II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota
ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete tööviljakust b. töstes täiendressursside hinda c. suurendades nõudlust toodetavale kaubale d. tehes kõike varemloetletut e. alandades asendusressursside hinda 5. Monopson: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b
Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: a. 10 b. 30 c. 20 d. 6 7. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: a. Kapitali pakkumise elastsusest b. Kapitali MRP-st c. Kõigest ülaltoodust d. Kapitali alternatiivkulust harus 8. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. Värbab tööturul töötajaid töötasumääraga 16EUR b. Värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turul c. Leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid d. Leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid 9. Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: a. Kõigele ülaltoodule b. Liitprotsendi mõistele c. Nüüdisväärtuse mõistele
Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult b. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid d. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR Tagasiside Õige vastus on: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a
c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. ressursihinnast b. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse ÕIGE c. asendusressursi pakkumise elastsusest d. ressursi pakkumisest Küsimus 5 Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid ÕIGE c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult d. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid Küsimus 6 Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kapitali MRP -st b. kõigest ülaltoodust ÕIGE c. kapitali pakkumise elastsusest VALE d
Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult d. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR Küsimus 4 1,00 punkti 1,00-st Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. ületab MR b. ressursi piirkulud ületavad MRP c
töö kaotanud a. Struktuurne b. Sesoonne c. Regionaalne d. friktsionaalne (siirde) e. institutsionaalne f. tsükliline 7. Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk (bruto) erineb kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 e. Töö-ökonoomika arvestustest 8. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 9. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid d. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult 10
Mis on majandusteadus? · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud.
затраты MSB Marginal social benefit Предельные социальные Piirsotsiaaltulu доходы MSC Marginal social cost Предельные социальные Piirsotsiaalkulu затраты MC Marginal cost Предельные затраты Piirkulud MP Marginal product Предельный продукт Piirproduct,-toodang MPC Marginal propensity to Предельная склонность к Tarbimise piirkalduvus consume потреблению MPM Marginal propensity to Предельная склонность к Impordi piirkalduvus import импорту
Mis on majandusteadus? I peatükk 2.12.15 © Tõnu Erin 1 Küsimused mis ootavad vastust Mis on majandusteadus? Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? Millised on tootmisressursside neli liiki? 2.12.15 © Tõnu Erin 2 Küsimused mis ootavad vastust Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? 2.12.15 © Tõnu Erin 3 Miks õppida? Majanduslike protsesside parem mõistmine Teadmised aitavad teha otsuseid nii eraelus kui ka ettevõttes Majandusalased teadmised aitavad paremini
Keskmine kulu ja Piirkulu KESKMINE KULU TC (average cost) Saadakse AC kogukulude Q jagamisel TC valmistatud MC toodangu ühikute Q arvuga MARGINAALKULU e. PIIRKULU (marginal cost) on kulu ühe 15 Näide kulude kohta Piirkulu? Erinevad keskmised kulud? 16 Kulude muutumine Kuluoptimumiks nimetatakse punkti, kus piirkulud ja keskmised kulud on Meelis Teder MC 2012 AVC ATC (AC) 17
