Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Majandus - Juhtimine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida väidab Wagneri seadus?
Millised on erinevad selgitused sellele protsessile?
Mida väidab esimene heaoluteoreem e heaolu põhiteoreem?
Mida väidab teine heaoluteoreem?
Mida näitavad samahüvekõverad?
Millist ressursside jaotust nimetatakse Pareto-optimaalseks?
Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist?
Millised turutõrked seonduvad välismõjudega?
Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega?
Millised turutõrked seonduvad konkurentsi ebatäiuslikkusega?
Kui majanduse koordineerimissüsteeme?
Milline kriteerium määrab nende optimaalse omavahelise proportsiooni?
Kuidas informatsiooni asümmeetrilisus mõjutab avaliku sektori efektiivsust ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile?
Miks nähakse sissetulekute ebavõrdsuses probleemi?
Millised asjaolud takistavad siin efektiivse lahenduse saavutamist?
Millised on avaliku sektori ruumilised tasandid?
Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel?
Mis on fiskaalpoliitika ?
Milles seisnevad probleemid seoses nende mõõtmise või rakendamisega ?
Millised on valitsussektori funktsioonid valitsuse roll majanduses?
Kuidas kujunevad avaliku sektori tulud mis on võimalikud tuluallikad?
Kuidas liigituvad maksud maksumäära järgi?
Millised on efektiivse optimaalse maksusüsteemi omadused?
Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel?
Mida tähendab eelarve defitsiit ja kuidas seda mõõdetakse?
Kus eelarve kulud ületavad tulusid EAD valitsuse kulud valitsuse tulud f30 Mida tähendab riigivõlg ja kuidas seda mõõdetakse?
Millised on majandustegevuste ruumilise paiknemise kriteeriumid Kuidas tuleb nendega arvestada avaliku sektori tegevuste paigutamisel?

Lõik failist

Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks
ettevalmistamisel
1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti.
Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale,
kaitsmaks demokraatlikke vabadusi.
Liberaalid   käsitlesid  vabaturgu  kui  sotsiaalse  koordineerimise  mehhanismi,  kui  spontaanset
korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku
huvides.
Majandusteoreetiliselt  on  liberaalne  majanduspoliitika  merkantilismi  (15.-18.saj  valitsenud
majandusteoreetiline  ja  –poliitiline  suund)  vastu.  Merkantilistid   pidasid   rikkuse  allikaks
ringlust ja rikkuseks raha ( kuld , hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha
rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb.
Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine , lähtudest oma individuaalsest
huvist  (kasust).  Smith  väitis,  et  vabalt  toimides  ei  saa   turg   viia  kaoseni.  Rikkuse  allikad
(tootmistegurid)  on  töö  ja  maa.  Rahva  heaolu  määravad  rahvastiku   hõivatus   ja  töö  tegemise
oskused.
Smith  soovitas  riigikulude  kokkuhoidu  ja  madalaid  makse.  Tema  ettepanekud  panid  aluse
maksusüsteemide arengule.
2. Mida väidab Wagneri seadus? Millised on erinevad selgitused sellele protsessile?
Kasvavate riigikulude seadus.
Wagneri seaduse järgi kasvab riigikulude osatähtsus rahvatulus koos üldise majandusarenguga.
Wagner ei suutnud oma analüüsi tulemusi teaduslikult põhjendada, kuid eeldas, et on olemas
inimvajaduste hierarhia , kus esikohal on toit, kehakate ja eluase kui esmased vajadused.
Esmastele vajadustele järgnevaid vajadusi nimetas ta kultuurivajadusteks, millele sissetulekute
kasvades hakatakse kulutama rohkem.
Ta väidab, et kui reaalne sissetulek inimese kohta kasvab, kulutavad nad rahvuslikust produktist
rohkem valitsussektori kaudu, makstes ühtlasi ka rohkem makse. Empiirika ei ole seda väidet
tõestanud. Valitsuskulud on küll kasvanud, kuid on riigiti väga erinevad.
3. Mida väidab esimene  heaoluteoreem e heaolu põhiteoreem ? Selgita joonise abil selle
sisu.
Heaolu  põhiteoreem  väidab,  et  täiusliku  konkurentsi  tingimustes  korraldab  turg  ressursside
efektiivse jaotuse. See on niisugune jaotus, mida pole võimalik ümber korraldada nii, et kellegi
olukord paraneks, ilma et kellegi olukord samal ajal halveneks.
Ressursside niisugust jaotust, kus kellegi olukorda pole võimalik parandada ilma kellegi teise
olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto-optimaalseks (või Pareto-efektiivseks) jaotuseks.
Esimese isiku kasud

