vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: 300 mln € 3,6 mln € 33,6 mln € 250 mln € Question 9 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 10 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem
30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 250 mln Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile)
Loobumist edasiõppimisest raske majandusliku olukorra tõttu e. Illegaalsete tegevuste suurenemisest johtuvaid kahjusid Tagasiside Õige vastus on: Valmistamata jäänud toodangu väärtust. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Töötuse allokatiivne (paigutuslik) kasu ilmneb põhiliselt selles, et Vali üks: a. Logelejaid on kergem vallandada b. On olemas töötuse vastane kindlustussüsteem c. Tehingukulud (tööjõu käibekulud) tööotsijate ja vabade töökohtadega firmade jaoks kahanevad d. Palgad langevad suhteliselt kergemini, võrreldes kulutustega kapitalile e. Töötajaid koolitatakse ümber Tagasiside Õige vastus on: Tehingukulud (tööjõu käibekulud) tööotsijate ja vabade töökohtadega firmade jaoks kahanevad. Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst
1.Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus 2.Raha funktsioonideks on olla 3.Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: 4.Raha pakkumine on 5.Raha pakkumine väheneb, kui 6.Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on 7.Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. 8.Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist
Samal ajal on teenuse kvaliteeti firmasiseselt enamasti lihtsam kontrollida, sest turult ostes tähendab kvaliteedikontroll paljudel juhtudel küllalt suuri lisakulusid. Firmade arv turul muutub ning koos sellega ka konkurentsisituatsioon. Firmade arv ja turu osa tegevuste koordineerimisel väheneb ning üksikud ettevõtted kasvavad seoses liitumiste ja ülevõtmistega. Firmad taotlevad mastaabiökonoomiat, kuid sellega suurenevad ka firmasisesed tehingukulud, näiteks erinevate ärikultuuride kokkupõrke tulemusena. Seetõttu on kirjanduse põhjal otsustades vähem kui pooled liitumistest tegelikult edukad. Viimaste aastate tuntumaid näiteid on lahutusega lõppenud Mercedeste tootja Daimler-Benzi ja Chrysleri ühinemine. Suurte firmade osadeks jagunemine ja uute sisenemine turule suurendab omakorda konkurentsi ja vähendab üksikute osaliste kasumeid, sest sellest osasaajate arv kasvab.
vahetusvahend - raha saab vahetada teiste kaupade vastu; akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina; maksevahend - võimaldab omandada kaupu praegu, kuid tasuda nende eest hiljem ( edasilükatud mak Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust.
vahetusvahend - raha saab vahetada teiste kaupade vastu; akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina; maksevahend - võimaldab omandada kaupu praegu, kuid tasuda nende eest hiljem ( edasilükatud mak Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust.
töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks 2.HÕIVE JA TÖÖTUS d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka 8. Töötuse allokatiivne (paigutuslik) kasu ilmneb põhiliselt selles, et a. Töötajaid koolitatakse ümber b. Tehingukulud (tööjõu käibekulud) tööotsijate ja vabade töökohtadega firmade jaoks kahanevad c. On olemas töötuse vastane kindlustussüsteem d. Logelejaid on kergem vallandada e. Palgad langevad suhteliselt kergemini, võrreldes kulutustega kapitalile 9. Töötuse majanduslikke kulusid võib ligikaudselt väljendada, mõõtes a. Töötuse tõttu kasvanud kuritegevuse kahjusid b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c
