H0: Periood ei avalda mõju brutopalgale H1: Periood avaldab brutopalgale mõju Lähtudes regressioonimudelist eeldame, et kõrgharidusega inimeste osakaal tööjõus suurendab keskmist brutopalka ehk nende kahe näitaja vaheline seos on positiivne. Samuti eeldame, et suurem linnalises asulas olevate hõivatute osatähtsus suurendab keskmist brutopalka. Kuna meeste palk on üldjuhul suurem kui naistel, siis eeldame ka, et seos meeste osakaalu ja brutopalga vahel on positiivne. Lähtuvalt sellest, et suures plaanis hinnad pidevalt kallinevad ja raha väärtus väheneb, tuleb järeldada, et ka inimeste palgad aasta-aastalt tõusevad. Seega peaks ka aasta avaldama mõju palga suurusele – mida kaugperiood praegusest, seda madalam palk. 1. REGRESSIOONANALÜÜS 1.1. Ökonomeetriline mudel Regressioonimudeli kuju valikul tuleb esiteks uurida milline graafiline seos keskmise brutopalga ning kõrghariduse osakaalu vahel leidub
ülejäänud kuudel oli keskmine brutopalk tõusnud. Kõrgeim brutopalk oli detsembris, milleks oli 918,02 eurot. Madalaim keskmine brutopalk oli jaanuar, milleks oli 749,26 eurot. Aastal 2013 oli Eesti keskmine brutopalk võrreldes 2011 aastaga tõusnud kohati lausa märgatavalt ning palgatõusu on näha iga kuu kohta. Kõrgeim brutopalk oli detsembris, milleks oli 1028 eurot ning madalaim jaanuaris, 876 eurot. Edasi brutopalga langust tabeli järgi järeldada ei saa, keskmine brutopalk liigub edasi vaid tõusvas joones. Aastal 2015 oli Eesti keskmine brutopalk kõrgeim detsembris, milleks oli lausa 1160 eurot ning madalaim veebruaris, milleks oli 984 eurot. Tabelist on näha, et aastate vältel on kõrgeim brutopalk valdavalt olnud detsembris, väljatoodud viie aasta andmete põhjal on neljal aastal kõrgeimaks brutopalgaks olnud kuude lõikes detsember ning vaid ühel aastal juunis
Eesti otsesed kulud jagunevad- tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest jne. Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed, hüvitised ja sotsiaaltoetused, tööalase koolituse kulud, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud. 2 2. Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, eurot Periood
Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus. Kui sa töötad täistööajaga, siis tööandjal ei ole lubatud sulle maksta sellest väiksemat summat. (2014. aastal on tunnipalga alammäär 2,13€ ja kuupalga alammäär 355€). Sotsiaalmaksu 33% brutopalga suurusest, lisandub brutosummale. Tööandja töötuskindlustusmaksu 1,4% brutopalga suurusest, lisandub brutosummale. Töötaja töötuskindlustusmaksu 2,8% brutopalga summast. Tulumaksu 21% brutopalga suurusest, millest on enne maha arvatud tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni.
Tööjõu ühikukulu on viimase kolme aasta jooksul kasvanud kokku üle 9%, mis on suurem kui Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuse hindamise häiremehhanismi piirväärtus. Tööjõu ühikukulu kiire kasvuga kaasnevad peamised ohud on hinnasurve suurenemine, mis on juba praegu ilmne teenuste hindade kiiremas kasvus, ning eksportiva sektori hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni.
Tööjõukulusse arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid, mitterahaline tasu, tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse, tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele, tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse- 3 Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 2007 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 10 899. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 14 654. 2008 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 12 512. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 865. 2009 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 11 770. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 018. 2010 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 11 874. Keskmine
10.2000a Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks ja kehtib kuni selle lõppemiseni. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega kestvusega 4 kuud. Tööaeg: Töötaja asub tööle täis tööajaga. Tööaja kestvus on 9 tundi päevas, 45 tundi nädalas. Töötajal on õigus 60 minuti pikkusele lõunavaheajale, mille algusaeg määratakse eeskirjadega. Puhkus: Põhi puhkuse pikkuseks on 28-kalendripäeva. Töötasu: Tööandja poolt Töötajale makstava brutopalga suuruseks on 1200 eurot. Töötasu kantakse Töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele, palga maksmise kuule järgneva kuu 10 kuupäevaks. Lisatasude ja preemiate maksmise otsustab tööandja. Töötaja kohustused : Töötaja kohustub kinni pidama tööajast. Töötama tööandja juures käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Mitte osutama tööandjale konkurentsi. Lepingu muutmine ja lõpetamine:
.............................................................................................................1 Juhendaja: lektor K.LAHESOO....................................................................................1 Tartu, 2005...........................................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 1.1 Brutopalga muutused Eestis põhitegevusalade järgi aastatel 1992-2001......................3 Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. ....................................................................3 Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest...................................................................................
