• Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi • Andsid valitsejale vabad käed, aga ootasid heaolu ja õnne Christian Wolf Füsiokraadid • Prantsusmaal levinud idee • “Laske minna!” • Majanduses kehtivad kindlad seosed ja ühiskonnast sõltuvad seosed, milledesse riik mitte mingil juhul sekkuda ei tohi. • Tähtsaim on põllumajandus, mis toob
Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid
ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Rousseau Genfis kellasepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetiliseks arutluseks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Kameralistid lähtusid arusaamast , et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Tagamaks, et valitseja antud
kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat ning oli mh kirjavahetuses Katariina II-ga; Rousseau, kes oli vaadetelt üsna pessimistlik, leidmata ideaalset valitsusvormi, pidades kõike ja kõiki äraostetavateks ning arvates ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest. Praktilisemaid käsitlusi riigivalitsemise kohta andsid sellised valgustamisfilosoofiate voolud nagu kameralistid ja füsiokraadid. Kameralistid pidasid inimeste heaolu nimel oluliseks riigi tuge ja rahva teenimisele andunud monarhi, kes oleks tuttav filosoofiaga; samuti ülistati reegleid ja seaduseid. Füsiokraadid tegelesid pigem majandusküsimustega, põhiideeks oli, et riigi sekkumine majandusellu oli lubamatu. Oluliseks peeti põllumajandust, mis andis ainsana puhastulu ja st pöörati tähelepanu talurahva kaitsele, et suurim klass ei laostuks ning ei viiks põhja riigi majandust. Toetati ka vabakaubandust ja
........................................................................................................................5 MONTESQUIEU............................................................................................................6 VOLTAIRE.....................................................................................................................7 ROUSSEAU.................................................................................................................. 8 KAMERALISTID........................................................................................................... 8 FÜSIOKRAADID ........................................................................................................... 9 ABSOLUTISM VENEMAAL ....................................................................................... 10 Ivan Julm................................................................................................................................................
Isikuvabadus- sõltumatus keskaegsetest autoriteetidest, kollektiividest. Valgustus- 18.sajandi kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. Hakati uskuma rohkem mõistust, optimismi. Koos valgustusega kaasnes uus käsitus riigivõimust- T.Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast. Loodi ühiskondlik riigileping, ohverdades senised vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Võimude lahusus: seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas), kohtuvõim. Kameralistid- saksa kameralistid, kes otsisid vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Üksikisik saab elada riigis õnnelikult vaid riigi poolt toetatuna. Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid
üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ei leidnudki. Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike nagu näiteks Sveitsi kanton või ajalooline Kreeka polis, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Rousseau jäi lõpuni pessimistiks, sest ta kartis, et samas ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks arutlusteks. Praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameraristid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest terve elu. See tähendas eelkõige kõiki eluvaldkondade võimalikult üksikasjalisemat
• John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • Charles-Louis de Secondat Montesquieu – võimude lahususe põhimõtte pooldaja. • Voltaire – ideaalne valitsemisviis Monarhia. • Jean-Jacques Rousseau – ühiskondliku lepingu teooria; ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu.
