Töö-ökonoomika arvestustest 1. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel c. kulude mediaansel arvestusel 2. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 3. Parimaks näiteks indutseeritud töötuse kohta on a. Ettevõtted, kus kõigilt töötajatelt nõutakse vähemalt keskharidust b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d. Töötajad, kes ise lõpetasid oma soovil töölepingu e. Seadused, mis keelavad alla 18 aastaste noorte täispäevaga tööl 4. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikku...
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. )
Avaliku sektori ökonoomika Põhimõisted esimeses kontrolltöös 1. Avalik sektor - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid ...
Ookeanide liigirikkus seotud hiigelsuurest territooriumist, elustiku tohutust vanusest ja eraldatusest ja stabiilsusest Koosluste mitmekesisus Väikeses mõõtkavas on liigirikkamad kooslused parasvöötme niidukooslused Suurim taimeliikide arv ruutkilomeetril on registreeritud Argentiinas madala rohuga kuival mägikarjamaal – 89 liiki! Laelatu puisniit Eestis on samas arvestuses II kohal maailmas – 76 liigiga! Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse omistamine geneetilisele mitmekesisusele, liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele Majandusliku väärtuse hindamisel 2 lähenemisviisi: Majandusliku väärtuse 3 tasandit: Turu- e. tootmisväärtus (nt. kui palju küttimisel saadud liha väärt on) Kasutamata ja looduslikus seisundis oleva ressursi väärtus (nt. loodusturism) Tulevikuväärtus (nt. potentsiaal koduveise aretamisel)
.............................................................................30 2.6.3. Bürokraatia käitumine...........................................................................................................33 3 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE Ainega seotud õppejõud Kohustuslikud Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk. loengumater- Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk. jalid Silberg, U. loengumaterjal / 2003. http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine. Soovituslikud Stiglitz,J.E. Ühiskondliku sektori ökonoomika. Tallinn: EHI, 1995. loengumater- Marlow.M.L. Public Finance
Isa soovil oli tema haridustee planeeritud siduda anglikaani kirikuga kuid Marshall eelistas Oxfordi matemaatikat ja Cambridge’i. Ta oli oma põlvkonna üks parimaid matemaatika õpilasi Inglismaal. St. John College’is õppides paistis Marshall silma andeka matemaatikuna ja metafüüsika huvilisena. Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele. Kogu oma täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast kui eraldi õppeainest, kuigi tema unistus eraldi ökonoomika teaduskonna avamisest, õnnestus alles 1903. aastal Cambridge’is. Marshall valiti 1865. aastal St. John College Cambridge’i auliikmeks ja lektoriks moraalse tea- duse alal sai ta 1868. 1885 sai temast poliitökonoomia professor Cambridge’is, kuhu ta jäi kuni oma pensionile minekuni (1908). Aastate jooksul suhtles ta paljude briti mõtlejatega, sealhul- gas Henry Sidgwick, W.K. Clifford, Benjamin Jowett, William Stanley Jevons, Francis Ysidro
oktoobril kl 16.45-17.30 ruumis SOC211A. Formaat: 1/3 valikvastustega küsimused, 2/3 lahtised lühiküsimused. Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja
indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Poliitilise ökonoomika alused Milli kuulsaimaks tööks majandusvaldkonnas oli "Poliitilise ökonoomika alused", millest sai pikkadeks aastateks raamat, mis võimutses lettidel monopoolses seisuses. Mill rajab oma põhiteooriad inimeste omakasule. Mill väidab, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill tegi oma alustes mitmeid uuendusi endistesse arusaamadesse majandusest, samas on tema tulemused vägagi laialiulatuvad