palgalõhed on olnud läbi aegade väga suured, osades piirkondades polegi töökohti, mille palk oleks suur. 3.1 Aastatel 2006-2010 2006 aastal toimus hüppeline palgakasv kõikides Eesti piirkonades, mis tippnes 2007. aastal 20,5% juurdekasvuga, kuid 2008. aastal palgakasv pidurdus järsult (Joonis2). (Potisepp 2011:179) Joonis 2. Inimese brutopalga tunnitasu regiooniti. (Statistikaamet 2009) Peale majanduskriisi tipphetke (kui langes ka tunduvalt palk) tõusis 2010. aastal aasta keskmine brutopalk pärast langust taas. Tõusis 1,1% samal ajal oli aga 2010. aasta keskmine bruotpalk väiksem kui seni kõrgeim 2008. aastal. Brutopalk tõusis enamikus maakonades,
Finantsvahendus: 5217 krooni võrra tõusunud ~32% suurenenud Tabel2 25000 20000 15000 Keskmine brutokuupalk, krooni 10000 5000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskmise brutopalga kasv aastatelõikes Järeldus: On näha, et iga aastaga on nii keskmine bruto- kui netopalk kasvanud,kuna neil aastatel oli majandus kasvavas järgus. Kõige enam on palgatõusu näha finantsvahenduse, kõige vähem hariduse valdkonnas
aastal kahanenud, kahanemine oli marginaalne - 10 932 aastal 2012, 10 745 aastal 2104. Kergelt negatiivne tendents on aset leidnud väljaränne tõttu. Samal ajal võib öelda, et sünni/surma vahekord on olnud positiivne – aastal 2012 – 134/86, 2013 – 146/75. Valla suurimateks asumiteks on Laagri alevik ja Saue linn, kus elab valdav osa elanikkonnast. Kui aastal 2013 oli Eesti keskmine brutopalk 949 eurot, siis Saue vallas oli see näitaja kõrgem ning brutopalga määr oli 1 185,33 eurot. Nii kõrge keskmine brutopalga määr on tingitud sellest, et paljud vallaelanikud töötavad Tallinnas, kus palgamäärad ongi Eesti keskmisest suuremad. Teiselt poolt selline sissetulekute tase annab selget signaali, et Saue vallas tegutsev või tegevust kavandav ettevõtja peab arvestama suuremate palgasoovidega, kui mõnes Kesk-, Kagu- või Lõuna-Eesti piirkonnas. Samas on Tallinna lähedus, seega logistiline pluss on ettevõtja eeliseks.
8. Arvutada valemiga maksuvaba summa. Valemi koostamisel kasutada funktsiooni IF. Maksuvaba on: a) 500 EUR, kui brutopalk on <= 1200 EUR b) 500-500/900*(brutopalk-1200) EUR, kui brutopalk on <= 2100 EUR c) null EUR, kui brutopalk > 2100 EUR Saadud tulemus ümardada täpsusega 2 kohta peale koma. Märkus: selline maksuvaba summa arvutus on aasta peale kokku arvestades õige ainult siis, kui brutopalk kalendriaasta jooksul ei muutu ja töötajal ei ole aastas teisi tulusid peale mainitud brutopalga. 9. Arvutada valemiga tulumaks. Tulumaksu arvutamiseks tuleb: a) lahutada brutopalgast töötuskindlustus, kogumispension ja maksuvaba summa. b) kui saadud tulemus on null või negatiivne, siis tulumaksu ei võeta (kasutada Exceli funktsiooni If), c) kui saadud tulemus on positiivne, siis arvutada sellest valemiga tulumaks 20%, tulumaks ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 10. Arvutada valemiga netopalk. 11. Lisada tabeli lõppu rida Kokku. Summeerida sellel real ülevalt alla 5
Keskmine brutopalk on kasvanud jõudsalt kogu perioodi vältel. 2003 – 2008 tõusis see ühtlases tempos, kuid perioodil 2009 – 2011 oli väike seisak, kus keskmine brutopalk jäi samale tasemele. Alates 2012 – 2014 on see tõusnud ning saavutanud kõrgeima taseme 2014. aastal. 2011 – 2014 aastal kasvas keskmine brutopalk ja korteromanditega tehtavate tehingute arv ühtlaselt, mis näitab, et inimestel on julgust osta, investeerida ning nad omavad finantsvõimekust, mis tuleneb keskmise brutopalga tõusust. Kui vaadelda antud graafikut laiemas pildis, siis keskmine brutopalk avaldab otsest mõju korteromandi tehingute arvule. Joonisel 3 on välja toodud seos korteromandi tehingute ja keskmise brutopalga vahel. 3 450 900 400 800 350 700
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega
Selleks, et leida, mitu protsenti moodustab suuruse muut a selle suuruse esialgsest väärtusest A, tehakse tehe Tulemus saadakse protsentides. Ülesannete lahendamisel tuleb hoolega jälgida, missuguse suurusega muutu võrreldakse kas esialgse või muutumisjärgsega. Näide 4. Töötajate brutopalk ühes firmas tõusis 970 eurolt 1350 euroni. Mitme protsendi võrra muutus brutopalk? algatõus (palga muut) 1350 970 = 380 EUR. Muut esialgse brutopalga suhtes protsentides rotsendid leiavad rohket rakendamist mitmesuguste suuruste (näiteks hinnad, palgad, maksud) muutumise kirjeldamisel ja võrdlemisel. Kui mingit arvu on vaja suurendada p%, siis võib selle arvu korrutada teguriga kui aga on vaja vähendada p% võrra, siis korrutada teguriga Suuruste võrdlemisel protsentides on küsimus tavaliselt selles, mitu protsenti on üks suurus teisest suurem või väiksem. Olgu
ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga. Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus. Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tööjõukulusid kuus tekib tööandjal? ÜLESANNE 3 Ettevõttesse. 20x1.aasta novembri- ja detsembrikuus toimunud sündmused: 1) Novembris arvestati palka 1000 eurot, sotsiaalmaksu 330 eurot ja tööandja töötuskindlustus 10 eurot. 2) Novembris peeti palgast kinni töötuskindlustus 20 eurot, pensionikindlustus 20 eurot ja tulumaksu 171,36 eurot. 3) Novembrikuu eest maksti palka (summa arvutada).
