Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keeleteaduse alused I (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellega? Millest ?
 
Säutsu twitteris
Keeleteaduse alused
Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena
kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania , Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed.
Keelte liigitus
  • genealoogiline (sugulus ja päritolu) – keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel .
  • areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) – keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arvestatakse veel vastastikust suhtlust, ajalugu ja keele kontakte. Keele kontaktide tulemusel tekivad kreoolkeeled, millel on oma sõnavara ja grammatika . Võib tekkida ja pidžin e keel, milles on mõlema keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kõnelejaskond, see võib olla aluseks kreoolkeele tekkele. Märgitakse ära keeleline piirkond. Kui ühes piirkonnas on palju sarnasusi grammatika tasandil, siis on tegu keeleliiduga. Nt Balkani keeleliit, kuhu kuuluvad kreeka, albaania, rumeenia , serbia ja horvaadi keeled. Keelte areaalne makrojaotus: Aafrika, Euraasia , Kagu- Aasia ja Okeaania, Austraalia ja Uus- Guinea , Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika.
  • sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) – lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt on sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv enamuse ja vähemuse keel.
  • tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) – uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil. Tüpoloogilise jaotuse eesmärgiks on seletada keelte jagunemist maailmas nende omaduste alusel. Keeletüpoloogia oli esialgu (19. saj) sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata küsimustele kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub ja kuidas neid elemente liidetakse.

keelte liigitamine on abivahend keelte uurimisel .
  • sajandi klassikalise morfoloogia tüpoloogia jaotus:
  • analüütilised – laua peale (abisõnad)
  • sünteetilised – lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon ; muutumine). Morfeemide liitumise liigid: fusioon – morfeemide piirid on hägusad, kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest)
  • polüsünteetilised (reduplikatsioon)
    Võrdlev-ajalooline meetod
    Süstematiseeritud häälikuerinevuste rekonstrueeringute põhjal otsitakse allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse.
    Sõnavara sarnasus võib tuleneda ka laenamisest, kõik laenud ei ole pärit algkeelest . Võib esineda ka juhuslikke kokkulangemisi. Sõnade päritolu = etümoloogia.
    Keelte muutumine
    Sama päritolu keeled muutuvad aja jooksul erinevamaks(nt eesti ja ungari keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulatu rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse maailmas olemas olevat viimased 100 000 aastat. Keeleteadus ei võimalda leida vastust küsimusele, kas kunagi oli maailmas vaid üks algkeel.
    Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski , burušaski, jaapani keel.
    Maailmas pole ainult üks keel, sest erinevate piirkondade inimesed olid teineteisest niivõrd kaugel, et kujunes välja keel, millest teiste piirkondade inimesed enam aru ei saanud. Keelekontaktide tõttu (prantsusefrangi) võis keel seguneda, tekkida uus keel. Ühes piirkonnas räägitakse küll sarnaseid keeli, aga need on siiski igaüks omaette keel. ( keelepuu )
    Prantsuse keele lugu: enne roomlaste vallutusi Gallias kõneldi seal galli keelt( substraat ). Siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt(adstraat), millest kujunes välja prantsuse keel(superstaat).
    Diglossia e olukord, kus samas riigis on kasutusel kaks eri keelekuju , millel on oma kasutusalad. Nt ühte kasutatakse avalikes meediakanalites, hariduses, teist igapäevases suhtlemises. Religioossete rituaalide keel. Tavaline Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades.
    Grammatiline kategooria
    on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatilised kategooriad esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga nt sama sõna küljes) – nt ei saa esineda kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku. Grammatiliste kategooriate väljendusviisid on 1) sünteetiline väljendusviis e afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon. 2) abisõnad e analüütiline väljendusviis 3) reduplikatsioon
    Keeleuniversaalid
    täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, näiteks on kõigis maailma keeltes võimalik väljendada eitust.
    Kolmas loeng
    kaksikliigendus – häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i tähendus, lisaks loodushääli matkivad häälikud) ja tähenduslikud üksused ehk morfeemid. Häälikuid on piiratud hulk, kuid morfeeme piiramatu hulk.
    Foneetika – häälikud; fonoloogia – häälikute ühendid; morfoloogia – morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks; süntaks – sõnade liitmine osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks; semantika keelelised tähendused; pragmaatika – keele kasutus mitmekeelses kontekstis.
    Foneetika ja fonoloogia
    foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi – häälikuid – artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilisi omadused) ja pertseptiivsest(häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamine ja tajumine) aspektist . Pertseptiivse e tajufoneetika eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Foneetika põhiüksus ehk häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikuid on lõpmatult palju, nende kvaliteeti mõjutavad nende positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia ja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e invariantne etalon on foneem , mis on ühtlasi ka fonoloogia põhiüksus. Foneem on abstraktsioon, mis esineb reaalsuses variantide e allofoonidega. Erinev foneemikombinatsioon annab erineva häälikulise vormi, mis võib saada tähenduse, kuna foneemil endal tähendust pole.
    Fonoloogia uurib lõplikku hulka hääldatavaid foneeme, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Iga foneem realiseerib kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.
    Kõrva ehitus
    teos on basilaarmembraan, milles asuvad fibrillid e kuulmiskiud e basilaarkiud, mida on seal umbes 20000 – 24000. Basilaarmembraani pikkus on 32 mm. Selles asetseb Corti organ
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Keeleteaduse alused I #1 Keeleteaduse alused I #2 Keeleteaduse alused I #3 Keeleteaduse alused I #4 Keeleteaduse alused I #5 Keeleteaduse alused I #6 Keeleteaduse alused I #7 Keeleteaduse alused I #8 Keeleteaduse alused I #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kohla Õppematerjali autor

    Lisainfo

    keelte liigitus, võrdlev-ajalooline meetod, keelte muutumine, erinevad üldised mõisted (isolaatkeel, grammatiline kategooria, foneetika, fonoloogia), kõne kommunikatsiooni ahel, Eesti häälikusüsteem, kirja teke, kreeka tähestik...
    kokkuvõte Karlssoni õpiku ja loengute põhjal

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    martinas profiilipilt
    martinas: kasulik materjal
    01:42 05-01-2013


    Sarnased materjalid

    40
    docx
    Keeleteaduse alused
    16
    docx
    Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
    55
    docx
    Keeleteadus konspekt 2018 sügis
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse eksam
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    32
    docx
    keeleteaduse alused
    25
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    15
    docx
    üldkeeleteadus





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun