Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine (0)

Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks 
ettevalmistamisel 
1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu  ja peamisi seisukohti. 
Liberaalne  majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, 
kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. 
Liberaalid   käsitlesid  vabaturgu  kui  sotsiaalse  koordineerimise  mehhanismi,  kui  spontaanset 
korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku 
huvides. 
Majandusteoreetiliselt  on  liberaalne  majanduspoliitika  merkantilismi  (15.-18.saj  valitsenud 
majandusteoreetiline  ja  –poliitiline  suund)  vastu.  Merkantilistid   pidasid   rikkuse  allikaks 
ringlust ja rikkuseks raha ( kuld , hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha 
rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. 
Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide  toimimine , lähtudest oma individuaalsest 
huvist  (kasust).  Smith  väitis,  et  vabalt  toimides  ei  saa   turg   viia  kaoseni.  Rikkuse  allikad 
(tootmistegurid)  on  töö  ja  maa.  Rahva  heaolu  määravad  rahvastiku   hõivatus   ja  töö  tegemise 
oskused. 
Smith  soovitas  riigikulude  kokkuhoidu  ja  madalaid  makse.  Tema  ettepanekud  panid  aluse 
maksusüsteemide arengule. 
2. Mida väidab  Wagneri seadus? Millised on erinevad  selgitused sellele protsessile? 
Kasvavate riigikulude seadus. 
Wagneri seaduse järgi kasvab riigikulude osatähtsus rahvatulus koos üldise majandusarenguga. 
Wagner  ei suutnud oma analüüsi tulemusi teaduslikult põhjendada, kuid eeldas, et on olemas 
inimvajaduste hierarhia , kus esikohal on toit, kehakate ja eluase kui esmased vajadused. 
Esmastele vajadustele  järgnevaid  vajadusi nimetas ta kultuurivajadusteks, millele sissetulekute 
kasvades hakatakse kulutama rohkem. 
Ta väidab, et kui reaalne sissetulek inimese kohta kasvab, kulutavad nad rahvuslikust produktist 
rohkem valitsussektori kaudu, makstes ühtlasi ka rohkem makse. Empiirika ei ole seda väidet 
tõestanud. Valitsuskulud on küll kasvanud, kuid on riigiti väga erinevad. 
3. Mida väidab esimene  heaoluteoreem e heaolu  põhiteoreem ? Selgita joonise abil selle 
sisu. 
Heaolu  põhiteoreem  väidab,  et  täiusliku  konkurentsi  tingimustes  korraldab  turg  ressursside 
efektiivse jaotuse. See on niisugune jaotus, mida pole võimalik ümber korraldada nii, et kellegi 
olukord paraneks, ilma et kellegi olukord samal ajal halveneks. 
Ressursside niisugust jaotust, kus kellegi olukorda pole võimalik parandada ilma kellegi teise 
olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto-optimaalseks (või Pareto-efektiivseks) jaotuseks. 
Esimese isiku kasud  
 
 
Kasuvõimaluse kõver 
 
 
Teise isiku kasud 
Kõik punktid kasuvõimalikkuse kõveral näitavad maksimaalset kasu taset, mida üks inimene 
võib saavutada teise isiku konkreetse kasulikkusetaseme juures. 
Põhiteoreemi kohaselt viib viib  turu  konkurents   teatud  tingimustes majanduse olukorda, mis 
vastab mõnele punktile kasuvõimalikkuse kõveral. 
Otusesed,  mida  ja  kui  palju  toota  ning  kes  kui  palju  saab,  keskenduvad  ühe  asutuse,  keskse 
planeerimisameti, või ühe isiku kätte, keda nimetatakse keskseks planeerijaks. Tsentraliseeritud 
jaotismehhanism. 
4. Mida väidab teine heaoluteoreem? Selgita selle sisu. 
Heaolu teine  teoreem  väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsituru loodud sissetulekute 
(rikkuse, kasude) jaotus, pole see veel põhjus turumehhanismi hülgamiseks. Esialgne  jõukus  
tuleb ümber jaotada ja edasine jätta turumehhanismi hooleks. 
Heaoluteooria  teisest  teoreemist  tuleneb,  et  konkureerivad  firmad,  püüdes  oma  kasumeid 
suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne  planeerija. 
Selle teoreemi kohaselt teeb otsuseid, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, lugematu 
arv firmasid ja üksikisikuid, kellest majandus koosneb. Detsentraliseeritud turumehhanism . 
5. Selgita avalike hüviste mõistet ja iseloomulikke tunnuseid. 
Avalikud  kaubad  on näiteks  riigikaitse , seadusandlus,  maksusüsteem  ja teadus.  Majakas  (kõik 
saavad selle valguse järgi orienteeruda) 
Avalikele kaupadele on iseloomulikud 2 põhilist  omadust: 
•  Kui on kättesaadav ühele, saab neid tarbida igaüks 
•  Neid saab tarbida konkurentsitult ehk kui tarbib üks, siis see ei vähenda teise võimalusi 
sama kaupa tarbida 
Uue tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. 
Nende tootmisega või nendega varustamisega peab tegelema riik. Need on ühiselt tarbitavad 
kaubad/hüvised. 
 
