tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3.Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turuhindades? Nõudluse kasvades tõuseb (reeglina) toote/teenuse hind kasvades kahaneb ka hind: seega võib järeldada, et toote/teenuse nõudlus on hinnaga võrfeline. Pakkumise kasvades langeb (reeglina) toote/teenuse hind kahanedes kasvab ka hind: seega võib järeldada, et toote/teenuse pakkumine on hinnaga pöördvõrdeline. 4.Kuidas annavad turuhinnad informatsiooni ja motiive nii tarbijatele kui ka tootjatele?
kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud.
1.Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. 2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6
Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmine, mõned ettevõtted riigi omad, enamus era. 4. Mille poolest erinevad makromajandus ja mikromajandus? – Makromajandus on kogu riigis toimuva majandustegevuse mõiste: riik ja eraettevõtlus. 5. Mida näitavad SKP ja RKP? – SKP on sisemajanduse koguprodukt: aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP – rahvamajanduse koguprodukt: aasta jooksul riigikodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. 6. Mis on must turg? Too näiteid musta turu ilmingute kohta. – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. 7. Selgita mõisted: import, eksport, kvoot. – Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük
Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse. Makromajandus kogu riigis toimiv majandustegevus ning mis uurib majandust konkreetsete majandusharude ja ettevõtete kaupa. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Lõpptabimine kaupade ja teenuste kasutamine konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Vahetarbimine tootes või teenuses sisalduv hind, mis kulus tootisele. Lisandväärtus = (kasum + amortisatsioon + palgatulu)÷ töötajate arv. SKP per capital inimese kohta SKP, et riike võrrelda.
MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades MAJANDUSPOLIITIKA · sõltub võimu eesmärkidest · riigieelarve= valitsus · defitsiit= puudujääk
Suurbritannia 5,00 5,10 5,00 4,70 4,80 5,40 5,30 Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9000 9900 10 900 12 200 13 900 Suurbritannia 23 700 24 700 25 200 26 800 27 400 28 400 29 100 Püsivhindades SKP kasvutempo (reaalne) Riigid Eesti 7,5 7,9 7,6 7,2 9,4 10,0 7,2
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta
Riigi ülesandeks on kaasa aidata majanduse tsüklilisest arengust tulenevate riskide maandamisele ning stabiilselt areveva majanduskeskkonna loomisele. Ühishüved. Kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Näiteks haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia. Majanduslik arvestus: SKP sisemajanduse koguprodukt ehk aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse jõudnud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Inimarenguindeks riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb SKP, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. 4. Inflatsioon, selle arvutamine. Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu vähenemine. Riigieelarve, tulud, kulud. Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. 5. Omandi, tarbimise, tulu maksustamine
* Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3
h j d l E Eestis i kkoosnevad d netomaksud k d maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. 6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph
Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra d) kasvas 2006. aastal 2% võrra võrreldes 2005. aastaga 10
inflatsioonimäär 3- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 4- riigi keskmise hinnataseme stabiilsus inflatsioon 5- riigi keskmise hinnataseme kasv 6- keskmise hinnataseme suhe SKP-sse deflatsioon 1- riigi keskmine hinnatase 2- riigi keskmise hinnataseme langus Miks hinnad tõusevad? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad RKP- riigis mingi teatud aja jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades tarbijahinnaindeks- indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks maksukoormus- kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Milline võib olla keskmise palga hüppelise kasvu mõju riigile ja tööandjale? RIIGILE Näide: maksude laekumine suureneb Selgitus: töölised, kes saavad rohkem palka, maksavad suurema summa maksudeks TÖÖANDJALE
finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselt, st tehingu kirjendamise aluseks on ajahetk, mil tehing poolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik maksebilansitehingud kajastatakse turuhindades. Maksebilanss on tasakaalus, kui: JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO + RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0 4. Mille poolest erinevad portfelli- ja otseinvesteeringud? Otseinvesteeringu puhul kaasneb teatud kontroll välismaiste ettevõtete üle, aga portfelliinvesteeringus seda ei ole. Portfelliinvesteeringuid tehes ollakse huvitatud eelkõige intressidest ja dividenditulust. Otsene välisinvesteering tehakse eesmärgiga saavutada kontroll välismaise ettevõtete üle
State Finished Completed on reede, 10 märts 2017, 7:25 Time taken 21 mins 44 secs Marks 12.0/12.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja - Complete teenuste väärtus turuhindades. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks Complete töötlemiseks või edasimüügiks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True
Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus. Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks.
põhinäitajad-rahamaj koguprodukt(RKP)-a jooksul riigi kodanike/riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades,mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete maj aktiivsust;sisemaj koguprodukt(SKP)-a jooksul riigis toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades,mõõdab riigi maj tegevuse
Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus. Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks.
Tasu hüviste eest Majapidamised Ettevõtted Teguri tulud Y 19. Mis on sisemajanduse koguprodukt + valem SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. SKP arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod selle meetodi puhul on aluseks asjaolu kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus).