kasvab. (Tuum, 2016) 2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile Sotsiaalmaksu maara alandamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kui tööandjaid, sest nemad peavad makse kinni ja kannavad tööjõu maksukoormust. Igal ettevõttel on palgafond, suunatakse sotsiaalmaksu maara langetamisest tekkiv kasu. Vastuoluks võib olla ettevõtjate omakasupüüdlikus teenida taiendavat tulu sotsiaalmaksu maara alandamise pealt. Avarama ülevaate saamiseks tuleb uurida brutopalga muutust ja hõivatuse taset tegevusalade jargi. See naitab, kui palju maksukiilu vahenemine erinevate ettevõtlussektoritele mõju avaldab, sest tööjõukulud erinevates sektorites on erinevad. (Tuum, 2016) Sotsiaalmaksu alandamise oodatav mõju peab tooma kasu töövõtjatele, aga seda labi mõju tööandjatele, kelle tööjõukulud moodustavad 33,8%. Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Statistikaameti
palgapoliitika väljatöötamisel. Mida tähendab see, et tööjõu pakkumine on ,,allapoole elastne"? -kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad on võimelised peale väljaõpet tegema madalama kvalifikatsiooniga töid, vastupidi aga mitte. Kuidas mõjutab tööjõu nõudluse suurenemine palgataset? - Kui tööjõu nõudlus suureneb, väheneb töötute arv ning tõusevad palgad. Mis on maksukiil? - on erinevus ehk vahe tööjõukulu ja netopalga vahel. Mis on vaesuslõks? -kui brutopalga suurenemisel ei kaasne olulist netosissetuleku tõusu, siis väheneb motivatsioon suurendada töötunde, siis tekib nn madala palga ehk vaesuslõks. Mis on mitteaktiivsuslõks? - ehk olukord, kui mitte töötava inimese sissetulekud (nt riigi makstavad toetused) on võrreldavad või mitte oluliselt väiksemad kui töötamisel saadav netotöötasu. Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukti? - SKP - on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüvitise summa, millele on juurde
0,35% -4.5% Harjumaa 1. (joonis 2 )(Protsendid on ümardatud) IDA-VIRUMAA Ida-Virumaal keskmine brutopalk on vaadeldaval perioodil kasvanud 40,8%. Aastal 2007 oli see 535 eurot, aastal 2016 aga 903 eurot. Seega oli vaadeldaval perioodil brutopalga tõus 368 eurot. Kõige suurem tõus on olnud 2008. aastal, mil brutopalk kasvas võrreldes 2007. aastaga 18%. 2009 aastal brutopalk väheneb 2,9% ning alates 2010. aastast on taas tõusev tendents. Väikseim tõus vaadeldaval perioodil on 2011. aastal, mil brutopalk tõusis 2,7%. Ida-Virumaa keskmine brutopalk aastatel 2007-2016 1000 903
asulates 249 5 Elanike maa- 324 530 325 700 324 550 325 990 315 663 311 asulates 100 2.2 Brutopalk Autor tõi ka välja brutopalga erinevused aastatel 2003-2014 jagades Eesti viieks osaks.(Tabel 3). Hoolimata kiirest majanduskasvust ja madalast töötuse määrast on Eesti ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus.(Rosenberg,2007). Tabelist selgub, et brutopalk on selgelt olnud suurem Põhja-Eestis ning selget väikseim Kirde-Eestis. See näitab seda, et kõrgema palgaga inimesed on koondunud Tallinnasse või selle ümbrusess ning, et maa piirkonna palgatase on madalam
Samuti võiks eraldada nii 1. ja viimast rida kui 1. ja viimast veergu ülejäänud tabelist kas jämedama joone või mõne muu joonestiili abil. Ole loov. 5. Märgista tabeli 4 veergu (v.a viimane rida) ja kopeeri. Lisa diagramm ja loo link tabeliga. Vorminda see diagramm. Ülesanne Loo lihtne palgatabel (4 veergu ja 6…10 rida) ning päiserida olgu näit. järgmine: Nimi (või jäta tühjaks), Brutopalk, Tulumaks ja Netopalk. Täida nime ja brutopalga veerud (viimane rida olgu summa kokku) andmetega ning tulu- maksu, netopalga ja summa kokku leidmiseks kasuta valemidialoogi; tulumaksu arvutami- sel võta arvesse järgmist: tulumaksuvaba miinimum – 144.00 €; tulumaksu määr – 21%; teisele lahtrile viitamisel kasuta aadressi nagu Excel’is (näit. B2, D5 jne). Vorminda tabel. Lisa diagramm ja loo link tabelile, kusjuures diagramm peaks kajastama brutopalka. Vorminda diagramm.