maatriksstruktuuriks. Organisatsiooni protsess-struktuur Funktsioonid Protsessid Funktsioonid + Protsessid = Maatriks Protsesside seire ja mõõtmine Olulisemad ja enamlevinumad seirevaldkonnad ja mõõtmised organisatsioonil: kaod (ressursside kasut. efektiivsus, praak, tööseisak) tootlikkus (toote valmistamise protsess ja kättetoimetamise aeg, müügimaht töötaja kohta, pakendikulu toote ühiku kohta jm) turustamine (turuosa, tehingukulud, jm) toimingutele kuluv aeg (lao rotatsioon, toote kohaletoimetamise aeg jm) kvaliteet (defektsete toodete hulk, protsessi stabiilsus) tarbija rahulolu (klientide arvu muutus, kaebuste arv) paindlikkus (logistika muutused) keskkonnajuhtimine (energia, vee kulu vähenemine tooteühiku kohta, toote elutsükli kestvus) majandusnäitajad (kulud kokku, likviidsus jm) kulud (arendus, tootmine, müük, hankekulud, mittevastavuse kulud jm) Protsessijuhtimine ja
Punktid 13/13 Hinne 10, maksimaalne: 10 (100%) Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus
· Eurodes võetud laenud, nt eluasemelaenud lähevad laenajale soodsamaks. · Pankades kaovad raha konverteerimise kulud, mille pangad enda määratud kursi alusel varem kroonihoiustelt eurodes võetud laenu tagasimakseks maha arvasid. Euro tulek lihtsustab reisimist ja vähendab sellega seonduvaid kulusid · Euro kasutuselevõtt toob kaasa väiksemad tehingukulud, kuna väheneb valuutavahetuse vajadus. · Reisimine muutub mugavamaks, kuna jääb ära raha vahetamine. · Euro kasutuselevõtt lihtsustab hindade võrdlemist eri riikides, mis omakorda soodustab konkurentsi ja aitab hoida hindu stabiilsena. Eurost on meile seda rohkem kasu, mida enam me suudame jätkata senist majanduspoliitikat, hoidudes üle jõu elamisest nii riigi kui ka üksikisiku tasemel! Euro ei tohi kaasa tuua hinnatõusu
kulude minimeerimise seisukohalt on otstarbekas ainult ühe pakkujaga turg. (Nt elektri, kaugkütte, raudtee, posti, lennunduse jt riigi ja kohalikud monopolid) Puudlik turg on samuti olukord, kus võib olla vajalik valitsuse sekkumine. Nt kindlustus- ja kapitaliturg. Põhjuseks see, et eraturg ei suuda pakkuda kindlustust paljude tähtsate riskide vastu, nagu haigestumine, töötus, invaliidsus jt. Riik sekkub luues sotsiaalkindlustussüsteeme. Riigi loodud süsteemides on tehingukulud väiksemad, võrreldes erasüsteemiga. Kapitalituru puudulikkust kompenseerib riik nt õppelaenude garanteerimise, eluasemefondi, ekspordi krediteerimise jm meetmetega. 11. Kirjelda turgu ja planeerimist kui majanduse koordineerimissüsteeme? Milline kriteerium määrab nende optimaalse omavahelise proportsiooni? Teadlaste sõnul sõltub inimühiskonna heaolu kaupade ja teenuste voolust ja see omakorda majandussüsteemi produktiivsusest.
sellest kõrgema 19. Inimarengu indeksi määratlemisel ei võeta arvesse: a. Elanikkonaa haridustaset b. Keskkonna seisundit c. Keskmist oodatavat eluiga d. SKP per capita 20. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 21. Töötuse allokatiivne (paigutuslik) kasu ilmneb põhiliselt selles, et a. Töötajaid koolitatakse ümber b. Tehingukulud (tööjõu käibekulud) tööotsijate ja vabade töökohtadega firmade jaoks kahanevad c. On olemas töötuse vastane kindlustussüsteem d. Logelejaid on kergem vallandada e. Palgad langevad suhteliselt kergemini, võrreldes kulutustega kapitalile 22. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC
Tõene Väär Reaalsissetulek kujutab endast inflatsiooni tõttu kaotatud tulu osa. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. Vali üks: Tõene Väär Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad väga väikesed tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Vali üks: Tõene Väär Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest
Ettevõtlus Ettevõtluse ja ettevõtte olemus Ettevõtlus ehk äri on ettevõtte asutamine ja selle tegevuse organiseerimine kasumi saamise eesmärgil. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mida iseloomustab varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Miks alustatakse ettevõtlusega: järgivad ja arendavad peretraditsioone. avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid. leiavad müümiseks uusi meetodeid. töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid. Ettevõtte toimimise põhimõte Sisend: Raha, tooraine, oskustöö, info elekter ja töö. Tootmine: Ettevõtlusprotsessid. Väljund: Toode ja teenus. Toodete ja teenuste erinevus Tooted Teenused Katsutav/kombatav Mittekombatav Müüakse, siis toodeta...
