Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt (0)

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
09.09.2013

• Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud
  
• Eamets – „Sissejuhatus majandusteooriasse“
  
• Kontrolltööle registreerumine kohustuslik
  

• Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline.
  
• Sisendid (inputs) – lähevad musta kasti – päikesepaiste, inimesed.
  
• Väljundid (outputs) – kasum, uus info, looduse reostamine .
  
• Ceteris paribus – üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele
  

Sisendid Väljundid
Analüüsikeeled

• Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu.
  
• Graafiline – Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb minimaalseks. Kõvera või sirge nimi ei lange kokku telje nimega (nt S,A,B,D vms) (S- supply , pakkumine; D - nõudlus) Kogunõudluse puhul liidame nõudlused kokku.
  

Homo Economicus – mudelinimene. Ta teab, mida tahab ja ka neid võimalusi, kuida seda saavutada. Ka siis, kui see on lollus . Oskab valida parima , et saavutada oma eesmärki. Tal ei ole tundeid.

• Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub.
  
• Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused.
  
• Ürg – (orjandus – kõrvalharu) - feodalism ( sotsialism – kõrvalharu) – kapitalism – infoühiskond
  
• Traditsionaalne ühiskond – küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj.
  
• Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus – ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel.
  
• Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole.
  
• Maailm kasutab kogu aeg mõlemat.
  
• Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees.
  

Majandusteooria jagatakse kaheks:

• Positiivne – baseerub analüüsil
  
• Normatiivne – ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem.
  

Missugune ressursside jaotus on parim?

• Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0)
  
• Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise.
  
• Turu tasakaal on majanduse parim punkt.
  
• Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks.
  

• Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp .
  
• Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik
  
• Lühiperiood (shortrun) – vähemalt üks sisend ei ole vahetatav
  
• Pikkperiood (longrun) – kõik sisendid on vahetatavad
  
• Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi.
  
• Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks – maksimaalne tulemus või minimaalne kulu.
  
• Ühte ja sama ressurssi ei saa korraga kasutada, iga inimene valik erinevalt - alternatiiv ehk loobumiskuluprintiip (opportunity cost ). Sellest, millest pidin esimesena loobuma , on kõige rohkem kahju.
  

MAJANDAMISTEOORIA EHK TARBIJAVALIKUTEOORIA
23.09.2013

• Nõudmine sõltub väga palju keskmise sissetuleku jaotusest.
  

• Inimeste jaotus sissetuleku järgi jaguneb
  

• Palju vaeseid ja mõned väga rikkad (tüüpiline arengumaade sissetulekute jaotus) (Eesti jaotus). Garanteeritud nõudlus esmatarbekaupadele, viib üldise nõudluse alla, sest rikkad lähevad oma rahaga kuhugi mujale.
  
• Vähe väga rikkaid, vaeseid palju (arenenud maade jaotus)
  

• Eestis on nõudlus väike, sest tudengitel ja pensionäridel pole piisavalt raha.
  
• Sõltub ka moodist.
  

Arengumaadele iseloomulik jaotus Arenenud maadele iseloomulik jaotus
Asenduskaubad (lei, sai) ja kaaskaubad (ühe läbimüük sõltub teise omast (tennisepallid ja –reketid)
Pakkumise tegurid

• Mood
  
• Asendus- ja kaaskaubad
  
• Tehnoloogia ja teadmiste tase
  
• Sisendite hinnad
  
• Riik võib peale maksta
  

Nõudja – inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus . Valib parima erinevate alternatiivide hulgast.
Majapidamise piirangud

• Limiteeritud eelarve
  
• Kasutab ära kogu oma eelarve
  
• Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks , mitte säästmiseks
  
• Hinnad on teada, need on konstantsed
  

Tarbimiskomplekt – kõik, mida tarbija ostab.
Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 šokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui šokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas.
Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest ! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest.
Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m ∑q1p1 + ∑q2p2 = E
Kasulikkus on alati muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik.
Kasulikkus U
Piirkasulikkus MU (konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet MU/P.
∑MU = U
kasulikkus Sai
samakasulikkusjoon
Q Leib
Asenduskaubad sai ja leib. Maksimaalselt läheb ühte või teist perele 5 tükki. Kasulikum on 2-3 kui 5-0. Samakasulikkusekõver. Kõik selle kombinatsioonid on minu jaoks samaväärsed. Kõik sellel kõveral asuvad tarbimiskombinatsioonid on sama kasulikud.
Asendusnorm – suhe, milles kaupu saab asendada . MRS = ∆q1 / ∆q2
∆MU1 / ∆MU2
∂q1 / ∂q2
dx = x´ ( tuletis )
Asendusnorm on tegelikult tuletiste suhe.
q1 q1
q2
q2

Ei saa samakasulikkust kätte – liiga väike eelarve

Kõige parem samakasulikkuskõver

Raha jääb üle
Ühe joonise peal piirkasulikkus ja kogukasulikkus .
Küllastuspunkt – üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi.
V
Q
MU
Grosseni seadused

Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev .

Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet.
MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px
Viimasel valitaval isikul on see suhe võrdne.
E = ∆Q (%) / ∆P (%)
Elastsus on näitaja, mis iseloomustab tarbija reaktsiooni tugevust hinnamuutusele.
Sissetuleku tarbimiskõver (see oleks sirge, kui E=1; hinna tõustes nõudlus ei muutu)
q2
sissetuleku-tarbimiskõver
q1
FIRMATEOORIA
30.09.2013

• Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit.
  
• Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus).
  
• Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga.
  
• L – tööjõud (inimene)
  K – kapital (kõik muu)
  C – kogukulu (cost)
  w – tööjõu hind (wage)
  r – kapitali hind
  
• Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile.
  

C = wL + rK - ettevõtte kogukulud
K
C / r
samakulujoon
Tootmisvõimaluste
hulk
C / w L
Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt – ostetakse tööjõudu ja kapitali

• Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse piirtoodanguks MP. Iga järgmine tegur on alanev.
  
• Keskmine toodang APK= ∑MPK / q
  APL= ∑MPL / q
  
• Samatoondagujoon. Teatud suhtes on need asjad asendatavad .
  

K
xa
x1

• MRS – tarbija L
  
• MRTS - tootja
  
• MRTS = ∆K / ∆L
  

MPK / MPL

• MRS = MU1 / MU2
  
• MPL / w = MPK / r
  
• MC – piirkulu (iga toote valmistamise kulu). Esimesed on kallimad, siis odavamad ja lähevad jälle kallimaks. (Alguses piirkulu kahaneb ja siis hakkab suurenema, kusagil on murdepunkt )
  
• Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt – murdepunktini on positiivne, peale murdepunkti negatiivne. Murdepunktis mastaabiefekt puudub.
  

C
Mastaabiefekt = 0 MC
Negatiivne mastaabiefekt
Q

• C = ∑MC
  MC = C´
  
• FC – fikseeritud kulu ehk püsikulu. Ei sõltu tootmise mahust (nt maamaks )
  
• VC – muutuv kulu. See paneb piirkulu muutuma . MC = VC + FC
  
• Kasum = tulu – kulu
  
• Esimest toodet saab müüa kõige kallimalt. Edasi peab müüma odavamalt, sest nii head ostjat enam pole ja sama ostja pole nõus enam teist samasugust toodet nii kallilt ostma, sest see pole talle enam nii kasulik. MR
  
• R = ∑MR
  
• MR = R´
  
• MC = MR Selle reegliga saab ettevõte määrata kasumit maksimeeriva tootmise. Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda .
  
• Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem.
  

C
MC = MR MC = VC + FC
VC
FC
q0 Q

• AC – keskmine kulu. AC= C / q
  
• Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin.
  
• Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks.
  

C
MC
MR
AC
q0 Q

• Ettevõte valib qo, ühiskond soovib q1
  
• ∏ - kasum
  
• ∏ = R – C = p * q + q * AC
  
• Turupakkumine = individuaalsete pakkumiste summa
  

P tulu on kulust suurem = KASUM
MC
Tulu on kulust väiksem - KAHJUM
q0 MR
TURUTEOORIA
08.10.2013
Turg – institutsioon , mis viib ostja ja tarbija kokku kindlal ajal kindlas kohas
Mida ostetakse/müüakse – sisenditurg, väljunditurg
Turgusid saab klassifitseerida turu osaliste arvu järgi.
Turuteooria räägib lihtsustatud mudelitest.
Täielik konkurents

• Kõik tootjad pakuvad sama toodet – lihtsustus sama kvaliteediga
  
• Palju pakkujaid
  
• Palju ostjaid
  
• Turg on avatud – igaüks saab siseneda/väljuda
  
• Info on täielik – kõik teavad kõike
  
• Hinnakõikumisel piiri ees ei ole – valitsus ei sekku
  
• Eksporti/ importi ei ole
  

Tootjate vaheline konkurents on äge.
Hind surutakse alla.
Turg on hinnakujundaja.
P MC
p1
p0 MR
q0 q1 Q
MC = MR
MR – piirtulu . Kõik tooted müüdi ühe ja sama hinnaga – saadud tulu on võrdne.
Et saada kogust q1, tõuseb ka hind p1-le
Selline turg on hea tarbijale, kuid ebasobiv tootjale. Sellel turul võidab see, kes suudab toota odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli)
Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik)
Kirjeldab lühiperioodi
MC Pikk periood
Aeg
Turutõrked

• Asenduskaubad
  
• Turuvormid (nt monopol )
  
• Asümmeetria – üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija
  
• Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid
  

Wagner – mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj)
Vastand täielikule konkurentsile – monopol
Täis- ehk täielik monopol

• 1 pakkuja
  
• Palju ostjaid
  
• Eksporti/importi ei ole
  
• Asenduskaupu ei ole
  

Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik.
Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine .
Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda.
Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus.
Monopol on kahjulik

• ei huvitu tehnika arengust
  

• Kallis – tarbijale halb
  
• Vähendab kogust, tõstab hinda
  
• Suurendab tööpuudust
  

Loomulikud monopolid

• Tuleneb kasu spetsiifikast
  
• Sisenemiskarjäär aja tõttu on tohutu
  
• Kui on väga suur mastaabisääst
  

Kunstlikud monopolid

• Enda toote kaitsmine patendiga
  
• Seaduslikud trikid
  
• Firma tekitatud – vähe toorainet, ta ei müü seda
  

Monopolide vastu on seadusandlused.
Ükski monopol ei ole igavene , sest ükski toode pole igavene.
Toote eluiga on keskmiselt 5,5 aastat.
Coca -Cola – kõige kauem vastu pidanud toode
Monopolid valivad ühe kahest strateegiast, et püsida.
Langetab hinna p1-st natuke madalamale – ei teki konkurente.
Monopolistlik konkurents

• Konkurents monopolide vahel – igal asjal on asenduskaup
  
• Ostjaid on palju
  
• Pakkujaid vähemalt kaks
  
• Praktikas on seda turutüüpi väga palju (erinevad söögikohad, Hiina restoran, McDonald’s)
  

Miinused

• Tarbija maitse muutub
  
• Monopoli seisundis võib olla ka väike tootja
  
• Turu tasakaal on kõige ebastabiilsem, sest tarbija maitse muutub
  

Oligopol

• Palju ostjaid
  
• Vähemalt 2 suurt pakkujat (natuke erinevad, kuid ei ole asenduskaubad)
  
• Mõned tugevad pakkujad – lepivad omavahel kokku või ei, sellest tulenevalt tekib monopol või konkurents
  

Hakkavad üksteist välja sööma, alandavad hinda. Kui kaks koera purelevad, siis kondi saab kolmas.
Tehakse kokkuleppeid

• Ametlikke – kartell
  
• Kokkulepitud kogus – kvood
  
• Kartellikokkulepped on enamus riikides keelatud. Nad ei pea ka eriti vastu.
  
• Firmad teevad kartellikokkuleppeid suusõnaliselt, mitte kirjalikult, kuna need on keelatud. – džentelmenlikud kokkulepped
  

On ka puhtaid monopole, kui väga vähe. (Tartu, Tallinnas pakub vett vaid üks tootja)
Sest on olemas asenduskaubad.
Monopson

• 1 ostja
  
• Palju müüjaid
  
• Ostja surub hinna järjest alla
  

Oligopson

• Mõned ostjad
  
• Väga palju pakkujaid
  
• Ostjad lepivad omavahel kokku või mitte
  

Bilateraalne monopol

• Kokku saavad monopson ja monopol
  
• Üks ostja, üks pakkuja
  
• Ostjal või pakkujal on rohkem aega tehinguid teha. Kellel on rohkem aega, on võitja.
  

Polüpol

• Üldnimi
  
• Täiskonkurents
  

Avalik sektor kui turutõrge

• Riik, ühiskond pakub – need tarbitakse üheskoos majandussubjektide poolt
  
• Ei kaota tarbimisel oma väärtust
  
• Kes neid finantseerib (riigieelarvest, mitte müügitulust)
  
• MC ei võrdu MR; MR pole olemas. Vabatahtlik kokkulepe
  
• Avalik ja erasektor on konkurendid
  

Informatsiooni asümmeetria

• Ebasoodne valik tarbija poolt
  
• Kindlustusturg
  
• Võib kujuneda vale hind
  

Riik peaks seda vähendama, aga kunas peaks sekkuma?
KORDAMINE
14.10.2013
Kontrolltöös ülesanded ja teooria

• Tarbija optimaalne vorm (eelarvevalem)
  
• Turutüüp (monopol, täiskonkurents)
  
• Tootmisülesanne (astmenäitaja)
  

MRS = q1 / 2q2 = MU1 / MU2

• Valikvastustega ülesanded
  
• Paberkandjal on kõik lubatud! Elektroonika on keelatud!
  
• Aega on 1,5 tundi; dokument kaasa!
  

KONKURENTSIMAJANDUSE ÜLDINE TASAKAAL

• Kui autode turg on tasakaalus, kas saame teha järelduse, et ka teised turud on siis tasakaalus? Kas riik saab mõjutada, kus see tasakaal kujuneb? Kas tasakaal tagab maksimaalse heaolu? Kas see tagab sotsiaalse õiguse?
  
• Walras – kõigepealt kujuneb turul hind. Selle hinna puhul kujuneb mingi kindel tasakaal. Kui see turg on oluline, siis tekib sellest tasakaal ka teistel turgudel . Kui n-1 on tasakaalus, siis on tasakaalus ka n.
  

Kui mingid turud on tasakaalus, kehtib tasakaal ka teistel turgudel. Ceteris paribus.
Põhimõttega võib nõustuda, kuid arvutusi teha ei saa.

• Turg viib asja tasakaalupunkti. Absoluutne turgude tasakaal on superjuhus.
  