ohutegur või töö laad. On ametlik loetelu.Neid diagnoosib vaid töötervishoiu arst. Kui perearst kahtlustab inimesel kutsehaigust, suunab ta inimese töötervishoiuarsti juurde. 11. Mis on tööõnnetus, näiteid. on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Töötaja ravikindlustus. 1)Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalkindlustusmaksu (20% läheb pensionikindlustusse ning 13% ravikindlustusse). 2)Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse maksumuse. 3)Töötaja ravikindlustus tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast 14 päeva jooksul.
Ettevõtte tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Aktsiisimaksud Maamaks Sotsiaalmaks otsene maks ja sihtotstarbeline (33%), maksab tööandja töötaja brutopalga järgi. Jaguneb kaheks: 20% sotsiaalkindlustusfondi, 13% ravikindlustusfondi Tulumaks jaguneb kaheks: 1) füüsilise isiku tulumaks- Eestis 2009.aastal 21% tuludelt, arvestatakse brutopalga tuludelt, otsene maks. 2) juriidilise isiku tulumaks- otsene maks, 21% dividendidelt, investeeringud on tulumaksuvabad. Käibemaks kaudne maks, 20% kauba või teenuse hinnast; käibemaksu tõstmine muudab vaesemad veelgi vaesemaks, sest primaarset tarbimist ei saa vähendada. Pärnus petavad: juuksurid, taksojuhid (tsekki ei anta) 17
valgekraede palkade vahel on üüratult suured. Selle asemel, et muretseda kutsehariduse maine pärast, peaksid tööandjad mõtlema hoopis sellele, kuidas parandada kutsekoolides õpetatavate erialade lihtsate tööde prestiii. Ja nad võiksid näkku vaadata tõsiasjale, et paljuski tuleneb töölise ameti kehv maine viletsast palgast. Milline noor unistab sellest, et töötada 3500-kroonise kuupalga eest ehitaja, koka või tislerina? Või koostada 3000-kroonise brutopalga eest elektroonikaseadmeid? Just sellised olid Tallinna tööhõive-ameti eilsed pakkumised. Seejuures pole raha ainus, mille abil lihtsate tööde tegijate eneseväärikust tõsta saab. Üks abinõu oleks ka demokraatlikum juhtimine paraku on aga Eesti tööandjad tuliselt vastu sõdinud ametiühingute soovile seada ettevõtetes sisse üksikasjalik töötajate informeerimise kohustus ning kaasata töötajaid otsustamisse.
kõiki osapooli või vähemasti arvestada nendega. Töös sai välja toodud, et keskseks lahenduseks võib pidada haridust, mis on otseselt seotud riigi tegude ja otsustega. Ennekõike tuleb tegeleda ennetamise mitte likvideerimisega, kuna tekkinud kahju on kordades suurem, ennetamise kuludega. Viited Viide 1. Eesti konkurentsivõime kava 2020 Joonis 1. Statistikaamet (Keskmine brutopalk 2013 III kvartal) Joonis 2. Eesti panga tööturu ülevaade (Keskmise brutopalga ja reaalpalga kasv) Joonis 3. Statistikaamet (Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013) Joonis 4. Eesti panga tööturu ülevaade (Baltimaade rändesaldo ja Soome statistikaameti neto sisserände andmed Eestist Soome)
· korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi · omistab raamatukoguhoidjate kutsekvalifikasiooni · tunnustab raamatukoguhoidjaid · annab välja autasusid ja stipendiume · avaldab aastaraamatut, erialaajakirja ja teisi trükiseid · informeerib üldsust oma tegevuses Sisseastumismaks ja iga-aastane liikmemaks on füüsilisele isikule kaks protsenti tema palgast, mis on viimase kahe kuu brutopalga järgi arvestatud. Juriidilisel isikul on aga sisseastumismaks 1000 krooni ja liikmemaks 0,5% palgafondi suurusest. Liikmeks võivad astuda nii juriidilised ja füüsilised isikud, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse ning ülikoolide asutused, kes on huvitatud koostööst ja ka füüsilised isikud, kellel on erilisi teeneid ERÜ tegevuses või raamatukogunduse arendamises ning nad nõustuvad ühingu eesmärkide ja ülesannetega ning aitavad ühingut.
· korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi · omistab raamatukoguhoidjate kutsekvalifikasiooni · tunnustab raamatukoguhoidjaid · annab välja autasusid ja stipendiume · avaldab aastaraamatut, erialaajakirja ja teisi trükiseid · informeerib üldsust oma tegevuses Sisseastumismaks ja iga-aastane liikmemaks on füüsilisele isikule kaks protsenti tema palgast, mis on viimase kahe kuu brutopalga järgi arvestatud. Juriidilisel isikul on aga sisseastumismaks 1000 krooni ja liikmemaks 0,5% palgafondi suurusest. Liikmeks võivad astuda nii juriidilised ja füüsilised isikud, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse ning ülikoolide asutused, kes on huvitatud koostööst ja ka füüsilised isikud, kellel on erilisi teeneid ERÜ tegevuses või raamatukogunduse arendamises ning nad nõustuvad ühingu eesmärkide ja ülesannetega ning aitavad ühingut.
uueFileNimi = input("Sisesta uue faili nimi: ") file = open(fileNimi, "r") uusFile = open(uueFileNimi, "w") karakteriteArv = 0 #Loeb ridasi järjest for rida in file: ajutineReaTekst = "" #Loeb igat tähte. for i in rida: ajutineReaTekst += i.capitalize() karakteriteArv += 1 uusFile.write(ajutineReaTekst) print(karakteriteArv) file.close() uusFile.close() 3. Nädala kodutöö 2. Pere sissetulek Kirjuta programm, mis küsib isa brutopalga, ema brutopalga ning alaealiste laste arvu, ja arvutab selle põhjal pere kuusissetuleku. (Oletame, et iga alaealise lapse kohta makstakse toetust 50 kuus.) Esialgu võid eeldada, et mõlema vanema kuupalk on vähemalt sama suur kui maksuvaba miinimum. (Siiamaani saaksid selle ülesande lahendada ka ilma selle peatüki vahenditeta.) Lõpuks korralda nii, et programm töötab õigesti ka siis, kui ema või isa brutopalk on maksuvabast miinimumist väiksem. isaBruto = float(input("Sisesta isa bruto palk: "))
8 Varul.P., Kaljurand A. jt, 2005. Äriühingu juhtorganid. Tallinn: Äripäeva kirjastus, 91 9 Võrdle ÄS § 78 ja ÄS §187 lg 2 10 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 133 2007. aastast, kaotas senise põhimõttelise erinevuse FIE ja palgatöötaja (ja ka juhatuse liikme) vahel. FIE tulumaksu arvutati sinnani otse ettevõtlustulude ja -kulude vahelt, mis palgatöötaja puhul tähendanuks sotsiaal- ja tulumaksu arvestamist mitte brutopalgalt, vaid brutopalga ja sotsiaalmaksu summalt. Tulumaksu arvutamiseks on veel kaks täiendavat valemit sõltuvalt arvutatud sotsiaalmaksu suurusest: kui arvutus annab ettenähtud miinimumist väiksema numbri või kui arvutatud sotsiaalmaks tuleb suurem, kui sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud maksimumpiir. FIE sotsiaalmaksu avansiline makse on 2012. aastal 275,24 eurot kvartalis. Tähtaegu on neli: 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. Detsember.
Erandiks olid vaid EL liitumistingimustest tulenevad muudatused peamiselt tarbimise maksustamise valdkonnas. Maksukoormuse alandamine nõuab tasakaalus eelarve tingimustes kulude vähendamist. Selleks vähendati ministeeriumide halduskulusid, tõhustati riigiasutuste eelarve kontrolli ning töötati välja ühtne poliitika halduskulude osas. Prioriteetide elluviimise rahastamiseks kaasati kaasati ELi vahendeid ligi 3,2 miljardi krooni ulatuses. Keskmise brutopalga kasvu toetas tegevusaladest kõige enam palkade kasv muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse tegevusaldel ehk aladel, mis ei liigitu põhitegevusalade alla. Samuti oli kiire palkade kasv metsamajanduses, tervishoius, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ning kalanduses. Metsamajanduses süvenes tooraine nappus ja nõudlus kasvatas hindu, millest tulenev tulu lubas palku tõsta. Keskmine palk vähenes kahel tegevusalal. Kõige suurem keskmise palga langus
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ettevõtlusvormid FIE, OÜ referaat FIE olemus, eelised ja puudused FIE on füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub omal nimel tasu eest kaupu või teenust. See ettevõtlusvorm sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE-na tegutsemise plussid: 1. puudub vajadus omada partnerit; 2. odavus FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; 3. lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; 4. kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 16 000 eurot, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis; 5. et...