(1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija *võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest *katoliku kirik piiramatu türannia vastu *valitseja peab olema tark, haritud *suhtles Friedrich II ja Katariina II-ga Rousseau *võim rahval, rahvakoosolekud (1712-1778) *ideaalset valitsemiskorraldust polnud *ei pidanud end prantslaseks, pessimist *vabadus, võrdsus, vendlus Kameralistid Füsiokraatid *valitsejat nõustaks filosoof *riigi sekkumine majandusellu lubamatu *toetasid absolutistlikku valitsemisviisi *tähtsaim põllumajandus *sidusid valitsejale antud õigused *suurim tähelepanu talurahva kaitsele kohustusega tagada alamate heaolu ja õnn *vaimulike ja aadlike maksustamine *toetasid vabakaubandust ja riiklike
suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest ning valitseja ja riigi ülesannetest. Kameralistid: üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna, ehk riik peab oma alamate eest sünnist surmani hoolitsema. Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust
loodusseadustest. Oma teoses "Filosoofilised kirjad", naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid, eriliseks naerualuseks oli ka katoliku kirik. Ta sattus oma kirjatööde pärast korduvalt vanglasse ning lõpuks saadeti ta Prantsusmaalt hoopis välja. Lõpuks määras valitsus tema teose avalikule põletamisele. Ta oli öelnud "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Saksamaa kameralistid otsisid aga vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldine heaolu. Lähtuti arusaamast, et inimene saab elada õnnelikuna vaid juhul, kui ühiskond teda toetab. Selle arusaama leviku tagajärjena võttis riik enda kanda kohustuse hoolitseda oma alamate eest sünnist surmani. Kõikides eluvaldkondades korraldati eeskirjad. Prantsuse Füsiokraadi arvasid aga, et riigi sekkumine majandusellu pole lubatud, sest see kahjustab majandust. Nad toetasid
Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim
taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos ,,Ühiskondlik leping" üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud. Ideaal looduslik seisund enne riigi tekkimist. 4. Kameralistide ja füsiokraatide ühiskonnakäsitlus? Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid teoreetilisteks arutlusteks Lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna Seadis riigile ja valitsejale kohustuse hoolitseda alamate eest hällist hauani Füsiokraadid: Riigi sekkumine majandusellu oli nende meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna
→ demokraatia → 3 võimu, mis stabiliseeriksid üksteist → võimude lahususe põhimõte Francois Marie Arouet Voltaire → valgustatud monarhia → “Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teenijad.” Jean-Jacques Rousseau → ideaalseks riigivalitsemis vormiks pidas rahvakoosolekuid. → demokraatia/rahvavõim → muidu ideaalset riigivalitsemis vormi ei olnud Saksa kameralistid → üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetatuna. → absoluutne monarhia Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine
Montesquieu elutööks sai ,,Seaduste vaimust", milles eristas ühiskonnast sõltumatuid ja kirjutatud seadusi. Inglismaad eeskujuks võttes toetas ta võimude lahususe põhimõtet. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu sõltumatut kohtuvõimu. Voltair pidas ideaalseks valitsusviisiks monarhiat. Rousseau seletas ühiskondliku lepingust kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused jm ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Kameralistid leidsid, et üksikisik saasb elada õnnes ja rahulolus vaid riigi poolt toetatuna. Samuti pidasid nad vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof et korraldused vastaksid ühiskonna vajadusele. Füsiokraadid pidasid riigi sekkumist majandusse lubamatuks kunasee kahjustab nii üksikisiku õigusi kui ka tervet majandust. Samuti pöörasid nad oma tähelepanu talurahvale kui suurimale makse maksva ühiskonnakihile. 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal
tagasiside poliitilisele juhtimissüsteemile; 4) otsuste ex post analüüsi instrumentaariumi täiustamises, et otsuste rakendamine tulemusi adekvaatselt hinnata ja prognoosidega võrrelda. --------------------------------------- 7 51.Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses riigis? Kameralistid soovisid majanduskasvu saavutada mõõduka maksupoliitika abil, mis laiendaks sisserännet soodustades maksubaasi. Sellega võis saavutada suurema maksusumma laekumise võrreldes ühekordse maksumaksjate vara suure osa konfiskeerimisega. Avaliku sektori väljaminekute osas soovitasid kameralistid keskenduda majanduskasvu soodustavate instrumentide rakendamisele, nt riigi infrastruktuuri arendamisele.