P P
S
P1 S
P1
p0 p0
D D
q0 q1 Q
q0 q1 Q
q0 hinnaga p1 maksimaalselt
P
S
p0
D
q0 Q
Ämblikuvõrgumudel. See turg tekib tavaliselt siis, kui nõudluse turg on väga väike.
q2
q2
q1
q1
Pareto-efektiivseid punkte on terve parv .
q2
q2
q1
q1
Tasakaalulahend on kas olemas või puudub. Ilma täeliku tasakaalupunktita täielikku stabiilset tasakaalu ei saavuta.
MUA1 / MUA2 = MUB1 / MUB2 = P1 / P2

• Heaolu kaotused on erinevad. Võivad olla kellegi jaoks suured, kellegi jaoks väikesed. Ühiskond peaks leidma sellise variandi , kus kellegi heaolu kaotused on väikseimaid ja kellegi võidud suurimad. See asub igas punktis eri suunas ja on erineva suurusega.
  
• Välismõju tulemusena varem või hiljem minnakse sellest asjast välja. Võimalus kasutada juriidilisi akte.
  
• Riik saab kõrvale tuua avaliku sektori majanduse. Mõnda asja saab toota ainult riik. On ka otseselt asju, mida riik toodab. Tihti tehakse seda selleks, et hoida ära monopoli tekkimist. Need on tooted, mille puhul pole selge, kes maksab. Kes silla ehituse kinni maksis? Kas pargi väärtus alaneb läbi kõndimisest? Ei. Milleks siis maksta?
  

• Erasektori ja avaliku sektori pakkumiste summa
  

qA
q2
avalik sektor
qB
q1
erasektor
Ühiskondliku kokkuleppe alusel pakutakse avaliku sektori teenuseid.
Arrow -teoreem- demokraatia tingimustel seda optimumi välja ei kujune. Selle tagan ainult diktatuur.

• Wagner – avaliku sektori osakaal ühiskonnas kasvab. Kui on olemas näljane, vaene, see küsib leiba, see ei küsi riiki ega omandikaitset. Avaliku sektori osakaal pole talle oluline. Mida rikkamaks ta läheb, seda rohkem hakkab ta küsima avaliku sektori teenuseid.
  
• Informatsiooni asümmetria – see toob kaasa valed otsused. Maksame kõvasti juurde tänu sellele. Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde.
  

MAKROÖKRONOOMIKA
SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik
28.10.2013

• Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus).
  
• Üldine hinnatase - inflatsioon
  
• Kohutulude kujunemine – SKP
  
• Tööpuudus
  

Makrotasandi analüüs

• Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega
  
• Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed
  
• Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine
  
• Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel
  

Majandussubjektid (sektorid)

• Majapidamised
  
• Ettevõtted
  
• Valitsus
  
• Välissektor
  

Majandussubjektide agregeeritud (üldistatud) käitumise analüüs erinevatel turgudel
Turud (nõudlus ja pakkumine)

• Kaupade ja teenuste (hüviste) turg
  
• Tootmistegurite turg
  
• Rahaturg , kapitaliturg
  

Makromajanduspoliitika
Kas valitsus saab ja peab majandust mõjutama?
Päris vaba turumajandusega riike maailmas ei ole. Vastus on jah mõlemale küsimusele, iseasi mis meetmetega, mis valdkonnas ja mis ulatuses.
Majanduspoliitika eesmärgid

• Stabiilne majanduskasv – eesmärk ei ole kiire majanduskasv, vaid just stabiilne ja pidev
  
• Hinnastabiilsus – pole mõistlik seada eesmärgiks inflatsiooni täielikku kadumist
  
• Kõrge hõive (madal tööpuudus)
  
• Välismajanduslik stabiilsus
  
• Puhas keskkond
  
• Tulude ebavõrdsuse vähendamine
  
• Tasakaalustatud väliskaubandus
  

Kõiki alternatiivseid eesmärke korraga saavutada ei ole võimalik.
Majandusnäitajate liigitamine

• Voog (perioodnäitaja) – väärtust mõõdetakse mingi perioodi jooksul (sissetulek, inflatsioon)
  
• Varu (momentnäitaja) – väärtust mõõdetakse konkreetsel ajahetkel (kapitali hulk ettevõttes/majanduses, riigis registreeritud sõidukite arv)
  

periood 1 periood 2
0 1 2
K0 K1
K1 – K0 = I1
w1 – w0 = S1
K – kapital
w - rikkus
Neid on alati ühepalju! (voog ja varu)
Ringkäigumudel. Põhimõisted.

