SISSEJUHATUS
MAJANDUSTEOORIASSE09.09.2013 - Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud
- Eamets – „Sissejuhatus majandusteooriasse“
- Kontrolltööle registreerumine kohustuslik
- Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline.
- Sisendid (inputs) – lähevad musta kasti – päikesepaiste, inimesed.
- Väljundid (outputs) – kasum, uus info, looduse reostamine .
- Ceteris paribus – üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele
Sisendid Väljundid
Analüüsikeeled
- Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu.
- Graafiline – Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb minimaalseks. Kõvera või sirge nimi ei lange kokku telje nimega (nt S,A,B,D vms) (S- supply , pakkumine; D - nõudlus) Kogunõudluse puhul liidame nõudlused kokku.
Homo
Economicus – mudelinimene. Ta teab, mida tahab ja ka neid
võimalusi, kuida seda saavutada. Ka siis, kui see on
lollus . Oskab
valida
parima , et saavutada oma eesmärki. Tal ei ole tundeid.
- Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub.
- Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused.
- Ürg – (orjandus – kõrvalharu) - feodalism ( sotsialism – kõrvalharu) – kapitalism – infoühiskond
- Traditsionaalne ühiskond – küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj.
- Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus – ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel.
- Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole.
- Maailm kasutab kogu aeg mõlemat.
- Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees.
Majandusteooria jagatakse kaheks:
Missugune ressursside jaotus on parim? - Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0)
- Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise.
- Turu tasakaal on majanduse parim punkt.
- Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks.
- Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp .
- Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik
- Lühiperiood (shortrun) – vähemalt üks sisend ei ole vahetatav
- Pikkperiood (longrun) – kõik sisendid on vahetatavad
- Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi.
- Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks – maksimaalne tulemus või minimaalne kulu.
- Ühte ja sama ressurssi ei saa korraga kasutada, iga inimene valik erinevalt - alternatiiv ehk loobumiskuluprintiip (opportunity cost ). Sellest, millest pidin esimesena loobuma , on kõige rohkem kahju.
MAJANDAMISTEOORIA EHK TARBIJAVALIKUTEOORIA23.09.2013 - Nõudmine sõltub väga palju keskmise sissetuleku jaotusest.
- Inimeste jaotus sissetuleku järgi jaguneb
- Palju vaeseid ja mõned väga rikkad (tüüpiline arengumaade sissetulekute jaotus) (Eesti jaotus). Garanteeritud nõudlus esmatarbekaupadele, viib üldise nõudluse alla, sest rikkad lähevad oma rahaga kuhugi mujale.
- Vähe väga rikkaid, vaeseid palju (arenenud maade jaotus)
- Eestis on nõudlus väike, sest tudengitel ja pensionäridel pole piisavalt raha.
- Sõltub ka moodist.
Arengumaadele
iseloomulik jaotus Arenenud maadele
iseloomulik jaotus
Asenduskaubad
(lei, sai) ja
kaaskaubad (ühe läbimüük sõltub teise omast
(tennisepallid ja –reketid)
Pakkumise tegurid - Mood
- Asendus- ja kaaskaubad
- Tehnoloogia ja teadmiste tase
- Sisendite hinnad
- Riik võib peale maksta
Nõudja –
inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub
ratsionaalselt majanduses.
Homo oeconomicus . Valib parima
erinevate alternatiivide hulgast.
Majapidamise
piirangud - Limiteeritud eelarve
- Kasutab ära kogu oma eelarve
- Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks , mitte säästmiseks
- Hinnad on teada, need on konstantsed
Tarbimiskomplekt
– kõik, mida tarbija ostab.
Lapsel on 2 eurot.
Saab osta kas 5 šokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti
tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon
ehk eelarvepiirang. See
kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja
minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all,
jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev
kõver. Mida rohkem
homo oeconomicus me oleme, seda rohkem
seda alateadlikult teeme. Kui šokolaadi hind läheb poole odavamaks,
on 10-10. Kui
kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma
annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas.
Eelarvejoone
kaldenurk sõltub hindade
suhtest ! Niipea kui üks hind muutub,
tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest
sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest.
Eelarvevõrrand
p1q1 + p2q2
= m ∑q1p1
+ ∑q2p2 = EKasulikkus on alati
muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik.
Kasulikkus U Piirkasulikkus MU
(konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet
MU/P.
∑
MU = Ukasulikkus Sai
samakasulikkusjoon
Q Leib
Asenduskaubad sai ja
leib. Maksimaalselt läheb ühte või teist perele 5 tükki.
Kasulikum on 2-3 kui 5-0. Samakasulikkusekõver. Kõik selle
kombinatsioonid on minu jaoks samaväärsed. Kõik sellel kõveral
asuvad tarbimiskombinatsioonid on sama kasulikud.
Asendusnorm –
suhe, milles kaupu saab
asendada .
