Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti lasterikastele peredele ja lastekodudele. Sõltuvusprobleemid(alkoholism, narkomaania) on Eestis väga kõrgel kohal sotsiaalprobleemide seas. Mulle tundub, et sellele probleemile mõeldakse palju, kuid tegutsetakse vähe. Minule on teada Eestis ainult üks võõrutusravi asutus, Wismari haigla. Kui vaadata selle haigla suurust väliselt ja mõelda numbritest(abivajaminevate ja elaniku arvu suhe), siis need ütlevad meile küllaltki suure protsendi(euroopas
a Kulude kasv: Pensionid 93,3 mln eurot Ravikindlustus 55 mln eurot Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot Kaitsekulud 20,7 mln eurot Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot Riigieelarvete osakaal SKPst, % Kulud 2012/2013 Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
2. madal sündivus (n. Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last) Kaasnähud: rahvastiku vananemine, halvustav suhtumine vanuritesse, maksukoormuse suurenemine tööealistele, vajadus uue sotsiaalabi süsteemi järele, väljasuremisoht, mõju majandusele ja finantsturgudele, probleemid tööjõuturul, üksikvanemate arvu kasv. Abinõud:, riiklik perepoliitika- vanemahüvitis e. emapalk, lastetoetused, mõtteviisi muutmine naistel, traditsioonilise peremudeli muutumine, majandusliku olukorra paranemine , nn. beebibuumid. Eestis Kuni 1989.a. rahvaarv kasvas umbes 10 000 inimese võrra aastas. Sisseränne ületas väljarände, sündimus suremuse. 1991.-1993 oli suur väljaränne(üle 30000) ning loomulik iive on muutunud negatiivseks.
sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Lubadused • Suurendada NATO kohalolekut Eestis; • Taastada piirivalve eraldiseisva teovõimelise organisatsioonina, sest riigi kaitse algab piirilt; • Tõsta miinimumpalk vähemalt 600, soovitavalt 700 euroni ja tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, kompenseerides puudujäägi eelarves tulumaksumäära tõusuga; • Toetada esmajärjekorras traditsioonilisi pereväärtusi; • Tõsta pere- ja lastetoetused inimväärsele tasemele. • Tagada üldhariduskoolide õpetajatele stabiilne ja arusaadav palgaskeem; • Tagada eesti keele oskus kõigile koolilõpetajaile ja tasuta eesti keele õpe kõigile soovijatele. • Toetada väikeettevõtlust ja arendada ühistulist tegevust; • Väärtustada kaitseväes teenimist VALIMISTULEMUSED Erakond HÄÄLI Protsendid Mandaadid Reformierakon 158885 27,7 30 (-3) d Keskerakond 142442 24,8 27(+1)
aktsioonideks. Ideoloogia põhipunktid : 1) Inimese olemus 2) Tõe olemus ja selle tunnetamise võimalikkus 3) Indiviidi ja grupi (ühiskonna) vahekord 4) Poliitilise võimu allikad ning piirid 5) Ühiskonna majanduse eesmärgid ja vahendid. Mina toetan liberaalset poliitilist ideoloogiat. Selle suuna esindajaks võib Eestis pidada Reformierakonda, mis on ühtlasi ka riigi üks vanimaid ja suurimaid erakondi. Mina valiksin Reformierakonna, et palgad ja lastetoetused suureneksid, pensioniiga ei tõstetaks ja maksud ei suureneks.
