PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
TARTU ÜLIKOOL Angelina Savolainen EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE Referaat Tartu 2016 Referaadi tegemiseks oli kasutatud kaht artiklit, mis puudutavad suhtluskäitumist, kusjuures ühe artikli uurimus (Pajusalu jt 2010) on osaliselt inspireeritud teisest uurimusest (Keevallik 1998). Artiklite eesmärgiks oli sina ja teie kasutamise uurimine koolilaste seas ning eestlaste ja venelaste võrdlus sellel teemal. Selles referaadis tahan näidata eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist eelpool nimetatud artiklite põhjal. Paljudes situatsioonides on keeruline otsustada, kuidas pöörduda inimeste poole, kas ainsuse või mitmuse teise pöörde abil
eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930. aastate töödest (eesti murdeuurimise ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990. aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu paratamatuks taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks,
verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli uurimissuundadeks eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja
protsessi osaline. Vastavalt teksti eesmärgile valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti. (Kasik 2007: 168) See, milliseid keelelisi vahendeid teksti autor kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas, teksti keelelisest ideaalist ning teksti retoorilisest ja kesksest eesmärgist. (Hennoste, Pajusalu 2013: 37) Vastavalt keeleliste vahendite valikule võib eristada erinevaid tekstiliike ehk žanre. Kindlat ja üldkasutatavat tekstiliikide loendit ei ole, teadusalad ning tekstiuurijad grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki.
19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis. Entusiastid on rajanud murdekeelse Vikipeedia, loonud multimeediamänge, edendanud kirja- ning laulukultuuri
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk)
Meister (1994a, b; 1998a) ning sõnaalguliste sulghäälikute viimane käsitlus vt Eek ja Meister (1995 ja 1996). Häälikuühenditest on diftonge uurinud Hille Pajupuu (Piir 1985), konsonantühendeid Mart Rannut (1986). Eesti keele foneetika uurimine Foneetika-alase uurimistööga tegeldakse Eestis praegu: · TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris (Arvo Eek, Einar Meister), · Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonnas (Karl Pajusalu, Merike Parve, Pire Teras jt), · Eesti Keele Instituudis (Meelis Mihkla, Hille Pajupuu) ning · Eesti Muusikaakadeemias (Jaan Ross, Allan Vurma). · Aastal 2001 rajati foneetika labor TPÜ eesti keele kui võõrkeele õppetooli juurde (Mart Rannut, Lya Meister), eesmärgiks eesti keele aktsendi ja hääldusdidaktika uuringud. · Väljaspool Eestit tegeldakse eesti keele foneetika uurimisega Ohio osariigi ülikooli keeleteaduse osakonnas (Ilse Lehiste) ning Stockholmi
Eesti sotsiolektid Selles osas vaatleme lähemalt eesti keele sotsiolingvistilt problemaatikat. Suuresti toetume eelnevalt esitatud mõistestikule ja rahvusvahelises uurimises saadud tulemustele, kuid mitte ainult. Lisaks eespool toodud alaosadele peatume eraldi ka slängiprobleemil, millega rahvusvaheline sotsiolingvistika üldiselt ei tegele. 1. Terminoloogia Eesti keele allkeelte teaduslik süstemaatiline määratlemine on olnud väga juhuslik (vt mõned varased katsed Rätsep 1976; Pajusalu 1992). Praktiliselt on kasutatud mõnda mõistet (kirjakeel, ühiskeel, argikeel, kõnekeel, murre), kusjuures need on üsna uduselt defineeritud ja praktilises kasutuses pigem intuitiivsed. Enim kasutatud mõisted on ilmselt murre ehk dialekt, kirjakeel ja släng. Kõige tavalisem on, et eesti keel jagatakse esmalt kaheks: murdekeel/kohamurre kui territoriaalselt kitsalt levinud allkeelte kogum, mille vastandiks on mingi laialt levinud all-
Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Raul Arnemann- sõudmises võitis 1971 juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Maailmameistrivõistlustel 1974 ja 1975 saavutas Arnemann roolijata neljapaadil ning 1977 kaheksapaadil hõbeda. Tõnu Endrekson- pronks 2005. 2006. ja 2007
madalama haridusega elanikkond, vanuserühmade lõikes suurem erisus puudus. Kohaliku keele suuremat kasutust sooviti näiteks meedias, koolis, kirikus ja ka ametlikus asjaajamises. Abinõudest keele säilimiseks tulevikus peetakse kõige olulisemaks võimalust seda koolis vabatahtlikult õppida, lasteraamatute väljaandmist ja lastega kodus kõnelemist. Keele kaitseks seaduse väljatöötamist soovib veidi alla poole inimestest, iga viies arvab aga, et ei ole vaja midagi teha. (Pajusalu jt 2000: 13–38) Võrokeste identiteedist Käsitletakse päritolu- ehk kodukohaidentiteeti. 1. Meetod 2. Tulemused Võrokesed Enamik võrokesi peab ennast rahvuselt eestlaseks. Võrokesed on väga paiksed, päritolu ja elukoht on nende identiteedi oluline osa. Selle järgi otsustab inimese võrokeseks olemise üle umbes pool vastanutest. Kõige tähtsamaks peetakse siiski keeleoskust, 84% jaoks oli see põhiline võrokese tunnus.