MRS = ∆q1 /
∆q2
∆
MU1
/ ∆MU2∂
q1
/ ∂q2dx = x´ (
tuletis )
Asendusnorm on
tegelikult tuletiste suhe.
q1 q1
q2
q2
Ei saa samakasulikkust kätte – liiga väike eelarve
Kõige parem samakasulikkuskõver
Raha jääb üle
Ühe joonise peal
piirkasulikkus ja kogukasulikkus .
Küllastuspunkt
– üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi.
V
Q
MU
Grosseni seadused
Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev .
Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet.
MU1
/ p1 = MU2 / p2 = MUx
/ px
Viimasel
valitaval isikul on see suhe võrdne.
E
= ∆Q (%) / ∆P (%)
Elastsus on
näitaja, mis iseloomustab tarbija reaktsiooni tugevust
hinnamuutusele.
Sissetuleku
tarbimiskõver (see oleks sirge, kui E=1; hinna tõustes nõudlus ei
muutu)
q2
sissetuleku-tarbimiskõver
q1
FIRMATEOORIA
30.09.2013
- Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit.
- Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus).
- Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga.
- L – tööjõud (inimene)
K – kapital (kõik muu)
C – kogukulu (cost)
w – tööjõu hind (wage)
r – kapitali hind
- Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile.
C
= wL + rK - ettevõtte kogukulud
K
C / r
samakulujoon
Tootmisvõimaluste
hulk
C / w L
Sisendikomplekt
ehk tegurikomplekt – ostetakse tööjõudu ja kapitali
- Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse piirtoodanguks MP. Iga järgmine tegur on alanev.
- Keskmine toodang APK= ∑MPK / q
APL= ∑MPL / q
- Samatoondagujoon. Teatud suhtes on need asjad asendatavad .
K
xa
x1
- MRS – tarbija L
- MRTS - tootja
- MRTS = ∆K / ∆L
MPK
/ MPL
- MRS = MU1 / MU2
- MPL / w = MPK / r
- MC – piirkulu (iga toote valmistamise kulu). Esimesed on kallimad, siis odavamad ja lähevad jälle kallimaks. (Alguses piirkulu kahaneb ja siis hakkab suurenema, kusagil on murdepunkt )
- Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt – murdepunktini on positiivne, peale murdepunkti negatiivne. Murdepunktis mastaabiefekt puudub.
C
Mastaabiefekt = 0 MC
Negatiivne
mastaabiefekt
Q
- C = ∑MC
MC = C´
- FC – fikseeritud kulu ehk püsikulu. Ei sõltu tootmise mahust (nt maamaks )
- VC – muutuv kulu. See paneb piirkulu muutuma . MC = VC + FC
- Kasum = tulu – kulu
- Esimest toodet saab müüa kõige kallimalt. Edasi peab müüma odavamalt, sest nii head ostjat enam pole ja sama ostja pole nõus enam teist samasugust toodet nii kallilt ostma, sest see pole talle enam nii kasulik. MR
- R = ∑MR
- MR = R´
- MC = MR Selle reegliga saab ettevõte määrata kasumit maksimeeriva tootmise. Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda .
- Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem.
C
MC = MR MC = VC + FC
VC
FC
q0 Q
- AC – keskmine kulu. AC= C / q
- Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin.
- Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks.
C
MC
MR
AC
q0 Q
- Ettevõte valib qo, ühiskond soovib q1
- ∏ - kasum
- ∏ = R – C = p * q + q * AC
- Turupakkumine = individuaalsete pakkumiste summa
P tulu on kulust suurem = KASUM
MC
Tulu on
kulust väiksem - KAHJUM
q0 MR
TURUTEOORIA
08.10.2013
Turg – institutsioon , mis viib ostja ja tarbija kokku kindlal ajal kindlas
kohas
Mida
ostetakse/müüakse – sisenditurg, väljunditurg
Turgusid saab
klassifitseerida turu osaliste arvu järgi.
Turuteooria räägib
lihtsustatud mudelitest.
Täielik konkurents
- Kõik tootjad pakuvad sama toodet – lihtsustus sama kvaliteediga
- Palju pakkujaid
- Palju ostjaid
- Turg on avatud – igaüks saab siseneda/väljuda
- Info on täielik – kõik teavad kõike
- Hinnakõikumisel piiri ees ei ole – valitsus ei sekku
- Eksporti/ importi ei ole
Tootjate vaheline
konkurents on äge.
Hind surutakse alla.
Turg on
hinnakujundaja.
P MC
p1
p0 MR
q0 q1 Q
MC = MR
MR – piirtulu . Kõik tooted müüdi ühe ja sama hinnaga – saadud
tulu on võrdne.
