*Veidi vähem armastavad ökonoomikat psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt majandussotsioloogiaIÖ põhikontseptsioonid- Transaktsioonikulude kontseptsioon ütleb, et institutsioonide rajamine, kasutamine ja muutmine nõuab reaalseid ressursse. Paralleelselt vaadeldakse transaktsiooni-kuluna ka heaolukadu (saamata jäänud tulu e koostöökasu), mis mingi institutsiooni kasutamisega kaasneb, võrreldes teoreetilise (pareto-optimaalse) olukorra või mõne parema reaalse (pareto-superioorse) lahendusega. Suhtelepingud - Suhtelepingute kontseptsioon käsitleb inimeste vabatahtlikke informaalseid sotsiaalseid seoseid ja tugineb hüpoteesile, et selliste seoste kujundamine aitab oluliselt kaasa individuaalse oportunismi ja sellega seotud mõlemat tüüpi
maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11. Liigne maksukoormus (excess burden of taxation) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa 12. Maksustamise heaolukadu (welfare loss of taxation) - Seega, maksustamise heaolukaoks võib seda nimetada seetõttu, et maksumaksja heaolu alaneb ja see heaolu lähebki ühiskonna jaoks kaduma, kuna kellegi teise heaolu selle tulemusel ei tõuse 13. Maksustamise efektiivsuskulu (efficiency cost of taxation) - Kuna moonutatud hindade tingimustes ei saavuta majandus Pareto efektiivset seisundit, siis nimetatakse liigset maksukoormust kamaksustamise efektiivsuskuluks. 14
palju on 1.teksapaari eest nõus maksma, palju 2.teksapaari eest nõus maksma jne) Joonis 5 32 Tarbija heaoluvõit – kui tarbija on valmis maksma kauba eest 7 eur, kuid ta reaalselt peab maksma 3 eur, siis on heaoluvõit 4 eur. Joonis 6 Joonis 7 Joonis 8 Heaoluvõitu saab kasutada ka ebaefektiivsuse hindamiseks. Saamata jäänud heaoluvõit/kasu=heaolukadu. Näiteks: maksude kehtestamine toob kaasa heaolukao. Joonis 9 Vaesuse indeks – kui suur % elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Absoluutne vaesus – rahuldamata on esmatähtsad vajadused eluks – puuduvad toit ja peavari. Suhteline vaesus – olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset. Sissetuleku lõhe ehk vaesuse süvik – vahe suure sissetulekuga ja väikse sissetulekuga inimeste sissetulekutes. Leitakse: Joonis 10
õllejoojad). b) Kes on majandussubjektid, keda ümberjaotamine puudutab? c) Jaotusosalejate kasude ja kaotuste (koormuse) hidnamine. Kes on maksukandja? Kes on kasusaaja? (veinimajandus, veinitootjad). 16. Tööjõu maksustamine Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ka tuluefekt vastassuundades. Tuluefekt- ajendab rohkem inimesi töötama Asendusefekt- Töömotivatsioon väheneb. Mida suurem on asendusefekt seda suurem on ka puhas heaolukadu. Milline efekt hakkab domineerima? V: Teoreetiliselt on võimatu prognoosida, kumb efekt hakkab domineerima. 17. Miks kehtestatakse moonutuslikke makse? a) Võib kindlalt väita, et kui valitsusel oleks iga meie ühiskonna liikme kohta täielik informatsioon, siis ta moonduslikke makse ei kehtestaks. b) Üldiselt ollakse seisukohal, et need, kellel on kergem makse maksta, peaksid maksma rohkem, kui need, kellel ons eda raskem teha.