(Liigub raha..: 2000) Finantsturu funktsioonideks on: · Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine · Likviidsuse tagamine instrumentidele · Tehingukulude - (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine · Kapitali kaasamise funktsioon Tugevas vormis efektiivne turuna, defineeritakse turgu, kus hind kohandub koheselt ka avalikkusele mitteteadaoleva informatsiooniga. Ehk siis turuhindades kohandub koheselt ka konfidentsiaalne informatsioon. Tugevas vormis efektiivsel turul ei ole mingil viisil (ka konfidentsiaalset infot omades) võimalik teenida süstemaatiliselt lisakasumit. Sisuliselt teeb turg juba sellise muutuse konfidentsiaalse informatsiooni põhjal, mille ta teeks ära pooltugeva vormi korral, kui info saaks teatavaks avalikkusele. Kui insideritel (omades konfidentsiaalset infot) õnnestub teenida oma
18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja.
inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 28 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 29 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 30 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida madalam on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. Valige üks:
D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal. Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu. Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. Tarbijahinnaindeks THI mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud
tu lu d ü le k a n d e d v e a d ja r e s e r v id tä p s u s tu s e d Maksebilanss koostatakse tekkepõhisel alusel, st tehingu registreerimise aluseks on ajahetk, millal tehing osapoolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõiki maksebilansitehinguid kajastatakse turuhindades. Maksebilansi koostamisel lähtutakse kahekordse kirjendamise põhimõttest. Igal tehingul on kaks võrdse summana, kuid erineva märgiga kajastuvat poolt: kreedit (+) ja deebet (-). Kreedit näitab meie kasutuses olevate finantsressursside suurenemist, deebet aga kõnealuste ressursside kasutamist. Ideaalpildis peab seega maksebilansi kõigi kirjete summa võrduma nulliga. Maksebilansi koostamise keerukuse ning ulatuse tõttu tekivad statistilise info kogumisel aga alati ebatäpsused
- Õige SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks diskontomäära langetamine. - Vale Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. -Vale Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades - Vale Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises kulutuseks tootmise meetodil. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. - Õige Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele – Vale
(Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5. Omakapital (sh jaotamata uuritava perioodi ostukorvimaksumus kasum THI = 100 baasperioodi ostukorvimaksumus (Laspeyre indeks fikseeritud ostukorviga hinnaindeks) rr = (R/D) 100
o SKP kasv majanduskasv o Näitab majanduse väljundi suurust o Nominaalne SKP kõikide teenuste ja toodete koguhind Kajasutub hinnamuutus, mitte toodete koguse muutumine o Reaalne SKP hinna tõus on välja arvestatud Kajastub toodete ja teenuste reaalne juurde tulek o Inflatsiooni tõttu tõusvad hinnad võivad jätta vale mulje majanduse kasvust. o Sisemajanduse koguprodukt on turuhindades residentide toodetud lisandväärtuste summa kogu rahvamajanduse ulatuses, lisatud on neto-tootemaksud ehk kõigi reaalselt ostetud toodete ja teenuste hinnad kokku liidetud. Neto maksud maha Tootemaksud kohustuslikud tagastamatud maksed (käibemaks) Lisandväärtus toodetele oma tegevusega väärtuse lisamine (viljast tehakse saia, töötajad võtavad vahelt oma tasu) 1.4. Majanduspoliitilised hoovad
Eksport (X) on oma maa kaupade müük välismaale ja import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks. Ekspordi ja impordi vahet nimetatakse puhasekspordiks (NX). Lisaks tähendab välissektori sissetoomine tulude-kulude ringkäiku seda, et me peame arvestama ka välisinvesteeringuid (If). Avatud majandus ei ole mitte ainult väliskaubandus, see on ka kapitali liikumine riikide vahel. Väljendamaks koguprodukti (SKP) väärtust, peame valima, milles seda mõõta. Kas turuhindades, arvestades kaudseid makse, või hindades, mida saavad tootjad pärast kaudsete maksude maksmist. SKP turuhindades mõõdab riigi koguprodukti, millele on liidetud kaudsed maksud. SKP tegurikuluna mõõdab riigi koguprodukti, millest on kaudsed maksud maha arvatud. Tähistame tarbimise C-ga, investeeringud I-ga, valitsuse kulutused (koos kaudsete maksudega) Gt-ga saame: SKP turuhindades = C + I + Gt. Kõrged kaudsed maksud tõstavad kaupade ja teenuste hindu. Kuigi toodang
Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks. Sellise lähenemise eesmärk on rõhutada, et majanduse lõppeesmärk on valmistada hüviseid tarbimiseks
lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Vali üks: Tõene Väär Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vali üks: Tõene Väär Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Vali üks: Tõene Väär Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Vali üks: Tõene Väär Kuluinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb. Vali üks: Tõene Väär Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Vali üks: Tõene Väär
SKP (sisemajanduse koguprodukt)- antud riigis enamasti 1 aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma (vaheproduktid ei lähe SKP-sse) SKP= kodumajapidamiste tarbimiskulud (C) + investeeringud (I) + avaliku sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M) RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele kuuluvate) tootmistegurite (kapital, tööjõud) kasutamisest. Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisena, tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Majandustsüklit iseloomustavad seega majanduse tõusu- ja langusfaasid, mille jooksul rahvamajanduse tegelik kogutoodang kasvab (laieneb) või kahaneb (tõmbub kokku)
osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema perioodi jooksul Makroökonoomika tähtsaimad agregaatnäitajad: SKP- antud riigis teatud ajaperioodi jooksul valminud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. RKP- tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse e residentide poolt riigi majandusterritooriumile ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. SKP arvutamise meetodid: *Nominaalne SKP(inflatsiooniga korrigeerimata)- arvutatakse, kasutades antud jooksva aasta hüviste ja teenuste turuhindasid *Reaalne SKP- korrigeeritakse hinnaindeksiga, sõltub arvutuse aluseks võetud baasaastast SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I
Joonis 18.6. Otseinvesteeringute tegemine Eestisse ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline investeerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja –kohustus- te konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehti- vates turuhindades Netoinvesteerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning -kohustuste vahe Otseinvesteeringud välismaale VÄLIS- Portfelliinvesteeringud välismaale NÕUDED Muud investeeringud välismaale Reservid Otseinvesteeringud Eestisse VÄLIS- Portfelliinvesteeringud Eestisse
on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha. Majandusnäitajad Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud. Pilet 3 1) Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne sidusus. Varandusliku kihistumise alusel. Ükski ühiskonnakiht ei tohiks jääda ühiskonnaelust kõrvale.
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c. aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks
V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria
lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades, hindades milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. j Eestis koosnevad netomaksud maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. SKP arvutatakse jooksev- või püsivhindades. SKP püsivhindades võimalda võrrelda erinevad perioode, jjooksevhindades agag võimaldab analüüsida mingi g p perioodi majandusstruktuuri ja arvutada suhtarve. Eesti püsihindade aluseks oli varem 1995. aasta hinnad, nüüd on b baasaastaks k aasta 2000. 2000 27 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandustegevuse koondnäitajad.
Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid
MAJANDUSE STRUKTUUR Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid
ühe aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (e residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. Lõpptoodang on mingi perioodi toodang, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks. Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises. Institutsiooniline üksus on väikseim majanduslike otsuste tegemise keskus, mida iseloomustab käitumise ühetaolisus ja otsustamise autonoomia oma põhifunktsioonide teostamisel. Institutsionaalsed üksused on
Kõigi riikide vahelist kaubavahetust püüab soodustada maailmakaubandusorganisatsioon püütakse vähendada kaubandusbarjääre 7. Riigi arengutaseme näitajad Ühe näitaja alusel ei saa riigi arengutaset määrata, näitajaid on väga palju 1. Majanduslikud näitajad: Kogutoodang Sisemine SKT/GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalised väljenduses 1. turuhindades 2. ostujõu alusel Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted Madalalt arenenud riik tooraine, põllumajanduslikud saadused Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta 2. Sotsiaal-demograafilised näitajad: Iive, sündimus, suremus Kirjaoskuse %
17. Rahvamajanduse arvepidamine- reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt – RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui –väliste kaupade/teenuste. 19. Sisemajanduse koguprodukt – Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene 20. Reaalne SKP – ) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatutes baasperioodi hindades. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna. 21. Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23
välismaal (õppimine, puhku), rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, kes elavad ja töötavad selle organisatsiooni enklaavis antud riigis üle ühe aasta, samuti välismaa saatkondade, konsulaatide jne töötajad, kes on palgatud antud riigist Rahvamajanduse koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades RKP lõpptoodang luuakse riigi residentide poolt (pole oluline kas asuvad riigi majandusterritooriumil või väljaspool) RKP = SKP ± Yf Yf esmane netosissetulek välismaalt Varumuutuja e. momentsuurus nt kui palju õpilasi on prgusel hetkel klassis Esmased netosissetulekud ehk netotulud välismaalt Yf on teistest riikidest saadud esmased tootmisteguritulud miinus teistele riikidele makstud esmased tootmisteguritulud.
c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b
finants- ja mittefinantstehingud · Koostatakse kohalikus valuutas ja konverteerimiseks kasutatakse kas: tehingupäeva kurssi aruandeperioodi keskmist kurssi Rahvusvaheline investeerimispositsioon · Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk varade ja ressursside seis teatud kuupäeval väljendatuna selle kuupäeva turuhindades Investeerimispositsioon on jäägiaruanne Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite välisaktivate ning välispassivate vahe. Koguvälisvõlg · Koguvälisvõlg (brutovälisvõlg) summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet
3.4.Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest
Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt Riigi majanduse analüüsimisel vajatakse põhjalikku informatsiooni, mis oleks saadud kindlat metoodikat kasutades. Sellise informatsiooni andjateks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad. On üldtuntud ja aktsepteeritud SNA süsteem (System of National Accounts). Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus, oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on, kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega).
annaabi.ee 