 
 
6. Mida näitavad samahüvekõverad? Selgita joonise abil nende sisu. 
Samahüvekõver  näitab  neid  kahe  kauba  mitmesuguseid  kasulikkuskombinatsioone,  mida 
inimene hindab samaväärselt või mis pakuvad talle võrdväärset kasulikkust. 
 
I rühma kasulikkus 
 
 
Ühiskonna samahüvekõverad 
 
W2 
 
W1 
II rühma kasulikkus 
Kui  teha  ühiskonna  samahüvekõver,  siis  see  näitab  eri  isikurühmade  niisuguste 
kasulikkuskombinatsioonide kogumit, mis annab ühiskonnale ühesuguse heaolu. 
Samahüvekõverad  aitavad  läbi  mõelda  kompromissolukordi,  kus  ühe  rühma  heaolu  kasvab, 
teisel aga kahaneb. 
Kui  kõigi  heaolu  kasvab,  kasvab  ka  ühiskonna  heaolu.  Joonisel  mõlema  rühma  kasulikkuse 
kombinatsioonid  kõveral  W2  näitavad  suuremat  heaolu  kui  kõveral  W1  asuvad 
kombinatsioonid. 
7.  Millist  ressursside  jaotust  nimetatakse  Pareto-optimaalseks?  Millised   asjaolud  
takistavad  reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse  leidmist ja saavutamist? 
Pareto-optimaalne ressursside jaotus on olukord, kus ühiskonna võimalused ja soovid langevad 
kokku. 
Reaalsuses  pole  sellist  ressursside  jaotust  olemas.  Pareto-optimaalse  lahenduse  leidmist 
takistab  ühiskonnas  see,  et  vaja  oleks  sotsiaalset  kokkulepet  maksukoormuse  taseme  osas. 
Sellise  kokkuleppeni  pole  aga  reaalsuses  võimalik  jõuda.  Kuigi  vabatahtlikud   maksud   on 
kohustuslikest  eelistatavaimad,  siis  tuleb  siiski  kehtestada  kohustuslikke  makse  ja   nendest  
finantseerida riigi tegevusi, sest see suurendab ühiskonna heaolu. 
8. Millised  turutõrked  seonduvad  välismõjudega ? Selgita nende lahendamise võimalusi. 
Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma  tegevusega  (tootmise või 
tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt 
toomisega kaasnev õhu saastamine  tehase poolt. 
Või  saadakse  kasu  kellegi  tegevusest  (positiivsed  kõrvalmõjud),  mis  samuti  jäävad 
kompenseerimata. Nt mesiniku tegevus aednikust naabrile. 
Meetmed: 
•  Maksud ja trahvid (nt saastemaks ) 
•  Subsiidiumid 
•  Keelud ja kitsendused 
•  Omandiõiguse kehtestamine 
Nt  suitsetamiskeeld  on  moodus  ühe  grupi  poolt  (suitsetajad)  teisele  (mittesuitsetajad) 
avaldatavate välismõjute piiramiseks. 
9. Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega? 
Täiuslik konkurent eeldab, et  turuosalised  on majandusinimesed, mis tähendab, et nad käituvad 
ratsionaalselt, maksimeerides oma kasusid. 
Tegelikkuses  piirab  inimeste  ratsionaalset  tegutsemist  informatsiooni  vähesus  teiste 
turuosaliste tegutsemise kohta, mille tõttu tuleb sageli valida mitte parim, vaid paremuselt teine 
variant. 
10.  Millised  turutõrked  seonduvad  konkurentsi  ebatäiuslikkusega?  Selgita  nende 
lahendamise võimalusi. 
Täiuslik  konkurent  eeldab,  et  turul  on   arvutu   hulk   ostjaid   (tarbijaid)  ja  müüjaid  (tootjaid), 
kellest ükski ei saa avaldada mõju hinnale. 
Monopoolse turu korral kui ei piirata monopolide tegevust, hakavad nad turul hinda dikteerima 
ja vähendavad toodangut kõrgema hinna saamiseks. Valitsuse ülesanne on pidada kontrolli all 
turu monopoliseerimisega seotud protsesse. 
Eraldi turutõrkena on ka nn  loomulikud   monopolid  – tekivad kui  mastaabisääst  on nii suur, et 
kulude  minimeerimise  seisukohalt  on  otstarbekas  ainult  ühe  pakkujaga  turg.  (Nt  elektri, 
kaugkütte, raudtee, posti, lennunduse jt riigi ja kohalikud monopolid) 
Puudlik turg on samuti  olukord, kus  võib  olla vajalik  valitsuse sekkumine. Nt kindlustus-  ja 