Et saada kogust q1, tõuseb ka hind p1-le
Selline turg on hea
tarbijale, kuid ebasobiv tootjale. Sellel turul võidab see, kes
suudab toota odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota
odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli)
Selline mudel paneb
piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik
konkurents, vaid täielik)
Kirjeldab
lühiperioodi
MC Pikk periood
Aeg
Turutõrked
Wagner –
mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori
poolt pakutavat (19.saj)
Vastand täielikule konkurentsile – monopol
Täis- ehk
täielik monopol
- 1 pakkuja
- Palju ostjaid
- Eksporti/importi ei ole
- Asenduskaupu ei ole
Monopol kruvib hinna
nii kõrgeks, kui võimalik.
Monopoli eesmärk on
kasumi maksimeerimine .
Monopol küsib hinda
p1, sest nõudlus (D) nõuab seda.
Hinna saab tõsta
nii kõrgele, kui suur on nõudlus.
Monopol on
kahjulik
- Kallis – tarbijale halb
- Vähendab kogust, tõstab hinda
- Suurendab tööpuudust
Loomulikud monopolid
- Tuleneb kasu spetsiifikast
- Sisenemiskarjäär aja tõttu on tohutu
- Kui on väga suur mastaabisääst
Kunstlikud
monopolid
- Enda toote kaitsmine patendiga
- Seaduslikud trikid
- Firma tekitatud – vähe toorainet, ta ei müü seda
Monopolide vastu on
seadusandlused.
Ükski monopol ei
ole igavene , sest ükski toode pole igavene.
Toote eluiga on
keskmiselt 5,5 aastat.
Coca -Cola – kõige
kauem vastu pidanud toode
Monopolid valivad
ühe kahest strateegiast, et püsida.
Langetab hinna p1-st
natuke madalamale – ei teki konkurente.
Monopolistlik
konkurents
- Konkurents monopolide vahel – igal asjal on asenduskaup
- Ostjaid on palju
- Pakkujaid vähemalt kaks
- Praktikas on seda turutüüpi väga palju (erinevad söögikohad, Hiina restoran, McDonald’s)
Miinused
- Tarbija maitse muutub
- Monopoli seisundis võib olla ka väike tootja
- Turu tasakaal on kõige ebastabiilsem, sest tarbija maitse muutub
Oligopol
- Palju ostjaid
- Vähemalt 2 suurt pakkujat (natuke erinevad, kuid ei ole asenduskaubad)
- Mõned tugevad pakkujad – lepivad omavahel kokku või ei, sellest tulenevalt tekib monopol või konkurents
Hakkavad
üksteist välja sööma, alandavad hinda. Kui kaks koera purelevad,
siis kondi saab kolmas.
Tehakse
kokkuleppeid
- Ametlikke – kartell
- Kokkulepitud kogus – kvood
- Kartellikokkulepped on enamus riikides keelatud. Nad ei pea ka eriti vastu.
- Firmad teevad kartellikokkuleppeid suusõnaliselt, mitte kirjalikult, kuna need on keelatud. – džentelmenlikud kokkulepped
On ka puhtaid
monopole, kui väga vähe. (Tartu, Tallinnas pakub vett vaid üks
tootja)
Sest on olemas
asenduskaubad.
Monopson
- 1 ostja
- Palju müüjaid
- Ostja surub hinna järjest alla
Oligopson
- Mõned ostjad
- Väga palju pakkujaid
- Ostjad lepivad omavahel kokku või mitte
Bilateraalne monopol
- Kokku saavad monopson ja monopol
- Üks ostja, üks pakkuja
- Ostjal või pakkujal on rohkem aega tehinguid teha. Kellel on rohkem aega, on võitja.
Polüpol
Avalik sektor kui
turutõrge
- Riik, ühiskond pakub – need tarbitakse üheskoos majandussubjektide poolt
- Ei kaota tarbimisel oma väärtust
- Kes neid finantseerib (riigieelarvest, mitte müügitulust)
- MC ei võrdu MR; MR pole olemas. Vabatahtlik kokkulepe
- Avalik ja erasektor on konkurendid
Informatsiooni
asümmeetria
- Ebasoodne valik tarbija poolt
- Kindlustusturg
- Võib kujuneda vale hind
Riik peaks seda
vähendama, aga kunas peaks sekkuma?
KORDAMINE
14.10.2013
Kontrolltöös
ülesanded ja teooria
- Tarbija optimaalne vorm (eelarvevalem)
- Turutüüp (monopol, täiskonkurents)
- Tootmisülesanne (astmenäitaja)
MRS
= q1 / 2q2 = MU1 / MU2
KONKURENTSIMAJANDUSE ÜLDINE TASAKAAL
- Kui autode turg on tasakaalus, kas saame teha järelduse, et ka teised turud on siis tasakaalus? Kas riik saab mõjutada, kus see tasakaal kujuneb? Kas tasakaal tagab maksimaalse heaolu? Kas see tagab sotsiaalse õiguse?
- Walras – kõigepealt kujuneb turul hind. Selle hinna puhul kujuneb mingi kindel tasakaal. Kui see turg on oluline, siis tekib sellest tasakaal ka teistel turgudel . Kui n-1 on tasakaalus, siis on tasakaalus ka n.