heaolu tõuseb nii, et kellegi teise oma ei lange. Kui erasektor hakkaks pakkuma hüviseid, mida võiks pakkuda nt avalik sektor, võivad tekkida efektiivsuskaod monopoliga seotud probleemidest. Samas peab ka avaliku hüve puhul olema hüve pakkumise taga õige rahastamine, et kasu saaksid kõik indiviidid ja mitte kellegi teise arvelt. 85.Selgitage tehingukulust tuleneva heaolukao olemus erahüve puhul? Tehnigukulust tulenev heaolukadu erahüve puhul seisneb selles, et turumehhanismide kaudu hüvise tootjalt tarbijani toimetamine nõuab suuremaid kulusid võrreldes toote või teenuse jaotamisega avaliku hüvena. 86.Selgitage ülepakkumisest tulenev ebaefektiivne tootmiskulu suure tehingukuluga avaliku hüvise korral? Avaliku hüvise puhul tarbib indiviid hüve nii palju kuni ta piirkasulikkus langeb nullini. Mastaabiefektita tootmise puhul on aga tootmise piirkulu
Lühiajaliselt tuleb neid institutsioone ja ühiskondliku otsustusprotsessi reegleid tõlgendada kui muutumatuid konstante. 5-6. Otsustussüsteemid ja nende olemus ning probleemid o Turusüsteem (ex-post, avastamisprotseduur) o Demokraatia (logrolling, huvide asümmeetriline jaotus) o Bürokraatia (väike grupp juhib suuri protsesse, probleemi jagamine osadeks, bürkoraatiakasvuga kaasnev heaolukadu) o Erinevad läbirääkimiste süsteemid (Saksamaa tööjõuturg VS Eesti tööjõuturg) 7. Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena: o Vabadus Vabadus seada igaühel oma eesmärgid ning töötada nende saavutamiseks. Majanduses tähendab see vaba turukorraldust. Kuid vabadus peab siiski olema piiritletud. Individuaalne vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust.
Lühiajaliselt tuleb neid institutsioone ja ühiskondliku otsustusprotsessi reegleid tõlgendada kui muutumatuid konstante. Majanduspoliitikaelluviijadsõltuvadpeamiseltjärgmistestühiskondlikest otsustussüsteemidest: 5. Otsustussüsteemid ja nende olemus Turusüsteem(ex-post,avastamisprotseduur) Demokraatia(logrolling,huvideasümmeetrilinejaotus) Bürokraatia (väike grupp juhib suuri protsesse, probleemi jagamine osadeks, bürkoraatia kasvuga kaasnev heaolukadu) erinevadläbirääkimistesüsteemid.(SaksamaatööjõuturgVSEestitööjõuturg) Olemust ei viitsi lahata, see niigi selge... 6. Otsustussüsteemide probleemid (eelmises punktis nimetatud) 7. Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena 1. Vabadus – Siin on mõeldud igaühe vabadust seada ise oma eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Majanduses tähendab see vaba turukorraldust. Kuid vabadus peab siiski olema piiritletud
• Lihtsus – maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad • Võrdne kohtlemine – maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. o Horisontaalne – kõiki maksustatakse ühtmoodi o Vertikaalne – erineva sissetuleku puhul erinevad maksud (astmeline tm) Vastuolud erinevate põhimõtete vahel: • Mõni maks võib vähendada isiku töömotivatsiooni (füüs isiku tm) • Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste.