Teenuse nõudluse suurenemine, ettevõtetel on rahvusvaheline seoses elukeskkonna parenemise töökogemus-minul see puudub ja mobiliseerimisega Oskus ja tahe suhelda erinevat tüüpi ja erinevat keelt kõnelevate inimestega Töökogemus mitmes valdkonnas Alg-finantseering minimaalne Võimalused Ohud Ebastabiilne ökonoomika Teenuse assortimendi Uute konkurentide saabumine suurendamine (müük, reklaam, turule raamatupidamine) Ida-Virumaa väga lahtine tulevik Edaspidiselt laiendada firmat Tööealiste inimeste tööle tervesse Eestisse suundumine välismaale Koostöö töötukassaga (koolitused) Kodulehe loomine
Marshalli rist, neoklassikaline väärtusteooria » hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof Elulugu sündis Inglismaal 1842. aasta Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast esikteos "Natura non facit saltum" ilmus 1880. aastal inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada 1903. aastal avas Cambridge'is ökonoomika teaduskonna Marshall elas 82 aastaseks, jäädes kogu eluks Cambridge õppejõuks Cambridge Ülikool Marshalli põhiideed majandusmudelite ja meetodite kasutamisel olid järgmised: 1. kasuta matemaatikat kui keelt, mitte kui eesmärki, 2. kasuta matemaatikat niikaua, kui sa oled probleemi lahendanud, 3. tõlgi inglise keelde, 4. illustreeri näidetega elust, 5. kustuta matemaatika, 6. kui neljas punkt ei õnnestu, kustuta kolmas
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisend...
Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks. - 2013: 216 omavalitsust (193 valda, 33 linna) - 2017 suvi: 213 omavalitsust (193 valda, 30 linna) Haldusmuutuste põhjused: Maakonnad ja maavalitsused: - Peale 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Hiljem majandus: territoriaalsed tootmiskompleksid - 1990ndad ja hiljem: bürokraatia vähendamine ja ökonoomika Kohalikud omavalitsused: - 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Kollektiivpõllumajanduse territoriaalse loogika järgi - 1990ndad ja hiljem: ökonoomika Praeguse haldussüsteemi miinused: - Väiksusest tulenevad võimetused kvaliteetsete ja piisavate teenuste pakkumiseks - Võimetus vältida tühiinvesteeringuid, killustatust - Väiksusest tulenev korruptsioonioht - Omavalitsuste rahastaine
9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega 3Ulatub väljapoole bioloogiat: ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, inimgeograafia, ajalugu, semiootika jne. 1 ·sünteetiliseks teaduseks? Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas. Praktilised teadused mõjutavad omakorda alusteadusi. 2 ·Kriisiteaduseks? looduskaitse haldamise otsuseid vaja langetada kiiresti 13sageli mitteküllaldase informatsiooni põhjal
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika
· Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid · Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad · Organisatsioon · Riik · Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. Seejuures eeldab ökonoomika, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades ikka oma kasu, mida iganes nad parajasti omakasu all ka ei mõtleks. Kõigist võimalikest ja teada olevatest tegevusalternatiividest valitakse välja ikka see, millest on valijale/otsustajale loota suurimat kasu. Seega on just stiimulid need, mis indiviidi käitumist suunavad. · Tegevus ja tegevustingimused · Ühiskonna mõiste OSA 2 Tegevusteooria
selle säilimist ) Inimese juuresoleku printsiip ( See printsiip nendib, et inimmõju on tänapäeval looduses paratamatult igal pool olemas) 8. Miks peetakse LK Biol •multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks? Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega. Ulatub väljapoole bioloogiat : ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, kultuuri ajalugu, ajalugu, inimgeograafia jne) Sünteetiline, kuna on süntees paljudest alusteadustest ( nt. ökoloogia ja ökonoomika, õigusteadus, geneetika, sotsioloogia jne.), mille printsiipe ja uudseid lähenemisviise rakendatakse ressursside kaitse ja kasutamise praktikas (nt. põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi.
Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes pankade kergekäelisusest ning valituse ebapädevusest. Kuid nii ulatusliku kriisini ei saanud viia vaid puhttehnilised põhjused, sellel kõigel on palju sügavamad põhjused, see on laiahaardelisem kriis. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks. Aga üks on selge, Eesti puhul jääb kindlalt samaks tema geograafiline asukoht. Kriis on kolmetasandiline. Kõige fundamentaalsem kriis on meie vaimne kriis ja selle väljenduseks on meie täielik peataolek vaimsete väärtuste tasandil. Kui vaimne vundament on paigast ära või üldse olematu, siis ei saa ka sellele rajatu kesta ega meile kasuks toimida.
Meie majanduskeskkond. Sügisene ränk üleilmne finantskriis on tänaseks kasvanud globaalseks majanduskriisiks, millesarnast pole arenenud maailm tunda saanud pea poole sajandi vältel. Mil määral see muudab maailma, mil määral me elame teistsuguses maailmas võrreldes ajaga aasta tagasi, neile küsimustele otsitakse vastust kõikjal. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks. Aga üks on selge, Eesti puhul jääb kindlalt samaks tema geograafiline asukoht. Seetõttu peaksime rohkem mõtlema oma võimalustele ja vähem võimalikele kaotustele. See on vaimse hoiaku küsimus, kuid positiivse vaatega tulevikku on kergem ka praegune kriis üle elada ning oodata suurt pidupäeva Eesti riigi 100-ndat juubelit.
John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060 KODUTÖÖ 1 2019/2020 1. a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of freedom in a commons)? Argumenteerige artikli põhjal. Ühismaa tragöödia põhjuseks on, et avalike hüvede kasutamisel ei kanna üksikisik oma tegevuste kõiki kulusid. Maa-ala on avatud kõikidele piiranguteta (piiratud alal). Üksikisiku kulud avaliku teenuse kasutamisel on madalad, kuid kasu on suur. Inimesed tegutsevad omaenda huvides ja jätkavad hüve kasutamist hoolimata tagajärgedest. Kui valida enda kasu maksimeerimise või kellegi teise kasu sama hüve kasutamisest, siis inimese loomulik käitumisviis on enda huvidele toetuv. Kasutades maa-ala avaldub ka negatiivne mõju. Kuigi iga isiku poolt tulenev negatiivne mõju maa-alale ei pruugi olla niivõrd suur kahju, siis kõikide indiviidide mõjud kokku v...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu..................
seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse
teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid ,,Kommunistliku partei manifesti". Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D. Ricardo, näitab ka tema, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Et töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, teenib kapitalist kasumit tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: ,,Konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ ...
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augu...
teeb linnast ideaalse paiga tudengile. Mis võiks olla parem, kui jätkata oma ülikooliõpinguid mitmekesises ja tolerantses atmosfääris, täis tegevusi igaks päevaks? Granada Ülikoolis pakutavatest bakalaureuseastme õppekavadest leidsin keskkonnateaduste eriala, mille õppekavas olevad ained haakuvad suurelt jaolt minu praegu õpitavate ja eesolevate ainetega. Paljud ained nagu näiteks ökoloogia, jäätmekäitlus, veemajandus, keskkonnakeemia-ja ökonoomika on mul juba läbitud. Siiski leidsin palju huvipakkuvaid õppeaineid, mille olemus kattub Tallinna Ülikoolis pakutavatega. Sügissemestril loetav loomastiku ja taimestiku korraldus ja kaitse põhisisu erineb vähesel määral keskkonnakorralduse valikainetes pakutavast looduskaitsebioloogiast. Meteroloogia ja klimatoloogia kursuseprogramm Granada Ülikoolis on praktilisema käsitlusega, kui Tallinna Ülikooli oma, seega oleks huvitav näha kuidas antud ainet seal õpetatakse
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kodune töö ,,Tuuliku tasuvus" aines Energiasüsteemide ökonoomika Õppejõud: Juhan Valtin Tudeng: Kaisa Kaasik Matrikkel: 050841 AAVB Tallinn 2008 1.Algandmed: - Tuulik võimsusega 1MW - Ekspluatatsiooniaeg 20 aastat - Töötunnid Tmax=2500 h/a - Ehitus 2009.a; käigus 2010.a - Rajamise maksumus=(10+x)EEK/W, kusjuures x = matrikli viimane number. X=1
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060 Kodutöö 4 1 . Maa-ameti Geoportaali veebilehelt (Maavaravarude koondbilansid ) leiate koondbilansidest maavarade kaevandamise koguseid (kas vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas või ehituslubjakivi). Valige üks maavara liik, aastad 2015-2018 ja kaks maakonda, kus need maavarad on kaevandatud. Kodutöös näidake arvude illustreerimiseks kaevandamise mahud ka graafiliselt ja kirjeldage trendi ning pakkuge välja võimalik selgitus viimaste aastate arengule. Ehituslubjakivi (kasutatakse näiteks killustiku tootmisel): Kaevandamise mahud (tuhat m3) 2015 2016 2017 2018 Kokku kõik MK 1627 1795 1992 1885 Harju maakond 796,1 818,3 784,1 ...