• Tarbimiskulutused (C) – kõigi majapidamiste poolt uute hüviste ostmiseks kasutatavad kulutused
  
• Tegutulu (Y) – erinevate tootmistegurite müügist
  

Palk (tööjõud)

Rent (maa)

Intress (kapital)

Kasum (ettevõtlikkus)

Info
Tulude-kulude ringkäik
Kaubaturg – (C) – ettevõtted – (Y) – teguriturg – (Y) – majapidamised – (C) – kaubaturg
Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles.
Valitsuse kulutused

• Valitsuse ostud (G - government ) – riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad , ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne
  
• Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers)
  

Valitsuse tulud

• Otsesed maksud (To)
  
• Kaudsed maksud (Tk)
  

Majapidamised –(To) – valitsus –( Tr) – majapidamised
Valitsus –(G) – ettevõtted – (Tk) – valitsus
Finantsturg ringkäigumudelis

• Säästusd(S) – osa sissetulekust , mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms)
  
• Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud.
  
• Investeeringud (I) – kulutused seadmetele, masinatele , hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Nii on võimalus rohkem toota ja suureneb ka SKP.
  Eraisikute paigutused aktsiatesse ei kuulu siia, majanduslik potensiaal ei suurene.
  

Majapidamised – (sääst) – finantsturg – ( laen ) – ettevõtted
Välisturg ringkäigumudelis

• Eksport (X) – oma maa kaupade müük välismaale
  
• Import (Z) – välismaal toodetud kaupade ostmise kodumaiseks kasutamiseks
  
• Puhaseksport (NX) = X - Z
  
• Välisinvesteeringud (If) – otsesed välisinvesteeringud (välisinvestori soov teise riigi turul pikemaajaliselt tegutseda ja sealt tulu saada) ja portfelliinvesteeringud (otsib kiiret lühiajalist tulu, ebastabiilne ja riskantne)
  

Ettevõtted – (Z) – välisturg – (X) – ettevõtted
Majapidamiste tulu ja säästud

• Kasutatava tulu (Yd) kujunemine – see osa sissetulekust, mida inimesed saavad reaalselt kasutada tarbimiseks või säästmiseks
  

Yd = Y + Tr - To

• Kasutatava tulu kasutamine
  

Yd = C + S

• Säästud S = (Y + Tr – To) - C
  

...ehk Y = C + S – Tr + To
Tasakaaluseosed

• Sisemajanduse tasakaal
  

S = I

• Valitsussektori tasakaal - avaliku sektori tulud ja kulud on omavahel võrdsed
  

G + Tr = To + Tk

• Välistasakaal
  

Eksport = import

• Y = C + I + G + (X – Z) – Tk
  
• S + (To + Tk) + Z = I + G + TR + X
  lekked süstid
  

„Lekked“ ei pruugi olla halvad. Need on alguseks „süstidele“.
Mõlema alla kuuluvad rahavood ning nende kogusumma on alati võrdne.

• S – I = (G + TR – To – Tk) + NX
  

Erasektori ülejääk
Ülejääk peab olema defitsiidis.
Majandusliku heaolu hindamine

• Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk (nn lisandunud väärtus)
  
• Arvestatakse ainult lõpptoodangut
  
• Hüviste rahaline väärtus
  
• Hinnatakse nii jooksvates kui püsihindades
  
• SKP – sisemajanduse koguprodukt - antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises välhenduses
  
• RKP – rahvamajanduse koguprodukt – antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
  
• SKT – sisemajanduse kogutoodang (sisulist vahet neil ei ole)
  
• RKT – rahvamajanduse kogutoodang
  
• GNI – gross national income (=RKP) (Neil on siiski ka väike sisuline erinevus, pole päris sünonüüm) =KRT – kogurahvatulu
  GNI = RKP + NCI (net capital inflow) intressid , dividendid
  
• Eestis GNI = 87,4 % SKP-st
  
• Suletud majanduses RKP = SKP
  
• Avatud majanduses RKP = SKP + NFP
  
• NFP (net factor payments) – rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtus
  

Nominaalne ja reaalne SKP

• Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades
  
• Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust võrreldavates ( baasaasta ) hindades
  
• SKP deflaator
  (SKPNOM/SKPREAL)*100%
  

SKP tulude meetodil

• Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu
  

RT = palk + rent + intress + kasum
SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud
SKP kulude (tarbimise meetodil)

• Isiklik tarbimine (majapidamised)
  
• Investeeringud (ettevõtted)
  

Masinad ja seadmed

Uusehitus (tööstus- ja elamuehitus)

Varude muutus

• Valitsussektori kulud (ei sisalda tuludiirdeid)
  
• SKP = C + I + G +NX
  

SKP tootmismeetodil

• SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa
  
• = harude kogutoodang – vahetoodang
  
• = kõigi harude lõpptoodang
  
• Lisandunud väärtus on tootmisprotsessid kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
  
• Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmisprodukti
  

RAHATURG JA INFLATSIOON
11.11.2013
Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine
hind
S
D
raha
Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahetamisel.
Raha vormide areng: kaupraha – sümbolraha ( dekreetraha ) – deposiitraha
Raha funktsioonid

• Vahetusvahend – raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul
  
• Arvestusühik
  
• Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend
  

Rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele – reaalne rahatasakaal M/P ( likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab.
Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses).
Dilemma – kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad probleemid, kui raha pole likviidses vormis.
Varad (aktivad)