Estonian and Finnish" (1994)
Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996. aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian:
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kogumeid, mille piiridel on palju suuremad erinevused kui sees. Ühe keele erinevaid püsivaid variante nimetame allkeelteks (ingl variety). Kolm allkeelte liigitamise viisi ja mõjurite rühma Allkeeli liigitatakse keeleteaduses paralleelselt kolmelt aluselt (vt Biber jt 1999; Biber, Conrad 2009; Hennoste 2000a, 2009; Hennoste, Pajusalu 2013). See liigitus annab ühtlasi edasi keelekasutust mõjutavad kesksed keele- ja tekstiväliste tegurite rühmad. Esimene on eristus normingulise kirjakeele (normikeel, standard language) ja ilma norminguteta allkeelte vahel (vt eesti kirjakeele kohta Hennoste (toim) 2000; Kerge 2000; Erelt 2002; Erelt jt 2007; Raag 2009). Kirjakeeles kehtivad ühiskonnas kehtestatud keelenormingud, muudes allkeeltes juhivad keelekasutust väljakujunenud ja suuresti
Siirdealad on murdepiiridel tekkivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega. On kas segamurrak, kus on koos kahe murde vormid või siirdemurrak, mis kasutab jooni, mida pole kummaski dialektis. Murdeliigendus: a) A. Saareste 1932 murrete eristamisel on määravaks vaid neid lahutavate isoglosside hulk; b) A. Kask 1956 kolm põhimurret (põhjaeesti, jaguneb omakorda 4-ks/lõunaeesti, jaguneb 3-ks/kirderanniku), loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K. Pajusalu 1999 5 tasandit: 1) Peamurded on põhja-ja lõunaeesti; 2) Põhjaeesti jaguneb 2 murderühmaks (p-e ja kirderanniku); 3) Murded on: põhjaeesti (saarte/lääne/kesk/ida), lõunaeesti (Mulgi, Tartu, Võru), kirderanniku (ranniku, kirde); 4) Murrakurühmad (jagavad murded osadeks); 5) Murrakud (seostuvad vanade põliskülade rühmadega; d) Pajusalu 2002/2009 - peamurded (põhja - ja lõunaeesti),
Tegevus: Esimesed võistlused peeti Pärnu 1949. aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on. Järgmisel aastal peeti ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sõudmises. 1950ndaid aastaid võib pidada kujunemisaastateks - loodi baase ja traditsioone, hangiti varustust, sõudmisse tuli inimesi, kes jäid ala juurde pikaks ajaks. Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu. Sõudmine oli oma elujõudu tõestanud. 1960ndaid aastaid võib pidada rahvusvahelisele areenile murdmise aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman,
Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega. Nad võivad olla nii ametlikud kui ka mitteametlikud. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents
vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles ja leidnud, et nii ühe- kui ka kolmesilbilised sõnad mugandatakse kahesilbilisteks ja et silbipiirile jäävad konsonandid on enamasti geminaatnasaalid või klusiilid. Ka S. Strömqvist ja K. Pajusalu on jõudnud samale järeldusele. Usa keeleteadlane Patricia Kuhl on oma hoidjakeeleuurimuses keskendunud intonatsioonile ning ta arvab, et ema titekeele omadused võivad aidata lastel aru saada nende keele sõnadest ja grammatikast. Eesti lastele suunatud kõne erijooni Artikli aluseks olev uurimismaterjal sisaldab kahe tunni jagu vestlust täiskasvanu ja lapse vahel eri vanuses ning tunni jagu kahe täiskasvanu vahelist vestlust. Uurimismaterjalist
ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008
Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre
teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde asendamine argikeelega, vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keel K. Pajusalu jaotus: ... – 1200 vanaeesti keel 1200-1700 muutuste aja keel 1700 - .... uuseesti keel 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine – areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel grammatilisemateks, samuti grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsess üldisemalt.
