Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus üldkeeleteadusesse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gram, verb, morf, häälik, morfeem, marke, substantiiv, moodus, polüseem, kääne, afiks, võima, subjekt, morfeemid, pronoomen, eitus, keeleteadus, õuna, agent, perfekt, sihitis, polüseemia, lingvistika, foneetika, verbid, referent, patsient, persona, klusiiv, semantika, loen, häälikud, jaot, personaal, prototüüp, wals, kõneviis, elususTeiste elusolendite suhtlemissüsteem ei ole nii keerukas, tal pole nii suurt hulka sõnavara ning nüansse. Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude dokumentide abil. Keele allsüsteemid: Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis
1991) a-odora-dora-bakhia-loamani-hi 1PL-gather.up-REDUP-frequently-really-THEME `We keep gathering them.' Keeleuniversaalid · Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, nt on teada, et kõigis maailma keeltes on kuidagi võimalik väljendada eitust. · Enamik universaale on tendentsid, st neist on ka erandeid. · Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid. · Mis keeli on? Mis keel(t)es on? hääikud, vormid, tähendused. · Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused = morfeemid, teiselt poolt. *siiski = ka üks häälik saab olla morfeem, nt vene k i 'ja' loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud.
Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust. Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine. Keeleuniversaalide liigitamine: · Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust · Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti. · Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta. · Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d Mis keeli on? mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused · Kaksikliigendus- häälikud, millel ei ole tähendust. Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt *siiski: ka üks häälik saab olla morfeem, nt
). Toonikeeltes annab tähendust edasi ka toon. NT hdi keel (afroaasia, tsaadi, Nigeerias) a. Pdìxàpdà jätma 1SGjätma `ta jättis mu maha' b. Pdíxàpdá jätma1SGjätma `ta jättis selle mulle' Morfoloogiline segmentimine, morfeemianalüüs, glossimine Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Allomorf morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd t, nt lõunat ja 0, nt õuna Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega. Seotud morfeemide liigid: Afiksid vastavalt liitumise kohale: Tüve ees: prefiks ebameeldiv Tüve sees: infiks íribe 'süüa+tegemaINS1.sg.perf.egocentric' (keva keel, https://wals.info/chapter/22) Tüve lõpus: sufiks jalust Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (vastavad funktsioonid on jagatud nt
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36
Karlssoni õpikust Glossimine = morfoloogilise info lisamine. Sõna määratlus: 1) paus ja vahe suulises kõnes pausid, kirjakeeles tühikud. Kuigi suulises kõnes käituvad paljud sõnad ühe sünana, samuti võidakse lahku hääldada liitsõnu(arusaamis probleemid). 2) lahutamatus sõnade lisamisel juba olemasolevasse lausesse pannakse need teiste sõnade vahele, mitte nende sisse. 3) üksikesinemine sõna kui vaba morfeem ja väikseim tähendusega üksis esineb keeles üksi. Va inglise keele artliklid. 4) foneetilised piirid sõna kõla osutab selle alguse ja lõpu. Vokaalide liikumine paneb paika uue sõna alguse. 5) semantiline üksus sõnad on semantilised üksused e tähendusega. Grammatiliste morfeemide omadused: 1) nende hulka lisandub harva uusi liikmeid 2) neil on fikseeritud positsioon 3) neil on üldine tähendus kui gram
üksusteks. Mis on grammatiline kategooria? Grammatiline kategooria on komplekt või hulk morfosüntaktilisi omadusi, selle liikmed väljendavad samasse mõistelisesse valdkonda kuuluvaid tähendusi, esinevad üksteisega vastanduvalt ja väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil. Nimeta erinevad sõnaliigid. Mis neid iseloomustab? Substantiiv ehk nimisõna viitab entiteedile ehk siis olemasolevale objektile, nähtusele või mõistele. Tegusõna ehk verb viitab tegudele või sündmusele. Omadussõna ehk adjektiiv viitab millegi omadusele. Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga viidatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed.
ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr). Maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor.
vahekorras ja sama tähendusega (morfofonoloogiline varieerumine) kapp kapi-s veski veske-i-s c) Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid juhul, kui nad on vormiliselt erinevad, kuid tähenduselt ja jaotumiselt samad raamatu-te-s raamatu-i-s eesti keele -de ja -i -mitmuse morfid Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised sõnad 33. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on morfoloogia põhiüksus, väikseim tähendusega keeleüksus; morfeemide omadused: * harva lisandub uusi liikmeid * fikseeritud positsioon * üldine tähendus * kohustuslikkus (rääkimine ainsuses või mitmuses) * seotud morfeemid
Homofoon – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõna; Homograaf – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõna; 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia: • tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega; vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks; • morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles • morf – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles • allomorf – Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest; Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid, kui nad on 1) tähenduselt samad; 2) struktuurilt osaliselt sarnased; 3) komplementaarses
mina laulan): klassi-, difiniitsus-, isikuühildumine(subjekti ja objektiühildumine) o Rektsioon ühepoolne suhe, üks liige nõuab tegusõnalt mingit vormi, aga see sõna ise sinna vormi ei lähe ja ei muutu. Tegusõna nõuab teatud vormis täiendit nt 'mõtlen sinust'. Nimisõna puhul nt 'lugupidamine vanemate vastu' o Eraldi morfeem (nt possessivsufiks) et üks sõna jääb samaks, teine muutub nt poisi raamat, poisi raamatut, poisi raamatusse jne. · Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed(lauseliikmed, teema-reema(uus informatsioon) suhted jne) 06.11.12 Sõnajärje tüpoloogia: liigitatakse vastavalt sõna järjekorra reeglitele SOV 45% Poiss telekat vaatab. SVO 42% Poiss vaaab telekat. VSO 9% VOS 3% OVS 1% OSV ?
- huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, j, s - kõrihäälik: h 21. IPA , SUT IPA - rahvusvaheline foneetika ühing. IPA on ka International Phonetic Alphabet, rahvusvahelise foneetikaühingu tähestik. SUT - 22. Morfoloogia vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks. 23. Morfeemianalüüs morfoloogiline segmentimine. 24. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf on morfeemi variant. 25. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega. Seotudmorfeem on enamasti grammatilise tähendusega. 26. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud
Kõige isoloeerivam keel on vietnami keel; 2) aglutineeriv liidetakse afiksid. Eesti keel on aglutineeriv-flekteeriv; 3) flekteeriv (fusioonikeel) tüvega toimub midagi (nt laud:laua); 4) inkorporeeriv (polüsünteetiline) sõnad on moodustatud mitmete tüvede afiksite liitmisel. Tänapäeva morfoloogiline holistiline tüpoloogia vastavalt sünteetilisuse astmele: Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta. See tähendab, et niisugustes keeltes väljendatakse süntaktilisi seoseid sõnasiseseid vahendeid (tunnuseid ja lõppe) kasutamata, abisõnade, sõnajärje jm abil. Analüütilised on näiteks enamik Kagu-Aasias kõneldavaid keeli. Sünteetilised keeled - suur osa sõnu koosneb rohkem kui ühest morfeemist - tüvest ja muutemorfeemidest. Niisugused keeled on näiteks Uurali keeled, sealhulgas ka eesti keel.
ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi).
Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi).