arstiabi. Liberaalid ei poolda seda näiteks üldse. Nende ideoloogia näeb ette küll väiksemaid makse, aga inimesed ise pead sõlmima tervisekindlustuslepingu, ning seal oletama, mis elus juhtuda võib ning mida see kindlustus katab. Juba selle põhimõtte tõttu ei saa ma aru, kuidas keegi saab sellist asja pooldada. Samuti mõtleb vasakpoolsete riik ka abivajajatele ehk jagavad sotsiaalhüvitisi kõigile. Inimesed saavad pensioni, on üsna pikaajalised lastetoetused ning töötud saavad töötu abiraha. Kuigi kahjuks need summad näiteks meie riigis pole väga suured, et võimaldaksid normaalselt inimesel ära elada. Samas võiks kaasa tuua inimese mugavdumise, sest kes ikka viitsib enam tööd teha, kui niisama olles saab ka ära elatud. Palju on ka töövõimetuid inimesi ja nendel polegi muid variante, kui riigi toetus. Sotsiaaldemokraadid pooldavad ka astmelist tulumaksu, mis tähendab seda, et
eeskujulik riik, kuid rahvasuu räägib hoopis teist juttu. Eestis on palju probleeme palkade suuruse ja toetustega. Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väike palk,mis inimeste arvates ei tasu ära, kuna toiduhinnad ja muud maksmist vajavad maksud on Eestis võrreldes palgaga väga kõrged.Samuti on ka probleeme toetuste maksmisega. Näiteks lastetoetus: Investeerida tuleks just noortesse,kuna nad ongi Eesti tulevik, kuid lastetoetused on naeruväärselt madalad, mida ei anna näiteks Soomega võrreldagi. Eestis on esimese lapse toetus 19,19 eurot ja Soomes on see 100 eurot, mis näitab, et Soomes on see ligikaudu 5 korda kõrgem. Seetõttu lähevad paljud inimesed eestist soome, kuna toetused on palju kõrgemad ja samuti ka tööle, et saada 3 korda kõrgemat palka sama töö eest. Mis juhtub siis 15 aasta pärast? Viieteist aasta pärast on Eesti rahvaarv kahanenud 600 000- e inimeseni.. Öeldakse, et ajalugu kordub
Kui selle arvel pääsevad inimesed töökohtade kaotusest ja riik kahjumist, siis on see vajalik. Klassikaline liberalism räägib, et heaolu loob iga indiviid ise. Ma nii ei arva, minu hinnangul saab luua igale indiviidile head võimalused kogu ühiskond ja süsteem üheskoos. Samal ajal kui algsed liberaalsed väärtused vaatavad viltu erinevatele toetustele, arvan mina, et on õige toetada neid, kes ise toime ei tule. Suuremad sotsiaal -ja lastetoetused võivad olla abiks paljudele, kes endaga ei suuda toime tulla. Võib-olla tänu nendele saab mõni laps või puudega inimene selle raha enda arengusse panustada ja lõppkokkuvõttes suudab toota riigile rohkem väärtust kui need väikesed abirahad, mis tol hetkel osutusid suureks abiks. Pean ka tähtsaks, et naistel kui ka meestel oleks võrdsed võimalused. Sootunnuste järgi kedagi paremaks, halvemaks või sobivamaks pidada ei ole õige. Minu arvates ei ole
Probleemi olemus: Vähenev sündivus ja suur noorte väljaränne nö parematele jahimaadele. Noored, kes lõpetavad meil koolid tahavad minna mujale riiki, kuna oma õpitud erialas ei ole tööd pakkuda või on töötasu liiga väike. Näiteks meie noored arstid, arstide nõudlus on suur aga kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused, näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse: Jätkusuutlik haridusesüsteem ja hariduse kvaliteet. Probleemi olemus:
Mina ei suitseta, siis ma ka aksiisi ei maksa ja hoian ka tervist, mis on veel olulisem. Ja kui ostagi see suitsupakk, siis vähemalt selle aktsiis läheb kultuuri arendamiseks. Paljud inimesed kurdavad, et näiteks juuksuris käia on väga kallis. Aga samas, kui mõelda juuksuri poole pealt, kui lõikus maksab sada krooni, siis sealt peab juuksur ära maksma käibemaksu, mis on 20%. Kõik maksud lähevad põhimõtteliselt meie endi tarbeks. Kõik tänavavalgustused, pargid, arstiabid, lastetoetused jne. Maksud on vajalikud riigi toimimiseks, sest ükski riik pole juba läbi ajaloo ilma nendeta hakkama saanud. Need on juba vajalikud meie endi kultuuri ja hariduse arendamiseks. Kui õigel ajal õppida ja omandada head haridust, mis lubab tulevikus ka väärt palgaga töökohta on võimalik kõigega hakkama saada ja maksud ei muutu ka vaenlasteks.