• Füüsline vara
  
• Finantsvara
  

Reaalne rahatasakaal M/P

Sularaha

Nõudmiseni hoiused

Intressi andvad väärtpaberid

Kodumaised B

Välismaised B*
Rahanõudluse motiivid

• Tehingumotiiv – raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP)
  
• Ettevaatusmotiiv – ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress)
  
• Spekulatsioonimotiiv – raha kui vahend tulu teenimiseks (intress – raha hoidmise alternatiivkulu )
  
• Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub:
  a. varimajanduse ulatusest
  b. majanduse dollariseerumisest ( valuuta asendamine) (nt mitteametlikult kehtiv USA dollar )
  

Intress (raha hind)
L – likviidsus
r – inflatsioon (-)
Y - tulu (+) MD = L = L (r, Y)
MD – money demand
Raha hulk
Joone tõusunurk sõltub rahanõudluse intressi (raha hinna) elastsusest.
Keynes : rahal on palju asendajaid – rahanõudlus on elastne ja ebastabiilne (raha kui rikkuse kogumise vahend) (tänapäeval ei ole see eriti õige) (laugem joon)
Klassikaline koolkond: rahal ei ole asendajaid – rahanõudlus on stabiilne ja mitteeslastne (raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame suhteliselt järsu joonega )
Rahapakkumine (-agregaadid)
M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused)
M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused
Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha.
Raha – R (raha) või M (money)
intress
M0
M1
M2
valuuta
Valuutakomitee süsteem

• Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem
  
• Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem
  

Baasraha pakkumist (M0) mõjutab

• Muutused valuutareservides (välismajandustegevus)
  
• Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes
  

Rahapoliitika instrumendid

• Kodumaise raha emiteerimine
  
• Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt)
  
• Välisvaluutatehingud
  
• Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel
  
• Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud)
  

Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad

• Rahamassi juhtimine
  
• Laenumahu juhtimine
  
• Vahetuskursi juhtimine
  
• Inflatsiooni juhtimine
  

NB! Mitut vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa!
Kommertspanga majanduslikud funktsioonid

• Klientide raha hoiustamine
  
• Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad
  
• Maksete (ülekannete) teostamine
  

Dilemma panga maksevõime ja tulususe vahel – kui suuri reserve hoida?
Kommertspangandus Eestis:

• Pankade arv on oluliselt kahanenud
  
• Panganduses oligopoolne turg
  
• Kommertspangad välisomanduses
  

Rahabaasi M0 kasvu mõjud
Rahabaasi muutus kajastub

• Valitsusvõla muutuses
  
• Keskpanga välisreservide muutuses ( maksebilansi või kaubandusbilansi saldo )
  
• Kommertspankadele antud laenudes
  

M0 – M0-1 = (Dgc – Dgc-1) + E (B*c – B*c-1) + (Lc – Lc-1)
E – nominaalne vahetuskurss
c – keskpank
g – government
D – debt
B* - bond
Lc – loan
Rahapakkumine M1

• Rahabaas M0 = sularaha + reservid
  

M0 = CU + R

• Agregaat M1 = sularaha + hoiused
  

M1 = CU + D
CU – currency
R – reserves
D – deposits
Reserve saab hoida keskpangas või kommertspankade kassades
R = Dc + VC

• Kohustuslikud reservid
  
• Vabatahtlikud reservid
  

Reservimäär rd = R / D
Reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja
Laenud = D – rd * D
Majapidamise otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte
cd = CU / D
laen = 100-25=75 mld
rd = 15% + 10% = 25%
D = 100 mld
R = 0,25 * 100 = 25 mld
M0 ja M1 seosed
M1/M0 = (CU + D) / (CU + R) = (CU/D + D/D) / (CU/D + R/D)
Rahavõimendi Ø = (cd + 1) / (cd + rd)
M1 / M0 = Ø
M1 = Ø * M0
Keskpanga eesmärk on kontrollida inflatsiooni ja soodustada või pärssida investeeringuid.
Kui rahavõimedi on suur, siis keskpangu sekkumise vajadus on väike ja vastupidi.
Kui cd = 0, siis 1 / rd
M1 = (cd + 1 / cd + rd) * M0 = ØM0
Kvantitatiivne rahateooria – raha väärtus seisneb tema kvantiteedis
Vahetusvõrrand M*v = O*Y
M – raha pakkumine
v – raha ringluskiirus
P – hinnatase
Y – realne SKP
PY – nominaalne SKP
P = (M*v) / Q
TÖÖTURG
18.11.2013
Majanduspoliitika eesmärk – ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine
Tööpuudus – tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus

• Seos majandustsüklitega
  
• Ümberõpe, kvalifikatsiooni tõus
  
• Pikaajaline töötus
  

Töötuse definitsioon – ILO
Riigi tööturuametis registreeritud töötud
Töötu abiraha saajad (erinevad tingimused)
Töötaja – E – isik, kes uuritava perioodi (nädala) jooksul:

• On töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutselise või ettevõtjana
  
• Ei töötanud ajutiselt , kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga
  
• Töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus
  

Palgatöötajad

• Töölepingu alusel
  
• Tööettevõtu lepingu alusel
  
• Suulise lepingu alusel (varjatud hõive)
  

Ettevõtjad

• Omanik palgatöötajateta
  
• Omanik palgatöötajatega
  
• Talunikud
  

Vabakutselised
Töötu (U – unemployed ) on isik, kes pole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd leida
Väljaspool tööjõudu (I – inactive) on inimesed, kes ei tööta ja ei ole ennast tööotsijana registreerinud, kuna nad:

• Ei soovi töötada
  
• Pole võimelised töötama
  

Hõive määr – hõivatud / tööealine rahvastik = E / E+U+I
Töötuse määr – töötud / aktiivne rahvastik = U / E+U
Aktiivsuse määr – aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik = E+U / E+U+I
Tööpuuduse põhjused ja liigid

• Tööpuudus ja majandustsüklid (Keynes)
  

• Loomulik tööpuudus
  

• Pikaajaline keskmine töötuse trend.
  
• Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest (kasvu ajal vastupidi)
  

• Siirdetöötus
  
• Palkade jäikusest tingitud töötus
  
  • Miinimumpalga mõjud
    
  • Ametiühingute mõju
    
  • Efektiivsuspalgad
    
• Struktuurne töötus
  
• Varjatud töötus
  

17
Töötuskindlustushüvitis
(UI - Unemployment insurance)
• UI tagab töötule mingi kindla aja jooksul teatud osa tema endisest palgast
• UI suurendab tööotsimisele kuluvat aega:
– töötuks olemise alternatiivkulu väheneb
– töö leidmise hädavajadus väheneb ja tööle naasmise aeg pikeneb
• Töötuhüvitise kasutegurid:
– kasvab tõenäosus leida endale kõige sobivam töökoht
– suurem tootlikkus ja parim võimalik sissetulek
Töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema palga maksmisel (nn klassikaline töötus).
Palkade jäikuse põhjused
1. Miinimumpalk
• Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul
• Empiirika: miinimumpalga suurendamine 10% võrra suurendab noorte töötust 1-3%
• Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka!
2. Ametiühingud
• Ametiühingutel on monopoolne võim, mida kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga nõudmisel.
• Sees- ja väljasolijate teooria
– Seesolijad: hõivatud ametiühingusse kuuluvad töötajad, kelle huvi on säilitada kõrge palk.
– Väljasolijad: töötud , kes ei kuulu ametiühingusse ja kes oleks pigem huvitatud tasakaalupalgast, et oleks rohkem töökohti.
3. Efektiivsuspalga teooriad
• Ettevõtjad on vabatahtlikult valmis maksma kõrgemat palka, mis on üle tasakaalupalga
• Eeldatakse, et kõrgem palk suurendab töötajate tootlikkust, kuna:
– Parema kvalifikatsiooniga töötajad kandideerivad vabadele töökohtadele
– Suureneb töötajate jõupingutus, “viilimist” on vähem
– Töötajate käive väiksem, vähem kulusid ettevõttele
– Töötajate tervis parem (arengumaades)
• Tulemuseks töötus
Struktuurne tööpuudus: tööjõu kvaliteet (võimed, haridustase ja kvalifikatsioon) ja/või paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega
• Alamliigid:
– Demograafiline
– Hariduspoliitikast tingitud
– Kapitalipuudusest tingitud
– Regionaalne
Eesti tööturg siirdeperioodil
• Suhteliselt madal tööpuudus siirdeperioodil
– Majanduse kiire ümberstruktureerimine
– Üldine hõive vähenemine
• Palju mitteaktiivseid
• Negatiivne migratsioonisaldo
– Varimajanduse areng
• Tsükliline töötus muutus struktuurseks
Eesti tööturu probleemid
• Mitteeestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest
• Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest
• Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega
• Tööpoliitikale tehtavad kulutused väga madalad
• Kutsehariduse madalseis
• Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul
• Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt
Tööpoliitika meetmed
• Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine)
– Uute töökohtade loomine
– Täiend- ja ümberõpe
– Hädaabitööd (sotsiaalsed töökohad)
– Palgatoetused
– Spetsiaalsed tööturuprogrammid
– Ettevõtlusega alustamisele suunatud meetmed
• Passiivne tööpoliitika (toimetuleku tagamine)
– Töötu abiraha
– Stipendiumid ümberõppeks
AVALIK SEKTOR, MAKSUD JA RIIGIEELARVE
25.11.2013

• Valitsussektor
  
• Avalik sektor
  
• Riik, valitsus
  

(sünonüümid)
Üldvalitsuse struktuur

• Keskvalitsus (riigieelarvelised asutused, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja äriühingud)
  
• Kohalikud omavalitsused (haigekassa ja töötukassa)
  