ette haritlasi. Tekkis viieaastane õppeplaan ja kursuste süsteem. Kolmandast kursusest alates jaguneti nelja eriharu vahel: eesti keel, eesit kirjandus, soome-ugri keeled, rahvaluule. Loodi ka kaugõpe. Uuesti hakati looma murdearhiivi, suunduti tänapäeva eesti keele õpetamise juurde ja uueks uurimissuunaks sai tänapäeva eesti keele struktuur. Viimase kümne aasta jooksul on Tartu ülikoolis välja arendatud mitu uurimissuunda, alus on K.Pajusalu eestvedamisel pandud ka arvutipõhisele eesti murrete korpusele. Uurima hakati ka vana kirjakeelt, suulist kõnet ja tekstianalüüsi. 1989 hakati õpetama eraldi ka neid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel. 60ndatel sündis eraldiseisva keeleuurimusliku suunana üldkeeleteadus. Praeguse üldekeeleteaduse professori Renate Pajusalu eestvedamisel on viimastel aastatel edukalt arendatud prgamaatika ja kognitiivse semantika uurimissuundi. Eesti Keele Instituut-keeleteaduse uurimisastus
§ 29. Emakeele Seltsi põhikirja ning selle muudatused võtab vastu seltsi üldkoosolek. Emakeele Seltsi registreerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
Nii salatsi- kui ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi. Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal Münchenis ilmunud raamat ,,Salatsiliivi keelematerjalid" (,,Salis-livische Sprachmaterialien"). Eelmisel aastal trükivalgust näinud ,,Salatsiliivi sõnaraamat" (,,Salis-livisches Wörterbuch", koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega. Salatsiliivi keelt on teadaolevalt kasutanud ilukirjanduskeelena üksnes läti keeleteadlane Laimonis Rudztis (19061973), kes avaldas 1934. aastal liivi kalendris neljaleheküljelise meeleoluka jutu ,,Lbm", andes selles ülevaate muistsete Liivimaa liivlaste elust. Juuresolevad
Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt: 1) põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; 2) lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre; 3) kirderannikumurre. Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1. põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 3 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 2.1. Mulgi murre 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre
mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu. Neljas ja seni viimane eestikeelne piiblitõlge valmis juba taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. 1991. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus Randar Tasmuth, Toomas Paul ja Kalle Kasemaa. Uue Testamendi osas võeti aluseks 1989. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli poolt tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane Karl Pajusalu. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester Vello Salo ja toimetas keeleliselt kirjanik Jaan Kross. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus Eesti Piibliseltsi väljaandes 1997. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis Piibel.net. 10.Kokkuvõte
Erinevate kategooriate parimad selgusid hääletuse, kus said hääle anda mängijad, treenerid ja FIVB ametnikud, tulemusel. Vesiku partner Kristjan Kais märgiti ära spordimehe, improviseerivate pallurite ja kaitsemängijate kategoorias. Viiendat aastat toimuvatel valimistel pole ükski Eesti rannavõrkpallur varem esikohta pälvinud. Aasta uustulnukaks valiti lätlane Ruslans Sorokins, kes mängib klubivõrkpalli koos Raimo Pajusalu ja Keith Pupartiga Rennes'i Volleys. MK-sarja üldvõidu pälvisid valitsevad maailmameistrid Julius Brink - Jonas Reckermann (Saksamaa), kes edestasid Harley Marques Silva - Alison Cerruti (Brasiilia) ja Pablo Herrera - Adrian Gavirat (Hispaania). MK-sarjas kahel korral poolfinaali jõudnud Kais - Vesik said seitsmenda koha. Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille
· Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse keelekaartidena. Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv Kaarte on kahte tüüpi: · 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele · 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil 2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus: · Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL · Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR · Murded: · eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, · eL: Mulgi murre M, Tartu murre T, Võru murre V, · eR: rannamurre R, Alutaguse murre A · Murrakurühmad, Murrakud Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused: · põhjaeesti · lõunaeesti
viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. Emakeele Seltsi liikmel on õigus võtta osa seltsi tegemistest, kasutada seltsi kogusid ning uurimisvahendeid. Praegune Emakeele Seltsi juhatus on valitud 26. märtsil 2006. aastal. Juhatuse voliaeg on neli aastat. Esimeheks on täna Helle Metslang, abiesimeesteks Karl Pajusalu ning Jüri Viikberg. Tegevliikmeid on 2011. aasta 24. märtsi seisuga 351. Seltsi kuulub õppejõude ja üliõpilasi, teenistujaid ja vabakutselisi, pensionäre, õpetajaid jne. See tähendab, et tegevliikmete kõrval kaasab selts oma tegemistesse kõiki keelehuvilisi. Pilt 2. Emakeele Seltsi juhatus Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas 3. Emakeele Seltsi poolt/ abil korraldatavad üritused
28 LK 11 Uganda president soovitab aafriklastel Kuu peale minna 2 29 LK 11 Irkutskis hukkus gaasiplahvatuses kaheksa inimest 2 30 LK 12 Arvamus: Lasteaiakohast ja põhiseadusest 1 31 LK 13 Arvamus: Põhjakonn keeras külge 1 32 LK 17 Kanepi alustas võidukalt 2 33 LK 17 Lukjanova krooniti Eesti meistriks 2 34 LK 17 Pajusalu hõbemedalil 2 35 LK 17 Lindpere lõi värama 2 36 LK 17 Patraili koduklubi kaotas 2 37 LK 17 Oper vigastatud 2 38 LK 17 Eesti tõusid Davis Cupil kõrgemasse liigasse 2 39 LK 23 Tasavägise "Laululahingu" võitsid Tõrva neiud 2 Muusikapäevad tõid Tartusse kokku Eesti rokkmuusika
vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; inglise keele mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti keele prestiiži langus) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Pajusalu 2000 (keelesüsteemi tegelikud muutused) • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...) Eesti keele olulisemad häälikumuutused Muutus enne: - 1000 AD 1. õ tekkimine: võlga, võõras, põlve, sõna 2. vokaali lühenemine h ees: (mees :) mehe, pähe, maha - 1300 AD 3. palatalisatsioon i ja j ees: palgi (vrd palga) - 1500 AD 4
o Morfoloogiliselt märgendatud tekstidest o Infost keelejuhtide, lindistuste ja litereeringute kohta Soovi korral saab otsitulemusi kuvada koos kontekstiga Otsida saab märksõna, tähenduse, sõne, vormi, keele, murde, murraku ning keelejuhi vanuse ja soo alusel Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk, Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid Hetkeseisuga on märgendatud 357 879 sõnatasandi segmenti, 1 077 674 häälikutasandi segmenti, 472 460 silbitasandi segmenti ja 85 494 taktitasandi segmenti Foneetilise korpuse koostamise eesmärgiks on koguda andmeid spontaanse kõne foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse kõne erinevaid jooni
mulle räägitakse või mida teha kästakse. Lõpetaksin oma referaadi sama tsitaadiga, mille tõin sisse sissejuhatuses, kuna see on minu meelest parim ütlemine, mis murrete kohta iial öeldud. ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja." (J. Hurt) 15 8. Kasutatud kirjandus Keem, H. 1970. ,,Tartu murde tekstid." Tallinn: Valgus Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E. Viikberg, J., Päll, P. 2002. ,,Eesti murded ja kohanimed." Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Peebo, K., Peegel, J. 1989. ,,Igal puul oma juured." Tallinn: Eesti Raamat Koost. Juhkam, E., Kallasmaa, M., Lonn, V., Raud, P., Ross, E. 1982. ,,Väike murdesõnastik I" Tallinn: Valgus Koost. Haak, A., Juhkam, E., Kallasmaa, M., Kask, A., Niit, E., Norvik, P., Oja, A., Simm, J., Viikberg, J. 1982. ,,Väike murdesõnastik II" Tallinn: Valgus http://www.eki.ee/murded/