meeletud tornaadod, ning hävitavad metsatulekahjud, kus inimesed kaotavad mitte ainult oma kodusid ja kogu maiset vara , vaid ka elusid ja lähedasi nii, et tuleb hinnata seda rahu ja vaikust mida pakuvad Eesti rohelised metsad, ilus meri ja linnulaul. Vaadates ülemaailmset vaesust siis võib öelda ,et meil on väga vähe vaeseid ja kodutuid, ning õnneks on olemas ka kohad kuhu kodutud, kes on endale sellise elu valinud , saavad magama minna ja üks kord päevas tasuta süüa. Lastetoetused ja emapalk on samuti väga heal tasemele ja võrreldes teiste riikidega hästi toetatud, enamus riikides ei olegi sellist asja nagu emapalk ning paljudes riikides puudub isegi pensionisüsteem ja millistes riikides on tasuta transport, see käib küll nüüd ainult Tallinna kohta, kuid siiski, me saame nautida paljusid hüvesid ja isegi minu Soomes töötavad sõbrad on juba öelnud, et Eestis on võrreldes Soomega palju mõnusam , jah seal on palgad paremad, aga seal ei ole ka nii suuri
kuriteod rahvast, kuritegevus, prostid Keskkonnaprobleemid Õhusaaste, prügi Kanalisatsioon, veepuudus, probleemid õhusaaste, prügi 7) Meetmed sündimuse suurendamiseks arenenud riikides ja meetmed sündimuse vähendamiseks arengumaades Sündimuse suurendamine: · Emapalk · Lastetoetused Sündimuse vähendamine: · 1 laps võib peres olla (Hiina) · 8) Rahvastikuga seotud probleemid arenenud riikides ja arengumaades Arenenud riikides: · Vananemine · Väike sündimus · Loomulik iive madal · Keskmine eluiga väike Arengumaades: · Ülelinnastumine · Sünnib palju · Marginaalne rahvastik
Siis tuleks kindlasti juurde ehitada lasteaedu ja koole. · Hakati tegelema pere planeerimisega. Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Ravimite hea kättesaadavus ja soodsamad hinnad. · Rajada hooldekodusi ja kohti kus nad saaksid midagi tervisliku koos teha. · Rohkem haiglakohti vanuritele. · Hakati andma vanuritele toetusi ja maksti pensioni. · Vanurite elu on tehtud mugavaks. · Hea meditsiin. Laste suremuse vähendamine · Anti uuremad lastetoetused, nii saad sa oma lapsele parema elukoha hankida, et mitte põdeda külmas korteris või laua peal oleks tühjus, siis veel tehti laste arstid tasuta ja arstide tase tõusis, et välja uurida milles asi, keelati rohkemates kohtades ja rangemalt suitsetamine ja joomine. Noorte haridustaseme tõstmine · Anti suuremad võimaluse saada haridust tasuta ja mitmekülgselt, oli suur risk töötuks jäämiseks, sest vajati ainult kõrgema haridusega inimesi ja ainult
madalaima sündimusega riike. A. Toots. Ühiskonnaõpetus 9. klassile, 2007, lk 14 1. Too välja madala sündimuse kolm põhjust Eestis. Majanduslik ebakindlus (soovivad olla rahaliselt stabiilsed enne lapse sündi) Abort Esimese lapse sünni edasilükkamine 2. Mis lisaks madalale sündimusele põhjustab rahvaarvu vähenemist Eestis? Nimeta kolm põhjust. Väljaränne, väike sisseränne Kõrge suremus Lühike eluiga 3. Too kolm näidet, kuidas Eesti riik toetab perekonda laste kasvatamisel. Lastetoetused Tasuta haridus Vanemapalk, emapuhkus 4.Miks on riigil poliitika teostamisel vaja teada rahvastiku vanuselist koosseisu? Põhjenda kolme näitega. Siis riik teab milliseid muudatusi on vaja teha. Kui sündide arv on suur, peab riik planeerima lasteaedu ning koole. Kui on palju tööealisi inimesi, peab olema piisavalt töökohti Kui on palju vanureid, pead riik arvestama, et pensionite maksmiseks jätkuks raha Nimeta lisaks vanusele veel üks tunnus, mille alusel on võimalik Eesti rahvastikku
Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta, siis maksude laekudes võib selguda, et eelarvesse oli planeeritud laekumisi rohkem, kui reaalselt neid on, koostab riik lisaeelarve, et viia laekumised ja väljaminekud tasakaalu. Seda on vaja selleks, et aasta lõpus oleks võimalik samuti väljamakseid sooritada. Vastasel juhul oleks aasta lõpus valus avastus, et raha on otsas, ning näiteks inimesed jääks palgata, lastetoetused ja pensionid väljamaksmata. Oma eelarve võiks teha ka iga õpilane, et vanemate taskurahast jaguks koguks kuuks, ning ei peaks olema osa kuust ilma rahata või vanematelt kogu aeg juurde painama.
aastal, kui esines ka ohtralt sisserännet, kuid siiski jäi Eesti miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus? Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100 ning kolmanda lapse toetus 141, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19 ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada.
Iga inimene peaks saama ise otsustada, kellega ta soovib koos olla. Kui valitsus ei luba ühe leibkonnana elada sama soo esinejatel, siis ehk peaksime keelustama ka sellised peremudelid, kus üle 25 aastane inimene elab oma vanemate juures ja kas pole mitte vale, kui keegi otsustab üleüldse täiesti omaette elama asuda? Kipub jääma mulje, et meie vabameelne arenenud ühiskond nõuab meest, naist, 3 last ja toimetulemist miinimumpalga piires, sest lastetoetused peaksid kuluma ainult laste hüvanguks. Miks peaks olema hea elada niisuguses heal järjel olevas Eesti riigis, kui igale ühele kirjutatakse ette kellega ja kuidas nad elama peaksid? Mis mõtet on teha kampaaniaid, suuri projekte, mis tooksid Eesti noored välisriikdiest koju, kui valitsus on oma suhtumise ja otsustega veel umbes eelmise sajandi keskpaigas, kus kõik peale „tavalise“ oli vale?
Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11) Valitsemise jätkusuutlikkus: võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12) *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. *Rahvastiku kvaliteedi näitajad-
Ülejäänud ühisvara suhtes kohaldatakse tavapäraseid ühisvaraga seonduvaid sätteid. Kui abikaasad ei jõua ühisvara jaotamise osas kokkuleppele, otsustab selle üle kohtunik. Kui vastupidist ei ole võimalik tõendada, käsitatakse vallasvara osana ühisvarast (tsiviilseadustiku paragrahv 195). Seoses laste vajaduste ja nende hooldusõigusega võib kohtunik määrata ühe abikaasa kasutusvaldusesse osa teisele abikaasale kuuluvast varast (tsiviilseadustiku paragrahv 194). Pere- ja lastetoetused Riiklikke peretoetusi makstakse: · Eesti alalisele elanikule · välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Riiklike peretoetuste hulka kuuluvad · sünnitoetus · lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus · ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus · eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus · seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus · elluastumistoetus
Projekti „Talendid koju“ mõte oli liigutav ja heasüdamlik, aga paraku ei tule Eesti noored tagasi, kui elu- ja töötingimused paremaks pole muutunud. Usun, et need 27 inimest, kes tagasi tulid, on tõelised Eesti patrioodid ning nad oleksid varem või hiljem kodumaale naasnud, kuid ülejäänud eestlased ei pruugigi tagasi tulla. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et langeb ka meie riigi iive. Eestlased otsustavad rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks on Soome, sest sinna toimub peamine ränne küll palkade ja lastetoetus tõttu. Soome kolimise juures on ka üks positiivne näitaja, eestlased on truud oma juurtele ning üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eesti elanikkonda jääb vähemaks, aga keeleoskajaid on eri maailmanurkades ikka. Märkimisväärne elanikkonna kadu on naiste arvelt, kes on jõudnud sünnitusikka või kellel on juba lapsed. Naised rändavad Eestist välja, abielluvad
valitsemistegevuses. Riik korraldab haridust, tervishoidu, tururegulatsiooni, makse. Tunnused: 1. ressursside ülekandmine 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. 5. Heaoluühiskonna mudelid: 1. Sotsiaaldemokraatlik- solidaarsus.Riik on peamine heaolu pakkuja. Kõrged maksud. Jõukamatel inimestel kõrgemad maksud. Aluspõhimõtteks on universalism 2. Konservatism- vanim heaolumudel. Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2
See on loomulik, igalt gümnaasiumilõpetajalt oodatakse edasi õppima minekut. Ka mina olen kindel, et soovin minna ülikooli ja omandada soovitud haridus. Oleneb muidugi erialast, kuid enamasti võtab õppimine väga kaua aega. Laste saamiseks tänapäeval paljudel inimestel enam aega ei jää. Tihti jäädakse ootama hetke, mil pere oleks rahaliselt kindlustaud. Paljudel ülikoolidel on mitmesugused tasuta õppimisvõimalused, stipendiumid ning toetusrahad, kuid lastetoetused ja palgad, et lastele vajalikku elukeskkonda luua, on jätkuvalt väga madalad. Viimasel ajal on olnud meedias väga palju juttu kooseluseadusest. Kuigi mind see väga ei puuduta, olen ma rahul, et see lõpuks vastu võeti ning ma ei saa aru miks selleks üldse Riigikogus mitut lugemist vaja oli. Ma ei mõista miks nii paljud inimesed selle vastu on. Minu arvates on see igaühe enda asi kellega ta koos on, südant ei saa ju sundida. Tegelikult ei peaks see üldse meid väga huvitama
Pidevalt olla jälgimise all ja samal ajal kasvatada lapsi efektiivselt on keeruline, kuna hea kasvatus nõuab vahel ka ranget olekut. Tihti mõistetakse vanemaid hukka ka vanuse pärast. Üha enam saadakse lapsi ühiskonna arust kas liialt noorelt või hoopis vanalt ning astudes üle nende nii-öelda normide, vaatavad nii mõnedki inimesed värskete vanemate peale viltu. Minu arvates ei ole vanemate väärtustamine riigi tasandil piisav. Seda tõestavad ka pere – ning lastetoetused, mis on lausa naeruväärselt väikesed. Kuidas saab öelda, et riik väärtustab lapsevanemaid, nende tööd või laste kasvatamist, kui emapalk kestab vaid seni, kuni laps on umbes pooleteiseaastane? Kas tõesti tahetakse, et meie väikesed lapsed, meie tuleviku rahvas, kasvab lasteaias ilma oma vanemate hooleta? Kas tahame, et neil ei oleks lapsepõlve? – olgem ausad, me ei taha. Me ei taha panna oma lapsi lasteaeda nii varakult,
tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. * Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon. Mitmesuguste tunnuste järgi võib ühiskonna jagada kitidesse Majandusresursside järgi jaguneb ühiskond klassidesse elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu järgi eliidiks ja massiks. Igal kihil on oma positsioon, see seob ja korrastab ühiskonda 14