• Muud institutsioonid
  

Avaliku sektori funktsioonid

• Majanduse õiguslik reguleerimine
  

• Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine
  

• Majanduskasvu ja –stabiilsuse tagamine
  
• Avalike hüviste pakkumine
  

• Ressursside jaotuse reguleerimine
  

• Tulude ümberjaotamine
  
• Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss)
  
• Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus , arstiabi)
  
• Riigi reguleeriva osa suurenemine
  
• Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa – prioriteetide määratlemine
  
• Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse
  
• Poliitilised otsused ja huvigruppide majanduslikud erahuvid – ühiskondliku valiku teooria
  
• Eesti: riik on oma osaluse viinud miinimumini – probleemid EL rahade kasutamisega
  

Riigi sekkumine ja majandusareng
Eeldus: riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kui terviku heaolu
Wagner’i seadus: kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra. Mida jõukam riik, seda rohkem inimesed tahavad, et riik majandustegevusse sekkuks. See on nõudlusprotsess, mitte kõrgemalt poolt peale sunnitud.
Avaliku sektori kulutused on meil umbes 20%.
Avalikud hüvised

• Avalikud hüvised on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja jaotatakse ilma turu vahenduste ( haridus , riigikaitse , politsei, tänavavalgustus).
  
• Avalike hüviste omadused
  

• Konkurentsitu tarbimine
  
• Võrdne kättesaadavus kõigile
  
• Tarbijate eristamine mittetarbijatest pole võimalik (ega soovitav )
  
• Pakkumisega seotud kulud ei sõltu tarbijate arvust
  

• Avalike hüviste pakkumise otsustab valitsus, lähtudes
  

• Valitsussektori tuludest
  
• Ühiskonna (valitsuse) eelistustest
  

Riigieelarve

• Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan (seadus)
  

• Valitusprogrammi rahaline väljendus
  
• Planeeritud tulud ja kulutused
  
• Määrab avalike hüvite pakkumise
  

• Eelarve koostamise printiibid Eestis
  

• Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve
  
• Suhteliselt madalad maksud
  
• Eesti Pank : kiire majanduskasvu korral vahalik EA ülejääk (min 2% SKP-st)
  

Avaliku sektori tulud ja kulud
Kulud:

• Tarbimiskulutused (G)
  
• Investeeringud (Ig)
  
• Tulusiirded (TR) (pensionitoetused, lastetoetused)
  
• Võlaintress (rDg) (r – reaalintress , D – debt, g – government)
  

Tulud:

• Maksutulud (To, Tk)
  
• Riigiettevõtete kasumid
  
• Riigivara võõrandamine
  
• Laenud* (toetused EL-ist) (viimases hädas kasutatav, sellele ei saa arengut üles ehitada)
  

Eelarvedefitsiit
EAD = kulud - tulud
4,8 = 92,7 – 87,9 (Eesti EA 2011, mld. EEK)
Eesti eelarve praegu on umbes 8 miljardit eurot.
Riigieelarve kulude osakaal 2014

• Sotsiaalne kaise 33%
  
• Üldised kulutused 17%
  
• Tervishoid 13%
  
• Majanduskulud 12%
  
• Haridus 9%
  
• Avalik kord ja julgeolek 5%
  
• Riigikaitse; keskkonnakaitse 4%
  
• Vaba aeg, kultuur, religioon 3%
  

Riigieelarve 2014 tulud

• Sotsiaalmaks 28,1%
  
• Käibemaks 20,9%
  
• Mittemaksulised tulud 17,1%
  
• Edasiantavad tulud 14,7%
  
• Aktsiisid 10,5%
  
• Füüsilise isiku tulumaks 4,1%
  
• Juriidilise isiku tulumaks 4%
  
• Tollimaks 0,4%
  
• Hasartmängumaks 0,3%
  
• Raskeveokimaks 0,1%
  

G* - eelarvemaht
Avaliku sektori kulud Eestis

• Investeeringud (8%)
  

• Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont
  

• Eraldised (70-75%)
  

• Pensionid , ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele)
  

• Tegevuskulud (20%)
  

• Personalikulud
  

Eelarve- ehk fiskaalpoliitika – majandusprotsesside mõjutamine maksude ja valitsuse kulutuste muutmise kaudu

• Ekspansiivne eelarvepoltiitika (maksude alandamine , valitsuse kulutuste suurendamine) (majanduskasvu soodustamiseks )
  
• Range eelarvepoliitika (tuleb rakendada ülekuumenenud majanduse puhul, majanduse mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine)
  

Maksusüsteemi funktsioonid

• Fiskaalne – raha kogumine eelarvesse
  
• Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine
  

Maksusüsteemi printsiibid

• Ekvivalentsus – maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis)
  
• Maksevõimelisus (astmeline tulumaks)
  
• Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ...
  

Maksustamise põhiterminid

• Maksubaas ehk maksu objekt (tulu, tegevus, väärts vms)
  
• Maksusubjekt ehk maksukohuslane (füüsiline või juriidiline isik)
  
• Maksumäär (progressiivne (lineaarne või astmeline); proportsionaalne, regressiivne)
  
• Maksukoormus (Eestis ca 32-33%)