on negatiivse tõusuga ja asub nõudluskõvera all ei eksisteeri, kuna firma on hinnavõtja 14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile: Toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17
Võivad olla positiivsed- tulud ja negatiivsed- kulud. Positiivne välismõju saab tõlgendada: soodustab tööhõive kasvu; parandab piirkonna majandustegevust; ÜT soodustab teeruumi tõhusamat kasutust, vähendab autokasutust ja keskkonnasaastet, ummikuid. Positiivse välismõju korral on tegemist sotsiaalse kasuga. Negatiivsed mõjud on: sõidukite põhjustatud ummikud, sellep ajakaotus; sõidukite põhjustatud keskkonna kahjustamine; transpordiga seotud liklusõnnetused. Ühiskonna piirkulud. Isiku piirkulud. Hinnakujundus positiivse välismõju puhul kulu kaudu (joonis 2.4) ja maksustamine negatiivsete välismõjude korral. Positiivset välismõju on tõlgendatud kulude kaudu maantee transpordis. Tee on piisavalt lai, seda kasutatakse vähe, puuduvad ummikud. Tee kasutus on maksustatud (BF). Sotsiaalselt tõhus olukord oleks teemaksuta punktis B, kus sõitude arv Q0 ja hind H0 on optimaalsed. Järelikult sel juhul
Vaba ettevõtluse alustoed eraomand, spetsia li - on tuntud piirkuluna. Piirkulu tõuseb seerumine, vaba tahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents tavaliselt koos tootmismahu kasvuga, sest tootmine ja ettevõtlikkus on turumajan dus - kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et süsteemi toimimiseks tähtsad. Õigus omada ja tootmise taset tõsta. vahe tada vara ning saada kasumit annab üksikisi - Kuna piirkulud tõusevad tavaliselt kõrgemate tootmistasemete kutele ja ettevõtetele motiivi oma ressursse arukalt juures, toodavad ja müüvad ettevõtted kasutada. Hinnad annavad tarbijatele ja tootjatele suuri koguseid ainult kõrgemate hindadega, teavet, mida nad majandusotsuste tegemiseks vaja mis kõrgemaid kulusid katavad. Selle tulemusena vad. Spetsialiseerumine suurendab tootmist ning sõltub kogus, mida ettevõte pakub, hinnast, mida
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad.
Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud 0,25, siis 0,15 on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000. Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu Piirkasumit arvutatakse : müügitulu muutuvkulude kogusumma
Uus infrastruktuur täitub ,,iseenesest" · California: ,,despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode" · Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti? Kulukontseptsioonid Kulusid saab käsitleda (liigitada) erinevalt: · Majanduskulud ja finantskulud · Pöördumatud kulud · Regulaarsed ja perioodilised kulud · Lühiajalised, keskmised ja pikaajalised kulud · Kogu-, püsi- ja muutuvkulud · Keskmised ja piirkulud Üldised, ühis- ja erikulud Majanduskulud ja finantskulud · Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust. · Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu raha, mida peab maksma vaja minevate ressursside eest
on tõenäoliselt jäik. 17)Kui veel hind tõuseb,veesäästlike dussisegistite nõudlus libiseb paremale. 18)Tõenäoliselt suurendab maasikamoosi nõudlust uudis,et kahjurid on hävitanud suure osa maasikasaagist. 19)Haridusministeerium tõstis õpetajate palka.Selle tegevuse tõenäoline tulemus on see et võib tõsta konkurents õpetajate töökohtadele. 20)Kui midagi toodetakse,on alati olemas ka alternatiivkulu. 21)Tootjad soovivad tavaliselt kõrgemate hindadega rohkem müüa,kuna nende piirkulud tavaliselt tõusevad koos tootmise mahu suurenemisega. 22)Firma A suudab toota teatud toodet püsiva piirkuluga.See tähendab,et firma kogukulud Suurenevad samas mahus iga kord,kui ta suurendab oma tootmist ühe ühiku võrra. 23)Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu suureneb.Selle tulemusena soovib iga firma müüa iga hinna juures väiksema koguse jäätist,seega nihkuks turupakkumine vasakule.