ERR Uudised. 12.03.2009 [http://uudised.err.ee/index.php?06157650] Strenze, T. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 23.10.2012. Loenguslaidid: slaid 10. Võrk, A., Kaarna, R., Nurmela, K., Osila, L., Leetmaa, R. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Tallinn. 2010. [http://www.eakl.ee/failid/f76e010434c9ca86babde58701c31d49.pdf] Väli, M. Lastetoetused Euroopa riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal… Nr 10. 16.06.2011. [https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:AgRgurHFzj0J:www.riigikogu.ee/doc.php %3F89848+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiYCvE- XxGmt2b8MkV3ahZ2dpXuNTr-EEH7a7Xw6vIgEPc1p224OKu0- F5XeYoUh1ETJnHqQQFl8gncahTwVBnMChC1MMiMvjS3oqn9oRYic5KZJKbyOaJvIPAitl R0aW29YCn7&sig=AHIEtbQm2vrDP_EiyypNO9AFn_A4oG7rSA] Teidla-Kunitsõn, G
Järgmise riigi majandusliku rollina nimetaksin ära sissetulekute võrdsuse tagamise funktsiooni. Riigi ülesanne on kaitsta minimaalse sissetulekuga ühiskonnaliikmeid. Piltlikult öeldse on valitsus endale võtnud nn ,,Robin Hoodi" rolli. Majanduslikult vähe kindlustatud on need, kelle panus riigi tootmistegevusse on väike ja riik püüab neid aidata kas maksusüsteemi või toetuste kaudu. Eestis kehtivad väga mitmed toetused, näiteks töötu abirahad, lastetoetused, toimetuleku toetused jne. Inimeste abistamiseks loodud programmid jaotatakse kahte rühma. Esiteks on toetused sissetuleku suurendamiseks, näiteks sotsiaaltoetused, pensionid, ning teiseks on programmid, mis aitavad kaotada vaesust ja majanduslikku ebavõrdsust, näiteks ümberõppeprogrammid. Väga oluline on aga, mis kriteeriumite põhjal toimub sissetulekute jaotus. Mina arvan, et turumehhanismi toetajate vaade jaotada tulud
vastava eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. (Sisekaitseakadeemia koduleht) 2. Võrdle viimase viie aasta riigieelarve tulude-kulude struktuuri? Viimase viie aastaga on riigieelarve kulud ja tulud tõusnud. Aastal 2013 olid plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ning tulud 7,5 miljardit eurot. Rohkem üritati võrreldes eelnevate aastatega raha panustada sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. 2014.aastaks oli planeeritav tulu tõusnud 8 miljardini, ka kulud olid tõusnud üle 300 miljoni ehk 8,06 miljardini. Järgneval aastal oli tõus veelgi suurem ning tulud olid planeeritud juba 8,5 miljardini, sama kõrgele kasvavad Riigikogu esitatud eelnõu järgi ka kulud. 2017. aasta eesmärgiks on tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada
Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid tootmist. indiviididele riskide vastu kaitset pakkuva kus, xt - pension, mida indiviid perioodil t arvestades on enamuses Euroopa riikides AVALIKU SEKTORI OSA vahendina saab; kasutusel nn segasüsteem: lastetoetused, SOTSIAALKINDLUSTUSES. kindlustusstatistilise mehhanismina , mida bt - sotsiaalmaksumäär; töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor. wt - keskmine sissetulek 1 töötaja kohta
väheneb ettevõtlike inimeste osakaal 3)lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid 4)kaotatakse haridusinvesteeringuid 18.Suuremad riigid: 1. Hiina 1,3 mld. 2. India 1,1 mld. 3. USA 290 mln. 4. Indoneesia 235 mln. 5. Brasiilia 182 mln. 6. Venemaa 145 mln. 7. Bangladesh 138 mln. 8. Jaapan 127 mln. 9. Filipiinid 85 mln. 10. Saksamaa 82 mln. 19.Rahvastikupoliitika- riigi siseteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise kooseisu ja paiknemise mõjutamisel. Eesti(lastetoetused, tasustatud lapsepuhkused, täiendavad toetused, koolitoetus). Rumeenia(abordid olid peaaegu lubamatud, rasedusvastaste vahendite sissevedu keelati, lahutuse saamine võimatu, illegaalse abordi eest ränk karistus) Hiina(ühelapsepoliitika, toetused 1 lapselistele peredele, sundsteriliseermine, valikabordid, rohkem poisslapsi). 20. Maailmalinnad-Tokyo, Mumbai, New York, Mexico, Sao Paulo, Rio de Janeiro, Osaka, Pariis, Calcutta jne (õ. lk. 55) 21
maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a. Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel
majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas. Kas need on ajutiselt või alaliselt Eestist lahkunud inimesed, me tegelikult ei tea. Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemateta kasvavaid lapsi. Tänaseks pole vist pea ühtegi Eesti peret, kelle enda liikmed, sõbrad, tuttavad või naabrid poleks nn töörändurid. Tihti on väljarände põhjus rajada pere soodsamas keskkonnas, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, valdavalt küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100€ ning kolmanda lapse toetus 141€, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 2
Ühitarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada Hulk oluline Mererand, valgusfoor, TV jne Eelarve - numbriliselt väljendatav rahaline plaan, tulude ja kulude suhte väljendamiseks. Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub Kulud väljaminekute arvestus Riigieelarve riiklik tulude ja kulude plaan. Selle koostab rahandusministeerium. Vastu võtab riigikogu. Valitsuse kulutused · Toetused lastetoetused, toimetulekutoetused, töötuabiraha · Toetused kohalikele omavalitsustele · riigikaitse ( Kogu aastasest SKPst 1%) · riigitöötajate palgad · intressid riigivõlgadest Valitsuse tulud · Maksud e fiskaaltulud · rahahoiustus e finantstulu · varade müük/kinnisvara tulu
hoolitsema ja teda üleval pidama. · Lapsendada saab: orbu; last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks; last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või surnud; last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks. · Lapsendamine on lubatud juhul, kui on alust arvata, et Too näiteid riigi rahalise abi kohta lastega peredela: pere- ja lastetoetused, vanemahüvitis jt. · Riiklike peretoetuste hulka kuuluvad: · sünnitoetus · lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus · ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus · eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus
perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses Valitsuse põhilised kulud võib jagada nelja suurde rühma: ● tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele; ● riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.); ● subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.); ● riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa). Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ja rahalise stabiilsuse tagamisega. Inflatsioon on hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid
Siseränne Välisränne Rännet võib kvalifitseerida mitmel alusel: Põhjused vabatahtlik (abiellumine, parem kliima, õppimine) sundmigratsioon (sõjad, küüditamine, orjad kolooniates, looduskatastroofid) Rände tõuke- ja tõmbepõhjused: Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale: 6. Rahvastikupoliitika Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused sündimuse vähendamine erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid 7. Linnastumine e. urbaniseerumine Inimeste koondumine linnadesse, linliku elulaadi levik. Võib jagada mitmeks etapiks: I etapp algas industraliseerumisega tekkis rida uusi linnu. Lõpuks elas linnades ~40% rahvastikust II etapp algas üleminekul infoajastule, olemasolevad linnad kasvavad, tekib palju linnastuid. Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust
Sest, hea kuulaja, järgmise viie, maksimaalselt seitsme aasta jooksul muutub me olukord oluliselt. Kuigi me ei saa ennustada kõike, mis võib nende aastate jooksul juhtuda, teame mõndagi juba nüüd. Teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018ndal aastal kolme inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks. Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik: koolid, pensionid, lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus. Mõelgem ka sellele, et kui saame rikkamaks aga just seda me ju soovime siis tähendab see üha kasvavat panust ja vastutust. Kui Eesti suhteline jõukus majandusarengu jätkudes kasvab, tähendab see, et järgmisel, 2020ndal aastal algaval finantsperioodil ei pruugi me enam saada kaugeltki nii kopsakat toetust, kui kaks nädalat tagasi kauples meile välja valitsus.
majandusliku arengutaseme näitaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel
töötamise toetamise teenus; toetatud elamise teenus; kogukonnas elamise teenus proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; lapsehoiuteenus; koduteenused; eluasemeteenused; hooldamine perekonnas; asenduskoduteenus; hooldamine hoolekandeasutuses ; toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. · Sotsiaaltoetused: ajutise töövõimetuse hüvitised, elatisabi, kuriteoohvridele kahju korvamine, pere- ja lastetoetused, sotsiaaltoetused puudega inimesele, sünnitoetus, toetus represseritutele, toetused töötutele, toimetuletoetus, vanemhüvitis. Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad pakuvad vägivalda kogenud naistele (vajadusel koos lastega) turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohtu, vajadusel ajutist elupaika, psühholoogilist nõustamist ja kriisiabi, abi ametiasutustega suhtlemisel (nt politsei,
otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus otseselt seotud inimõiguste ja lapse õigustega.(Lasteombutsman 2011). Lastega peredel on suurem risk sattuda vaesusesse, kuigi selle probleemi leevendamiseks on riigi poolt ette nähtud lastetoetused. Sageli neid toetuseid ei kasutata laste heaolu parandamiseks. 10 Joonis 3. 0-17-aastaste vaesus, 2007–2011 (Statistikaameti koostatud ) Joonisel on välja toodud laste vaesuse määr, uuringu tulemused on hirmutavad. Eestis elab pea viiendik lastest suhtelises vaesuses. Vaesest perekonnast pärit lastel ei ole tavaliselt võimalust omada head haridust, ega tulla välja vaesuslõksust.