kapitaliturg .  Põhjuseks  see,  et   eraturg   ei  suuda  pakkuda  kindlustust  paljude  tähtsate  riskide 
vastu, nagu haigestumine,  töötus , invaliidsus jt. Riik sekkub  luues  sotsiaalkindlustussüsteeme. 
Riigi loodud süsteemides on tehingukulud väiksemad, võrreldes erasüsteemiga. 
Kapitalituru   puudulikkust   kompenseerib  riik  nt  õppelaenude  garanteerimise,  eluasemefondi, 
ekspordi krediteerimise jm meetmetega. 
11.  Kirjelda  turgu  ja  planeerimist  kui  majanduse  koordineerimissüsteeme?  Milline 
kriteerium määrab nende optimaalse omavahelise proportsiooni? 
Teadlaste  sõnul  sõltub   inimühiskonna   heaolu  kaupade  ja  teenuste   voolust   ja  see  omakorda 
majandussüsteemi produktiivsusest. 
Tegelikus elus tuleb valida mitte turu ja poliitika vahel, vaid mis proportsioonis on turgu ja kui 
palju  riiklikult  organiseeritud  planeerimist  (poliitikat).  Riiklikule  organisatsioonile  on 
alternatiiviks ka mitmesugused assotsiatsioonid, kooperatiivid jm vabatahtlikud ühendused . 
Määravaks  osutuvad  tehingukulud.  Tehingukulud  sõltuvad  riigi  institutsioonidest: 
õigussüsteemist,  poliitilisest,  sotsiaal-,   haridus -,  kultuuri-  ja  muudest  süsteemidest.  Iva  on 
selles, et majanduse funktsioneerimist juhivad institutsioonid . 
12. Mida tähendavad institutsiooniökonoomikas käsutusõigused. Selgita nende mõju 
majandusotsustele ja valitsussektori rolli selles. 
Käsutusõiguste all peetakse silmas  igat  liiki õigusi seoses ressursside kasutamisega (mitte ainult 
omandiõigust). 
Käsundusõigusega määratakse, milliseid toiminguid võib omanik oma varaga teha. 
Käsundusõigust on vaja selleks, et eraturg saaks funktsioneerida. Nad hoiavad ära indiviidide 
poolt  kahju  tekitamise  teiste  varale  (vargus,  väärkasutamine,  lõhkumine),  sest  kui 
käsutusõigused on olemas ja neid saab jõustada, võib omanik esitada kahjunõude tema varale 
tekitatud kahju heastamiseks. 
Eraomaniku ül on hoolitseda, et vara säiliks ja võimalusel ka suureneks. Riik omanikuna loob 
mitmesuguseid kontrollsüsteeme ( riigikontroll , revisjonikomisjonid, sisekontrollisüsteemid jt), 
mis suurendab bürokraatiat ja teeb riigi omanikurolli täitmise kulukaks. Kontrollsüsteemid pole 
kunagi piisavalt efektiivsed ja neid pole kunagi küllalt. 
13.  Selgita,  kuidas  informatsiooni  asümmeetrilisus  mõjutab  avaliku  sektori   efektiivsust  
ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile? 
Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria, ei toimi tõhusalt. 
Eraturud  kindlustavad  end  informatsiooni  asümmeetriast  tulenevate  kahjude  vastu  väga 
mitmesuguste vahenditega, nagu pant, hüpoteek , kindlustuspreemia. 
Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime 
tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise  vajadus. 
Agent  (indiviid) on huvitatud sellest, et ennast näidata võimalikult heas valguses, printsipiaal 
(omanik) aga sellest, et saada tõest infot olukorra kohta. 
Agendi  oportunismi vähendamiseks ja süsteemi toimimise efektiivsuse  suurendamiseks  aitab 
hästi  korraldatud  kontrolli-  ja  arvepidamissüsteem.  Siit  vajadus  raamatupidamisaruannete  ja 
statistilise aruandluse järele, mis võimaldab makrotasandil kokkuvõtteid teha ja võimuorganitel 
otsuseid langetada. 
Siseturuhinnad,  kodanikuõiguste  kaitse,   tarbijakaitse   jmt  institutsioonid  vähendavad 
printsipiaali-agendi vahelisi probleeme ja agendi oportunistliku käitumise võimalusi. 
 