Vastus: Amortiseeritav maksumus = 4 000 000 – 0,05x4 000 000 = 3 800 000 eurot Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel Pöördumatud kulud ehk ärakasutatud ressursside kulud- näide: teeremondimasina soetuskulu bilansis või depretsiatsioon kasumiaruandes. Diferentsiaal- ehk inkrementaal- ehk täiendkulud- Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis - näide: Alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kulude suuruses. Marginaal- ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ühe rongi lisandumisest raudteele vs raudtee hoolduskulud rongi kohta aruandeperioodil. Lühiajalised: muutuvkulud, Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud
285 maintenance of plant and equipment masinate ja seadmete hooldamine 286 man of means jõukas mees 287 management team juhatus 288 manufacturer tootja 289 manufacturing tootmine 290 manufacturing process tootmisprotsess 291 margin piir, määr 292 marginal costs piirkulud 293 market capitalization turuväärtus 294 market failure turutõrked 295 market forces turumehhanism 296 market penetration turu hõlvamine 297 market research turu-uuring 298 market share turuosa 299 marketing turustamine, turundus 300 marketing activity turundustegevus
• Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC) Piirkulu on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. 17. TURUTÜÜBID Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol, monopol, oligopol, ja monopoolne konkurents. 18. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist Kasumi kujunemisel on seega samavõrd oluline firma tulude pool. Tulu saab firma hüvise müügist. Tulud sõltuvad nõudlusest ja sellest, kui palju firmal on selle nõudluse rahuldamisel
põhinevad, mitteturulised) 1) Korrigeerivad maksud (Pigou maks) – paneb tootja arvesse võtma väliseid kulusid, mida tootmine tekitab. Kui ühiskondlik piirkulu > erapiirkulu, kasutada maksu t, mis võrdsustaks need kulud ettevõtja silmis. Probleemid: kuidas leida väliseid piirkulusid, administratiivsed kulud, poliitilised kaalutlused. Pigou: kui eraviisilised piirkulud ja ühiskondlikud piirkulud lahknevad, siis kasutada ’erakorralisi julgustusi’ (toetusi) või ’erakorralisi piiranguid’ (makse). Teoorias!!! Praktikas: administratiivsed kulud ja poliitilised motiivid.. 2) Toetused (dotatsioon, subsiidium) – soodustamaks seda, et tootjad või tarbijad võtaksid arvesse positiivseid välismõjusid, mida nende tegevused tekitavad. 3) Standardite ja keskkonnamaksude lähenemine – panna paika
võime midagi toota või siis edastada elektrit. Kasutatakse tihti varade hindamisel. · Jaotusvõrgu kulud · Tulevikukulud, ka kalkuleeritud ja eelarvestatud kulud, need on prognoositud Näitena on toodud ärikulude jaotus järgnevalt: kulud eelolevaks perioodiks teatud tingimustel. · Ostetud elektrienergia kadude kulud Piirkulud ehk marginaalsed kulud (marginal cost) c_p on täiendavad kulud ühe täiendava · Põhiseadmete ja rajatiste remondi kulud tooteühiku tootmiseks ning · Mõõtetehnika-, infotehnoloogia-, telekommunikatsiooni kulud Lühiperioodil (short run) jäävad teatud kulud konstantseks (püsivkulud) ning saab · Transpordi ja töövahendite kulud
saasteine hulk igale tooteühikule, mille võrra toodang vähenes). Nelinurga pindala annab summaarse saastekahju vähenemise rahalise väärtuse. Pigou maks on üks viis kuidas tegelikult panna tootjat maksma täiendavate kulude katmiseks, või viis kuidas tegelikult realiseerub sotsiaalse piirkulu kontseptsioon. Sealjuures on üheks kõige keerulisemaks probleemiks, kuidas selgitada välja välismõjuga seotud piirkulud. Alternatiivseks skeemiks negatiivsete välismõjudega seotud kahju vähendamiseks on Pigou subsiidium. Subsiidiume võidakse negatiivsete välismõjude korral rakendada selleks, et tehas piiraks oma toodangut sotsiaalselt efektiivse mahuni. Sisuliselt lahendatakse sama probleemi, mis Pigou maksu puhul, kuid lähenetakse ülesandele teiselt poolt. Saavutamaks tootmismahu vähendamist Qa- lt 8