Kui
mingid turud on tasakaalus, kehtib tasakaal ka teistel turgudel.
Ceteris paribus.
Põhimõttega
võib nõustuda, kuid arvutusi teha ei saa.
- Turg viib asja tasakaalupunkti. Absoluutne turgude tasakaal on superjuhus.
P P
S
P1 S
P1
p0 p0
D D
q0 q1 Q
q0 q1 Q
q0
hinnaga p1 maksimaalselt
P
S
p0
D
q0 Q
Ämblikuvõrgumudel. See turg tekib tavaliselt siis, kui nõudluse turg on väga
väike.
q2
q2
q1
q1
Pareto-efektiivseid
punkte on terve parv .
q2
q2
q1
q1
Tasakaalulahend
on kas olemas või puudub. Ilma täeliku tasakaalupunktita täielikku
stabiilset tasakaalu ei saavuta.
MUA1
/ MUA2 = MUB1 / MUB2
= P1 / P2
- Heaolu kaotused on erinevad. Võivad olla kellegi jaoks suured, kellegi jaoks väikesed. Ühiskond peaks leidma sellise variandi , kus kellegi heaolu kaotused on väikseimaid ja kellegi võidud suurimad. See asub igas punktis eri suunas ja on erineva suurusega.
- Välismõju tulemusena varem või hiljem minnakse sellest asjast välja. Võimalus kasutada juriidilisi akte.
- Riik saab kõrvale tuua avaliku sektori majanduse. Mõnda asja saab toota ainult riik. On ka otseselt asju, mida riik toodab. Tihti tehakse seda selleks, et hoida ära monopoli tekkimist. Need on tooted, mille puhul pole selge, kes maksab. Kes silla ehituse kinni maksis? Kas pargi väärtus alaneb läbi kõndimisest? Ei. Milleks siis maksta?
- Erasektori ja avaliku sektori pakkumiste summa
qA
q2
avalik
sektor
qB
q1
erasektor
Ühiskondliku
kokkuleppe alusel pakutakse avaliku sektori teenuseid.
Arrow -teoreem-
demokraatia tingimustel seda optimumi välja ei kujune. Selle tagan
ainult diktatuur.
- Wagner – avaliku sektori osakaal ühiskonnas kasvab. Kui on olemas näljane, vaene, see küsib leiba, see ei küsi riiki ega omandikaitset. Avaliku sektori osakaal pole talle oluline. Mida rikkamaks ta läheb, seda rohkem hakkab ta küsima avaliku sektori teenuseid.
- Informatsiooni asümmetria – see toob kaasa valed otsused. Maksame kõvasti juurde tänu sellele. Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde.
MAKROÖKRONOOMIKA
SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik
28.10.2013
- Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus).
- Üldine hinnatase - inflatsioon
- Kohutulude kujunemine – SKP
- Tööpuudus
Makrotasandi analüüs
- Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega
- Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed
- Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine
- Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel
Majandussubjektid
(sektorid)
Majandussubjektide
agregeeritud (üldistatud) käitumise analüüs erinevatel turgudel
Turud (nõudlus
ja pakkumine)
Makromajanduspoliitika
Kas valitsus saab ja
peab majandust mõjutama?
Päris vaba
turumajandusega riike maailmas ei ole. Vastus on jah mõlemale
küsimusele, iseasi mis meetmetega, mis valdkonnas ja mis ulatuses.
Majanduspoliitika eesmärgid
- Stabiilne majanduskasv – eesmärk ei ole kiire majanduskasv, vaid just stabiilne ja pidev
- Hinnastabiilsus – pole mõistlik seada eesmärgiks inflatsiooni täielikku kadumist
- Kõrge hõive (madal tööpuudus)
- Välismajanduslik stabiilsus
- Puhas keskkond
- Tulude ebavõrdsuse vähendamine
- Tasakaalustatud väliskaubandus
Kõiki
alternatiivseid eesmärke korraga saavutada ei ole võimalik.
Majandusnäitajate
liigitamine
- Voog (perioodnäitaja) – väärtust mõõdetakse mingi perioodi jooksul (sissetulek, inflatsioon)
- Varu (momentnäitaja) – väärtust mõõdetakse konkreetsel ajahetkel (kapitali hulk ettevõttes/majanduses, riigis registreeritud sõidukite arv)
periood 1 periood 2
0 1 2
K0 K1
K1
– K0 = I1
w1
– w0 = S1
K
– kapital
w
- rikkus
Neid
on alati ühepalju! (voog ja varu)
Ringkäigumudel.
Põhimõisted.
- Tarbimiskulutused (C) – kõigi majapidamiste poolt uute hüviste ostmiseks kasutatavad kulutused
- Tegutulu (Y) – erinevate tootmistegurite müügist
Palk (tööjõud)
Rent (maa)
Intress (kapital)
Kasum (ettevõtlikkus)
Info
Tulude-kulude
ringkäik
Kaubaturg – (C) –
ettevõtted – (Y) – teguriturg – (Y) – majapidamised – (C)
– kaubaturg
Kõik raha, mis siin
ringleb, jääb siia süsteemi alles.