(eelkõige üldkasutatavad teenuseid). Turumajanduse peamine probleem on tulude ebavõrdne jaotumine, millega kaasneb elanikkonna kihistumine. Ka Pareto kriteeriumid ei lahenda seda probleemi. Sissetulekute ümberjaotamine võib kellelegi olla positiivne, teistele jälle negatiivne. Maksud ja toetused on üks näide, kuidas riik sekkub. Toetuseid on kahte liiki: • Rahalised hüvitised – lastetoetused, pensionid • Mitterahalised soodustused – kaubad ja teenused, mida pakutakse tasuta või osalise tasu eest. Nt. haridus, arstiabi. Maksude liigid: • Otsesed maksud, mis makstakse otse riigile. Nt. füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks. Kaudsed maksud, mida makstakse tarbides kaupu ja teenuseid. Nt. käibemaks, aktsiismaks. Vaesus – elamine allpool taset, kus on võimalik rahuldada elementaarseid isiksuse arenguks olulisi vajadusi.
vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus. Heaoluriik – pärit UK-st, vastand warfare state (Saksamaa). Kõige ulatuslikum mõju tekkis pärast laevakindlustuse väljapakkumist – annab turul väärtust juurde. Rahalised väljamaksed riigilt: 1)sotsiaalkindlustuse põhimõttel: väljamakseid tehakse neile, kes on teinud sissemakseid. Nt töötuskindlustus. 2)sissemaksega mitte seotud: universaalsed- nt lastetoetused. Sostsiaalhoolekande toetused- nt toimetulekutoetused. Heaoluriigi eesmärgid: 1) Elamisstandardite toetamine: vaesuse leevendamine, kindlustus (et vältida suurt ja ootamatut langust elatustasemes nt töötuskindlustus, mis sõltub sissemaksetest), tarbimise ühtlustamise võimaldamine. 2) Ebavõrdsuse vähendamine: vertikaalne õiglus (ümberjaotus), horisontaalne õiglus (kohelda võrdseid võrdselt).
Valitusprogrammi rahaline väljendus Planeeritud tulud ja kulutused Määrab avalike hüvite pakkumise · Eelarve koostamise printiibid Eestis Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve Suhteliselt madalad maksud Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vahalik EA ülejääk (min 2% SKP-st) Avaliku sektori tulud ja kulud Kulud: · Tarbimiskulutused (G) · Investeeringud (Ig) · Tulusiirded (TR) (pensionitoetused, lastetoetused) · Võlaintress (rDg) (r reaalintress, D debt, g government) Tulud: · Maksutulud (To, Tk) · Riigiettevõtete kasumid · Riigivara võõrandamine · Laenud* (toetused EL-ist) (viimases hädas kasutatav, sellele ei saa arengut üles ehitada) Eelarvedefitsiit EAD = kulud - tulud 4,8 = 92,7 87,9 (Eesti EA 2011, mld. EEK) Eesti eelarve praegu on umbes 8 miljardit eurot. Riigieelarve kulude osakaal 2014 · Sotsiaalne kaise 33% · Üldised kulutused 17% · Tervishoid 13%
Kõik on väärad, v.a tema enda ajaloolise kontseptsioon. Üldiselt: Mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga: .. omandatud oma töö ja võimete rakendamisega (enne kellelegi ei kuulunud) .. saadud üleandmise kaudu (kingitus) .. saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. (ebaõigluse olukorra parandamine) Vastuväited: .. õiguste päritolu ja loomust jätab Nozick seletamata. .. Nozick välistab mõned kaasaegse ühiskonna olulised süsteemid (lastetoetused, pensionid, haridus, tervishoid jms on ebaõiglased, see on raha, mis kuulub teistele inimestele) .. mis saab siis, kui algne omandamine olnud ebaõiglane? 7. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni. Kesksemad ideed: .. universaalsete ideede kriitika universaalsed õigusprintsiibid on müüt. Õiglus pole abstraktsete normide kogum. .. partikulaarsus õiglus on seotud kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega. .