Töö ökonoomika mõiste maj.teaduse haru, mis uurib tööjõuturgude organisatsiooni, funktsioneerimist ja väljundeid; perspektiivsete ja praeguste tööjõuturul osalejate otsustusi ning tööhõivega ja tööjõuressursside eest tasumisega seotud ühiskondlik-poliitilisi abinõusid. Töö ök.tähtsus - * tänapäeva kõige praktilisematest sots.majanduslikest probleemidest keskenduvad meie maj.tööjõusektorile; * kvalitatiivne-tööjõud on meie tähtsamaks majanduslikuks sissetulekuks; *tööjõuteenuste turgu on vaja eraldi uurida. Valik-teor.mudel pööratakse tähelepanu valikutele-miks neid tehakse ja uidas nad annavad teatavaid tagajärgi. Eeldused: *suhteline nappus-aja, isikl.sissetuleku ja ühiskondlike ressursside nappus; *eesmärgipärane käitumine-inimesed võrdlevad kulutusi loodetava kasumiga; *kohandatavus-in.kohandavad oma käitumist vastavalt loodetavale kulude ja loodetavate tulude muutumisele. Kasulikkus annab infot ja arendab analüüsivõimet, mille...
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1
Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid Loodusvarade majandamise ökonoomika Koostaja: Kati Zoobel Sissejuhatus Põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks
teadmised ja merealased raamatud. Tänu tehtud arvutustele ja uurimisele, meil õnnestus kinnitada teadmised praktilisest küljest ja meelde jätta, kuidas merevedude 29 organiseerimine toimib ja mida on vaja alati silmas pidada. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Yrjö Saarinen, 2012. Kursusetöö koostamise metoodiline juhend. 2. A.Eidast. 2012. Laevanduse töökorraldus ja ökonoomika 3. Loodla R. 2003. Lastikäsitlus. 156 lk 4. Lastindus ja laondus. T.Hunt ja A.Kiisleri loengukonspektid 2014. 5. UNCTAD’s Iron Ore Market 2011–2013 report : http://unctad.org/en/pages/newsdetails.aspx? OriginalVersionID=206 6. Marine Management Organisation, 2013 https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/3 21944/ 1037l.pdf 7. http://www.marinetraffic.com/ 8
Jakob von Uexküll The Right Livelihood Awards SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Biograafia 2 2. The Right Livelihood Awards mis see on? 3 3. Auhind 4 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus 5 5. Kuidas kandideerida? 5 6. The Right Livelihood Awardsi omanikud 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks valisin huvitava mehe nimega Jakob von Uexküll, keda on nimetatud roheliseks paruniks ja alternatiivnobelite jagajaks. Sellest tingituna tekkis ka huvi lähemalt uurida, kes see mees ise on ja mida kujutavad endast need auhinnad ning muidugi milline on auhindade seos Jakob von Uexkülliga. Oma tö...
Freddy Kriisa Ergonoomia SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................3 MÕISTE JA KASULIKKUS.......................................................................4 AJALUGU......................................................................................................5 KASULIKKUS...............................................................................................6 HETKESEIS EESTIS....................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................9 ...