transaktsioonikuludeksTK põhiliigid (ressursikulu, saamatajääv tulu)- Reaalne ressursikulu (nt kulutused parempoolse liikluse tagamiseks)*Negatiivne kollektiivne rent, saamatajäänud koostöökasu = heaolukadu (nt kahju liikluseeskirjade puudumisest).*NB! Heaolu = kasu. Heaolukadu = kahjuTK põhiinstitutsioonides- Turul tehingu ettevalmistamise, teostamise ja tagamise kulud (ex ante ja ex post tehingukulud) ja rent kasulike tehingute ärajäämisest. *Organisatsioonides juhtimiskulud laias tähenduses. Kui juhtimine ja omand on lahutatud, lisandub esindamiskulu huvide lahknemisest (rent).*Riigis demokraatia ja bürokraatia kulud. Poliitikas kollektiivotsuste ettevalmistamise ja tagamise reaalsed kulud ning heaolukaod indiviididele sobimatutest otsustest (rent). TK mõõtmine - Institutsioonilise muutuse (I1 I2) mõju koostegevuse tulemusele saab mõõta indiviidide heaolu
Time), JOD (Just On Demand) · Kogukulude arvestus (TCO, ka TOC) iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel · Sisu Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades · Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus; käitamismaksumus=> Tehingu-eelsed ja tehingukulud utiliseerimismaksumus => ~ Tehingujärgsed kulud 1. Varude kajastamise meetodid finantsarvestuses (raamatupidamises)- · FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. · LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. · FEFO (first-expired-first-out) meetod, mille puhul esmalt väljastatakse tooted, mis aeguvad kõigepealt. 2
kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Eesti 2009. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 120 miljardit krooni. - Vale Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. - Vale Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. - Õige Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. - Õige Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad väga väikesed tehingukulud. - Õige Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. - Õige Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. - Õige Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. - Õige Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. - Õige
r on reaalne intressimäär (eesti keeles kasutatakse ka mõistet kasvikumäär) i on nominaalne intressimäär ning π inflatsioonimäär Ex ante reaalne intressimäär on i-E π (oodatav) Ex post reaalne intressimäär on i- π (reaalne) d M ( ) =L(i , Y ) raha nõudlusfunktsioon P L tähistab rahanõudlust, kuna raha on kõikidest aktivatest kõige likviidsem ja tehingute vahendamiseks on seda kõige lihtsam kasutada (likviidsus ja tehingukulud on pöördseoses) 4.Avatud majandus Selliselt võib avatud majanduse kogutoodangu Y jagada neljaks allosaks: 1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine 2. Id kodumaiste kaupade investeerimine 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu) Y =C d + I d +G d + X C=C d +C f kodumaised tarbimiskulutused kokku koosnevad kulutustest kodumaistele Cd ja välismaistele Cf hüvistele
20. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja liitaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. 21. Aktsiaid saab liigitada eelisaktsiateks ja võõraktsiateks. Aktsiaid saab liigitada eelisaktsiateks ja lihtaktsiateks. 22. Eelisaktsiate hind arvutatakse ettevõtte poolt saadava brutohinna e turuhind miinus tehingukulud järgi. Eelisaktsiate hind arvutatakse ettevõtte poolt saadava netohinna e turuhind miinus tehingukulud järgi. 23. Lisakapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. 24. Lihtaktsia (preferred stock) on hääleõigust tõendav väärtpaber. Lihtaktsia (common stock) on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber.
Reguleeritus (kohalik tasand) – dereguleeritud (vaba turg) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur o Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest o Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsioonipartnerite osas ükskõikne o Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada o Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad o Turuobjektid on homogeensed o Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele o Turgu iseloomustab Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad
Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. o Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid, mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad sokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas:
Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 25 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine on seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 26 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 28 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti riigieelarve tuludest umbes 3/4 moodustavad mittemaksulised tulud. Valige üks:
võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse. Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad lühiajaliste väärtpaberitehingutega tehingukulud. Oleks vaja leida optimaalne tee. Selleks on koostatud kaks mudelit: Baumoli ja Milleri-Orri optimaalse rahakonto mudelid. Baumoli mudel kujutab endast lihtsat optimeerimisülesannet, mille eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i ,
optsiooni ostja saab optsiooni väärtust realiseerida, optsiooni müümine hetke turuhinnaga järelturul. Kui sellisel optsioonil puudub järelturg, siis pole optsiooni ostjal võimalik sellel ajal optsiooni väärtust realiseerida. 4. Optsiooni kasutamistingimustes võivad peituda teatud riskid optsiooni ostja jaoks. Kui optsiooni ei saa automaatselt täita, siis optsiooni kasutada sooviv optsiooni ostja peab tegutsema õigeaegselt. Optsiooni kasutamisega seotud tehingukulud võivad optsiooni tehingusummat ületada ja seetõttu võib ostja saada optsiooni kasutamisest netokahjumit. Optsiooni, mille tehingusumma on väiksem kui piirmäär, ei saa kasutada, isegi kui optsiooni ostja tehingukulud on optsiooni kasumlikuks kasutamiseks piisavalt madalad. Sellisel juhul võib optsioon tähtaja saabudes kasutamata jääda. 5. Kohtud, USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (Securities and Exchange Committee (SEC)), muu
Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas need kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega võrreldes? Ja kõige viimaks - kas Te usaldate neid inimesi? Kulud. Tähtis komponent fondi valikul on kulud. Õigusaktidega on küll fikseeritud fondi arvelt tasutavate kulude ülempiir, kuid lisaks sellele kaasnevad fondi investeeringutega ka tehingukulud jmt kulud. Kindlasti on passiivse investeerimisstiiliga fondi kulud kokkuvõttes väiksemad kui aktiivse investeerimisstiiliga fondil. Mugavus. Kuidas saate investeeringuid jälgida? Kuidas saate teostada suhtlust fondivalitsejaga ning kuidas saate ülevaadet oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud võimalikud fondide tehnilise poolega soetud küsimused nagu valikuavalduse teostamine, fondi muutmine jne? Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika
Et hinnataseme stabiilsus pole peamiseks eesmärgiks, aktsepteeritakse inflatsiooni lõivuna tähtsamate eesmärkide nagu majanduskasvu ning täieliku tööhõive saavutamisel. Monetarism. Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimaline absorbeerima šokke. Adaptsiooni takistavad: Esmalt takistavad kohest adaptsiooni tehingukulud (infokulu, tehingu sõlmimise kulu). Kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid (korduvad valimised), mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad šokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 18
inflatsioonimäära erinevustega. Näide 11 Oletame, et päeval X. kulla hind New Jorgis oli $387,75 samal ajal unts kulda Londonis maksis £202,00. Naela spot-kurss oli $1,9195. Kas on kõrvalekaldumisi LOP-st ? Lahendus: £202,00 · 1,9195 = $387,74 Vastus: LOP säilib. LOP-i paremaks uurimiseks eeldatakse, et: · kauba ostul ühelt turult ja müügil teisele turule ei kaasne tehingukulusid. Tegelikkuses see pole võimalik. Kui tehingukulud muutuvad väga suureks võrreldes kauba enese hinnaga, siis ühe hinna seadus ei kajasta enam tegelikku olukorda. · puuduvad igasusused kauplemisbarjäärid. Tegelikkuses on sellist olukorda raske tekitada. Erinevate kauplemispiirangute olemasolu omab märkimisväärset osa riigi kauba või teenuse hinna kujunemisel. · võrdlusalused kaubad peavad olema täielikult homogeensed. Juba suhteliselt väiksed erinevused viivad valede järeldusteni
Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest.. Likviidsuse aspektid: jätkuv likviidsus ja finantspaindlikkus. Jätkuv likviidsus kätkeb endas ettevõtte igapäevaseid ning ootuspäraseid rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, nagu toorme ostud, tootmine, toodangu müük, jne. Finantspaindlikkus on võime rahuldada ettenägematuid rahavajadusi. Tehingukulud koosnevad (1) teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel ning (2) võimalikust väärtuse langusest, mis on tingitud kiirest müügivajadusest. Keynes'i järgi on ettevõttes rahavajadus:1. Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel
Saksamaa, Beneluxi riigid ja Taani. Jõupingutusi rahandusliku stabiilsuse ala rajamiseks jätkati 1978. aastal, kui Brüsseli tippkohtumisel loodi Euroopa Rahasüsteem (ERS), mis põhines fikseeritud kuid korrigeeritavate vahetuskursside põhimõttel. Koos ühtse turu programmi vastuvõtmisega 1985. aastal sai üha selgemaks, et siseturu kogu potentsiaali ei ole võimalik täielikult ära kasutada, kuni säilivad suhteliselt kõrged valuuta konverteerimisega seotud tehingukulud ja kuitahes väike valuutakursside kõikumisega seotud ebakindlus. Hannoveris 1988. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogul loodi komitee, et uurida majandus- ja rahaliitu toonase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhatusel. Komitee esitas 1989. aastal aruande (Delors'i aruande), milles tehti ettepanek tugevdada majandus- ja rahaliidu loomist kolmes etapis. Tehti ettepanek luua liidu rahapoliitika eest vastutav täiesti uus sõltumatu institutsioon – Euroopa Keskpank (EKP)
osapoolteks emitent ja investor). Kvaliteetse väärtpaberituru tunnused: Informatsiooniline efektiivsus Informatsioon saabub turule juhuslikult Aktiva hindade liikumisega seotud teated on üksteisest sõltumatud Uus informatsioon jaotub võrdselt kõikide turuosaliste vahe Piisavalt suur hulk ratsionaalseidinvestoreid Likviidsus Väärtpaberi turustatavus (marketability) Madalad spread'id Aktiva hinna katkematus (price continuity) Tehingukulud Madalad tehingukulud Tehingukulude (ja ka maksumäärade) erinevuste puudumine turuosaliste vahel Esmane turg Riiklike ja koroporatiivvõlainstrumentide esmaemissioon, aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) Teisene turg (järelturg, secondary market) NB! Miks on järelturud olulised? Rahvuslikud, regionaalsed väärtpaberiturud, OTC Informatsiooniliselt efektiivne turg (nõrgas, pooltugevas ja tugevas vormis informatsiooniliselt efektiivne turg); juhusliku ekslemise hüpotees
Coase väitis, et sellise tõkestusega tekitatakse kahju algse kahju tekitajale ning heaolu seisukohalt on meil sel juhul tegemist kaotusega. Ta väitis, et seda tüüpi situatsioonide puhul tuleb loobuda sekkumisest ning lahendust tuleb tagada omandisuhete kaudu. Täpsemalt formuleerus see seisukoht nn. Coase teoreemina. Coase teoreem väidab, et esialgsel omandisuhete jaotusel pole tähtsust efektiivsuse seisukohalt kui nende omandisuhete muutmisega seotud tehingukulud puuduvad. Coase laiendas ressursside jaotuse seaduslike õiguste peale ning väitis, et turg parandab esialgset omandisuhete jaotust ning jõuab efektiivsuskriteeriumi järgi optimumini kui õiguste vahetusega seotud tehingukulud on null. Poliitiline järeldus sellest väitest on, et kuna üldiselt kaasnevad seaduslike õiguste vahetusega kulud, siis on riigi ülesanne hoolitseda, et need kulud oleksid
nõudma saastajate osalust kulude kandmisel. Keskkonnaõiguse printsiibina tugineb "saastaja maksab" põhimõte seisukohtadele, et igasugune kahju tuleb hüvitada selle tekitaja poolt ja et kellelgi pole a priori õigust saastata, seda võib erandlikult lubada vaid riik. Coase väitis, et teatud tingimustel pole välismõju tekitajat vaja maksustada, sest osapooled on olukorra lahendamisest huvitatud. Kes maksab kellele, sõltub omandiõigusest. Kui tehingukulud (transaction costs) on madalad, lahendavad osapooled välismõjudest tekkinud probleemi omavahel. Tarbijad on nõus kompensatsiooniga seni, kuni see on suurem kui nende poolt tunnetatav kahju. 34. Nimetage erinevaid regulatsiooni viise ja tooge nende kohta näited. · Administratiivne (näiteks normatiivid) · Otsene hinna mõjutamine · Subsiidiumid majandushoovad · Deponeerimise-tagastamise süsteem · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine)
