tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi Poliitiline mudel: Poliitiline mudel – mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv 2. Loeng Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mis kasutab mikroökonoomika vahendeid ja püüab anda soovitusi: mida antud ühiskonnas tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulek jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne ning oleks tagatud sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on see metoodiline käsitlus, mis võimaldab hinnata ressursside paiknemist majanduses ning tuvastada kriteeriumid, millal on õigustatud valitsuse sekkumine (interventsioon) majandusse.
• efektiivset maksude kogumist ning • madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitika pooldajad: – Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu – Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus – Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel • omandada hariduse, • leida parema töö, • saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? – Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria – Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus. – Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud Tootmisvõimaluste kõver ja Pareto efektiivsus
................................................ 26 2.5. Valitsuse valikud..........................................................................................................................27 2.5.1. Politoloogia ja majandusteadus.............................................................................................27 2.5.2. Enamuse otsustus..................................................................................................................28 2.6.1. Heaoluökonoomika teoreemid..............................................................................................29 2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina..............................................................................30 2.6.3. Bürokraatia käitumine...........................................................................................................33 3
suunas: 1.garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende varaturuväärtusest 2.minimeerida sotsiaalset ebakindlust 3.kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. 10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses: Heaoluökonoomika tugineb Pareto-optimaalsuse printsiibile turulahendite hindamisel. Sellekohaselt täheldatakse reaalsel turul tõrkeid, peamisteks põhjusteks välismõjud ja avalikud hüvised. Lahendamaks esilekerkinud probleeme, nõuab heaoluökonoomika riigi sekkumist. 11. Turutõrgete mõiste ja liigid, näited: Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid
palju ja saavad vastu midagi, mida neil pole. Ka jaotus, mille korral kuulub kõik ühele inimesele on Pareto efektiivne – kellegi heaolu ei ole võimalik parandada ilma, et ainsa omaniku heaolu väheneks. See jaotus ei ole ühiskonna seisukohalt soovitav. Pareto täiustus – selline muutus, mis parandab mõnede inimeste heaolu, ilma riivamata teiste inimeste heaolu. Pareto efektiivsuse komponendid: 1. Vahetuse efektiivsus 2. Tootmise efektiivsus 3. Tootekogumi efektiivsus Heaoluökonoomika – eelkõige normatiivne, uurib seost heaolu ja erinevate majanduse organiseerimise vormide vahel. 2 peamist kriteeriumit: 1. Efektiivsus (efficiency) 2. Õiglus (equity) A.Smithi „nähtamatu käsi (vaba turumajandus) – kui inimene maksimeerib enda kasumit, siis sellega ta aitab kaasa üldisele heaolule. Pakutakse nii palju, kui nõutakse. Nõudlus otsustab teenuste ja toodete pakkumise. Hind kujuneb selle järgi, kui palju on inimesed valmis maksma. Kui kulud on väiksemad kui
Mall Villemi materjalide põhjal 5. Põhimõisted: Pareto optimaalsus- kui ükskõik kelle olukorda ei saa paremaks teha ilma kellegi teise olukorda halvemaks tegemata. Tingimused: tootmise ja teenuse pakkumise ressursid peavad olema jaotatud selliselt, et nende ümberjaotamisel ei saa suurendada mingi kauba väljalase, ilma et väheneks mingi teise kauba väljalase; toodetav kaup peab vastama ühiskonna vajadustele; kaupade ja teenuste jaotus peab vastama tarbija eelistustele. Ökonoomika ja heaoluökonoomika- ökonoomika abil leitakse ressursside selline kasutus, mille juures ühiskonna piiramatud nõudmised kaupade ja teenuste järgi oleksid võimalikult hästi ja säästlikult rahuldatud. Heaoluökonoomika kasutab rahulolu hindamiseks mikroökonoomika tehnikaid, see läheneb hinnakujundusele laiemalt kui klassikaline majandusteooria ja selles vaadeldakse hinnakujundust kui ressursside jaotusmeetodit, mille puhul maksimeeritakse sotsiaalne heaolu.
muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende vara turuväärtusest; minimeerida sotsiaalset ebakindlust, näiteks laialdaste sotsiaalsete garantiide süsteemi kaudu; kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. 10. Riigi sekkumise vajadus turumajanduses Heaoluökonoomika tugineb Pareto-optimaalsuse printsiibile turulahendite hindamisel. Sellekohaselt täheldatakse reaalsel turul tõrkeid, peamisteks põhjusteks välismõjud ja avalikud hüvised. Lahendamaks esilekerkinud probleeme, nõuab heaoluökonoomika riigi sekkumist. 11. Turutõrgete mõiste ja liigid, näited Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele
· Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit. · 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 3. Eelarve- on kõikehõmav plaan, mis on väljendatud rahandusterminites, millega antakse
institutsionaalsel (tööaastatest, tulevikus ka kaupu: kus p kahju esinemise tõenäosus; Tööealiste inimeste ja pensioniealiste inimeste töötasust sõltuvas osasa) alusel. nö puhtad avalikud kaubad (riigikaitse, L - kindlustust ostva indiviidi eeldatav suhtearvu nimetatakse Heaoluökonoomika (welfare economics) on politsei, riigivalitsemine, seadusandlus jne) kahju; vanadussõltuvusmääraks. Selle suurus on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, positiivse kõrvalmõjuga kaubad (haridus, T kindlustusseltsi halduskulud ja määratud põhiliselt demograafiliste teguritega: kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum
kaasa täiendavaid kulusid välistamatus - Kui avalik kaup on toodetud ja keegi seda kaupa juba tarbib, siis ei ole võimalik takistada kellelgi teisel selle kauba tarbimist Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks (free rider problem) Miks valitsus sekkub majandusse: a) Turg ei tule endaga toime. b) Tulude ebaühtlane jaotus c) Ebaefektiivsed otsused tarbija poolt Heaoluökonoomika - normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud ning mis püüab anda soovitusi, mida tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulekud jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne. Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Heaoluökonoomika põhiteoreem: kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad
tasuta – ’jänesed’. 5 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline
efektiivset maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitikapooldajad: Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel omandada hariduse, leida parema töö saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud
Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas Efektiivsus ja õiglus Ühiskondliku programmi hindamisel tuleb sageli kaaluda selle tagajärgi majanduslikule efektiivsusele ja tulude jaotumisele Heaoluökonoomika keskseks eesmärgiks on pakkuda välja raamistik, milles saab teostada niisuguseid süstemaatilisi hinnanguid Heaoluökonoomika on majandusharu, mis tegeleb normatiivsete probleemidega Mõned väidavad, et ebavõrdsus on ühiskonnale keskseks probleemiks ning et ühiskond peaks ebavõrdsuse määra minimeerima, hoolimata selle tagajärgedest efektiivsusele. Teised väidavad, et keskseks küsimuseks on efektiivsus.
BI süsteemi eesmärk on toetada paremate juhtimisotsuste vastuvõtmist. bilansianalüüs 1.ettevõtte majandustegevuse tulemuste, maksevõimelisuse jms. kohta järelduste tegemine bilansi aktiva- ja passivapoole struktuuri, selle kirjete ja kirjerühmade omavahelise võrdlemise alusel. 2.raamatupidamiseteooria osa, mis käsitleb bilanssi, kui üldistavat teabeallikat ettevõtte seisundi kohta ja selle kasutamise võtteid. CBA (cost benefit analysis) - analüüsiteooria, mis heaoluökonoomika põhimõtetele toetudes järeldab: 1. Projekti rahalised tulud peavad ületama rahalisi tulusid; Kui majandusliku efektiivsuse põhimõtteid ei saa rakendada, jäävad üle variandid: 2. Pareto* optimaalsus ehk ühe isiku või grupi heaolu suureneb teiste arvelt; 3. Pareto ülimuslikkus kellegi heaolu ei halvene ja vähemalt ühel paraneb 4.Poliitika võib reguleerida heaolu inimeste vahel, mida nimetatakse Kaldor-Hicksi efektiivsuseks ehk Pareto ülimlikkuse standardiks.
muudele kesk ning kohalikku seadusandlikku, kohtu- ja täitevvõimu teostavatele institutsioonidele ka riigile või omavalitsustele kuuluvad mitmesugused fondid ja ettevõtted. Majandusliku tegevuse juhtimise ja kontrolli aspektist on olulisem täitevvõimu ja riigi- ning munitsipaalettevõtete tegevus. Samal ajal avaldab seadusandliku ja kohtuvõimu tegevus olulist mõju just seadusandlike raamide kujundamise ning seaduste täitmist kontrolliva tegevuse kaudu. Heaoluökonoomika (welfare economics) on majandusteooria haru, milles uuritakse majandustegevuse korraldamist saavutamaks suurimat hüvede hulka ning sotsiaalset õiglust. Üritatakse oma vahel ühendada majanduslikku efektiivsust ja sotsiaalset õiglust. Segamajandus on üldiselt vaba turumajandus, mida valitsus makroökonoomilise ebastabiilsuse vältimiseks ning turutõrgete tagajärgede leevendamiseks mõningal määral reguleerib. Definitsioon
Pakkujad (keskmised) (väikesed) Bilateraalne Piiratud Üks (suur) Monopol monopol monopol Vähe Piiratud Bilateraalne (keskmise Oligopol monopson oligopol d) Palju (väikesed Monopson Oligopson Polüpol ) 6. LOENG: 11.10.2010 ÜLDINE TASAKAAL Üldine tasakaaluteooria ja heaoluökonoomika Turuteoorias uuritakse tasakaalu kujunemise võimalusi kindla hüvise turul ning turukäitumise ja turustruktuuri mõju tasakaaluseisundile. Tekivad küsimused: · kas ühe turu tasakaalustatusest on võimalik tuletada teiste turgude tasakaalustatust, · kas tasakaaluseisund on kogu ühiskonna seisukohalt optimaalne ja üheselt määratud, · milliseid võimalusi on riigil tasakaaluseisundi kujunemist mõjutada,
29.Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Üldiselt on EL ühine eelarve (1% SKPst) võrreldes liikmesriikide eelarvetega (47% SKPst) väikese osatähtsusega. Eesti saab aga madalamalt arenenud liikmena otsetoetusi ja investeeringuid (3-4% SKPst). Samas kasvab SKP kasvuga võrdeliselt ka liikmemaks ja kehtivad ka erinevad trahvid (liitumis- ja liikmeksoleku tingimuste rikkumiste eest), mis teevad eelarvesuhte siiski kahepoolseks. 30.Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna vaadete olemus? Heaoluökonoomika koolkond läheneb avalikule sektorile ühiskonnaliikmete postulaatideks üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist ehk eesmärgiks on tagada stabiilne majanduskasv, tagada ressursside optimaalne rakendamine, korrigeerida sissetulekute ja vara jaotust jne. 31.Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus? Ühiskondliku valiku koolkond võtab lähtepunktiks indiviidi temale omaste omakasupüüdlike tegutsemismotiividega.
