tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi Poliitiline mudel: Poliitiline mudel – mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv 2. Loeng Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mis kasutab mikroökonoomika vahendeid ja püüab anda soovitusi: mida antud ühiskonnas tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulek jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne ning oleks tagatud sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on see metoodiline käsitlus, mis võimaldab hinnata ressursside paiknemist majanduses ning tuvastada kriteeriumid, millal on õigustatud valitsuse sekkumine (interventsioon) majandusse.
• efektiivset maksude kogumist ning • madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitika pooldajad: – Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu – Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus – Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel • omandada hariduse, • leida parema töö, • saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? – Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria – Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus. – Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud Tootmisvõimaluste kõver ja Pareto efektiivsus
................................................. 26 2.5. Valitsuse valikud..........................................................................................................................27 2.5.1. Politoloogia ja majandusteadus.............................................................................................27 2.5.2. Enamuse otsustus..................................................................................................................28 2.6.1. Heaoluökonoomika teoreemid..............................................................................................29 2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina..............................................................................30 2.6.3. Bürokraatia käitumine...........................................................................................................33 3
2.minimeerida sotsiaalset ebakindlust 3.kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. 10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses: Heaoluökonoomika tugineb Pareto-optimaalsuse printsiibile turulahendite hindamisel. Sellekohaselt täheldatakse reaalsel turul tõrkeid, peamisteks põhjusteks välismõjud ja avalikud hüvised. Lahendamaks esilekerkinud probleeme, nõuab heaoluökonoomika riigi sekkumist. 11. Turutõrgete mõiste ja liigid, näited: Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked (kartellid, ühinemised, monopolid) 2. üldkasutatavad hüvised (piiramatus ja välistamatus, tuletorn majandusteaduses) 3
Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes peavad poliitikud maksimeerima ühiskonna heaolu. Heaoluökonoomika – inimesel on 2 mütsi: turul käitud enda soovide kohaselt,
olema jaotatud selliselt, et nende ümberjaotamisel ei saa suurendada mingi kauba väljalase, ilma et väheneks mingi teise kauba väljalase; toodetav kaup peab vastama ühiskonna vajadustele; kaupade ja teenuste jaotus peab vastama tarbija eelistustele. Ökonoomika ja heaoluökonoomika- ökonoomika abil leitakse ressursside selline kasutus, mille juures ühiskonna piiramatud nõudmised kaupade ja teenuste järgi oleksid võimalikult hästi ja säästlikult rahuldatud. Heaoluökonoomika kasutab rahulolu hindamiseks mikroökonoomika tehnikaid, see läheneb hinnakujundusele laiemalt kui klassikaline majandusteooria ja selles vaadeldakse hinnakujundust kui ressursside jaotusmeetodit, mille puhul maksimeeritakse sotsiaalne heaolu. Kogukulu- ettevõtte kulude summa, koosneb muutuv- ja püaikuludest. KK=MK+PK Piirkulu- kogukulu muutus, mis on tingitud tootmise või teenuse mahu muutustest ühe toote- või teenuseühiku võrra. Piirkulu on kulu iga lisanduva tooteühiku kohta.
kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. 10. Riigi sekkumise vajadus turumajanduses Heaoluökonoomika tugineb Pareto-optimaalsuse printsiibile turulahendite hindamisel. Sellekohaselt täheldatakse reaalsel turul tõrkeid, peamisteks põhjusteks välismõjud ja avalikud hüvised. Lahendamaks esilekerkinud probleeme, nõuab heaoluökonoomika riigi sekkumist. 11. Turutõrgete mõiste ja liigid, näited Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked;(kartellid,ühinemised,monopolid) 2. üldkasutatavadhüvised;(piiramatusjavälistamatus,tuletornmajandusteaduses) 3
· Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit. · 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 3. Eelarve- on kõikehõmav plaan, mis on väljendatud rahandusterminites, millega antakse
institutsionaalsel (tööaastatest, tulevikus ka kaupu: kus p kahju esinemise tõenäosus; Tööealiste inimeste ja pensioniealiste inimeste töötasust sõltuvas osasa) alusel. nö puhtad avalikud kaubad (riigikaitse, L - kindlustust ostva indiviidi eeldatav suhtearvu nimetatakse Heaoluökonoomika (welfare economics) on politsei, riigivalitsemine, seadusandlus jne) kahju; vanadussõltuvusmääraks. Selle suurus on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, positiivse kõrvalmõjuga kaubad (haridus, T kindlustusseltsi halduskulud ja määratud põhiliselt demograafiliste teguritega: kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud. 7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud viisil ja seejärel lasta hindade kaudu kujuneda ressursside efektiivset kasutamist tagav tasakaaluseisund. 8. Kuidas on seotud tootmisvõimaluste piiri kirjeldav joonis ja hüviste jaotust kirjeldav Edgeworthi kast? Tegelikult vastab igale punktile tootmisvõimaluste piiril mingi toodetav
efektiivset maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitikapooldajad: Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel omandada hariduse, leida parema töö saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud
Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas Efektiivsus ja õiglus Ühiskondliku programmi hindamisel tuleb sageli kaaluda selle tagajärgi majanduslikule efektiivsusele ja tulude jaotumisele Heaoluökonoomika keskseks eesmärgiks on pakkuda välja raamistik, milles saab teostada niisuguseid süstemaatilisi hinnanguid Heaoluökonoomika on majandusharu, mis tegeleb normatiivsete probleemidega Mõned väidavad, et ebavõrdsus on ühiskonnale keskseks probleemiks ning et ühiskond peaks ebavõrdsuse määra minimeerima, hoolimata selle tagajärgedest efektiivsusele. Teised väidavad, et keskseks küsimuseks on efektiivsus.
BI süsteemi eesmärk on toetada paremate juhtimisotsuste vastuvõtmist. bilansianalüüs 1.ettevõtte majandustegevuse tulemuste, maksevõimelisuse jms. kohta järelduste tegemine bilansi aktiva- ja passivapoole struktuuri, selle kirjete ja kirjerühmade omavahelise võrdlemise alusel. 2.raamatupidamiseteooria osa, mis käsitleb bilanssi, kui üldistavat teabeallikat ettevõtte seisundi kohta ja selle kasutamise võtteid. CBA (cost benefit analysis) - analüüsiteooria, mis heaoluökonoomika põhimõtetele toetudes järeldab: 1. Projekti rahalised tulud peavad ületama rahalisi tulusid; Kui majandusliku efektiivsuse põhimõtteid ei saa rakendada, jäävad üle variandid: 2. Pareto* optimaalsus ehk ühe isiku või grupi heaolu suureneb teiste arvelt; 3. Pareto ülimuslikkus kellegi heaolu ei halvene ja vähemalt ühel paraneb 4.Poliitika võib reguleerida heaolu inimeste vahel, mida nimetatakse Kaldor-Hicksi efektiivsuseks ehk Pareto ülimlikkuse standardiks.
