võiks olla lihtsalt konstateering, et helitud allomorfid esinevad sõna absoluutses lõpus, teistes kombinatsioonides aga esinevad helilised allomorfid. Morfeemide liigid Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina. Selle kohta kasutatakse ka terminit afiks. (Juured ja) tüved mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub; juurmorfeem tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Leksikaalne morfeem Grammatilised morfeem Afiks liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en)
Allomorfide häälikuvarieerumist nimetatakse morfofonoloogiliseks varieerumiseks. Morfoloogia põhimõisted Morfofonoloogia uurib tüvevaheldusi: seda, kuidas sõna tüvi eri sõnavormides varieerub. Morfoloogia põhimõisted Vaba morfeem on morfeem, mis võib esineda omaette sõnana, ilma et sellega peaks kohustuslikult liituma teisi morfoloogilisi elemente. Vabad morfeemid jagunevad omakorda sõnaliikideks. Morfoloogia põhimõisted Seotud morfeem e afiks on morfeem, mis esineb alati osana sõnast. Seotud morfeemid jagunevad omakorda grammatilisteks tunnusteks (kiirele) ning tuletusliideteks (nt kiiresti). Morfoloogia põhimõisted Kliitik on seotud morfeem, mis liidetakse juba muudetud sõnavormile või lausa tervikfraasile. Kas Mallegi kirjutas? Kas Malle kirjutaski? Malle kirjutas täna kolm kirjagi. Afiksite liigid Sufiks on tüvele järgnev afiks. leijona-lle 'lõvile' (soome keel)
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga. Ning mõnikord on seotud tüvi unikaaltüvi, nt kibu-, lau-. o Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi (mees, mehe) või eelneb muutemorfeemile (mees+t). o Muutumatutes sõnades on tüvi ja sõna samad (juba, eile). Tuletusliide ehk afiks on seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. [Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust.] Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1. Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3
sarnaselt. Vaba morfeem – võib esineda iseseisva sõnavormina ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem – esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina Afiks – seotud morfeem, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad sõnavormile. Juurmorfeem – tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Tüvi – sõnaosa, millega afiks liitub vms Prefiks – tüve ees asuv afiks Sufiks – tüvejärgne Infiks – tüve sees paiknev (ka transfiks) Tsirkumfiks – prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Morfeemide liitmine e afikseerimine Modifitseerumine – liitmisega koos toimuv osaline fusioon Reduplikatsioon – tüve täielik kordamine või osaline kordumine Prosoodiline transformatsioon – rõhu või sõna intonatsiooni abil Superfiks – morfoloogiline suprasegmentaalne vahend Lühendamine – liitumise vastand
Glossimine morfoloogilise info lisamine morfeemidele. Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf morfeemi variandid, ühele tähendusele vastavad erinevad morfeemid. Vaba morfeem morfeem, mis saab esineda üksi. Näiteks sõnad Seotud morfeem morfeem, mis saab esineda vaid koos vabade morfeemidega. Neil on enamasti grammatiline tähendus. Afiks seotud morfeemid, mis jaguneb esinemiskoha alusel sufiksiks, prefiksiks, infiksiks ja tsirkumfiksiks. Prefiks afiks, mis esineb tüve ees. Infiks afiks, mis esineb tüve sees. Sufiks afiks, mis esineb tüve järel. Tsirkumfiks afiksid, mis esinevad tüve ümber ehk siis koosneb sufiksist ja prefiksist. Preskriptiivne grammatika normid on ettekirjutatud, st et õige viis keele kasutamiseks on ette antud. Deskrpitiivne grammatika kirjeldab ja seletab, kuidas grammatika funktsioneerib. Morfosüntaks keeleteaduse osa, mis uurib nii morfoloogilisi kui süntaktilisi nähtusi.
eraldab seda käändesüsteemis Keeleteadustes räägitakse elususe hierarhiatest, kus ühes otsas inimene, teises elutu, markeeritakse substantiitvidest (erand navajo k - verbid) Eesti keeles - tema, ta ; see (teine oluline faktor tundub olevat konkreetsus, tajutavus) kas eesti kunst on üldse seda väärt, et teda demonsteeritakse. mul on iseseisev töö tehtud. kohvril on nurgas seistud. Substantiiviklass kasutatakse mõnes keeles nimisõnade kategoriseerimiseks seda võib markeerida liituv afiks / kliitik või sõna / ühilduv afiks verbil -korralikult substantiiviklasside süsteemil on üheks keeles järgmised omadused 1.kõige rohkem 20 klassi Yidiny k / kõige vähem 2 klassi (sugu), mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid 2.tavaliselt ei saa üks substsantiiv kuuluda mitmesse klassi 3. Sugu on levinud subtsantiiviklassina indoeuroopa keeltes. Jagatakse - kus mees / naissugu on põhjendatud ja teised, kus sugude jagunemine ei ole põhjendatud
Juurtüvelised sõnad on: kivi, kuu, vesi, paber, taevas. · Enamasti on tüvi siiski kahe või rohkema morfeemi järjend. · Asjade, olendite, omaduste ja arvu märkimiseks on eesti keeles harilikult vabad tüved:raamat, poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli-
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
Morfeem, mis üldiselt on vaba, võib mõnikord esineda liitsõnades, milles ta ei ole vaba (everyone). Niisiis on morfeemi vabadus tegelikult potentsiaalne võime esineda mõnikord iseseisvana. *Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina (eba-). Seotud morfeemi sisaldavad sõnavormid on seega alati mitmemorfeemilised. Seotud morfeemide kohta kasutatakse ka terminit afiks, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad tavaliselt sõnavormile. Tüve minimaalset põhiosa, mis esindab lekseemi, nimetatakse juurmorfeemiks (kõne näites kõne+le+va+d). ,,Minimaalne" tähendab, et järjend ei ole enam liigendatav väiksemateks morfoloogilisteks osadeks. Termin tüvi on tegelikult kahetähenduslik. Sellega võidakse mõelda mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub, või tüve eespool määratletud tähenduses, olgu see siis minimaalne