Kas peaks olema maailma mõistes sotsiaalsem? EL kaubandus väljaspoole: Kellega kaupleb: USA, Hiina, Venemaa, Sveits, Norra, Türgi, Jaapan, L-Korea, India, Brasiilia. Neli vabadust: kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine. Mis see tähendab? Kõike saab liigutada piirkonnas nii nagu soov on. Mõnes mõttes nagu ühe riigi siseturg. Kõik on omavahel sõltuvuses. Probleemid? Rahaliidu loomise teoreetiline taust: Majandus peaks olema efektiivsem, sest (Hinnad on läbipaistvamad. Tehingukulud madalamad. Investorite kindlustunne <-NB!. Tihedam konkurents). Lõpptulemusena saavutatakse: Kokkuhoid välisvaluuta reservide arvelt. Heaolu kasv -> õnn ja rõõm!. Teoreetiline plaan: optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid: 1.Tootmistegurite, tööjõu ja kapitali, mobiilsus 2. Kaubaturgude integratsioon. 3. Majanduse avatus ja suurus 4.Toodangu mitmekesisus 5. Inflatsioonimäärade sarnasus 6.Hindade ja palkade paindlikkus 7. Fiskaalsete ülekannete mehhanism 8.Poliitilised faktorid
Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. 27. Rahapakkumine ja vahetuskurss lühiajaliselt Rahapakkumine (Money Supply) - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 28. Raha, hindade tase ja vahetuskurss pikaajaliselt Raha on vahetusvahend. Kaupa kauba vastu vahetades läheksid tehingukulud kole suureks, iga vahetuse tarvis läheks vaja leida niisugune inimene, kes on nõus sinul olemasolevat kraami vahetama soovitu vastu. Läbi aegade on vahetusvahendiks olnud algul kindlad kaubad, siis kuld, praegu riigi poolt tagatud paberraha. Raha on väärtuste mõõdupuu. Kui kõik kaubad on rahas mõõdetud (on paika pandud nende hinnad), siis on ka kõigi kaupade omavaheline väärtus paigas. Raha on väärtuse säilitamise vahend. Rahas talletatud rikkust on kõige lihtsam muuta milleks
tarnimine; vastuvõtt laos;maksud; arveldamine, probleemide lahendamine Ostule järgnevalt tekkivad kulud: toodete tagastamine; remont ja ümbertöötlemine; hooldus; tootearendus; toote utiliseerimine; kaotatud müügi kulud Kõige suuremat kasu annab ostmise kogukulu analüüsi tegemine järgmiste hangete puhul: ettevõtte hankega seotud kulud on suhteliselt suured; hankimine toimub teatud regulaarsusega; ostja arvab et hankega on seotud suured kaudsed kulud; ostja arvab et tehingukulud on eraldivõetuna väga suured Ostutegevuse sooritusvõimet hinnatakse selle järgi, kuidas on suudetud täita püstitatud strateegilised eesmärgid ning kuidas ostutegevus suudab tuua kasu ettevõttele ja tekitada juurde lisaväärtust. Tulemuseesmärk, mis on püstitatud, peab olema reaalselt mõõdetav ja tähtajaline ja reaalselt saavutatav. Tulemuseesmärgid peaksid olema seatud tootesortimendi juhtimises, tarnete haldamises, käibekapitali kasutamises
Kui ’ohvrit’ ei oleks, ei oleks ka välismõju. Eesmärk lahenduse otsimisel – suurema kahju vältimine: kummal on odavam oma tegevust muuta? Coase teoreem: kui pole tehingukulusid (neoklassikalise koolkonna eeldus), siis negatiivsete välismõjude tekitajad ja nende ohvrid jõuavad ise omavahel läbirääkides efektiivse lahenduseni, sõltumata sellest, kummale on oma tegevuseks õigus antud. St riigi sekkumist pole välismõjude puhul vaja. Reaalselt, aga tehingukulud eksisteerivad. Coase näitas, et “neoklassikalises maailmas” ei tekikski kunagi välismõjude probleemi, kuna osapooled lahendaksid omavahel läbi rääkides olukorra. Seega ka nt Pigou makse pole neoklassikalises “maailmas” vaja. Coase: reaalses maailmas on riigil oluline roll välismõjude lahendamisel. Õigussüsteemi eesmärk on vähendada tehingukulusid. Kui neid on raske vähendada, siis tuleb omistada omandiõigused nii, et tagatud oleks efektiivne tulemus
Pariteetsus võib esineda erinevas kontekstis, kuid see tähendab alati, et kaks asja on võrdsed (euro ja dollari pariteet tähendaks: 1 USD = 1 EUR). Enne PPP' mõistmist tuleks tutvuda ühe hinna seadusega: Kui mitu riiki toodab ühesugust kaupa, siis tootjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune. Selleks, et ühe hinna seadus vastaks tõele peavad olema täidetud kolm eeldust: Kauplemisega seonduvad tehingukulud peavad olema null. Ei eksisteeri kauplemisbarjääre (tarriifid ja maksud). Mõlemas riigis on tegu identse tootega. 13. Eesti majanduse rahastamine 14. Põhifaktid majanduse arengute kohta 15. Väärtpaberid Eesti turul 16. Pangateenused