esindusdemokraatia Rousseau jaoks ebatäiuslikuks: mis tahes esinduskogu (parlament) hakkab seadusi vastu võtma ikkagi üksnes oma huve arvestades. Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike, nagu Šveitsi kanton või siis Kreeka polis, mis võimaldaks otsuseid langetada rahvakoosolekul. Samas oli ta sunnitud möönma, et ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Riigi ja valitseja roll kameralistlikus ja füsiokraatlikus majanduspoliitikas. Ühelt poolt pidasid kameralistid vajalikuks, et valitseja võim oleks piiramatu, andes talle vabad käed riigile ja ühiskonnale vajalike seaduste kehtestamiseks, teisalt jällegi sidusid kameralistid valitsejale antud õigused kohustusega valitseda nõnda, et see tagaks üldise heaolu ja õnne. Kameralismi majanduspoliitika oli selgelt merkantilistlik ning nägi ette privileegide, keeldude ja tariifide üksikasjaliku süsteemi.
arvestades. ,,Inglise rahvas kujutleb end vaba olevat. Tegelikult on ta seda ainult parlamendisaadikute valimiste ajal. Kui need on toimunud, elab ta jälle orjapõlves edasi." Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike nagu Sveitsi kanton või siis Kreeka polis, mis võimaldaks otsuseid langetada rahvakoosolekul. Samas oli ta sunnitud möönma, et ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikindiviid saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi (ühiskonna) poolt toetatuna. See seadis riigile kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani
Kuidas poliitilised institutsioonid (valimissüsteem, hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi rahandust? Uus riigi rahandus tegeleb küsimustega: poliitökonoomiline. Millal ja kuidas peaks riik majandusse sekkuma? Kuidas saavutada majanduse efektiivset toimimist? Milline on efektiivne maksusüsteem? Peamised vastuolud riigi rahanduse arengus – Backhaus: 1. Riik kui osaleja (raamistiku looja) vs riik kui sekkuja (kehtestab maksud ja reeglid kuid ise ei osale) ehk kameralistid vs Smith. Kameralism – riik on kui osaleja majandusprotsessis ehk võtsid osa majandustegevusest, maksude kasutamise vastu, arvasid, et riik teenib tulu vara ja ettevõtete kaudu. Smith – makse tuleks sisse nõuda vastavalt omandile, need peaksid olema lihtsalt kogutavad, kindlaksmääratud. Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell. TURU EFEKTIIVSUS
oli valitsemisvormidest kõige julmem, Euroopa jaoks ei sobi) toetas võimudelahusust · Montes. Vabadusest: võib teha seda, mida tahetakse, ei pea tegema seda mida ei taheta · Vabadus on tunnetatud paratamatus · Francois Marie Arouet Voltaire (1694-1778) ideaalne valitsemisviis valgustatud monarhia · Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) üksikisik peab allutama oma huvid ühiskonna huvidele kahtles seadusandlikkuse võimus · Saksa kameralistid üksikisiku heaolu peab tagama riik, st valitsejal on kohustus hoolitseda oma alamate eest · Valitsejat peab nõustama filosoof Pilet 4 1.Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Sumeri linnriigid: Mesopotaamia tsivilisatsiooni on rajanud sumerid kiilkiri, linnad, religioon, ratas Iga linn on omaette riik, ümbritsetud müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Hiljem riigi eesotsas kuningad juhtis sõjaväge, mõistis kohut, suured maavaldused, tugeva kuninga puhul kuuletus
Tegemist peaks olema sõltumatu eksperdiga, kes suhtub otsustesse ja nende tegijatesse erapooletult. 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 51. Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses riigis? Kameralistlik lähenemisviis käsitles avalikku sektorit kui planeerimise objekti sarnaselt ettevõtte tegevuse juhtimisega. Kameralistid arvestasid maksustamisel pikajalisi mõjusid riigi majanduskasvule. Soovitasid kasutada majanduskasvu soodustavaid instrumente (nt transporditaristu arendamine). Eesmärk oli siiski valitseja rikkuse suurendamine. Klassikute järgi peaksid kõik avaliku sektori tegevused olema suunatud majanduse arengu ja heaolu kasvu toetamisele. Individualiseeritavaid avalikke teenuseid peaks maksustama vastavalt sellele, kui palju iga kodanik neist individuaalselt kasu saab. Ricardo arvas, et
annaabi.ee 