Lina Lina - üks põhilisi naturaalseid kiude, mida inimkond on juba tuhat aastat kasutanud ja mis on selle ajaga ennast ainult heast küljest näidanud. Lina on eriti vastupidav ja hästi tugev taimne looduslik kiud. Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beezikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kand...
Avaliku sektori ökonoomika Kristel Taal HÄK 2 Rannikureostu Harku vallas Muraste rannikualal. 19.09.2014 2014 aasta veebruaris avastati Muraste rannikualal reostuslaigud, mis pärinesid jaanuaris Naissaare lähedal merel punkerdanud laevalt. Rannikureostus jäi Harku valla halduspiiridesse. Päästeameti hinnangu kohaselt ei olnud tegu ulatusliku merereostusega ning selle likvideerimist asus korraldama Harku vallavalitsus. Kohapeal viibinud iskute sõnul oli tegemist siiski suure kahjuga, linnud olid õlised ja taimestik määrdunud. Rannale minek niisama ei olnud soovitatav ja seda ilmselt ka mitu kuud peale veebruari. Ometi leidis õigepea aset ka teine samalaadne reostuse juhtum juba sama aasta aprilli kuus, mille põhjuseks oli samuti laeva punkerdamine merel. Veebruari reostuse likvideerimiseks organiseeris Harku vallavalitsus reostunud ranniku koristamiseks neli koristustalgu päeva ning katti...
Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 Tallinn 2020 1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% kütusest. a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Viktoria Reinaru, Anastasia Sarkissova SMELLS OÜ ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Kodutöö Ärindus Õppejõud: Virve Siirde Tallinn 2018 1. Firma nimetus: SMELLS OÜ 2. Tegevusvaldkond: Parfüümide valmistamine 3. Igapäeva tegevuse kirjeldus: Lõhnaõlide välja töötamine (erinevatest komponentidest koostamine), lõhnaõlide testimine ja nende valmistamine 4. Missioon: Pakkuda inimestele ebatavalisi parfüüme 5. Visioon: Saada kõige erilisem parfüümide firma Eestis 6. Põhiväärtused: Kreatiivsus (loovus) Innovaatilisus oleme avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele Ainulaadsus (Unikaalsus) unikaalsuse loovad meie e...
mõistatuses ja mõtlemisviisis. Nendele erinevustele suunaski Lennart Meri tähelepanu selles kõnes. Kuid küsimusele "Kas Idast saab Lääs?" ta vastab, et see võimalus on ikka veel olemas. See sõltub venelaste mõtteviisist ja riigi ebaloomusikust suurusest. Lennart Meri sõnadest, Venemaa suurus on tema suurim nõrkus, aga ka venelaste suurim psühholoogiline probleem: mõeldakse ikka veel, et loodusvarad on lõpmatud. Ma arvan, et sellega ta viitab Venemaa ökonoomika suurele sõltuvusele gaasist ja naftast. Lõpetab ta enda kõne lausega, mis hästi jäi mulle meelde: "Ida on palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar." Teiseks Lennart Meri kõneks ma valisin seotud eelmise teemaga "Aleksandr Jakovlevi mälestuseks" kõne, mis oli esitletud 19. oktoobril 2005. aastal, päev pärast Aleksandr Jakovlevi surma. Ta oli väga oluline isik, eriti Eesti jaoks, sest oli esimene NSV ametnik, kes tunnistas
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15
,,Kinnisvara ökonoomika" kontrolltöö küsimused: 1. Kinnisvara definitsioon. Kinnisvara iseäärasused ja nende mõju hinnale. Majanduses kinnisvara on ruumiline alus majandustegevuse korraldamiseks ja mängib mitmesugust rolli: on firmade ja ettevõtete aktivate koostisosa, on tehingute alus, on iseseisva tegevuse ja juhtimise objekt, on investeerimise objekt. Kinnisvara on iseseisev majandussuhete objekt. Kinnisvara koostisosadeks on: maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad vallasasjad. Asukoht mõjutab kinnisvara maksumust, likviidsust, tulukust. Kinnisvara koostisosad suurendavad kinnisvara maksumust, näiteks, kui ei märgata viimistluse iseloomustust, siis kinnisvara võib olla müüdud alla oma väärtuse. 2. Kinnisvaralat saadava tulu iseäärasused. tulu stabiilsus kinnisvara kasutamiseks on vaja suuremahulisi investeeringuid haldamise vajadus 3. Kinnisvaraga seotud õigused ja nende majanduslik hinnang. Omandiõi...