Valitsuse
kulutused
Valitsuse tulud
Majapidamised –(To)
– valitsus –( Tr) – majapidamised
Valitsus –(G) –
ettevõtted – (Tk) – valitsus
Finantsturg
ringkäigumudelis
- Säästusd(S) – osa sissetulekust , mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms)
- Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud.
- Investeeringud (I) – kulutused seadmetele, masinatele , hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Nii on võimalus rohkem toota ja suureneb ka SKP.
Eraisikute paigutused aktsiatesse ei kuulu siia, majanduslik potensiaal ei suurene.
Majapidamised –
(sääst) – finantsturg – ( laen ) – ettevõtted
Välisturg
ringkäigumudelis
- Eksport (X) – oma maa kaupade müük välismaale
- Import (Z) – välismaal toodetud kaupade ostmise kodumaiseks kasutamiseks
- Puhaseksport (NX) = X - Z
- Välisinvesteeringud (If) – otsesed välisinvesteeringud (välisinvestori soov teise riigi turul pikemaajaliselt tegutseda ja sealt tulu saada) ja portfelliinvesteeringud (otsib kiiret lühiajalist tulu, ebastabiilne ja riskantne)
Ettevõtted – (Z)
– välisturg – (X) – ettevõtted
Majapidamiste
tulu ja säästud
- Kasutatava tulu (Yd) kujunemine – see osa sissetulekust, mida inimesed saavad reaalselt kasutada tarbimiseks või säästmiseks
Yd
= Y + Tr - To
- Kasutatava tulu kasutamine
Yd = C + S
- Säästud S = (Y + Tr – To) - C
...ehk Y = C + S – Tr + To
Tasakaaluseosed
S = I
- Valitsussektori tasakaal - avaliku sektori tulud ja kulud on omavahel võrdsed
G + Tr = To + Tk
Eksport = import
- Y = C + I + G + (X – Z) – Tk
- S + (To + Tk) + Z = I + G + TR + X
lekked süstid
„Lekked“ ei
pruugi olla halvad. Need on alguseks „süstidele“.
Mõlema alla
kuuluvad rahavood ning nende kogusumma on alati võrdne.
- S – I = (G + TR – To – Tk) + NX
Erasektori ülejääk
Ülejääk peab olema defitsiidis.
Majandusliku heaolu hindamine
- Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk (nn lisandunud väärtus)
- Arvestatakse ainult lõpptoodangut
- Hüviste rahaline väärtus
- Hinnatakse nii jooksvates kui püsihindades
- SKP – sisemajanduse koguprodukt - antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises välhenduses
- RKP – rahvamajanduse koguprodukt – antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
- SKT – sisemajanduse kogutoodang (sisulist vahet neil ei ole)
- RKT – rahvamajanduse kogutoodang
- GNI – gross national income (=RKP) (Neil on siiski ka väike sisuline erinevus, pole päris sünonüüm) =KRT – kogurahvatulu
GNI = RKP + NCI (net capital inflow) intressid , dividendid
- Eestis GNI = 87,4 % SKP-st
- Suletud majanduses RKP = SKP
- Avatud majanduses RKP = SKP + NFP
- NFP (net factor payments) – rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtus
Nominaalne ja
reaalne SKP
- Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades
- Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust võrreldavates ( baasaasta ) hindades
- SKP deflaator
(SKPNOM/SKPREAL)*100%
SKP tulude
meetodil
- Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu
RT
= palk + rent + intress + kasum
SKP
= RT + amortisatsioon + kaudsed maksud
SKP kulude
(tarbimise meetodil)
- Isiklik tarbimine (majapidamised)
- Investeeringud (ettevõtted)
Masinad ja seadmed
Uusehitus (tööstus- ja elamuehitus)
Varude muutus
- Valitsussektori kulud (ei sisalda tuludiirdeid)
- SKP = C + I + G +NX
SKP
tootmismeetodil
- SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa
- = harude kogutoodang – vahetoodang
- = kõigi harude lõpptoodang
- Lisandunud väärtus on tootmisprotsessid kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
- Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmisprodukti
RAHATURG
JA INFLATSIOON
11.11.2013
Hinna suhtes langev
nõudlus ja tõusev pakkumine
hind
S
D
raha
Raha on
eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on
abivahendiks kaupade vahetamisel.
Raha vormide areng: kaupraha – sümbolraha ( dekreetraha ) –
deposiitraha
Raha funktsioonid
- Vahetusvahend – raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul
- Arvestusühik
- Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend
Rahanõudlus
näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele – reaalne rahatasakaal M/P ( likviidne raha) Kui
palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab.
Rahanõudlus näitab
seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida
likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses).
Dilemma – kas
hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on
tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad
probleemid, kui raha pole likviidses vormis.