koostöökasu, mida mõnikord nimetatakse ka tehingukasuks. mida suurem on vahetuspartnerite arv, seda rohkem on (ceteris paribus) vahetusvõimalusi. Suuremal vahetuspartnerite arvul on veel üks eelis nimelt väheneb võimalik sõltuvus ühest partnerist. Kasvab võimalus vajaduse korral üle minna teise partneri juurde, kes pakub sama hüvist. Paraku suurenevad koos partnerite arvuga ka vahetuse kulud ehk nn tehingukulud. Üldiselt öeldes tuleb arvestada varjatud tegevuse probleemi lahendamise ja spetsiifiliste investeeringute kaitse kuludega. vahetus ei eelda ühiseid eesmärke. Ühine on vaid huvi tehingu toimumise vastu. Tehingupartner pole põhimõtteliselt oluline. Erandiks on muidugi huvi vahetuspartneri usaldusväärsuse vastu 3. Tööjaotus Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital
alapakkumiseni ja ebaefektiivsuseni (tegelikult tahetakse hüvist tarbida, aga pakkumist ei teki, kuna selle eest ei ole võimalik raha teenida). AS toetab avalike hüviste tarbimist ühiskonna jaoks efektiivsel tasemel, kuna suudab pakkumist organiseerida ja selle eest raha küsida nii, et tootmise kulud oleks kaetud (kirjutasin kokkuvõtte põhjal). 85. Selgitage tehingukulust tuleneva heaolukao olemus erahüve puhul? Kõrged tehingukulud tõstavad hüve hinda ja tekitavad sellega seoses heaolukao, kuna tootmise piirkulu on tegelikult väiksem, kui hind koos tehingukuludega. Praktikas hinnatakse kõrgete tehingukuludega hüvisteks nt tervise ja töötukindlustusteenuseid, mistõttu eraturud ei pakuks seda piisavas mahus või üldse mitte. Parim lahendus on seda pakkuda AS-i kaudu nii, et kindlustuspreemia vastab pakkumiskulude tasemele. 86. Selgitage ülepakkumisest tulenev ebaefektiivne tootmiskulu suure
Eurogrupi roll EL majandus poliitiliste otsuste tegemisel tulevikus järjest suureneb. Samuti hakkavad Eesti Panga esindajad osalema europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel, osaledes EKP tähtsaima otsuseid tegeva organi, nõukogu, tegevuses. Eesti majandus on tihedalt seotud Euroopa Liidu majandusega--ligi 80% Eesti väliskaubandusest toimub ELiga ja kaks kolmandikku väliskaubanduse tehingutest toimub eurodes. Euro kasutuselevõtt toob seega kaasa väiksemad tehingukulud, kuna väheneb valuutavahetuse vajadus. Teiste riikide kogemuste põhjal võib selline kokkuhoid ulatuda 0,2%ni SKPst aastas. Samuti toob euro kasutuselevõtt kaasa hindade parema võrreldavuse. Euro kasutuselevõtmine ei too kaasa inflatsiooni olulist kiirenemist. Senise kogemuse põhjal on jäänud eurole ülemineku mõjud lühiajaliseks ning 0,10,3 protsendipunkti vahemikku. 23
Ei · Taevaskoda · Majakas · Ülekoormatud · Ülekoormamata tasuta parkla tasuta parkla Joonis 9.1. Hüviste erinevad liigid On olemas mitmeid valdkondi mida me ei saa käsitleda kui kaupa või teenust, ent need omavad siiski ühishüvise tunnuseid. Üheks selliseks valdkonnaks on näiteks ausus. Kui kõik inimesed on finantstehingutes ausad, viib see alla tehingukulud. Tegemist on mittevälistava ja mittekonkureeriva hüvisega. Samuti võib väita, et sissetulekute ümberjaotamine on samuti ühishüvis. Kui sissetulekute jaotus on õiglane, saavad kõik inimesed kasu elamisest heas ühiskonnas. Erasektori poolt pakutavaid hüviseid ei pakuta mitte ainult erasektori poolt vaid mõnikord ka avaliku sektori poolt. Samuti on olemas ka vastupidine võimalus, kus ühishüviseid pakutakse erasektori poolt. Näiteks kui
ndatel ning see valdkond on muutunud üha populaarsemaks. Enim on uuritud kinnisvaraturge USA ja Suurbritannia näitel, seda eelkõige andmete hea kättesaadavuse tõttu. (Wernecke et al. 2004: 3) Nüüdisajal on majandustsüklite analüüs enim keskendunud lühiajaliste tsüklite uurimisele ning konkreetse riigi, piirkonna või kogu maailma majandusaktiivsuse määratlemisele vastavalt tsükli faasile. Kinnisvaraturg on eripärane turg, millele on omased pikk müügiperiood, kõrged tehingukulud ning pikk planeerimisprotsess kinnisvaraarenduste ja uusehitiste püstitamisel. Alati pole võimalik otseselt hinnata kõiki kinnisvaraturuga seostuvaid tegureid ja nende tegurite kausaalseid seoseid, kuid kinnisvaraturu dünaamikas on täheldatud teatud seaduspärasuste avaldumist, mille põhjal on võimalik kinnisvaraturu liikumist hinnata. Kinnisvaratsükli moodustavad ajas korduvad perioodilised
Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne; Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne; Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada; Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada; Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad; Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad; Turuobjektid on homogeensed; Turuobjektid on homogeensed; Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele
Samuti ei olene valgustuse kulud sellest kui palju inimesi seda kasutasid. Ühiskondlike kaupade hinna saab määrata kulude- tulude analüüsi alusel. Näit. õhusaaste puhastamine. Kulude poolel arvestada saastemaksu arvel soetatavad saastet vähendavad tehnoloogiad. Tulude poolel aga tervisekulude, materjalide eluea pikenemise, puhastuskulude vähenemise jne. Saastekontrolli maksu tuleks suurendada piirini kui kogutulu ületab kogukulu. 7.6. Tehingukulud Traditsiooniline teooria eeldas täielikku informeeritust e. tehingukulud võrdsustati nulliga. Tegelikult nad on olemas. Kulud sobivaima ostja või müüja leidmiseks lülitatakse toodangu hinna sisse. Ehitustöö turul peaks vähempakkumisel osalejate arv olema piisavalt suur, et leida madalaimat hinda ja samal ajal mitte liiga suur, et korralduskulud ei ületaks hinnavõitu. 7.7. Ressursside mobiilsus
167. Milliste probleemide tõttu on erasektori võimalused välismõjude hüvitamisel/kompenseerimisel suhteliselt tagasihoidlikud? Erasektori võimalused välismõjude hüvitamisel või kompenseerimisel on suhteliselt tagasihoidlikud, sest avalike hüvedega seoses esineb omandiõiguse seadmise ning tarbimisest välistamise probleeme, esineb informatsiooni mittetäielikkust, on teiste kulul liugulaskjaid, lepingutega on seotud suured tehingukulud ning küllaltki kitsad piirid välismõjude tagajärgede kompenseerimiseks. Sellest tulenevalt on välismõjude reguleerimine küllaltki kulukas ning kasumit jahtivatele ettevõtetele mõttetu tegevus. 168. Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine? Avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks on välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine, sest
kasv jääb inflatsioonist maha. Põhjuseks on nominaalintressi jäikus. Nominaalintress on määr, mis tuleb tasuda rahaliste vahendite kasutamise eest teatud perioodil. Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega. 2) Raha hoiustamise ja investeerimise pidurdumine 3) Tehingukulud: ''kingatallakulu'' ja ''menüükulu'' (sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu). Töötus Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas inimesi, kes oleksid nõus kehtivate palkadega töötama, kuid kes ei leia tööd. Tööealine elanikkond on 1574 aasta vanused inimesed, kes ea poolest töötavad või peaksid töötama. Tööealine elanikkond jaguneb majanduslikult aktiivseks rahvastikuks ehk tööjõuks ja majanduslikult mitteaktiivseks. Tööjõud
sisseost, aga ka tarkvaraarendust eelistatakse pigem sisse osta kui ettevõttesiseselt korraldada. Kindlasti mõjutab teenuste sisseostu alaseid otsuseid ka ettevõtete suurus. Väikestel ettevõtetel on sageli otstarbekam teenuseid sisse osta, sest kõnealuse teenuse või funktsiooni ettevõttes loomine väikeses mahus osutub tõenäoliselt ebaotstarbekaks. Samas on sisseostetavate teenuste mahud aga sedavõrd väiksed, et vaevalt, et offshore mudel siin mail väga populaarseks osutub. Tehingukulud lähevad saadava kasuga võrreldes lihtsalt liiga suureks. Kuhu edasi? Tuleb tõdeda, et peamiseks teenuste sisseostmise vedajaks on jätkuvalt kulude kokkuhoid, kuid järjest olulisemaks muutuvad ka ekspertteadmistele ligipääsetavus ja teenuse kvaliteedi tõstmine. Teenuste sisseostmise jätkuvat suurenemist on oodata ka lähiaastatel. Siiski jääb küsimus, millises vormis: kas on oodata nearshore ja offshore trendide kasvu või jäädakse kindlaks kohalikule turule? 30
maakleritasusid. Maaklerid saavad oma osa läbi bid-ask spreadi. Küll aga võivad olla tehingute miinimumtasud. Puuduvad vahendajad – spot-turgudel saab kaubelda otse teiste turuosalistega. Tuhanded aktsiad vs neli peamist valuutapaari. Fikseeritud loti suurused puuduvad – futuuriturgudel on tehingu suurused määratud. Valuutaturul saad ise määrata tehingumahu. Madalad tehingukulud – jaetehingu kulud on üldjuhul väiksemad kui 0,1%. Suuremate maaklerite juures on isegi kuni 0,07%. 24-tunni turg – kauplemiseks ei pea ootama turgude avanemist (kauplemine on peatatud küll reede õhtust pühapäeva õhtuni). Sedasi saab kaubelda mis iganes aeg sobib paremini. Võimendus – valuutaturul kaubeldes saab väiksema mahuga konto korral kontrollida suurema väärtusega tehingut