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
Pakkujad (keskmised) (väikesed) Bilateraalne Piiratud Üks (suur) Monopol monopol monopol Vähe Piiratud Bilateraalne (keskmise Oligopol monopson oligopol d) Palju (väikesed Monopson Oligopson Polüpol ) 6. LOENG: 11.10.2010 ÜLDINE TASAKAAL Üldine tasakaaluteooria ja heaoluökonoomika Turuteoorias uuritakse tasakaalu kujunemise võimalusi kindla hüvise turul ning turukäitumise ja turustruktuuri mõju tasakaaluseisundile. Tekivad küsimused: · kas ühe turu tasakaalustatusest on võimalik tuletada teiste turgude tasakaalustatust, · kas tasakaaluseisund on kogu ühiskonna seisukohalt optimaalne ja üheselt määratud, · milliseid võimalusi on riigil tasakaaluseisundi kujunemist mõjutada,
29.Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Üldiselt on EL ühine eelarve (1% SKPst) võrreldes liikmesriikide eelarvetega (47% SKPst) väikese osatähtsusega. Eesti saab aga madalamalt arenenud liikmena otsetoetusi ja investeeringuid (3-4% SKPst). Samas kasvab SKP kasvuga võrdeliselt ka liikmemaks ja kehtivad ka erinevad trahvid (liitumis- ja liikmeksoleku tingimuste rikkumiste eest), mis teevad eelarvesuhte siiski kahepoolseks. 30.Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna vaadete olemus? Heaoluökonoomika koolkond läheneb avalikule sektorile ühiskonnaliikmete postulaatideks üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist ehk eesmärgiks on tagada stabiilne majanduskasv, tagada ressursside optimaalne rakendamine, korrigeerida sissetulekute ja vara jaotust jne. 31.Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus? Ühiskondliku valiku koolkond võtab lähtepunktiks indiviidi temale omaste omakasupüüdlike tegutsemismotiividega.
tohi haldusreformi peale sundida ja samas ei soovi omavalitsused enda arvu ise vähendada. 29. Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Eesti ja EL-i eelarvete üldine suhe on selline, et Eesti maksab EL-i ühtsesse eelarvesse liikmemaksu ja erinevate tingimuste rikkumiste eest ka vajadusel trahvi. Vastutasuks saab Eesti kui Euroopa keskmisest madalamalt arenenud riik EL-ilt toetusi ja investeerimisabi 3- 4% ulatuses SKP-st. 30. Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna olemus? Heaoluökonoomika uurib turutõrgete ohjeldamist, ressursside optimaalse jaotamise tagamist ja varade ümberjaotamist läbi optimaalse maksustamise, arvestamata sealjuures reaalses maailmas eksisteerivate omakasupüüdlike indiviidide ja nende gruppidega. 31. Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna olemus? Ühiskondliku valiku teooria üritab heaoluökonoomikat asendada, uurides poliitikas tegutsevate indiviidide ja huvigruppide reaalseid huvisid. 32
tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud. 7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud viisil ja seejärel lasta hindade kaudu kujuneda ressursside efektiivset kasutamist tagav tasakaaluseisund. 8. Kuidas on seotud tootmisvõimaluste piiri kirjeldav joonis ja hüviste jaotust kirjeldav Edgeworthi kast? Tegelikult vastab igale punktile tootmisvõimaluste piiril mingi toodetav
tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud. 7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud viisil ja seejärel lasta hindade kaudu kujuneda ressursside efektiivset kasutamist tagav tasakaaluseisund. 8. Kuidas on seotud tootmisvõimaluste piiri kirjeldav joonis ja hüviste jaotust kirjeldav Edgeworthi kast? Tegelikult vastab igale punktile tootmisvõimaluste piiril mingi toodetav
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
olukord paraneks ilma, et kellegi teise olukord samal ajal halveneks. Me võime saavutada mis tahes soovitud Pareto-efektiivse jaotuse, kui me jagame rikkuse inimeste vahel teatud viisil ümber ning laseme seejärel hinnamehhanismil toimida. Hakati analüüsima turugude vigu, s.t olukordi, kus turg teatud põhjustel ei reguleeri majandussuhteid. Üheks praktiliseks näiteks on saastamine (Pigou tööd). 1950-60ndatel hakati kasutama kulu-kasu analüüsi (cost-benefit analysis) kui heaoluökonoomika meetodit. Viimasel oli oluline mõju keskkonnaökonoomika arengule. Ökoloogia ökonoomika See on suhteliselt uus interdistsiplinaarne majandusteaduse suund, milles majandussüsteeme vaadeldakse suurema süsteemi osana. Keskkond ja majandussüsteemid on vastastikuses sõltuvuses. 1989. aastal ilmus ajakirja "Ecological Economics" esimene number. Keskkonnaprobleemidest oli hakatud juba aru saama, nüüd püüti neid hakata uurima interdistsiplinaarselt
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