 
14.  Miks  nähakse  sissetulekute  ebavõrdsuses  probleemi?  Selgita  joonise  abil,  kuidas 
toimib  valitsusepoolne  sissetulekute  ümberjaotamine  selle  probleemi  lahendusena. 
Millised asjaolud takistavad siin efektiivse lahenduse saavutamist? 
Sissetulekute ebavõrdsus tekitab ühiskonnas inimeste vahelist ebavõrdsust. 
Sissetulekute ümberjaotamisel  väiksese sissetuleku puhul  hindab inimene  igat  juurde tulevat 
summat . Suurema sissetuleku puhul on heaolu praktiliselt inimesele ei lisandu. 
 
Esimese 
Teise 
kasud 
kasud 
 
           e 
                   f 
Esimese 
Teise 
piirkasu  
                 d 
piirkasu 
          c 
O         a      b      V                        O’ 
Joonisel  on  kujutatud  kahe  in  ühiskonda,  kelle  vahel  jagatakse  kogu  ühiskonna  sissetulek 
(horisontaalteljel vahemik OO’). Esimese sissetuleku kasvusuund on paremale, teisel vasakule. 
Sissetuleku  kasvades  on  piirkasu  igast  täiendavast  ühikust  aina  väiksem.  Esialgu  kuulub 
Esimesele  sissetulekust  Oa ja Teisele O’a ehk siis jaotus on ebavõrdne. Kui nüüd võtta  Teiselt  
ära ab ühikut ja anda Esimesele, siis ühiskonna heaolu kasvab. Seda seetõttu, et Teine kaotab 
heaolu  suuruses  abcd,  mis  on  vähem  võrreldes  pinnaga  abef,  mille  ulatuses  Esimene  võidab 
heaolu juurde. 
Heaolu  kasvu  on  võimalik  jätkata  ümberjaotamisel  seni,  kuni  on  jõutud  punkti  V  –  seal  on 
piirkasu täiesti võrdne ja ühiskonna heaolu maksimumis. 
Paraku selline jaotus on reaalsuses võimatu. 
1. Heaolu  on subjektiivne  mõiste ja ei  sõltu  ainult  sissetulekust, vaid  ka  mittemõõdetavatest 
väärtustest – südamerahu, meeldiv töökeskkond jmt. 
2.  Tegelikkuses  ei  ole  sissetulekud  fikseeritud  suurused  (nagu  mudel  ette  näeb).  Reaalsuses 
võib  ümberjaotamine  pärssida  töötamise  initsiatiivi  ja  järgmise  perioodi  palk  võib  osutuda 
väiksemaks eelmisest. 
3.  Ümberjaotamine  on  seotud   kuludega   ja  on  seetõttu  ebaefektiivne  tegevus,  sest  eesmärk  – 
ebavõrdsuse vähendamine – võib jääda saavutamata. 
 