4 5 Väiksem kui 10 Väiksem kui null Kui algandmete lahter on tühi, siis jäta lahter tühjaks, kui arv jääb vahemikku 1-10 ütle sõna "kevad", kui arv jääb vahemikku 11-20, ütle sõna "suvi" Alg- Vastus andmed 5 kevad 13 suvi 9 kevad 12 suvi 5 kevad 2 kevad 4 kevad 18 suvi Ülesanne 9 Täida tabel küsitud palgaandmetega! Tee sektordiagramm brutopalga jaotuvusest töötajate vahel. Kohustuslik Aastane Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Töötus- Aastane Nimi Tulumaks kogumis-
tarbimisaktiivsuse suurenemisega. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kasvab Eesti majandus sellel aastal kaks protsenti, kasv kiireneb järgmisel aastal 2,4 protsendini ja 2016. aastal 3,4 protsendini. Majanduskasvu kiirenemist toetab eratarbimise kasv, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja vähenevast tööpuudusest. Statistikaameti andmetel kasvas 2014. aasta kolmandas kvartalis keskmine kuupalk 5 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes püsis brutopalga aastane kasvutempo samal tasemel, kuid tarbijahindade alanemise tõttu kiirenes palga ostujõu kasv 5,6 protsendini. Piirkond Rahvaarv Palgatöötaja keskmine brutotulu Valgjärve vald 1420 770,6 Otepää vald 3737 814,8
kujunemas kaasaegsele väikesele avatud majandusele iseloomulik paindlik struktuur. Ka sisenõudlus, mis mõjutas 2003.aasta majandust, jääb suhteliselt aktiivseks. Lähiaastate majanduskasv peaks rohkem stabiliseeruma võrreldes varasemate aastatega. Eksport kasvab umbes veel 7 % nii teenuste kui ka kaupade arvelt. On oodata ka peale rekordilist inflatsiooni, mis oli 1,3%, taas hinnakasvu kiirenemine 3,11%-ni. Prognoosi kohaselt keskmise brutopalga kasv kesk-pikal perioodil aeglustub. Selle põhjuseks on ettevõtete alanenud konkurentsivõime, mis sunnib palgakasvu aeglustama, ja tulumaksureform, mis suurendab töötajate reaalset sissetulekut. 2004. aastal kasvab tarbimine 6,2%. Lisaks jätkuvalt madalale intressimäärale ja soodsale olukorrale kinnisvaraturul mõjutavad tarbimist veidi ka maksureform ja valitsussektori suurenenud ülekanded. Alates 2005. aastast hakkab eratarbimiskulutuste kasv aeglustuma, mille
4. Ühes koolis oli elu korduvate pommiähvardustega häiritud. Direktor kaalus otsust, et iga luhtaläinud koolipäev tuleks tasa teha puhkepäevade arvelt. Kuidas hinnata direktori ettepanekut? Põhjendage oma seisukohta. (1 p) õiglane ei oleks karistada lisatööga kõiki õpilasi kui see ei ole nende vabatahtlik soov Ül 9. Töötasu ja maksud Töötaja Lembit Lepa brutokuupalk kroonides. Täitke lüngad graafiku ja oma teadmiste abil. (10 p) Kõige suurem oli töötaja brutopalga kasv eelmise aastaga võrreldes 2001 .aastal. Kasv oli 400 krooni. Eesti Vabariigis maksavad kõik oma tuludelt 2011 a- 19 .. % tulumaksu. Sellist maksusüsteemi Nimetatakse Proportsionaalseks tulumaksuks. 2001.aastal oli maksuvaba miinimum 1000 krooni kuus. 2001. aastal sai Lembit Lepp netopalgana kuus 1444 krooni. Maksude kehtestamise õigus Eesti Vabariigis on Maksu ja Tolli ametil. L. Lepp maksis oma perekonna tarbimiselt mitmesuguseid kaudseid makse, nagu: Tulumaks, sotsiaalmaks,
Näiteks kui püsivalt maksejõuetu juriidiline isik ei esita pankrotiavaldust ja samal ajal hoiab kinni heauskseid töötajaid, jäävad viimased oma töötasust ilma ning riigile ei laeku makse. See mõjub aga ka riigi rahakotile.11 Töötajatel on tööandja suhtes pankroti väljakuulutamisel või pankroti raugemisel õigus saada hüvitist töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras. Maksimaalselt on töötajatel võimalik saada hüvitis viie Eesti keskmise brutopalga ulatuses.12 Võlgniku ärinime või muud nime võib kasutada pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist ainult koos sõnaga „pankrotis“. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete tähtpäev saabunuks.13 9 Ibid, lk 90. 10 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 36. 11 Ibid, lk 14. 12 Ibid, lk 120-121. 9
Pärast kulude sisestamist on tulemus näha kasumiaruandes. Maksude all kajastatakse muude maksudena riigilõive ja muid makse, mis ettevõtte tegevuse eripärast lähtuvalt võivad tekkida (maamaks, raskeveokimaks jms). Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 86. 64 Töötajate palkadega seotud maksud kajastatakse personalikulude all automaatselt pärast brutopalga sisestamist (rida 82 ja rida 83). Käibemaks kajastub automaatselt real 87. 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD Ka püsi- ja muutuvkulude jaoks ei ole äriplaanis eraldi alapeatükki, kuid nende tundmine lihtsustab finantsprognooside koostamist. Siinkohal tuleb kulud jagada kaheks liigiks: muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud ei muutu koos toodangu hulgaga.