b) ATC = TP = 3 = 16 TP 1 c) AFC = FC = 24 = 8 TP 3 ARVUTUSNÄITEID Näide 4: Ettevõttel FC = 80 ning muutuvkulud on järgmised: q 0 1 2 3 4 5 6 7 8 VC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 a) Leia kogukulud (TC), püsikulud (FC), keskmised püsikulud (AFC), keskmised muutuvkulud (AVC), keskmised kogukulud (ATC) ja piirkulud (MC). b) Joonesta samas teljestikus FC, VC ja TC kõverad. c) Joonesta samas teljestikus AVC, AFC, ATC ja MC kõverad. 11 17.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 4: Ettevõttel FC = 80 ning muutuvkulud on järgmised: q 0 1 2 3 4 5 6 7 8
Airbus on väitnud, et kui lennufirma raamatupidajad uuriksid teisi ajaga seotud kulusid, kui nad seda senini teinud on, oleks ettevõttel võimalik olulist edu saavutada. Praktikas aga on keeruline lennuettevõtte finantsanalüütikuid veenda tegevuslikke piirkulusid hindama. Antud uurimuses keskendutaksegi seetõttu hilinemistele lennutranspordis ning hilinemistest põhjustatud kulude juhtimisele. Selleks kalkuleeritakse erinevate lennuetappide piirkulud, mis näitavad lisandunud kulusid ühe minuti opereerimiseks. Seejärel leitakse ühikukulud, mis seotud minutilise hilinemise lisamisel lennugraafikusse enne lendu ning võrreldakse täielikult kasutatud, osaliselt kasutatud või puudu jääva lisaminuti kulusid omavahel. Selleks, et veelgi täpsemalt määrata hilinemiskulusid, kasutab autor Estonian Air AS-i finantsilisi andmeid ning antud ettevõtte poolt käitavate lennukite kohta käivaid andmeid.
34. Oletame, et firma püsikulud TFC= 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q 0 1 2 3 4 5 6 7 8 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta • firma kogukulud (TC), • firma püsikulud (TFC), • keskmised püsikulud (AFC), • keskmised muutuvkulud (AVC), • keskmised kogukulud (ATC); • piirkulud (MC). Ülesanne 34 lahendused Q TFC TVC TC AFC AVC ATC MC 0 80 0 80 1 80 110 190 80 110 190 110 2 80 150 230 40 75 115 40 3 80 180 260 26,67 60 86,67 30 4 80 220 300 20 55 75 40 5 80 270 350 16 54 70 50 6 80 340 420 13,33 56,67 70 70
3. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel. 4. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse 5. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: kõigest ülaltoodust (kapitali alternatiivkulust harus, kapitali MRP –st, kapitali pakkumise elastsusest). 6. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. 7. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: ei ole täpselt määratletav. 8. Firma töö nõudluse kõver: on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest. 9. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu. 10
Konkreetsemas tähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: *) hind tarbija seisukohalt; *) hind tootja seisukohalt; *) hind ühiskonna seisukohalt. Hinnakujunduse tähtsus turunduses: 1) kuludest lähtuv. Peamine kuludest lähtuv hinnapoliitika on kululiidri positsiooni taotlemine (odava hinnaga masstoodang). Peamised probleemid millist kasuminormi võimaldab antud hinnatase? Mis on piirkulud iga kauba, projekti, protsessi ja kaupluse kohta? Kas kulude muutused on registreeritavad ja hindu võimalik vastavalt kohandada? Jne. 2) nõudlusest lähtuv. Levinumad: a) turu ammutamine, b) turu vallutamine, c) nimetatud kahe järjestikune kasutamine. Peamised küsimused milline on nõudlus igale konkreetsele kaubale, teenusele, projektile, protsessile jne? Kas on rakendatud vajalikud analüüsid? Kas on kaalutletud hinna diskrimineerimist? Jne. 3) konkurentsist lähtuv. A)
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus)