41. Psühholoogiline hinnastamine 42.hinnadiskrimineerimine - Monopol võib oma kasumi suurendamiseks hakata oma toodangut müüma erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Seda nimetatakse hinnadiskriminatsiooniks. Näiteks võib ta erinevatele inimestele müüa eramuid selle hinnaga, millega see on suuteline ostma, maksimeerides nii oma müüki. Ta teeb seda seni, kuni ta veel kasumit toodab. 43. Mida riik saab teha monopolidega, et vähendada heaolukadu. Maksud Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude leevendamine omandiõiguse kaudu. Valitsus reguleerib monopoli tegevust läbi hinna ja firmade ühinemise 44. Mänguteooria ? vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat. 45. Nashi tasakaal ? on lahenduse leidmise kontseptsioon mänguteoorias, mis on saanud
Kuna tegemist on pallhinnanguga, siis saame sellele tähenduse anda ainult mõne teise komplekti kasulikkusega võrreldes. Mida suurem on näitaja, seda kasulikum komplekt. Samas tuleb arvestada ka kulutusi. Kui osta neli hamburgeri, siis rahast parasjagu jätkub (kulub 4 2,5 10 eurot), kuid kasulikkustase on madalam: U (4 H ) 7,5 5,0 3,5 2,0 18,0 . Kui jätta neljas hamburger ostmata, on heaolukadu 2 palli, kuid raha jääb üle 2,5 eurot, mille eest saaks osta näiteks kaks šokolaadi ja võita 2,4+1,2=3,6 palli lisaheaolu. Kuid selle komplekti (kolm hamburgeri ja kaks šokolaadi) kasulikkus on ikkagi väiksem (18–2+2,4+1,2=19,6 palli) kui optimaalse komplekti korral. 3 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast 4
Pareto-paranemise võimalus võrreldes erasektoriga? Konspekti analüüsis (lk90-91) eeldatatakse, et turu kaudu toote/teenuse tarbijani toimetamine on kallim kui avaliku sektori kaudu toote/teenuse tarbijani toimetamine. Joonis 8.3 illustreerib, et avalik sektor võib toote/teenuse eest küsida piirkuluga võrdset hinda, erasektor peab aga tehingukulude tõttu küsima suuremat hinda p. Seega kannataksid tarbijad kõrgema hinna tõttu heaolukadu, kui toodet/teenust pakub erasektor. Seega on võimalik saavutada Pareto-parendamine. Nii ongi kõrgete tehingukuludega avalikud hüvised(nt tervishoid) avaliku sektori poolt pakutavad, sest erasektor ei ole suuteline neid piisavas mahus pakkuma või ei ole suuteline neid üldse pakkuma. Avalikel hüvistel ei ole turu jaoks tähtsaid omadusi nagu välistatavus ja rivaliteet, mis viiks erasektori kasutamisel
13.Täieliku konkurentsi mudeli eeldused. Üldiselt võime rääkida konkurentsiturgudest siis kui on täidetud järgmised tingimused: 1) vaba sisenemine turule; 2) vaba väljumine turult; 3) vabad hinnad; 4) homogeenne kaup; 5) täielik informatsioon. Üheks valitsuse sekkumise põhjuseks ongi asjaolu, et paljud turud ei ole konkurentsiturud ning valitsuse ülesanne on leevendada nende turutõrgete mõju. *14.Tasakaalu (hinna ja koguse) kujunemine monopoli puhul. Näidake joonisel heaolukadu. (arvutusülesanne) 5 *15.Loomuliku monopoli tekkimine. Kui firma on omandanud kasvava mastaabiefekti tulemusena monopoolse seisundi, nimetatakse seda loomulikuks monopoliks. See, kas antud turgu saab iseloomustada loomuliku monopoliga, sõltub asjaoludest. Näiteks uute sidetehnoloogiate areng on kaotanud arenenud riikides loomuliku monopoli kaugekõneteenustele.
tarbimisvõimalusi, kui ise spetsialiseerutakse ühele tootele ning seejärel müüakse seda partnerile, et tarbida ka teist toodet. Nagu nähtub, on TR kõverad sisuliselt nihkunud väljapoole, selles väljendubki rahvusvahelise kauplemise kasu. 6.3. Kaubanduspiirangud Eelnevast tulenevalt on ilmne, et igasugused kaubandustõkked on majanduslikust aspektis ebaefektiivsed, millega kaasneb heaolukadu kõikidele riikidele. Ometi on teada, et selliseid kitsendusi rakendatakse. Tekib küsimus, et miks ja kes sellest kasu saavad. Piirangute kehtestamist võiks analüüsida tavalise nõudluse-pakkumise mudeliga allpool oleval joonisel 19, kus on näidatud tollimaksu mõju. 41 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010
annaabi.ee 