Palk brutopalk - tulumaks = netopalk Bp - Tm = Np tulumaks = tulumaksumäär · (brutopalk - maksuvaba tulu) brutopalk + eraldised riigieelarvesse = tööjõu kulud Bp + Re = Tf eraldised riigieelarvesse = ravikindlustusmaks + sotsiaalmaks NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal brutopalga leidmine Olgu tulumaksumäär 26% maksustatavast summast ja maksuvaba summa olgu 500 kr kuus. Tulumaks Tm on sellisel juhul Tm ' 0,26 (Bp & 500) kus Bp on kuu brutopalk. Netopalk Np on Np ' Bp & Tm 'Bp & 0,26 (Bp & 500) ' 0,74Bp % 130 See tähendab, et netopalk on 74% brutopalgast pluss veel 26% maksuvabast tulust. Viimasest seosest avaldame brutopalga
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
25 14. Tuha Talu OÜ palgaarvestus Palgaarvestamisel kasutatakse taas Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta. Sellesse tabelisse (Vaata lisa 3 lk 32-33) sisestatakse palju valemite kujul näiteks netopalk=brutopalk-isiku tulumaksu võlg- kohustusliku kogumispensioni maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy-paste meetodil sinna üksteise järel kanda. Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga
protsendi määramisel arvestab Kaitseväe arstlik komisjon isiku tervisekahjustuse raskuse ja iseloomuga, mitte aga kaitseväelase individuaalsete omadustega (nt eluviis, harrastused jms). Komisjon tugineb töövõimetuse ulatuse määramisel sotsiaalministri 3. jaanuari 2002. aasta määrusele nr 3 ,,Töövõime kaotuse protsendi määramise kord". Väljamakstava hüvitise suurus sõltub töövõime kaotuse protsendist ja jääb 696kordse Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga piiresse. Vabariigi Valitsuse poolt 20.12.2012. a heakskiidetud veteranipoliitika koostamise käigus jõuti tulemuseni, et ühekordset hüvitist tuleb välja maksta ühes osas. KVTSi ühekordse hüvitise sätete eesmärk on teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine. Võlaõigusseaduse kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult
4 160 20 8. Tuha Talu OÜ palgaarvestus Palgaarvestamisel kasutatakse taas Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta. Sellesse tabelisse sisestatakse palju valemite kujul näiteks netopalk=brutopalk-isiku tulumaksu võlg-kohustusliku kogumispensioni maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy-paste meetodil sinna üksteise järel kanda. Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga
· - reklaamkingitus, mille väärtus jääb alla 10 euro · - lootusetu nõude või varastatud kauba mahakandmine, · - sponsorlus, kui eesmärgiks on ettevõtte reklaamimine Vastuvõtukulud · külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud kulud · Tulumaksusoodustusega MTÜ-del on need kulud maksuvabad · Teistel on need kulud maksuvabad igal juhul 32 euro ulatuses kuus ja lisaks 2% ulatuses brutopalga kuludest, aasta lõikes kokku. Annetused · seotud heategevusliku eesmärgiga · Maksustamine sõltub annetuse saaja isikust. · Annetus MTÜ-le või SA-le, kes on kantud tulumaksusoodustuse nimekirja, on teatud piirides maksuvaba · Muud annetused maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga · Kõik annetused deklareeritakse Ettevõtlusega mitteseotud kulud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ja kohustuste
kõrgeima 2008. aasta palgataseme. Enim tõusis keskmine brutopalk 2011. aastal kinnisvaraalases tegevuses (11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalk ainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%). 2011. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 853 eurot ja era- sektoris 834 eurot, mis tähendas mõlemas sektoris aastatagusega võrreldes keskmise brutopalga tõusu (vastavalt 3,9% ja 6,8%). Reaalpalk pöördus pärast 2009. ja 2010. aastal toimunud langust taas tõusule. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal 0,9%. Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga, 2002–2011 Eurot Brutokuupalk Muutus %
Majanduslanguse eelne tööhõive tase (62,6%) taastus majanduslanguse järgselt 2014 aastal. Edaspidi tööhõive eeldatavasti suureneb, kuid aeglaselt. Ka tööpuudus, mis 2014. aastaks on üle 7%, väheneb edaspidi aeglaselt, jõudes aastaks 2022 alla 5%. Hõive tõus kiirendab palgakasvu. Keskmise palga prognoositav kasv on 2016. aastal ca 6,7% ja 2017 a 5,5% ning püsib selle lähedal ka järgnevatel aastatel. Joonis 5. Keskmise brutopalga kasv ja tootlikkuse kasv (fin.ee) 1.Miks kasvas keskmine brutopalk 2006-2007 kordi rohkem kui tootlikkus?............................... 2.Miks kasvas tootlikkus 2010 a rohkem kui keskmine palk?........................................................ 3.Miks kiirendab tööhõive tõus palgakasvu?.................................................................................. 4. Miks on organisatsioonide jaoks oluline, et tootlikkus kasvaks
Kulutused materjalile kogu aastaprogrammi täitmiseks on 3,8615x5000= 19307,5 €. 64 6.2 Töötasude arvutus Töötaja palgafond=brutopalk+sotstiaalmaks (ettevõte 33%)+töötuskindlustuse maks (ettevõte 1,4%) Töötasu kokku = töötajate arv x tunnitasu x aastas töötatud tunnid Selle töötasu pealt maksab ettevõte töötukindlustust 1,4% Tööline maksab brutopalga pealt 2,8% töötukindlustust ja 2% kogummispensionit. Netopalk + tulumaks = brutopalk – kogumispension – töötukindlustus Tulumaks = (brutopalk – töötukindlustus 2,8% – tulumaksuvaba miinimum 144€ - kogumispension 2%) x 0,21 Kokku peetakse töötasu pealt kinni riigile: Töötukindlustus 2,8% + tulumaks 21% + kogumispension 2% Ftef – töötaja efektiivne tööajafond = 1744 h Tabel 11 Töötasude koondtabel
erinev? Kuna indiviidid asuvad sissetulekute aspektist vaadatuna sama kasulikkusfunktsiooni erinevas piirkonnas ning seega nende piirkasulikkuse languse kiirus on erinev. ---------------------------- 29 215. Avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku pensionikindlustuse töötajate keskmise bruto- ja netopalga tase, dünaamika ning suhe kõigi tegevusalade töötajate keskmise bruto- ja netopalga tasemega? Brutopalga tase alguses 450 ja lõpus 990. Netopalga tase 345 ja 784 eurot. Kasvanud, kuid majanduskriisi ajal oli eriti kõrge. Suhe kõigi töötajatega on selline, et alguses olid avaliku halduse jms töötajad väga alamaksustatud võrreldes ülejäänutega, hiljem tasemed ühtlustusid ja pärast majanduskriisi saavad isegi avaliku sektori töötajad rohkem palka. 216. SKP inimese kohta ostujõu pariteedi järgi hinnatuna: Eesti taseme suhe EL
aastal: Tulumaksuvaba miinimum 2250 kr Pensionikindlustus (II sammas) 2% brutopalgast Töötuskindlustus (töövõtja) 0,6% brutopalgast Töötuskindlustus (tööandja) 0,3% brutopalgast Sotsiaalmaks 33% brutopalgast Tulumaks 21% brutopalgast (pärast mahaarvamisi) Näide 4-6 Netopalga põhjal brutopalga ja palgafondi leidmine Tööle kandideerija soovib töötasuna saada kätte 10 000 krooni kuus (netopalk). Kui suur oleks niisugusel juhul tema brutopalk ning kui suur oleks ettevõtte palgafond selle töötaja peale kuus? Lahendus. Kasutame näites ülaltoodud maksumäärasid ning maksuvaba miinimumi. TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär TM = (Bt 2250 0,02 Bt 0,006 Bt) × 0,21 TM = (0,974 Bt 2250) × 0,21 TM = 0,20454 Bt 472,5 Nt = Bt TM Pk Tk
piirkonniti. Võib kujuneda olukord, kus SKA palgatase ei ole atraktiivne lastekaitsespetsialistide jaoks, kes töötavad Tallinnas või Harjumaal. Tallinna linnaosade valitsuste palgaandmetest selgub, et praegusel ajal on lastekaitse pea- ja vanemspetsialistide brutopalgad peamiselt kas 959, 1068 või 1202 eurot kuus. Seega võib eeldada, et SKA poolt pakutav palgatase peaks olema kõrgem. Järgmistes arvutustes lähtutakse eeldusest, et SKA poolt pakutav brutopalga tase on lastekaitse peaspetsialisti ja järelevalve spetsialisti puhul 1400 eurot kuus, nõunikul ja juhatajal vastavalt 1500 ja 1700 eurot kuus. Arvutuste tegemisel korrigeeritakse tulemusi sarnaselt eelnevatele arvutustele inflatsiooniga (tabel 5). Sel juhul on kolme aasta kogukulu ca 2,74 miljonit eurot Tabel 5. SKA tööjõukulud ja administratiivsed kulud perioodil 2015–2017, alternatiivne versioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