omandatakse üsna vara on keeleajaloos püsivamad on maailma keeltes sagedasemad nende vastu eksitakse vähem on vähemmõjutatud keelehäiretest tekivad kreoolkeeltes kõigepealt Morfoloogia rakendusi: kus ei saa kuidagi morfoloogiata läbi? Käänamis- ja pööramisinfo sõnastikes Keeleõpe Poolitaja, spellerid, lemmatiseerija, grammatiline kirjegeneraator jt rakendused, mis on loodud eesti keele morfoloogiaanalüsaatorite abil Eesti morfoloogia uurijaid Murrete morfoloogia Karl Pajusalu Salme Tanning Mari Must Helmi Neetar Ülo Toomsalu Eesti morfoloogia uurijaid Koolimorfoloogia Karl August Hermann Elmar Muuk Mati Hint Martin Ehala Eesti morfoloogia uurijaid Ajalooline morfoloogia Paul Alvre Huno Rätsep Arnold Kask Julius Mägiste Tiit-Rein Viitso Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia muutumine HelleMetslang Külli Habicht Martin Ehala Cornelius Hasselblatt Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia omandamine (esimese keelena) Reili Argus
vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; indoeuroopa mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti kirjakeele prestiiži langus) Pajusalu 2000: • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...) 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine (ingl grammaticalization v grammaticization): areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel grammatilisemateks Termin 1912 Antoine Meillet’lt: grammatilise iseloomu omistamine varasemale iseseisvale sõnale.
tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. Tiit-Rein Viitso: läänemeresoome keelte fonoloogia sünkrooniliselt ja diakrooniliselt 2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni","Eesti keele sõnafonoloogia I". Murrete ja sugulaskeelte fonoloogia (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Ilse Lehiste). Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus Aktiivne ja passiivne morfoloogia (vormide
keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks – kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Pragmaatika põhivaldkonnad: •kõneaktiteooria (vt nt Keevalliku artiklit) •implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip •deiksis (indeksikaalsus) ja viitamine ehk referents (vt nt artiklit Hint, Reile ja Pajusalu) •viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus, •dialoogi struktuur (vt nt Keevalliku artiklit Kõneaktiteooria Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: - lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja
Sotsiaalne murdeahel Heteronoomia ja autonoomia Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta Murdepäevikud: koha kohta, keelejuhtide andmed: nimed, vanus, sugu, päritolu, haridus; keelenäited: lindistused foneetilises transkriptsioonis; Lindistused; Tõlkemeetod (tekst antakse ette ja palutakse tõlkida vastavasse murdesse
Erinevad kutseühingud pandi kokku. Nad seisid konkreetselt kellegi huvide eest (heliloojad, kirjanikud, näitlejad). Rahvuskultuuri arenguks oli hea aeg. Sai vabalt areneda. Kirjanduses Tammsaare looming. Kunstis Viiralt, K. Mägi, K. Raud. Muusikas Tubin, Valgre. Teatris Paul Pinna. Spordis Pajusalu, Paul Keres. Arhitektuuris levis funktsionalism. Ranna Hotell, Seedri tänava ehitised, Hansagümnaasium. 12.05.09 Eesti 19391944 23.08 1939 sõlmisid Saksmaa ja NSVL mitte kallaletungi lepingu (MRP). Eestile oluline selle lisaprotokoll: Eesti jäi NSVL mõjusfääri. 1.09 1939 puhkes II maalimasõda. Algas Saksamaa pealetungiga Poolale. Saksamaa hakkas protokolli täitma
sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI 8 Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses · vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06