Kasuvõimaluse kõver

Teise isiku kasud
Kõik punktid kasuvõimalikkuse kõveral näitavad maksimaalset kasu taset, mida üks inimene
võib saavutada teise isiku konkreetse kasulikkusetaseme juures.
Põhiteoreemi kohaselt viib viib  turu konkurents   teatud  tingimustes majanduse olukorda, mis
vastab mõnele punktile kasuvõimalikkuse kõveral.
Otusesed,  mida  ja  kui  palju  toota  ning  kes  kui  palju  saab,  keskenduvad  ühe  asutuse,  keskse
planeerimisameti, või ühe isiku kätte, keda nimetatakse keskseks planeerijaks. Tsentraliseeritud
jaotismehhanism.
4. Mida väidab teine heaoluteoreem? Selgita selle sisu.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #1

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #2

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #3

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #4

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #5

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #6

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #7

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #8

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #9

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #10

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #11

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #12

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tuulub Õppematerjali autor

1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti.
2. Mida väidab Wagneri seadus? Millised on erinevad selgitused sellele protsessile?
3. Mida väidab esimene heaoluteoreem e heaolu põhiteoreem? Selgita joonise abil selle sisu.
4. Mida väidab teine heaoluteoreem? Selgita selle sisu.
5. Selgita avalike hüviste mõistet ja iseloomulikke tunnuseid.
6. Mida näitavad samahüvekõverad? Selgita joonise abil nende sisu.
7. Millist ressursside jaotust nimetatakse Pareto-optimaalseks? Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist?
8. Millised turutõrked seonduvad välismõjudega? Selgita nende lahendamise võimalusi.
9. Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega?
10. Millised turutõrked seonduvad konkurentsi ebatäiuslikkusega? Selgita nende lahendamise võimalusi.
11. Kirjelda turgu ja planeerimist kui majanduse koordineerimissüsteeme? Milline kriteerium määrab nende optimaalse omavahelise proportsiooni?
12. Mida tähendavad institutsiooniökonoomikas käsutusõigused. Selgita nende mõju majandusotsustele ja valitsussektori rolli selles.
13. ...... 31.

Avalik sektor ökonoomika finantsjuhtimine majandus majandus alused eksam eksami küsimused eksami vastused kontrolltöö kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

docx

Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa

1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris)

Avaliku sektori ökonoomika

doc

Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus

Majandus

doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

.......................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel.................................................................................

Juhtimise alused

130

doc

Avaliku sektori ökonoomika

SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17

Majandusteadus

pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

ühishüvise tunnuseid. Üheks selliseks valdkonnaks on näiteks ausus. Kui kõik inimesed on finantstehingutes ausad, viib see alla tehingukulud. Tegemist on mittevälistava ja mittekonkureeriva hüvisega. Samuti võib väita, et sissetulekute ümberjaotamine on samuti ühishüvis. Kui sissetulekute jaotus on õiglane, saavad kõik inimesed kasu elamisest heas ühiskonnas. Erasektori poolt pakutavaid hüviseid ei pakuta mitte ainult erasektori poolt vaid mõnikord ka avaliku sektori poolt. Samuti on olemas ka vastupidine võimalus, kus ühishüviseid pakutakse erasektori poolt. Näiteks kui keegi rajab isiklike vahenditega lastele mänguväljaku. Ühiselt tarbitavad hüvised ei pruugi alati olla toodetud avaliku sektori poolt. Loomulikult võib linnavalitsus ise osta prügikoristusmasinad ja palgata töölised ning organiseerida prügikoristust. Samas võib palgata ka mõne ettevõtte, kes selle töö ära teeb.

Majanduse alused

docx

Rahanduse konspekt

on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes

Riigirahandus

pdf

Avaliku sektori ökonoomika

seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse

Avaliku sektori ökonoomika

docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus. Monopol on kahjulik · ei huvitu tehnika arengust · Kallis tarbijale halb

Majandusteadus

Rohkem sarnaseid