Keeled hargnevad kas vasakule või paremale (nt inglise k paremale, oroki k vasakule). X ja Y on järjekorras XY VO keeltes sagedamini kui OV keeltes, kui on X mittehargnev ja Y hargnev. A ja N on mittehargnevad kategooriad, mistõttu nende järjekord pole ennustatav. Hargnemine iseloomustab süntaktilist struktuuri. 12. Morfeemide liigid: · sufiks järelliide · prefiks (kõige sagedasem) eesliide · tsirkumfiks 2-osaline ,,ümbritsev" afiks, mis liitub nii tüve algusse kui lõppu (prefiks+sufiks, nt ge-mach-t) · infiks katkestab tüve · (reduplitseeritud afiks tüüpilised tähendused: rohkus, deminutiiv, intensifitseerimine) · suprafiks/superfiks seotud suprasegmentaalse nähtuse morfoloogilise tähendusega; rõhutõstmise eesmärk (nt inglise keeles) · nullmorfeem · kliitik (nt gi/ki) · portmanteau/eraldi liigita morfeemid) 13
- Tavaliselt on seotud morfeemid grammatilised ja vabad leksikaalsed, aga on ka erandeid. 5 Sufiks – pärast tüve (tüpoloogiliselt sagedasemad) Prefiks – enne tüve infiks – tüve keskel tsirkumfiks - üks osa enne ja teine pärast tüve, saksa ge-mach-t Lisaks nimetatakse veel mõnikord: reduplitseeritud afiks - afiks, mis on mingi teise osa kordus (vä-väga) suprafiks e superfiks - suprasegmentaalne nähtus morfoloogilise tähendusega. pannakse suuremale üksusele peale (vahepeal nt välde, rõhk-inglise keeles: inglise VERB SUBSTANTIIV conv´ict cónvict convért cónvert pervért pérvert portmanteau – morfeemid - palju tähendusi on kokku pikitud
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Morfeemiklass - morfeemide rühm, mille liikmed käituvad teatud omaduste poolest sarnaselt. (nt kääne, substantiiv jne) Vaba morfeem - võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem - esineb alati koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina. Seotud morfeemide (v.a jäänukmorfid) kohta kasutatakse ka terminit afiks. Afiks liitub tavaliselt tüvele. Juurmorfeem - tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Kolme liiki afiksid: Prefiksid (tüve ees asuvad) Tsirkumfiks - prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti Keel, milles esinevad anult prefiksid - prefiksikeel Sufiksid (tüvejärgsed) Eesti keeles tunnused ja lõpud
or event in terms of such entities as time, place, manner, own ice cream. degree, intensity, reason, frequency. An adjunct can be realised by an adverb phrase, a prepositional phrase, a noun phrase or adverbial clause. affix afiks A syllable or group of syllables which are added to the unworkable un-prefix, -able suffix beginning or end of a word to make a new word. Affixes added to the beginning of a word are prefixes. Affixes added to the end of a word are suffixes.
(Nt ga, peale, kuna) 51. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: 1)substantiivile liituv afiks; 2)kliitik või mingi sõna; 3)ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 1) 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;2) tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; 3)substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või
järgnevustõenäosust. 14. Morfoloogia uurimisobjekt. Morfoloogia ehk vormiõpetus käsitleb ühe sõna pikkusi üksusi. Siia kuuluvad nii muutmis- kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia uurib ja kirjeldab sõnade muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia selgitab, kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste morfoloogiliste operastsioonide abil moodustada uusi sõnu. 15. Morfeemide liigitamine (seotud morfeem, vaba morfeem, afiks, prefiks, sufiks, infiks). Morfeemid võib jagada kahte pearühma:semantilisteks (jagamatud tähendustervikud, millel on selge tähistussuhe keelevälise maailmaga) ja grammatilisteks (näitavad keelesiseseid struktuurisuhteid). SEOTUD MORFEEM- need morfeemid, mis kunagi ei saa esineda iseseisvate sõnavormidena. POTENTSIAALSELT VABA MORFEEM- võivad esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult. VABA MORFEEM- ei saa kunagi liituda ühegi teise morfeemiga.
Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks; kliitik või mingi sõna; ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 220 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' buri birmar ,CL:TULI süsi'
Norming – normimise tulemusel kehtestatud reegel. Grammatiseerumine – keeltes pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammati-lise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0. Enamasti on esimeseks astmeks tähendusmuutus, mille tulemuseks on siirdumine täistähenduslike sõnade klassist abisõnade klassi. Tähendusülekande läbinud vorm kivineb ja tõlgendatakse keelekasutajate teadvuses ümber (seostub uue keeleümbrusega – reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni = ekstensioon
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
18) Norm keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming normimise tulemusel kehtestatud reegel. 19) Grammatiseerumine keeles pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammatilise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0. Nt *kansak > kansa > kaas > ka(a) > -ga. desemantisatsioon; ekstensioon; dekategorisatsioon erosioon Enamasti on esimeseks astmeks abisõnastumine, siirdumine täistähenduslike sõnade klassist abisõnade klassi. Tähendusülekande läbinud vorm kivineb ja tõlgendatakse keelekasutajate teadvuses ümber (seostub uue keeleümbrusega reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