**Sel tasandil on raskus- kas peab rääkima sellest, mida hetkel tajub (situatiivne) või mõttest, mälust. 2- Semantiline süntaks ehk lausete semantiline struktuur ehk TÄHENDUS · Ütluse sisuline täpsustumine: semantiliste tunnuste liigendamine ja järjestamine · Tegija- objekt (laias tähenduses) tegevus · Süvakäänded ehk semantilised käänded (Fillmore)/temaatilised rollid (Pajusalu 2009) - keelevälised seosed objektide ja nähtuste vahel - keeleväline käändegrammatika- süntagmaatilised seosed semantilise süntaksid etapil - verbide ja nimisõnafraaside vahelised sisulised seosed Süvakäänded (mõned) · Agent (tegija) · Instrument (vahend, põhjus) · Daativ/ kogeja (mõjutav isik) · Translatiiv (tegevuse tulemusel saadud objekt) · Lokatiiv (koht) · Objekt (tegevuse juurde kuuluv objekt) · Aeg · Komitatiiv (kaasnev osaleja)
-kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu viisakusstrateegiad (brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat -ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju) -nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid -pos/neg viisakus (+mis oleks, kui sa annaks mulle pastakat / -kas te saaksite mulle palun pastapliiatsit laenata) tekst ja diskursus: tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni,; tähenduse realiseerumise koht/ protsess
erineval määral kasutavad. Näiteks on prestiižsete sõnade hääldamine seotud inimese sotsiaalse klassi ja vanusega: mida jõukam ja ka noorem inimene, seda prestiižsemat sõnavara kasutab. (Ibid: 6) Keevalliku (Ibid: 7) sõnul on oluline etapp, mil keelejoon alles varieerub. Keelelised variaablid võivad aidata mõista lisaks keele enda tundmaõppimisele ka ühiskondlikke struktuure. Eesti keelde tõi variaablite uurimise Karl Pajusalu (Ibid: 8). Sotsiolingvistiline variaabel on elementide loend, mille puhul on ette teada, et nendel on erinevad variandid, nt eesti keele variaablid on –nud ja –nd. Igal variaablil on variantide loend. Uurija ülesanne on uurida, milliseid variante, miks ning kuidas kasutatakse. Variaableid eristatakse keeletasandi järgi: a) foneetilised variaablid, b) fonoloogilised variaablid, c) morfoloogilised variaablid, d) leksikaalsed variaablid,
sõnaraamatu vasted suuda täielikult kajastada tegelikku rikkalikku keelepruuki, mille kirjalikku varianti registreerivad tänapäeval ükskeelsed ja paralleelsed tekstikorpused. Uurida, täiustada ja katsetada tuleb nii meetodeid, abivahendeid kui ka allikaid, et tabada tabamatut - keelt, mida ühed loovad ja teised mõistavad. 4. Kuidas mõjutab kontekst viitamisvahendite valikut ja milliste meetoditega seda uuritakse? Helen Hint, Maria Reile ja Renate Pajusalu. Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid. ESUKA/JEFUL 2013, 4-1, lk 161-183 Kui räägitakse kontekstist, siis mõeldakse üldiselt seda, et vaadeldav nähtus ei ole mõistetav ilma taustateadmisteta. Siiski loetletakse kolm põhilist valdkonda, mis on konteksti uurimisel relevantsed: tegevuspaik (setting), mis hõlmab suhtlustegevuse ruumilist ja sotsiaalsetvõrgustikku, sealhulgas ka
Nei, Hendrik Nigul, Geily Niinemets, Rita Niineste, Margus Niitsoo, Jüri Nikolajev, Joosep Norma, Kaarel Nummert, Joonas Nurk, Anu Nutt, Rauno Nuut, Evert Nõlv, Alvar Nõmmik, Raimo Oinus, Agu Ojasoo, Tarvi Olbrei, Annika Oper, Kati Otepalu, Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas, Triin Paaver, Jaan Paaver, Maris Paiste, Gea Pajula, Sander Pajusalu, Silver Pajuste, Aare Palm, Priit Palta, Tauno Palts, Leopold Parts, Ülo Parve, Arie Passov, Jaan- Eerik Past, Maarja Peegel, Brit Peensoo, Robert Peetsalu, Tuuli Pentjärv, Aare Pere, Marie Pere, Hedi Peterson, Kristjan Peterson, Janne Pihelgas, Heino Pihlap, Krist- jan Pihus, Morten Piibeleht, Tiiu Pirsko, Peep Pirso, Rainer Ploom, Triin Pomerants,
annaabi.ee 