Varad (aktivad)
Reaalne rahatasakaal M/P
Sularaha
Nõudmiseni hoiused
Intressi andvad väärtpaberid
Kodumaised B
Välismaised B*
Rahanõudluse
motiivid
- Tehingumotiiv – raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP)
- Ettevaatusmotiiv – ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress)
- Spekulatsioonimotiiv – raha kui vahend tulu teenimiseks (intress – raha hoidmise alternatiivkulu )
- Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub:
a. varimajanduse ulatusest
b. majanduse dollariseerumisest ( valuuta asendamine) (nt mitteametlikult kehtiv USA dollar )
Intress (raha hind)
L
– likviidsus
r – inflatsioon
(-)
Y - tulu (+) MD
= L = L (r, Y)
MD –
money demand
Raha hulk
Joone tõusunurk
sõltub rahanõudluse intressi (raha hinna) elastsusest.
Keynes : rahal on palju asendajaid – rahanõudlus on elastne ja ebastabiilne (raha
kui rikkuse kogumise vahend) (tänapäeval ei ole see eriti õige)
(laugem joon)
Klassikaline
koolkond: rahal ei ole asendajaid – rahanõudlus on stabiilne
ja mitteeslastne (raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame
suhteliselt järsu joonega )
Rahapakkumine
(-agregaadid)
M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused)
M1 = M0 +
nõudmiseni hoiused
M2 = M1 +
tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused
Iga järgmise
tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem
likviidsemas vormis esinev raha.
Raha
– R (raha) või M (money)
intress
M0
M1
M2
valuuta
Valuutakomitee
süsteem
- Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem
- Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem
Baasraha pakkumist (M0) mõjutab
- Muutused valuutareservides (välismajandustegevus)
- Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes
Rahapoliitika instrumendid
- Kodumaise raha emiteerimine
- Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt)
- Välisvaluutatehingud
- Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel
- Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud)
Keskpanga
peamised rahapoliitilised strateegiad
- Rahamassi juhtimine
- Laenumahu juhtimine
- Vahetuskursi juhtimine
- Inflatsiooni juhtimine
NB! Mitut
vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa!
Kommertspanga
majanduslikud funktsioonid
- Klientide raha hoiustamine
- Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad
- Maksete (ülekannete) teostamine
Dilemma panga
maksevõime ja tulususe vahel – kui suuri reserve hoida?
Kommertspangandus
Eestis:
- Pankade arv on oluliselt kahanenud
- Panganduses oligopoolne turg
- Kommertspangad välisomanduses
Rahabaasi M0
kasvu mõjud
Rahabaasi muutus kajastub
- Valitsusvõla muutuses
- Keskpanga välisreservide muutuses ( maksebilansi või kaubandusbilansi saldo )
- Kommertspankadele antud laenudes
M0 – M0-1
= (Dgc – Dgc-1) + E
(B*c – B*c-1) + (Lc – Lc-1)
E – nominaalne
vahetuskurss
c – keskpank
g – government
D – debt
B* - bond
Lc –
loan
Rahapakkumine M1
- Rahabaas M0 = sularaha + reservid
M0 = CU + R
- Agregaat M1 = sularaha + hoiused
M1 = CU + D
CU – currency
R – reserves
D – deposits
Reserve saab hoida
keskpangas või kommertspankade kassades
R = Dc +
VC
- Kohustuslikud reservid
- Vabatahtlikud reservid
Reservimäär rd = R / D
Reservidest
ülejäävad hoiused laenatakse välja
Laenud = D – rd
* D
Majapidamise otsused
määravad hoiuste ja sularaha suhte
cd = CU /
D
laen = 100-25=75 mld
rd = 15%
+ 10% = 25%
D = 100 mld
R = 0,25 * 100 = 25
mld
M0 ja M1 seosed
M1/M0 = (CU + D) /
(CU + R) = (CU/D + D/D) / (CU/D + R/D)
Rahavõimendi Ø =
(cd + 1) / (cd + rd)
M1 / M0 = Ø
M1 = Ø * M0
Keskpanga eesmärk
on kontrollida inflatsiooni ja soodustada või pärssida
investeeringuid.
Kui rahavõimedi on
suur, siis keskpangu sekkumise vajadus on väike ja vastupidi.