 
 
15. Selgita valitsuse äpardumise teooria tekkepõhjusi ja peamisi seisukohti. 
Ühel hetkel (1970ndatel) avastati, et turu äpardumiste analüüsiga paralleelselt on vaja hakata 
uurima   ka  valitsuse  äpardumisi,  mis  avaldusid  mitmesugustes  regulatsioonides, 
natsionaliseeristes, maksupoliitikas jmt. 
Uuriti  ametniku  (bürokraadi)  käitumise  erinevust  oma  huvide  realiseerimisel,  võrreldes 
erafirma töötajaga. Kui erasektori  töötaja  proovib maksimeerida ettevõtte kasumit, siis ametnik 
püüdleb asutuse hea maine, võimu ja tähtsuse poole. Neid asju saab ellu viia asutuse eelarve 
kaudu  ja  seega  ametnik  püüab  maksimeerida   eelarvet .  Pikalt  on  püütud  üle  maailma  ohjata 
bürokraatiat ja kogu avalikku sektorit  efektiivsemaks muuta. 
Väidetavalt  saab   ebaefektiivsus   avalikus  sektoris  alguse  samas,  millest  erasektoriski  – 
ebapiisava  välise  konkurentsi  tõttu.  Ebaefektiivsus  on  suurema  tõenäosusega   suuremates  
firmades (monopolides), kus ei toimi konkurents. Avalikus sektoris ei toimi samuti. 
Lisaks on ebaefektiivsuse allikaks avalikus sektoris puuduvad hinnad, mis ei  paiguta  ressursse 
optimaalselt. 
Avaliku  sektori  organisatsioonidele  on  sageli  iseloomulik  madal  tööproduktiivsus,  tööst 
kõrvale hoidumine, töötegemise teesklemine, onupojapoliitika, korruptsioon jpm. 
Samuti  on suur tõenäosus,  et  avalikku hüvist  toodetakse vähem  ja/või  kehvema kvaliteediga 
kui vaja või vales sortimendis. 
16. Millised on avaliku sektori ruumilised  tasandid ? Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip 
ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? 
Valitsusektor koosneb 
•  Riigist 
•  Kohaliku omavalitsuse üksustest 
•  Muudest  avalik-õiguslikest  juriidilistest  isikutest  (v.a  Eesti   Pank ,  Hüvitusfond, 
Tagatisfond , Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) 
Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem 
kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. 
EL  toimib  subsidiaarsuse  põhimõttel.  See  eeldab,  et  kõik,  mis  saab  lahendada  riigi  tasandil, 
tuleb seal ka lahendada. 
ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. 
Igal valitsustasandil on oma eelarve. Eelarve on põhiline instrument, mille kaudu seadusandlik 
võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust. 
Subsidiaarsus  eeldab,  et  keskvalitsuse  tasandil  tuleb  lahendada  vaid  neid  probleeme,  mida 
kohalikul tasandil lahendada ei saa. 
 