kirjavahetuses (välja antud 1913. aastal), olid äärmiselt rasked. Puudus otse lämmatas Marxi ja tema perekonda; kui Enges ei oleks Marxi ennastohverdavalt rahaliselt toetanud, poleks Marx mitte ainut suutnud ,,Kapitali" lõpetada, vaid oleks ka viletsuse koorma all paratamatult hukkunud. Hoidudes kõrvale emigrantide ringidest, töötas Marx reas ajaloolistes teostes välja oma materialistliku teooria, pühendades oma jõu peamiselt poliitilise ökonoomika uurimisele. Marx revolutsioneeris selle teaduse oma teostes ,,Poliitilise ökonoomika kriitikast" (1859) ja ,,Kapital" (I köide 1867). (Sealsamas: 4) 1864. 28. septembril asutati Londonis kuulus Internatsionaal, ,,Rahvusvaheline Tööliste Ühing". Marx oli selle ühingu hingeks, selle esimese ,,Läkituse" ning arvutute resolutsioonide, deklaratsioonide ja manifestide autoriks. Ühendades mitmesuguste
Keskkonna ökonoomika Metsandus Liisi Leppik Metsandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40% Metsade arv on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks teede loomiseks või majade ehituseks. Kõige suurem oht bioloogilise mitmekesisuse jaoks on troopiliste metsade häving Trooplised metsad on ligi 150 miljonit aastat vanad ja aastas arvatakse hävivat ligi 130 000 km2 aastas Iga hektar troopilist metsa on unikaalne ja kordumatu bioloogiline mitmekesisus Irooniline on see, et metsade taastamine ja suurendamine toimub põllumajanduse arvelt Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku suurenemist troopiliste metsade hä...
1 poolt programmeeritud. *Inimene käitub vastavalt oma rollile. Rollide süsteem tekitab käitumisootused, mis teeb kooselu võimalikuks. Hälbed rollikäitumisest viitavad ebapiisavale sotsialiseerumisele. *Ühiskond karistab hälbeid normist. Sanktsioonid täiendavad ja tugevdavad seega sotsialiseerumist, mis toimub eelkõige nooruses ja perekonnas. *Homo sociologicusel ei ole sisuliselt seda vaba otsustusruumi, mida ökonoomika pakub homo oeconomicusele. Ökonoomika kui meetodi levik -Poliitikateadustes on Public Choice oluline teadussuund (Downs, Niskanen jt). *Õigusteaduses on Law&Economics levinud eriti USAs (Calabresi). *Veidi vähem armastavad ökonoomikat psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel
Põllumajandusökonoomika eksam 1 1. Teaduse põhiolemus, tekke põhjused ning spetsiifika. 2. Nimetage vähemalt 4 teadlast, kes on põlm. ökonoomika kui teaduse rajajad Eestis. 3. Põllumajanduse osa kogu rahvamajanduses võib hinnata mitmete näitajate alusel. 4. Milliseid ressursse nimetatakse produktiivvahenditeks ja miks? 5. Millised eeldused püstitatakse tarbijate käitumise kohta, kui uuritakse nõudluse kujunemise seaduspärasusi. (2tk.) 6. Mida uuritakse majandusmudelite koostamisel tasakaaluseisundite staatilise, võrdlev- staatilise ja dünaamilise analüüsi korral? 7. Tootmine kui süsteem
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