Kvaliteedimaksiim- info olgu tõene Relevantsusmaksiim- info olgu asjakohane, oluline Meetodimaksiim- info olgu arusaadav IMPLIKATUUR on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal, kasutades eelkõige kooperatiivsusprintsiipi. Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna Verb v hüppama, jooksen nimisõna Substantiiv s konn, elamine omadussõna Adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna Numeraal n üks, seitsmendik asesõna Pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna Adverb adv hästi, kaua
*Strukturalism . Saussure oli struktrualismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: *tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) *sünkrooniline keele uurimine *keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) *Generativism. Chomsky oli süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: *keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem *keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni *keeleõppimise võime on pärilik. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu. Keelekontaktid. Liigitamise alused: 1. Genealoogiline – liigitatakse suguluse alusel, algkeeltest kasvavad välja tütarkeeled 2
tõusvat intonatsiooni, et moodustada üldküsimust (jah/ei küsimus) • Implikatsioonilised - kui on nii, siis on nii, nt Greenbergi 4. Universaal: SOV- keeled on enamasti postpositsiooni-keeled Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some,
markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morfeemi variant
põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased panid
Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma
ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema)
liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüüm - kirjas ja häälduselt ühtemoodi sõnad, nt. tee - tee Homofoon kirjas erinevad aga häälduselt samad sõnad, nt. müüja - müüa Homograaf kirjas ühtmoodi aga häälduselt erinevad sõnad, nt. palk - palk 6.Morfoloogia e vormiõpetus on keeleteaduses grammatika haru, mis tegeleb sõnavormidega nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid. Morfeem on väikseim tähenduslik üksus lauses (foneem väikseim tähendust eristav). Morfeemide liigid: · vabad / seotud · esinevad ka üksi / üksi ei esine · (juured ja) tüved / afiksid · leksikaalsed (tähendusega) / grammatilised juur leksikaalne morfeem, mis koosneb ühest osast, nt. kirja tüvi ka liide, nt. kirjutada 7.Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. · Grammatiline kategooria hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi
Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. *XX sajandil (strukturalism – Saussure) 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma
saj. eKr):keel segab ühendust kõiksusega a) Vana- Kreeka : Platon (428-348 eKr):arutles oma kuulsas dialoogis Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes n keelelise sümboli teket , konvensionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale : ta defineeris substantiivi ja verbi – sub on see , mille kohta midagi öeldakse ja verb on see , mida sub kohta öeldakse. Sellest erinevusest kasvas välja lauseliigenduse põhine skeem- aluse ja öeldise mõisted. Aristoteles(384-322eKr): arutlesi keele olemuse üle leiame tema retoorikat ja loogikat käsitlevates kirjutistes. Aristoteles lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku.Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Vana-India: Panini( 3.saj eKr)on nimetatud maailma esimeseks
Ortograafilised sõnad - koosnevad põhiliselt tähtedest, tähemärkide järjend, mille kummalgi pooolel on vahe/kirjavahemärk/lause algus või nende kombinatsioon. Sekundaarsed ortograafilised sõnad - lühendid Kui arvestatakse nii tavaliste sõnade kui sekundaarsete sõnadega on märgijärjend. Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele morfoloogilistele kategooriatele. Homonüümia - struktuuriline mitmetähenduslikkus 19. Morf, morfeem, allomorf. Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised vormid. Selle üks eesmärk on määratleda väiksemaid tähendusüksused - morfid e formatiiv - generatiivses fonoloogias) Morfidel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morfide piire e junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (talu+s+ki). Morfide tähendust on tihti väga raske kirjeldada (nt luge+da).
Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumist kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine · keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) Deskriptivism strukturalismi edasiareng - Bloomingfield, USA strukturalismi esindaja. Teda mõjutab hoopis biheiviorism. Biheivioristlik teooria keele struktuurist. (Bloomingfield 1933 Language) Generativism (Chomsky) oli tugev suund/vool.(20 saj teine pool): Esindaja Chomsky - süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni
konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. jõgedes jõge +de +s Probleeme morfeemi määratlemisel Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Kommunikatiivne ideaal oleks üks tähendus üks vorm. Aga: (sa) jooksid, (nemad) jooksid majasid, majja kibedale, habemele Morfoloogia põhimõisted Tüvi on sõna leksikaalset tähendust kandev morfeem. Juurtüvi, nt tööle, tööni, töödega Liitsõnatüvi, nt elutööle, elutööni, elutöödega Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas
jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. · Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr)
Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr)
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt
annaabi.ee 
