel. Tootjate hinnavaru Muutuvkulu VC on kõigi tooteühikute valmistami-seks tehtud lisakulutuste (piirkulu) summa. Kui toote hind võrdub piirkuluga viimase tooteühiku tootmiseks, siis saadud tulu ja muutuvkulu vahe on tootja hinnavaru või tootja ülejääk. Tootja hinnavaru on kasumi ja püsikulu summa. 10 Pikal perioodil on hinnavaru võrdne nulliga, sest püsikulu ei ole ja kasumit ei teki. 5.LOENG 4.10.2010 TURG Viib kokku tarbija, ostja, pakkuja, nõudja. Koht, kus toodetud hüvised jõuavad tarbijani. Turu klassifikatsioon: 1
piirkulu on null. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (näiteks riigikaitse, riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda). Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majakas +1 laev). Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik. 2) Erakaup - Kaupade, nagu toit ja riietus tarbimise puhul eksisteerib konkurents, ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle kauba tarbimise teise isiku poolt. Kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad ja sellega on tagatud ressursside efektiivne paiknemine.
suuremat lisaväärtust kui tootjad selle lisa koguse tootmisest. ?????? pole kindel!! 21. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine MC > 0. Nt: Looduspargi rajamine; Loodusfilmi tootmine; Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine *Ma ja Mb maksevalmidused liidetakse ja saadakse efektiivne kogus, kus maksevalmiduse summa võrdub piirkuluga 22. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. Ühe isiku või firma tegevuse kompenseerimata mõju kolmanda isiku heaolule. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks. Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust
häälteenamuse probleem – kui suur enamus peab otsust pooldama. 126. Millistel objektiivsetel põhjustel ei saa kujuneda täiesti kooskõlalist otsust avalike hüvede pakkumise mahu suhtes? Täiesti kooskõlalist otsust avalike hüvede pakkumise mahu suhtes ei saa tekkida, sest inimestel on erinevad huvid. Indiviid on hüviste pakkumise poolt seni kuni tema enda piirkasulikkus sellest hüvest võrdub tema piirkuluga. Samas on indiviidide eelistused erinevad, neil on erinev sissetulekute tase ning ka maksusüsteemi iseloom nihutab piirkulu erinevate indiviidide jaoks erinevale tasemele. 127. Kuidas sõltub avalikele hüvedele antav kasulikkuse hinnang indiviidi sissetuleku tasemest kindlasummalise maksu korral? Kindlasummalise maksu puhul viib erinev sissetulekute tase indiviidid erinevale avaliku hüve nõudluse tasemele.
151 krooni, siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem kui iga ühiku keskmine tulu. Õ Täida lüngad! · Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena, kujutab endast piirprodukti. · Arvestuslik kasum võrdub firma kogutulu ja otseste kulude vahega ja majanduskasum võrdub firma kogutulu ja kõikide kulude vahega. · Tootmismahu puhul, kus keskmine muutuvkulu (AVC) on minimaalne, võrdub AVC piirkuluga. Tee õige valik! · Firma muutuvkuludeks on: o Töötasu o Amortisatsioonikulud (nt tehnika kulumine) o Tootmisruumide rent o Kõik nimetatud · Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu (TC) on 240 krooni ning püsikulu (FC) on 100 krooni, on: o AFC=10 ja ATC=14 o AVC=14 ja ATC =24 o MC=140 ja ATC=34 o ATC-d ja AFC-d ei saa kindlaks määrata Lahendus:
Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Täieliku hinnadiskrimineerimise korral nõuab monopol igalt ostjalt Vali üks või enam: seda hinda, mis võrdub piirkuluga erinevat hinda selleks, et kompenseerida erinevusi kauba omadustes üht ja sama hinda, kui ühiku tootmiskulud on konstantsed seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma Tagasiside Täieliku hinnadiskrimineerimise korral püüab monopol oma kasumit maksimeerida iga ostja arvel, müües kaupa näiteks oksjoni korras. Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Monopolistlik konkurents tähendab Vali üks või enam:
Monopoli piirtulu on väiksem kui tooteühiku hind, kuna monopol saab müüki suurendada ainult toodangu hinda alandades. Kui nõudlus on elastne, on piirtulu positiivne ja kogutulu hinna langedes kasvab. Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb. Monopoli tegevus: MONOPOL MAKSIMEERIB OMA KASUMI VÕI MINIMEERIB OMA KAHJUMI, kui ta suudab katta vähemalt oma keskmise muutuvkulu ning leiab sellise kombinatsiooni, mille korral piirtulu võrdub piirkuluga (MC=MR). LÜHIPERIOODIL võib monopol saada majanduskasumit või kahjumit. Niipea, kui hind ei suuda katta keskmist muutuvkulu, lõpetab firma tegevuse. PIKAL PERIOODIL võib monopol erinevalt TKFist saada majanduskasumit, kuna uute firmade juurdetulek harusse on raskendatud. Monopoli efektiivsus Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal
toodangukogus valitakse "kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). Kasumilävi e tasuvuspunkt väljendav sellist toodangu mahtu, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed: ettevõttel kujuneb nn nullkasum kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit kasumilävel TR=TC Kasumi maksimeerimise kuldreegli e optimaalse toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). TKF-i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR MR=P=ATR Lühiperioodil SR võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR>TC) olla kasumilävel, kus TR = TC teenida majanduskasumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel, et majanduskasum < TFC) olla sulgemispunktis lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkude tegevusvaldkonnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