tohi haldusreformi peale sundida ja samas ei soovi omavalitsused enda arvu ise vähendada. 29. Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Eesti ja EL-i eelarvete üldine suhe on selline, et Eesti maksab EL-i ühtsesse eelarvesse liikmemaksu ja erinevate tingimuste rikkumiste eest ka vajadusel trahvi. Vastutasuks saab Eesti kui Euroopa keskmisest madalamalt arenenud riik EL-ilt toetusi ja investeerimisabi 3- 4% ulatuses SKP-st. 30. Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna olemus? Heaoluökonoomika uurib turutõrgete ohjeldamist, ressursside optimaalse jaotamise tagamist ja varade ümberjaotamist läbi optimaalse maksustamise, arvestamata sealjuures reaalses maailmas eksisteerivate omakasupüüdlike indiviidide ja nende gruppidega. 31. Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna olemus? Ühiskondliku valiku teooria üritab heaoluökonoomikat asendada, uurides poliitikas tegutsevate indiviidide ja huvigruppide reaalseid huvisid. 32
tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta 'jänesed'. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus selline
tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’jänesed’. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
Marginaalanalüüsi e. piirväärtusanalüüsi abil uuritakse, kui palju vaadeldava teguri üheühikulisel muutumisel muutub temaga seotud teine tegur. Tarbija eelistused formaliseeriti kasulikkuse ja nõudluse teooriaga. Kui rääkida neoklassikalistest kasvu mudelitest, siis esialgu puudusid seal tootmisfunktsioonides maa ja loodusvarad. Alles 1970ndatel aastatel hakati kasvumudelitesse sisestama ka loodusvarasid. Hakati tegelema efektiivse ja optimaalse loodusvarade kasutamise mudelitega. Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika (ingl. welfare economics) on küllaltki range, täpsusele püüdleva iseloomuga majandusteaduse suund. Otsitakse normatiivset raamistikku, mille põhjal saab öelda, et üks või teine tootmise kombinatsioon on parim (või parem kui teine). Heaoluökonoomikas uuritakse seda, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud, et saavutada suurimat hüve hulka ning sotsiaalset õiglust. Konkurentsiturgudel tekib hinnamehhanismi toimel selline ressursside jaotus, mille korral
Majandusprotsesside mikroökonoomiliselt üles ehitatud totaalanalüüs. Idee seisneb selles, et iga hüvise turul kujuneb välja nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikeounktis tasakaal kindla hinna korral. See hind aga mõjutab nõudluse ja pakkumise kujunemist teistelgi turgudel. Seega on üleüldine tasakaalulahend võimalik vaid juhul, kui kõigi hüviste turud on üheaegses tasakaalus. Tasakaalu käsitletakse bilansilises mõttes. Heaoluökonoomika annab normatiivse mõttemudeli, et hinnata, kuida ja kui palu tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane.selguvate seaduspärastuste alusel on võimalik välja töötada meetmeid majandusprotsesside suunamiseks ühiskonna seisukohalt soovitavasse suunda. Uuritakse hüviste ja ressursside Pareto-efektiivsete tasakaalujaotuste kujunemise võimalusi
Riigi rahandus(public finance) –on suunatud maksude ja riigi rahavoo juhtimisele. Avalik haldus(public administration) –riigi tegevuse korraldamine, selle institutsionaalne aspekt. Avaliku sektori ökonoomika(public economics) –kui aine uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majanduses osalejate ehk majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ehk ettevõtete ja valitsuse) vahelisi suhteid. Heaoluökonoomika(welfare economics) –on majandusteooria haru, mis uurib seda, kuidas majandustegevus peaks olema organiseeritud, et ühiskonnas oleks suurim kogus mitmesuguseid hüvesid(kaupu ja teenuseid), ning et need oleksid jaotatud võimalikult õiglaselt inimeste vahel. Püüab ühendada majanduslikku efektiivsust ja sotsiaalset õiglust. Segamajandus –tänapäeval eksisteeriv vaba turumajandus, mida valitsus teatud määral reguleerib majandusliku stabiilsuse saavutamiseks ja turutõrgete
annaabi.ee 
