inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailmaga ning alustab teekonda läbi vaimse maailma. hingeteooria esitab hinge arengusüsteemi: vägi ehk elusus, Körperseere - kehahing kui elujõud, mis on seotud vere ja pulsiga, Freiseele-vabahing, mis võib kehast eralduda. Viimane jaguneb irdhingeks - magaja kehast lahkuda ning naasta võiv hing ja siirdhingeks uude kehasse siirduv irdhing.Hingega on seotud inimese pilk, nimi ning teisik.Nii on kirjas nii Vanas Testamendis kui ka Eesti muinasusundis.Paljudes usundites võib hing siirdhingena rännata või ümber sündida.Loodususundeis võib siirdhing muutuda ka loodusvaimuks ehk haldjaks
Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda?
Grammatikalisatsioon-tähenduse kinnistumine grammatilisele morfeemile või süntagmale,st et tähendust kannab mingi vorm. Grammatilisi tähendusi on keeles piiratud hulk ja nende ülesanne on siduda sõnad lauseks vastavalt keele morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud
Semantiline kaart püüab välja selgitada maailmakeelte kategooriad, mida erinevalt väljendatakse (nt minutid ja sekundid väljendatakse igas keeles ühtviisi). Peaks niimoodi tasapinnale paigutama, et saaks tõmmata diskreetsed jooned ja määrata täpselt ära viisid, kuidas midagi kodeerida. Näiteks ühildumishierarhia puhul on tegemist semantilise kaardiga, lihtsalt see pole lineaarne. 25. Elusushierarhia Elusushierarhias on koos 3 kategooriat: elusus, tuttavus, definiitsus. Yamamoto: elusus on universaalne, avaldub mingil viisil kõigis maailma keeltes, inimtunnetuse jaoks on elusus gradatsioonilise loomuga. Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei
Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi;
4. Kas on sisuline vahe mõtlemisel kategooriates see/too ja hea/halb (täiendpolaarne ja vastandpolaarne mõtlemine). Arutle. 5. Väe eristamiskriteeriumid animatismis Väe välised märgid: 1) Geograafiline eristumine 2) Suurus 3) Viljakus 4) Sarved 5) Värv – anomaaliad(kollase-musta värvikombinatsioon, sinine-ürgne surmavärv) 6) Hääl (vibreerivad helid, kõmisevad helid) 7) Liikuvus 8) Lõhn 9) Maitse 10) Elundid – elusus, haavatavus, süda 11) Juuksed/habe 12) Silmad – pilk 13) Hambad 14) Küüned 15) Suguelundid 16) Keel 17) Veri – asendusained ehk ooker, eestlastel lepp 18) Luud/säilivus Subjektiivne taju: - Sisemised märgid - Muutused emotsioonides - Muutused kehaaistingutes 6. Animatistlikud surma kujutelmad Kujutlus elavast laibast – laip põhjustab hirmu → tõrje 7. Animistlikud surma kujutelmad Elu=sünd surm 8
objektidele Moodustamine Ebaregulaarselt Regulaarselt Tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütliselt Substantiiviklass nende süsteem on grammatiline süsteem, mida osad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiivklassid põhinevad tihti referentide omadustel, nagu sugu, elusus, kuju. Klasside eristamine: 1) substantiivile liituva afiksi abil, 2) kliitiku või NP koosseisu kuuluva sõna abil, 3) ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Muud substantiivklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal: 1) aine elusus, abstraktsed ja verbaalsubstantiivid, elutus, 2) kuju silmatorkavalt ühedimensionaalne, kahedimensionaalne või kolmedimensionaalne, 3) terviklikkus,
aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia, eesmärgipärasus; (3) emotsioonide päritolu; (4) teadvuse teke; (5) keele päritolu; (6) sekundaarsete elunähtuste elusus, n-ö elu elus, näiteks probleem keelest kui elus süsteemist. Biosemiootika probleemid ja mõned tähtsamad ideed: 1) Semioosi mehhanism- Semioos on protsess, milles toimub assotsieerimine -- st seotakse omavahel miski (kaks objekti, kaks stiimulit, etc.), millel keemilises või füüsikalises mõttes ei pruugi olla a priori midagi ühist (näiteks ained, mis omavahel ei reageeri, ent mida saab ühendada kolmanda kaudu)
tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas - substantiivile liituva afiksi abil; - kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; - ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Substantiiviklassid Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal. Allani (1977) üldistatud skeem substantiivide klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel): aine
Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks; kliitik või mingi sõna; ühilduv afiks verbil.