) Finantsvõimendus = võime arendada palju suurem kohustuste portfell kui tagatisühenduse käsutuses olevad omavahendid Optimaalse kapitalistruktuuri teooria. Staatiline kompromissteooria ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria Eksisteerib optimaalne võlakordaja (target debt ratio), mille korral ettevõtte väärtus on maksimaalne Optimaalne võlakordaja (D/A) sõltub laenukapitali kasutamisega seotud kulude ja tulude vahekorrast (laenukapitali piirtulud = piirkulud) Ettevõte laenab raha niikaua, kuni maksustamisest tulenev positiivne efekt laenukapitali kaasamisest on täpselt võrdne hinnaga, mis tuleneb pankrotti sattumise ohu suurenemisest (s.o. intressimaksukilp = potentsiaalsed pankrotikulud) ettevõte võib sattuda pankrotti siis, kui tema varade väärtus = laenukapitali väärtusega (s.o. omakapitali väärtus = 0) pankrotiga kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud (nii juriidilised kui ka administratiivsed):
Riik peaks tagama, et ei aeglustaks järgmise põlvkonna uuendusi. Monopolide võimet dikteerida hindu (diskrimineeriv hinnapoliitika) peetakse negatiivseks. Kuid monopolid võivad rakendada kõrgemaid hindu kõrgema elustandardiga riikides ja madalamaid vaesemates. Intellektuaalse omandi õiguste tugevdamine võib ohustada teaduslikku arutelu ja vähendada arengu efektiivsust ning hoida kaupade hinnad oluliselt kõrgemal kui nende piirkulud, tagades monopolidele suurkasumid. 16.EHITUSKULUD JA HIND 16.1.Üldine . Mis on ühele poolele tulu on teisele poolele kulu. Ehituse hind ( tellijale kulu, ehitajale tulu ) määratakse turul kas kahepoolsete läbirääkimiste teel ehituse tellija ja töövõtja vahel või võistupakkumise teel tellija ja mitme töövõtja vahel. Võistupakkumine on reeglina vähempakkumine ja sellisena kindlustab tellijale soodsaima hinna. Loomulikult on tellija huvitatud
Selleks, et projekti ellu viia, peab see olema ka teistest projektidest parem, suurema tarbijarendiga. 118. Selgitage tootja ülejäägi olemus? Tootja ülejääk on sisuliselt nagu tarbija ülejääkgi – see on vahe selle hinna vahel, mida nad toote eest saavad ning mille eest nad tegelikult oleksid nõus müüma summeerituna üle kõigi hüviste. 119. Millisel juhul on tootja ülejääk võrdne nulliga? Tootja ülejääk on võrdne nulliga kui piirkulud on konstantsed ning võrduvad keskmise kuluga. 120. Selgitage tootja kasumi seos tootja ülejäägiga? Tootja kasum võrdub tootja ülejäägiga, kui püsikulud võrduvad nulliga. Tavaliselt aga mingid püsikulud siiski eksisteerivad, seega täiesti võrdne tootja kasum tootja ülejäägiga tavaliselt ei ole. 121. Selgitage maksustamisest tuleneva tarbija puhta heaolukao hindamise olemus Harbergeri kolmnurga abil
on võimalik saavutada mingi algse ressursside jaotuse korral. 6. Mis on avaliku sektori rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes? Analüüsida ühiskondlikult õiglase heaolutaseme jaotuse saavutamise võimalusi ja eelduseid sinna jõudmiseks täiusliku konkurentsi tingimustes. 7. Pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse turule toomiseks? Eeldatakse, et piirkulud on kasvavad ehk täiendava ühiku pakkumine nõuab võrreldes eelmisega suuremat kulu. Seega on tootjal motivatsioon uusi ühikuid turule tuua niikaua, kuni ühiku müügist saadav tulu ületab selle tootmisel tekkinud kulu. 8. Tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi ostmiseks? Tarbijad tegutsevad omakasupüüdlikult ja tahavad maksimeerida enda kasulikkust. Eeldatakse, et piirkasulikkus on langev ehk iga täiendava ühiku tarbimisel saadakse
b) saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga; c) saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral; d) on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. 34. Oletame, et firma püsikulud TFC = 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q012345678 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta a) firma kogukulud (TC), b) firma püsikulud (TFC), c) keskmised püsikulud (AFC), d) keskmised muutuvkulud (AVC), e) keskmised kogukulud (ATC); f) piirkulud (MC). Tabel seminari all, ei viitsinud siia vedada ja 35.ülesanne ka seal!!! Seminar 4 Täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? AR = D = MR = turuhind 2. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. Ei tähenda, firma katab täpselt oma kõik kulud ja on kasumi lävel 3
annaabi.ee 
