Kui loobuda mingi arv q 1 siis tuleb selle asemel juurde võtta mitu ühikut q 2 kogukasulikkus on sama. Loobuda ühest kaubast, kuid selle asemel tarbida/võtta teist kaupa (3. Loeng 7). Samakasulikkuse joonel on erinevad kombinatsioonid, komplektid. Kuid kõik punktid, mis asuvad sellel joonel, nende kasulikkus on sama. Kasulikkuse muutus on piirkasulikkus. Kasulikkuselt samaväärsed, kuid hüviseid erinevas koguses sisaldavad tarbimiskomplektid moodus-tavad samakasulikkushulga (samakasulikkus-joone). Kahest teineteist osaliselt asendavast kahaneva piir-kasulikkusega hüvisest koosnevate komplektide samakasulikkusjooned on langevad ja nõgusad. Täielikest asenduskaupadest koosnevate komp-lektide korral on samakasulikkusjooned sirged ja kaaskaupadest koosnevate komplektide korral murdjooned. Asendusnorm / asenduspiirmäär MRS, see näitab, milles tuleb omavahel asendada kasulikkused. (3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus
Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu. 11.Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus nullpunktist? Samakasulikkuse kõver väljendab indiviidi poolt pakutava ressursi ja selle eest vastu saadavate hüviste kombinatsioone, mida indiviid hindab samaväärseks. Samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist väljendab indiviidi tarbimisel saadavat kasulikkust. Mida kaugemal nullpunktist asub samakasulikkuse kõver, seda suuremat kogukasulikkuse summat see esindab. 12.Miks on samakasulikkuse kõver nõgus
annaabi.ee 
