KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione
Tavaliselt on selliseks suhtlusvahendiks mõne suure riigi emakeel, millel on palju võimu ja suur poliitiline-kultuuriline osa. Põhiline ülesanne on teha suhtlemine maailmas lihtsamaks. Tänapäeval on selliseks keeleks inglise keel, väga tihti ka prantsuse keel. Lingua-franca ei piirdu ainult erinevate riikide vahel, vaid ka mõnes riigis sees. Eestis on näiteks Narvas lingua-franca'ks vene keel. Isolaatkeel-keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt. Tehiskeel- Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. 4. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. Maailmas on kokku umbes c keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel
enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sama ka ladina keelega kuni see vahetati välja järgmise impeeriumi keelega inglise. Just sellepärast et Suurbritannia koloniseeris pool maailma ära ja viis inglise keele endaga kaasa. Võibolla järgmine universaalkeel saab olema hiina keel kui hiina majandus pidevas tõusuteel jätkab vähemalt 50 aastat. Niisiis, et mõni tehiskeel saaks universaalkeeleks, on vaja mõjuvõimsat riiki selle taha. (168 | 168) Ma ei ole universaalkeelte suhtes eriti positiivne sest kui kõik räägiksid ainult ühte ja sama keelt siis mis järgi jääb on hall, suurearvuline, rahvamass kes teeb kõike ühtemoodi. Ja isegi siis kui niimoodi juhtub, tekib aja jooksul sellele keelele dialekte sest inimesed erinevatest keelekultuuridest on sama keelt õppinud ja iga kultuuri osanik räägib seda
Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerunäo smail tähistab naeratamist Indeks- märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida see tähistab. (Mjäu tähistab kassi) Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad:
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht
i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas maailma eri paigus uuteks keelteks arenema
kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest n) budinos- soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel. 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod- meetod sugulaskeelte ja -murrete ajaloo selgitamiseks nende võrdlemise põhjal. Võrdleva-ajaloolise meetodi tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus. b) polügeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis keel maailma eri paigus iseseisvalt.
· Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) · Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) · Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) · Tehiskeel infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele. ,,Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/" (Georg Orwell) Keel kui suhete hoidja · ERINEVUS TEHISKEELTEST: · keelel 2 tasandit: · vahendab infot, · samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad) · Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng:
hüpotees on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. identiteet on omadused, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega 3. Kirjuta mõistete taha nende sisu. Õpikulaused ei lähe arvesse. (8p) monogenees kõik keeled põlvnevad ühest allikast. lingua franca ühine suhtluskeel kahe erineva emakeelt kõneleva inimese vahel. isolaatkeel keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt. tehiskeel mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. kahekordselt sõnum millel on kahekordne kodeerimise aste. kodeeritud sõnum keelepuu mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks algkeel millest arenesid teised keeled. keelesugulus keelte ühine algupära, põlvnemine ühest algkeelest, kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda. 4. Täida lüngad. (4p)