17. Mis on  fiskaalpoliitika ? Kirjelda fiskaalpoliitika funktsioone. 
Tänapäeval on fiskaalpoliitika ja eelarvepoliitika  peaaegu sünonüümid . 
Fiskaalpoliitika  väljendub  selles,  kuidas  riik  ( keskvalitsus   ja  KOVid)  kasutab  oma  õigust 
maksustada  (ressursse  koguda)  ning  mis  otstarbeks  ja  kuidas  ta  maksudena  kogutud  raha 
kasutab (ressursse tarbib, väärtust toodab ja ümber jaotab). 
Fiskaalpoliitika funktsioonid: 
•  Avalike kaupade tootmine ehk protsess, mille käigus kogu ressurss jagatakse era- ja 
avalike kaupade vahel ning tehakse valik, milliseid sotsiaalseid kaupu toota. Eesmärgid 
saavutatakse  eelarve menetlemise käigus, kus lepitakse kokku eelarve üldine maht ja ka 
eri tegevusvaldkondade kulude ja sellega seonduvalt nende tegevuste maht. 
•  Jaotusfunktsioon. Võttes ühtedelt maksudena ja andes teistele toetuste ja abirahadena. 
Nii vähendab valitsus ebavõrdsust ja suurendab ühiskonna heaolu 
•  Stabiliseerimisfunktsioon. Kuna turg ei kindlusta kõrget tööhõivet, rahuldaval tasemel 
hindade  stabiilsust  või  soovitud  majanduskasvu  tempot,  seega  peab  riik   rahastama  
mitmesuguseid  meetmeid  sotsiaalse  stabiilsuse  tagamiseks  ja  majanduskasvu 
soodustamiseks. 
Põhiliseks fiskaalpoliitika kujundajaks Eestis on Rahandusministeerium. 
18. Selgita avaliku sektori tegevuse efektiivsuse, tulemuslikkuse ja säästlikkuse mõisteid, 
nende  omavahelist  erinevust.  Miks  on  nende  mõõtmine  ja  rakendamine  vajalik  ning 
milles seisnevad probleemid seoses nende mõõtmise või rakendamisega? 
Efektiivsus ehk  tõhusus . Seda väljendab väljundi suhe sisendisse. Mida suurem on see suhe, 
seda efektiivsemalt  organisatsioon töötab. 
Tavaliselt  on   sisend   väljendatav  rahaühikutes.  Väljund  aga  mingites  muudes  ühikutes 
(teenindatud isikute või tehtud operatsioonide arv jmt). 
Tulemuslikkus on seotud eesmärgi saavutamisega ja seetõttu ainult väljundiga. 
Säästlikkus/ökonoomsus on seotud ainult sisendiga. 
Ökonoomsus, tõhusus ja tulemuslikkus on omavahel seotud. 
Ökonoomsus avalikus sektoris ei saa olla  omaette  eesmärk. (Nt kui kulutatakse haridusele vähe, 
siis see ei tähenda, et ta töötaks hästi. Tulemuseks võib olla see, et kvaliteet ei vasta standardile, 
maht pole piisav ja võib tekitada kulutusi teistele valitsusorganisatsioonidele.) 
Ka tulemuslikkust ei tohiks üksi vaadelda. (Nt tähtis on kui palju mingi asi maksma läks lisks 
sellele, et see sai tehtud.) 
Efektiivsus vastab kõigile nõuetele. Erasektoris on väljundi  ja sisendi vahe kasum.  Avalikus 
sektoris pole väljund tihti rahas mõõdetav. 
19. Millised on valitsussektori funktsioonid (valitsuse roll majanduses? Kuidas seonduvad 
need turutõrgetega? 
Kaasaegse ühiskonna toimimine on mõeldamatu ilma tõhusalt toimiva valitsussektorita. 
Majandustegevuse  õiguslike  raamide  kujundamine.  Valitsussektor  määrab  seadustega 
ettevõtluse  õiguslikud  alused,  sätestab  töövõtjate-tööandjate  kohustused,  reguleerib 
turukonkurentsi, tarbijate õigused, välismajandustegevuse alused jne. 
Ressursside  efektiivse  paigutamise  tagamine.  Kuna  algselt  on  turuprotsesside  tulemusel 
ressursid   jagunenud   ebaefektiivselt ,  mistõttu  ei  tagata  paljude   eluvaldkondade   vajalikku 
arengut. Seetõttu on vajalik ümberjaotamine. 
Majandusliku  stabiliseerimise  funktsioon.  Eesmärgiks  on  majanduskasvu  soodustamine  ja 
negatiivsete  protsesside   pidurdamine   või  tagajärgede  pehmendamine.  (Nt  tööpuuduse 
vähendamine, inflatsiooni pidurdamine) 
Ümberjaotusfunktsioon. Tulude ümberjaotamine jõukamatelt vaesematele. (Nt meditsiiniabi ja 
koolihariduse kindlustamine; hoolitsemine in-te eest, kes ise toime ei tule) 
Turukonkurentsi  kaitse  ja  soodustamine.  Valitsuse  ülesandeks  on  tagada  võimalus  tegutseda 
võrdse konkurentsi tingimustes. Samuti valitsus ühiskonnastab osa sektoreid, võttes need oma 
kontrolli alla, et tagada nende oluliste ettevõtete toimimine kogu ühiskonna vajadustest lähtudes 
(Nt raudteed, elektrijaamad jm) 
20. Kuidas kujunevad avaliku sektori tulud (mis on võimalikud tuluallikad)? 
Peamisteks tuluallikateks on mitmesugused maksud. 
Eesti riigieelarve kõige suuremateks tuluallikateks on 
•  Käibemaks 
•   Sotsiaalmaks  
•  Aktsiisimaksud 
Lisaks  on  veel  füüsilise  ja  juriidilise  isiku  tulumaks,   raskeveokimaks ,  hasartmängumaks, 
tollimaks . 
Ja  mittemaksulised  tulud  –  koosnevad  peamiselt  riigi  poolt  osutatud  teenuste/kaupade 
müügitulust,  peamiselt  välisorganisatsioonidelt  laekunud  toetustest  ning  valitsussektori 
varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 
 
 
 
 
21.  Selgitage  maksude  fiskaalse  funktsiooni  ja  regulatiivse  (reguleeriva)  funktsiooni 
erinevust? 
Fiskaalne  funktsioon  –  seisneb  ühishüviste  pakkumiseks  vajalike  ressursside  kogumises 
eelarvesse 
Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks.  
Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise  mõjutamine .  
Maksumäärade  muutmise  või  maksusoodustuste  kehtestamise  kaudu  saab  mõjutada 
majandusprotsesse ühiskonnale vajalikus suunas. 
22. 
Selgitage 
maksustamise  
kahe 
põhiprintsiibi: 
ekvivalentsusprintsiibi 
ja 
maksevõimelisuse  printsiibi, erinevust. 
Ekvivalentsusprintsiip  –  selle  kohaselt  peaksid  rohkem  makse  maksma  need,  kes  tarbivad 
suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui 
need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks ) 
Maksevõimelisuse  printsiip  –  selle  kohaselt  peaksid  rohkem  makse  maksma  need,  kelle 
maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 
23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid. 
Maksuobjekt  –  ehk  maksubaas.  Selleks  võib  olla  tulu,  tegevus,   rahavoog   või  muu  toiming, 
millelt  maksu  kavatsetakse  koguda.  (Nt  maamaksu  puhul  maa   turuhind ,  km  puhul 
kaupade/teenuste väärtus, iksikisiku tm puhul inimeste tulud) 
Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel 
pandud maksukohustus. 
Maksumäär   - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks  olevast  tulust või 
väärtusest. Tihti on erineva suurusega tuludel erinevad maksumäärad. 
24. Kuidas liigituvad maksud maksumäära järgi? 
Progresseeruv (astmeline) maksumäär – mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär 
Proportsionaalne maksumäär – maksumäär iga tulutaseme juures üks 
Regresseeruv maksumäär – maksustatava tulu vähenedes maksumäär ka väheneb 
25. Selgitage maksukoormuse mõistet eraisiku ja riigi tasemel? 
Eraisiku tasemel –  maksukoormus  on summa tuludelt, mida  eraisik  peab maksudena riigile või 
KOVile maksma. 
Riigi tasemel – vaadeldakse maksukoormust sisemaise  koguprodukti  mahuga. 
26. Millised on efektiivse (optimaalse) maksusüsteemi omadused? Millised on võimalikud 
vastuolud optimaalse maksusüsteemi erinevate põhimõtete vahel? 
Optimaalse/efektiivse maksusüsteemi omadused: 
•  Efektiivsus – peab tagama avaliku sektori arenguks vajalikud finantsvahendid. 
•  Neutraalsus – kui maks pole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks või 
ärahoidmiseks, siis peaks ta mõjutama turu vaba toimimist võimalikult vähe 
•  Suunatus – maksudega saab leevendada turutõrkeid või suunata turu toimimist. 
•  Lihtsus – maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad 
•  Võrdne kohtlemine – maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. 
o  Horisontaalne – kõiki maksustatakse ühtmoodi 
o  Vertikaalne – erineva sissetuleku puhul erinevad maksud (astmeline tm) 
Vastuolud erinevate põhimõtete vahel: 
•  Mõni maks võib vähendada isiku töömotivatsiooni (füüs isiku tm) 
•  Maksude kehtestamine või suurendamine  toob kaasa ühiskonna  heaolukadu   
•  Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 
27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? 
Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: 
•  Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) 
•  Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) 
•   Omandimaksud  – maamaks, pärandimaks 
28. Otsesed ja kaudsed  maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. 
Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) 
Kaudsed  maksud  –  seotud  kaupade/ teenustega   hindadega  ning  nende  puhul  ei  pruugi 
maksumaksja  (maksustatavat  kaupa  müüv  ettevõte)  ning  maksu  tegelik  maksja  (kauba 
lõpptarbija) kokku langeda. ( aktsiis ) 
Maksukoormuse ülekandumine – maksu siire  maksukohuslastelt teistele majandussubjektidele 
Maks võib olla täielikult siirdatud tarbijale või siis on osa maksukoormusest ka müüjal. 
Nt   aktsiisimäärad   maksab  kinni  täies   mahus   tarbija.  Samas  ravimite  puhul  on  tarbija  kanda 
omaosalus, mis sõltub erinevatest kriteeriumitest . 
29. Mida tähendab eelarve defitsiit ja kuidas seda mõõdetakse? 
Eelarve defitsiit ehk eelarve puudujääk on olukord, kus eelarve kulud ületavad tulusid. 
EAD = valitsuse kulud – valitsuse tulud 
30. Mida tähendab  riigivõlg ja kuidas seda mõõdetakse? 
Riigivõlg  on  eelarve   defitsiidi   katmiseks  võetud   laen .  Paljudel  riikidel  moodustab  riigivõlg 
tähelepanuväärse osa sisemajanduse kogutoodangust. 
Riigivõla  tekkepõhjused: 
•  Erakorralised põhjused –  looduskatastroofid , sõjad 
•  Majanduse  tsükliliste  languste  tõttu  võlakoormuse  suurenemine,  et  säilitada  senist 
heaolutaset 
•  Maksude  alandamine , millega ei kaasne valitsuskulude vähendamist 
Mõõdetakse protsendina SKP-st. 
31.  Millised  on  majandustegevuste  ruumilise  paiknemise  kriteeriumid.  Kuidas  tuleb 
nendega arvestada avaliku sektori tegevuste paigutamisel? 
Igal tegevusel on teatav optimaalse suuruse vahemik: 
•  minimaalse (et oleks tasuv) ja  
•  maksimaalse (et veel oleks tasuv) vahe 
Hüviseid,  mille  osutamise  optimaalne  suurus  on  erinev,  on  otstarbekas  pakkuda  erineva 
territooriumi ulatuses 
Suurema  asustustiheduse  korral  on  optimaalne  ruumiline  ulatus  väiksem  ja  väiksema 
asustustiheduse korral suurem 
Igal hüvisel on küll ainulaadne pakkumise optimaalne territoorium, kuid tarbijal on  ratsionaalne  
osta erinevaid hüviseid samast kohast 
Seepärast  pakutakse  hüviseid,  mille  pakkumise  optimaalse  territoriaalse  suuruse  vahemik 
osaliselt kattub, sageli samas asukohas 
•  Nii kujunevad välja keskuskohad 
•  Erinevatel tasanditel (erineva tasandi keskuskohad) 
Keskuskohtade  ümber kujunevad välja asulad: kõrgema tasandi keskuskohtade ümber üldjuhul 
suuremad ja madalama tasandi keskuskohtade ümber väiksemad; 
Keskused omakorda tõmbavad ligi muid tegevusi (sidustegevusi); 
NB! Ruumilised  majandussüsteemid  moodustavad hierarhia: iga kõrgema tasandi ruumi sees 
on mitu madalama tasandi ruumi 
 