Kui cd =
0, siis 1 / rd
M1 = (cd
+ 1 / cd + rd) * M0 = ØM0
Kvantitatiivne rahateooria – raha väärtus seisneb tema kvantiteedis
Vahetusvõrrand M*v
= O*Y
M – raha pakkumine
v – raha
ringluskiirus
P – hinnatase
Y – realne SKP
PY – nominaalne
SKP
P = (M*v) / Q
TÖÖTURG
18.11.2013
Majanduspoliitika
eesmärk – ressursside (tootmistegurite) täishõive
saavutamine
Tööpuudus –
tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus
- Seos majandustsüklitega
- Ümberõpe, kvalifikatsiooni tõus
- Pikaajaline töötus
Töötuse
definitsioon – ILO
Riigi tööturuametis
registreeritud töötud
Töötu abiraha saajad (erinevad tingimused)
Töötaja – E
– isik, kes uuritava perioodi (nädala) jooksul:
- On töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutselise või ettevõtjana
- Ei töötanud ajutiselt , kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga
- Töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus
Palgatöötajad
- Töölepingu alusel
- Tööettevõtu lepingu alusel
- Suulise lepingu alusel (varjatud hõive)
Ettevõtjad
- Omanik palgatöötajateta
- Omanik palgatöötajatega
- Talunikud
Vabakutselised
Töötu
(U
– unemployed ) on
isik, kes pole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd
leida
Väljaspool
tööjõudu (I
– inactive) on
inimesed, kes ei tööta ja ei ole ennast tööotsijana
registreerinud, kuna nad:
- Ei soovi töötada
- Pole võimelised töötama
Hõive määr
– hõivatud / tööealine rahvastik = E / E+U+I
Töötuse määr
– töötud / aktiivne rahvastik = U / E+U
Aktiivsuse määr
– aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik = E+U / E+U+I
Tööpuuduse
põhjused ja liigid
- Tööpuudus ja majandustsüklid (Keynes)
- Pikaajaline keskmine töötuse trend.
- Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest (kasvu ajal vastupidi)
- Siirdetöötus
- Palkade jäikusest tingitud töötus
- Struktuurne töötus
- Varjatud töötus
17
Töötuskindlustushüvitis
(UI - Unemployment insurance)
•
UI tagab töötule mingi kindla aja jooksul teatud osa tema endisest
palgast
•
UI suurendab tööotsimisele kuluvat aega:
–
töötuks olemise alternatiivkulu väheneb
–
töö leidmise hädavajadus väheneb ja tööle naasmise aeg pikeneb
•
Töötuhüvitise kasutegurid:
–
kasvab tõenäosus leida endale kõige sobivam töökoht
–
suurem tootlikkus ja parim võimalik sissetulek
Töötus
tekib tasakaalupalgast kõrgema palga maksmisel (nn klassikaline
töötus).
Palkade jäikuse
põhjused
1. Miinimumpalk
•
Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu
puhul
•
Empiirika: miinimumpalga suurendamine 10% võrra suurendab noorte
töötust 1-3%
•
Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest,
sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka!
2.
Ametiühingud
•
Ametiühingutel on monopoolne võim, mida kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga nõudmisel.
• Sees- ja
väljasolijate teooria
–
Seesolijad:
hõivatud ametiühingusse kuuluvad töötajad, kelle huvi on
säilitada kõrge palk.
–
Väljasolijad:
töötud , kes ei kuulu ametiühingusse ja kes oleks pigem huvitatud
tasakaalupalgast, et oleks rohkem töökohti.
3.
Efektiivsuspalga teooriad
•
Ettevõtjad on vabatahtlikult valmis maksma kõrgemat palka, mis on
üle tasakaalupalga
•
Eeldatakse, et kõrgem palk suurendab töötajate tootlikkust, kuna:
–
Parema kvalifikatsiooniga töötajad kandideerivad vabadele töökohtadele
–
Suureneb töötajate jõupingutus, “viilimist” on vähem
–
Töötajate käive väiksem, vähem kulusid ettevõttele
–
Töötajate tervis parem (arengumaades)
• Tulemuseks
töötus
Struktuurne
tööpuudus: tööjõu
kvaliteet (võimed, haridustase ja kvalifikatsioon) ja/või paiknemine ei lange kokku tööturu
vajadustega
•
Alamliigid:
–
Demograafiline
–
Hariduspoliitikast tingitud
–
Kapitalipuudusest tingitud
–
Regionaalne
Eesti
tööturg siirdeperioodil
•
Suhteliselt madal tööpuudus siirdeperioodil
–
Majanduse kiire ümberstruktureerimine
– Üldine hõive
vähenemine
•
Palju mitteaktiivseid
•
Negatiivne migratsioonisaldo
–
Varimajanduse areng
•
Tsükliline töötus muutus struktuurseks
Eesti tööturu
probleemid
• Mitteeestlaste
töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest
• Noorte töötus
1,7 korda kõrgem keskmisest
• Pikaajaline
töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega
• Tööpoliitikale
tehtavad kulutused väga madalad
• Kutsehariduse madalseis
• Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul
• Vajalik
ümberstruktureerimine tööjõumahukalt
Tööpoliitika
meetmed
• Aktiivne
tööpoliitika (töötuse ennetamine)
–
Uute töökohtade loomine
–
Täiend- ja ümberõpe
–
Hädaabitööd (sotsiaalsed töökohad)
–
Palgatoetused
– Spetsiaalsed tööturuprogrammid
–
Ettevõtlusega alustamisele suunatud meetmed
• Passiivne
tööpoliitika (toimetuleku tagamine)
–
Töötu abiraha
– Stipendiumid ümberõppeks
AVALIK
SEKTOR, MAKSUD JA RIIGIEELARVE
25.11.2013
(sünonüümid)
Üldvalitsuse
struktuur
Avaliku sektori
funktsioonid
- Majanduse õiguslik reguleerimine
- Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine
- Majanduskasvu ja –stabiilsuse tagamine
- Avalike hüviste pakkumine
- Ressursside jaotuse reguleerimine
- Tulude ümberjaotamine
- Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss)
- Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus , arstiabi)
- Riigi reguleeriva osa suurenemine
- Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa – prioriteetide määratlemine
- Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse
- Poliitilised otsused ja huvigruppide majanduslikud erahuvid – ühiskondliku valiku teooria
- Eesti: riik on oma osaluse viinud miinimumini – probleemid EL rahade kasutamisega
Riigi sekkumine
ja majandusareng
Eeldus: riigi
sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kui terviku heaolu
Wagner’i
seadus: kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus
avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra.
Mida jõukam riik, seda rohkem inimesed tahavad, et riik
majandustegevusse sekkuks. See on nõudlusprotsess, mitte kõrgemalt
poolt peale sunnitud.
Avaliku sektori
kulutused on meil umbes 20%.
Avalikud hüvised
- Avalikud hüvised on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja jaotatakse ilma turu vahenduste ( haridus , riigikaitse , politsei, tänavavalgustus).
- Avalike hüviste omadused
- Konkurentsitu tarbimine
- Võrdne kättesaadavus kõigile
- Tarbijate eristamine mittetarbijatest pole võimalik (ega soovitav )
- Pakkumisega seotud kulud ei sõltu tarbijate arvust
- Avalike hüviste pakkumise otsustab valitsus, lähtudes
Riigieelarve
- Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan (seadus)
- Valitusprogrammi rahaline väljendus
- Planeeritud tulud ja kulutused
- Määrab avalike hüvite pakkumise
- Eelarve koostamise printiibid Eestis
- Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve
- Suhteliselt madalad maksud
- Eesti Pank : kiire majanduskasvu korral vahalik EA ülejääk (min 2% SKP-st)
Avaliku sektori
tulud ja kulud
Kulud:
- Tarbimiskulutused (G)
- Investeeringud (Ig)
- Tulusiirded (TR) (pensionitoetused, lastetoetused)
- Võlaintress (rDg) (r – reaalintress , D – debt, g – government)
Tulud:
- Maksutulud (To, Tk)
- Riigiettevõtete kasumid
- Riigivara võõrandamine
- Laenud* (toetused EL-ist) (viimases hädas kasutatav, sellele ei saa arengut üles ehitada)
Eelarvedefitsiit
EAD = kulud - tulud
4,8 = 92,7 – 87,9
(Eesti EA 2011, mld. EEK)
Eesti eelarve praegu
on umbes 8 miljardit eurot.
Riigieelarve
kulude osakaal 2014
- Sotsiaalne kaise 33%
- Üldised kulutused 17%
- Tervishoid 13%
- Majanduskulud 12%
- Haridus 9%
- Avalik kord ja julgeolek 5%
- Riigikaitse; keskkonnakaitse 4%
- Vaba aeg, kultuur, religioon 3%
Riigieelarve 2014
tulud
- Sotsiaalmaks 28,1%
- Käibemaks 20,9%
- Mittemaksulised tulud 17,1%
- Edasiantavad tulud 14,7%
- Aktsiisid 10,5%
- Füüsilise isiku tulumaks 4,1%
- Juriidilise isiku tulumaks 4%
- Tollimaks 0,4%
- Hasartmängumaks 0,3%
- Raskeveokimaks 0,1%
G* - eelarvemaht
Avaliku sektori
kulud Eestis
- Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont
- Pensionid , ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele)
Eelarve- ehk fiskaalpoliitika – majandusprotsesside mõjutamine maksude ja
valitsuse kulutuste muutmise kaudu
- Ekspansiivne eelarvepoltiitika (maksude alandamine , valitsuse kulutuste suurendamine) (majanduskasvu soodustamiseks )
- Range eelarvepoliitika (tuleb rakendada ülekuumenenud majanduse puhul, majanduse mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine)
Maksusüsteemi
funktsioonid
- Fiskaalne – raha kogumine eelarvesse
- Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine
Maksusüsteemi printsiibid
- Ekvivalentsus – maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis)
- Maksevõimelisus (astmeline tulumaks)
- Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ...
Maksustamise
põhiterminid
- Maksubaas ehk maksu objekt (tulu, tegevus, väärts vms)
- Maksusubjekt ehk maksukohuslane (füüsiline või juriidiline isik)
- Maksumäär (progressiivne (lineaarne või astmeline); proportsionaalne, regressiivne)
- Maksukoormus (Eestis ca 32-33%)
Kõik kommentaarid