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks
äratuntavate märkide, sümbolite ja sõnadega teisele inimesele selgitus anda. Suhtlemise käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa
3) kõnelejaid väheneb ja noored ei ole huvitatud keelt õppima 4) kirjandust ei jagata nii palju nende keeles ja puudub ka emakeeles õppimis võimalus 5) keelt ei kasutata äris ega teaduses 6) emakeele prestiiz on madal 7) naftatööstus Soome-ugri hõimuliikumine üritatakse päästa väikeseid keeli, luuakse sildu üksteise vahel, tõlkidakse raamatuid ühest soome-ugri keelest teise, pakutakse stipendiume, rahaline toetus, ühis lipp, ühine tehiskeel budinos Individuaalne kakskeelsus inimene räägib kahte keelt või rohkem Ühiskondlik kakskeelsus kahe keele kasutamine ühes riigis de jure kakskeelsus seaduse kohaselt kakskeelne, nt Soomes on soome keel ja rootsi keel de fakto kakskeelsus ühiskonnas tegelikult valitsev kakskeelsus, nt Eestis on eesti ja vene keel Territoriaalne kakskeelsus riigi territooriumi ühes osas kasutatakse üht keelt ja teises osas teist, nt eesti ja vene keel Eestis
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime
kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline,
kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline,
kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline,
Keeleteadus e lingvistika: · on teadus keelest, selle olemusest, ehitusest, talitlemisest ja arenemisest; · on keele teaduslik uurimine; · käsitleb kõiki probleeme, mis on seotud maailma keeltega. Teoreetiline - eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole. Üldkeeleteadus- 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) loomulik keel see on see keel, mis on kujunenud väga pika aja jooksul ning avaldub peamiselt sõnaliselt (verbaalselt) Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. Olles oma loomuliku keele omandanud, hakkab
1058] Cassirer vaatleb keelt ka kitsamates kontekstides. Ta vaatleb järgmisi ,,keeletüüpe": · viipekeel, · kehakeel, · märgiline keel, · liigutuste keel, · zestide keel, · näo keel (miimika), · puudutuste keel (puutekeel), · emotsioonide keel, · tundekeel, · väiteline keel. Siia ritta võiks veel lisada mõned ,,tüübid": vokaalkeel, konsonantkeel, tehiskeel, signaalide keel, kehakeel, sümbolkeel, programmeerimiskeel. Puutekeelest kõneldes suunab Ta meid kahe väga vapra kurt-tumm-pimeda naise Helen Keller'i ja Laura Bridgman'i juurde. [Cassirer, E., 1999, lk. 56] Helen Kellerist, keda Tema õpetaja Anne Sullivan nimetab alguses ,,väikeseks metslaseks," [Keller, H., 1995, lk. 115-120] saab ülimalt optimistlik, elujaatav ja sõbralik inimene, mitmete
Loovus, loov isik Loov isik leidlik, nutikas, originaalne, keskendumisvõimega, avatud uuele, ettevõtlik. Kõne ja keel Keel inimesele omane märgisüsteem, kõige olulisem suhtlemisvahend ja mõtlemise kandja. Keel on kogemuste salvestamise ja põlvest põlve edasiandmise vahend. Kõne keele kui märgisüsteemi tegelik kasutamine rääkimisel, kirjutamisel, mõtlemisel. Ei ole sünnipärane. Kõnelema õpetab ühiskond, kus me elame. Loomade keel Tehiskeel Kõne ülesanded · Tähistav ülesanne · Suhtlemisülesanne · Väljendusülesanne · Mõjutamisülesanne Kõne omadused Sisukus täiskasvanul 12000-14000 aktiivset sõna. Arusaadavus kuulaja teadmistest olenev. Släng ehk zargoon, homonüümide teadmine, paus, intonatsioon, laused olgu lühikesed, grammatika reeglid. Kõne ilmekus metafoorid, võrdlused, hellitussõnad. Kõne mõjusus tähtis advokaadil, pastoril, õpetajal.
Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido. Maailma keeled Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Aasia 2165 (32%) Aafrika 2011 (30%)
[Kultuurisemiootika, lk 173] Keel on abstraktne märgisüsteem, kõne on selle reaalne esitusviis. Keel on kõne alussüsteem. Ilma keeleta ei oma kõne tähendust. 11 26. Mis on loomuliku ja tehiskeele erinevus? Loomuliku keele omandame elu jooksul oma kultuuriruumis. Tehiskeele loome või õpime loomuliku keele kaudu. Loomulik keel on kujunenud pika aja jooksul. Tehiskeel on loodud ühe korraga üsna ühese eesmärgi, funktsiooni jaoks. 27. Mida tähendab semiootikas „tekst“? [Kultuurisemiootika, lk 175 ] Tekst kui märgisüsteemide kogum ja nede edastatud sõnum. Tektsid moodustavad kultuuri. Tekst kui piiritletud struktuur, mis on võimeline ka dialoogiks. Selleks, et sõnumit tekstiks määratleda, peab ta olema vähemalt kahekordselt kodeeritud (loomulikku keelde ja seejärel
Missugused on loomuliku keele iseloomulikud tunnused? Kuidas loomulik keel erineb teistest kommunikatsioonisüsteemidest? Kas keeli võib liigitada struktuuri järgi tüüpidesse? Jne.. Teoreetilise keeleteaduse eesmärk on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Teoreetilise keeleteaduse teooriaid kasutatakse mitmes valdkonnas. 2. Loomulik keel (vs tehiskeel) 3. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline,tüpoloogiline) Vt. Konspekt. 4. Keelkond, algkeel, haru Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse
m.a. Veedade ajastu panteonis palju erinevaid jumalaid (33), 3399 jumalat V loeng 05.03.2012 1700 e.m.a. Induse allakäik Indo-eurooplased aarialased Proto-Indo-euroopa hõimud hõivasid alguses Induse oru, siis Gangese oru, lõid linnriike, panid aluse hinduistlikule kultuurile Veedad-tekstide kogumik, tuntuim Rigveeda (vanimad kirjandusmälestised Indias, pärinevad 2000. keskpaigast e.m.a., algselt veedade keeles) Veedade keel esimene india keel Sanskrit maailma esimene tehiskeel (sanskrit - tähendab kokku tehtud) Veedad sisaldavad palveid, loitse, hümne, mis pühendatud väga erinevatele jumalatele Veedade ajastu panteonis suur osa jumalaid hinduismis Veedade panteonis domineerivad meesjumalad, seostatakse loodusjõududega Agni tulejumal, kolme näoga, tuleleegikroon peas, ohvrituli, teda austati kui jumalate ja inimeste vahendajat Surya Päikesejumal, 5 ratsuga, igal ehtel oma tähendus (sanskriti keeles täh. Päike) Soma- kuujumal
mitte *ostjaki vaid handi, mitte *hotentoki vaid khoekhoe jne). · '*' (tärn) tähendab keeleajaloos kontekstis rekonstrueeritud võrmi ja muus kontekstis vastuvõetamatu või vale vorm. · GLOSSid vt kayardildi näidet korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa,
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada
blokk-skeemide - abil. Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil algoritm arvutis kirja panna mõnda programmeerimiskeelt kasutades. Programmeerimiskeel Esimeses teemas sai antud põgus ülevaade enamlevinud programmeerimiskeeltest. Kõigi nende abiga on võimalik kirja panna algoritme meie ees seisvate infotöötlemise ülesannete lahendamiseks. Keele valik sõltub harilikult ülesande iseloomust. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Kui Teil tekkis küsimus, et miks ma kasutasin eelmises lõigus jutumärke, siis püüdke mõelda selle üle, kas arvuti on üldse võimeline millestki aru saama. Tegelikult töötab arvuti Teie programmi teksti lugemise ajal ühe teise programmi juhtimisel ja ainult sellest teisest
Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil algoritm arvutis kirja panna mõnda programmeerimiskeelt kasutades. Programmeerimiskeel Esimeses teemas sai antud põgus ülevaade enamlevinud programmeerimiskeeltest. Kõigi nende abiga on võimalik kirja panna algoritme meie ees seisvate infotöötlemise ülesannete lahendamiseks. Keele valik sõltub harilikult ülesande iseloomust. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Kui Teil tekkis küsimus, et miks ma kasutasin eelmises lõigus jutumärke, siis püüdke mõelda selle üle, kas arvuti on üldse võimeline millestki aru saama. Tegelikult töötab arvuti Teie programmi teksti lugemise ajal ühe teise programmi juhtimisel ja ainult sellest teisest programmist sõltub, kas Teie
annaabi.ee 