 
 
 
Kuidas informatsiooni asümmeetria mõjutab avaliku sektori efektiivsust?  (vt ka 13) 
Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria ei toimi tõhusalt.  
Eraturud  kindlustavad  end  informatsiooni  asümmeetriast  tulenevate  kahjude  vastu  väga 
mitmesuguste vahenditega nagu pant, hüpoteek, kindlustuspreemia.  
Agent on huvitatud sellest, et näidata end heas valguses, printsipiaal aga sellest, et saada tõest 
infot.  
Avaliku  sektori  puhul  on  printsipiaaliks  rahvas,  agendiks  rahva  esindaja  võimuorganis. 
Riigieelarve   rahade   jaotumisel  tuleb  eeldada,  et  esineb  informatsiooni  amsümmeetria,  mis 
võimaldab agendil ajada taga omakasu. Printsipiaal tahab aga tõest infot. Süsteemi toimimise 
efektiivsuse tagamiseks kasutatakse kontrolli-ja arvepidamissüsteeme. Informatsioon põhineb 
majandusoperatsioonide  arvestusel.  Raamatupidamisaruanded  ja  statistiline  aruandlus 
võimaldab kokkuvõtteid teha.  
Agendi oportunismi vähendamiseks aitab hea kontrolli -ja arvepidamissüsteem. 
 
Võimalik varjata teatud kulutusi. 
Kontroll motiveerib 
  
SKP – aasta jooksul toodetud lõpphõvise koguväärtus.  
 
Riigivõlga mõõdetakse SKP suhtes ja taset üle 100 loetakse väga kõrgeks.  
 
Defitsiit – riigi kulud miinus riigi tulud.