1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12
1. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12
-de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on fusiivne (flekteeriv) 37. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? üks-esineme, minema-lähen 38. Morfoloogia ei uuri sõnajärje mõju lause tähendusele 39. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2 Tsirkumfiks 40. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on polüsünteetiline
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12
öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime
öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid
33. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 34. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed (TA) KIRJUTAB 35. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON SÕNE SÕNAVORM 37. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (TE) LAULVAT (ME) LAULAKSIME 38. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on MUUTEKATEGOORIAD 39. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? MINULE ENT 40. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist
või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõnad e substantiivid
predikaat alus (grammatilina) Lehm sööb rohtu. subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid. öeldistäide predikatiiv Mustikas on mäda. määrus adverbiaal Lehm norskab valjult. täiend atribuut Kuri karu jookseb. Muud mõisted: arv nuumerus ainsus singular mitmus pluural tegumood geenus isikuline personaal umbisikuline impersonaal aeg tempus olevik preesens lihtminevik imperfekt täisminevik perfekt enneminevik pluskvamperfe kt (üld)minevik preteeritum kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv kiirusta möönev kõneviis jussiiv kiirustagu
öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend Atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide (EKG) arv nuumerus ainsus Singular Sg konn laulab mitmus Pluural Pl konnad laulavad tegumood Geenus isikuline Personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg Tempus olevik Preesens Pr teen, teeksid
Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
Sellest hoolimata on neid mõnikord pealkirjastatud järgnevalt: inimesed, pikad asjad, loomad, mitmesugused asjad, suured asjad ja vedelikud, väikesed asjad, keeled, pejoratiivid, infiniitivid, massisõnad. Morfoloogilised kategooriad Võrdlus e komparatsioon on omadussõnade morfoloogiline kategooria, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on eesti keeles kolm liiget: alg-, kesk- ja ülivõrre. Morfoloogilised kategooriad Arv e nuumerus on morfoloogiline kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa
c. viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d. aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis. 10 Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e. asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. Eesti keele arvukategooria liikmed Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget - ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural -, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub
Sõna muutmisel selle sõnaliik üldiselt säilib. Sama lekseemi eri muutevormid on tavaliselt omavahel komplementaarse distributsiooni seoses, st üldjuhul ei saa neid samas lauses teisega asendada (loengut, loengusse). Muutmisele on iseloomulik see, et tüvelekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Keeletüpoloogiliselt on kõige tavalisemad muutekategooriad substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja verbide ARV ehk NUUMERUS, substantiivide, adjektiivide ja pronoomenite KÄÄNE ehk KAASUS, adjektiivide SUGU ja VÕRDLUS ehk KOMPARATSIOON ning verbide ISIK ehk PERSOON, AEG ehk TEMPUS, KÕNEVIIS ehk MOODUS, ASPEKT ja TEGUMOOD ehk GEENUS. Vähemesinevad kategooriad on veel substantiivide TOPIK ja sõnaliigist sõltumatu kategooria VIISAKUS. Tähtsaimad on substantiivide KÄÄNE ja verbide ISIK, millele toetub paljudes keeltes lause põhistruktuur.
Pöördsõna paradigma Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd-sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koos- seisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infiniitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid. 25. Käändsõna аrv Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus (vt M 4). Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendama-
läksid uurima hoopis akadi keele murdeid. Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi;
Sõnu võib muutmise seisukohast jagada kolme pearühma: sõnad, mis muutuvad arvus ka käändeis (noomenid ehk käändsõnad); sõnad, mis muutuvad ajas ja pöördes (verbid ehk pöörd-ehk tegusõnad) ja sõnad, mis üldse ei muutu (partiklid ehk muutumatud sõnad). Morfoloogilisi muutumiskategooriaid võib nimetada sekundaarseiks grammatilisiks kategooriaiks, kuna saab mõelda, et nad on sõnaliigist sõltuvad. Noomeni (käändsõna) muutmises on grammtiline arv ehk nuumerus universaalne kategooria. Ainsus ehk singular on tavaliselt paari markeerimata liige, mitmusel ehk pluuralil aga on olemas eriline tunnus. Mõnes keeles on olemas eraldi arv kahe jaoks, kaksus ehk duaal. Paljudes indoeuroopa keeletes jagunevad noomenid allkategooriateks grammatilise soo ehk geenuse järgi. Grammatiline sugu ei ole sama, mis looduslik sugupool. Maskuliin viitab ,,meessugupoolele", feminiin ,,naissugupoolele" ja naeutrum ei esinda kumbagi.
annaabi.ee 