,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on" ,,inimene on faktilisus ja selle ületamine" (Aufhebung) ,,ma olen nii see, millest ma mõtlen, kui ka.?.?." 4. Klassikaline strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus/liitsubstants (hingestatud keha) Hing keha elustav printsiip Keha elusus võime ennast ise liigutada (Aristoteles) II loeng Klassikaline filosoofiline antropoloogia liitsubstants kahest erinevast terminist koosnev keha(inimene) Inimene on liitsubstants, mis koosneb: · Kehast ja hingest(mis liigub, sellel on ka hing) · Kehast, maisest hingest ja komilisest hingest. Kui ma mõtlen, siis pole mina see, kes mõtleb(Aristoteles)
Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. 36. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: · substantiivile liituva afiksi abil; · kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; · ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 37. Kääne, käändekategooria, semantiline roll Käänetekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või
Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: ·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria?????????????
Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: ·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria?????????????
Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: substantiivile liituva afiksi abil; kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria?????????????
(rehepapp vilistamine sarnaneb tuulele) Homöopaatiline vormel: simila similibus curantur Kontaktmaagia usuti, et näiteks kujul pöidla maharaiumisel röövlil on ka pöial vigane. Sõnamaagia maagilised sõnad (metsast väljasaamiseks loeti meieissapalvet tagurpidi) Maagiline ülekanne n-ö anname ära haiguse jne Religiooni tekkimine animism (E.B.Taylor) hingeusk; inimesel on hing, mis võib ära käia animatism (R.R.Marrett) -elusus, mitte hingelisus; nt zombied; järvede asukoha vahetumine: järv solvub (nt keegi roojab või ei püüa keegi kalu) pilvena tõuseb taevasse ja vahetab asukohta. manism(H.Spencer) surnuteusk ehk surnute austamine; esivanemaid peetakse oma kogukonna kaitsjateks. Austatakse kaugeid esivanemaid, aga äsjasurnuid kardeti ja püüti maagia abil hoida neid tagasitulemast (nt nn ristipuud LõunaEestis), esivanemaks võib olla ka loom. totemism (W
Definiitsus - tähendab vastava NP referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses ja on oluline diskursuse referentide mõistmise ja liigitamise seisukohalt. Piiritletus - piiritletus puudutab eelkõige ainesõnade ainsuslikke vorme, kuid ilmneb ka loendavate substantiivide mitmuse vormides. Arvsõnade kasutamisel ainesõnadega on piirangud (nt kolm liiva). Elusus - see väljendub mingil viisil peaaegu kõigis keeltes. Kategooriad võib jagada erinevalt (nt mõned peavad kuud elusaks). Inimene/mitteinimene Grammatiline sugu - algselt põhinenud bioloogiliste sugude erinevusel, kuid tänapäeval on see hämardunud. Sugulus Sotsiaalne staatus - austavates vormides vanemate inimeste kohta Eseme väliskuju - eluta eseme omadused võivad grammatikaliseeruda klassifikaatorsüsteemidena.
Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. (Nt ga, peale, kuna) 51. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: 1)substantiivile liituv afiks; 2)kliitik või mingi sõna; 3)ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 1) 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;2) tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; 3)substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides.
diet 'see siin (kuulaja lähedal)' duot 'too' dot 'too seal kaugemal' Substantiiviklassid · Subatantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeles kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Subtantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). · Klasse eristatakse kas o Substantiivile luutuva afiksi abil o Kliitiku abil NP koosseisu kuuluva sõna abil o Ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. · Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: o La hija 'the taughter' o El nijo 'the son' o La mesa 'the table' o El maecado 'the market'
on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia, eesmärgipä-rasus (3) emotsioonide päritolu; (4) teadvuse teke; (5) keele päritolu; (6) sekundaarsete elunähtuste elusus, n-ö elu elus, näiteks probleem keelest kui elus süsteemist. Biosemiootika probleemid ja mõned tähtsamad ideed. (1) Semioosi mehhanism Semioos on protsess, milles toimub assotsieerimine -- st seotakse omavahel miski (kaks objekti, kaks stiimulit, etc.), millel keemilises või füüsikalises mõttes ei pruugi olla a priori midagi ühist (näiteks ained, mis omavahel ei reageeri, ent mida saab ühendada kolmanda kaudu). Niisugust sidet
annaabi.ee 