15/30 ja Leedu 5/30; protsess võtab väga kaua aega, min 6 kuud, võib võtta kuni aasta aega; liikmesriigid vastutavad võõrtöötajate eest; kõik peab olema dokumenteeritud; avaldust on mõtet varem esitada, kui kuskil riigis on juba pensioni iga saabunud ja on õigus mingit osa pensionist saada. ERIOSA Sotsiaalkindlustuse teostajad - Sotsiaalkindlustusamet, www.ensib.ee kõige olulisem asutus; perehüvitised, lastetoetused, pension ja selle erinevad liigid nt eripension, puuetega seotud toetuste temaatika, väiksemad toetused nt olümpia võitja toetus, ohvriabi, lastekaitse ja laste heaolu temaatika; - Eesti haigekassa, www.haigekassa.ee otseses mõttes on kassa, kogub ravikindl. raha ja jagab selle laiali erinevate raviasutuste vahel, ei osuta teenust, tagab ravi teenuste finantseerimise ja maksab ka sularahas toetusi,
saadud tulu meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse d. saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa SKP arvutamisel kulutuste meetodil loetakse valitsuse ostude hulka: a. Väljamakstud lastetoetused b. Kõik valitsuse kulutused c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil 1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: a. jaehinna-, turhinna- ja kokkuleppehinnaindeksit b. tarbijahinna-, ostjahinnaindeksit ja SKP deformaatorit c. tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit d. universaalset makroökonoomilist indeksit Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? a
toimub reeglina maksutulude arvel. Institutsionaalse sotsiaalpoliitika- - korral sõltub toetuste suurus tehtud maksete suurusest. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on tagada võrdne heaolu kasv kõigile liidu elanikele. (Eesti ja Euroopa Liit infomaterjal nr. 19 2001.mai.) Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid arvestades on enamuses Euroopa riikides kasutusel segasüsteem: lastetoetused, töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja invaliidsuspensionid, samuti arstiabi on universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad vastavalt kas laste arvust või töövõime kaotuse – invaliidsuse astmest, mitte perekonna sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Toimetulekutoetused on marginaalse iseloomuga (sõltuvad sissetulekust). 10
9. Majanduslik küpsus on materiaalne (rahaline) valmisolek. Lapsega kaasneb palju rahalisi lisaväljaminekuid ja noortel lapsevanematel peaks olema loodud vähemalt minimaalsed võimalused lapse kasvatamiseks (oma tuba, töökoht jne.) 10. Juriidiliselt küpseks loetakse inimene, kui ta teab oma õigusi ja kohustusi ning suudab nende eest seista. On palju erinevaid seadusi ja õigusi lapse kasvatamisel ( lapsepuhkuse rahad, lastetoetused, sünnitoetused, elatusraha maksmise kord, isaduse tuvastamise õigus, rasedale kergendavate töötingimuste nõudmise õigus jne. ). Naine peab arvestama ka seda, et võibolla tuleb tal laps üksi üles kasvatada ! Munarakk ja ovulatsioon Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. · Ligikaudu 0,1 0,2 mm.
Eestis on riigieelarve Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, kus määratakse kindlaks valitsuse järgmise aasta planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad. Valitsuse kulud võib jagada nelja suurde rühma: 15 1) tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele 2) riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.) 3) subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) 4) riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa) Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest. Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal. Allikas: Rahandusministeerium riigieelarve
Edasi sõltub heaolu juba sellest kuidas ta suudab kasutada ühiskonna poolt pakutavaid võimalusi. Majanduses pooldatakse segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib ka kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Levinud on astmeline tulumaks, selle põhieesmärgiks on vältida suuri toimetulekuerisusi rikaste ja vaeste vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma rohkem, aga nad saavad sealt ka osa tagasi, nt lastetoetused vms. Riigi raha läheb üldiselt omavalitsustele, hariduse ja sotsiaalvaldkondade edendamiseks. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ja tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Ka imigrandid peavad saama tasuta meditsiini ja hariduse teenuseid. ja saama sotsiaaltoetusi. Ka skandinaaviamaades kärbitakse sotsiaalkulutusi ja karmistatakse riigi imigratsioonipoliitikat. Moodne vasak- ja parempoolsus lähenevad üksteisele, laenavad
VV ja haldus Täitevvõim valitsus ja haldus Valitsus juhtimine Korrahaldus avaliku korra tagamine, seda ähvardavate ohtude tõrjumine, rikkumiste kõrvaldamine. ühepoolne üksikisiku õiguste sekkumine sunni rakendamise võimalus - riivehaldus Soodustav haldus tuleneb sotsiaalriigi põhimõttest. Hüvehaldus Avalikud teenused üldsuse jaoks vajalikud rajatised (teed, tänavad, koolid, lasteaiad) Sotsiaalne kindlustatus pensionid, lastetoetused, töötu abiraha jt) Soodustused ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põllumajandustoetused) Maksuhaldus riiklikud ja kohalikud maksud, riigilõivud. Riivehaldus Halduse personal ja töövahendid Õiguslikud vormid erinevad: Ametniku ametisse nimetamine - avalik-õiguslik Töövahendid eraõiguslik Haldus võib tegutseda nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse alusel. Eraõiguslik haldustegevus Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine
annaabi.ee 
