1. Keele nimi Takuu keel (Eesti Keele Instituut, 2013) 2. Keelkond Takuu keel on Polüneesia keel, mis kuulub Austroneesia keelkonda. (Ethnologue, 2014) 3. Täpsem piirkond (nt riik, osariik, seotud oluline loodusobjekt vmt), kus seda keelt kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5. Millist infot leidsid selle keele morfoloogia, süntaksi või grammatiliste kategooriate kohta? Takuu keeles on sõnajärg: Alus-sihitis-öeldis (SOV). Takuu keeles toimub terve sõna või sõnatüve kordamine, et kujutada pidevat või korduvat tegevust, näiteks: Kata kata-kata (naerma-naerab)
“ Nynorsk-versioonis on see „Alle menneske er fødde til fridom og med same menneskeverd og menneskerettar. Dei har fått fornuft og samvit og skal leve med kvarandre som brør.“ (Ager, 1998-2015) Kasutatud allikad: 1. (2014). Norra keel. Külastatud 19.10.2015, et.wikipedia.org: https://et.wikipedia.org/wiki/Norra_keel 2. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Norway. Külastatud 19.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/country/NO 3. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Sweden. Külastatud 19.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/country/SE 4. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Norwegian. Külastatud 24.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/language/nor 5. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. Külastatud 25.10.2015, vm.ee: http://vm.ee/et/uro- inimoiguste-ulddeklaratsioon 6. Simon Ager. (1998-2015)
Benabena keel Benabena keel on Üld-Uus-Guinea hõimkonda Kainantu-Goroka keelte Goroka rühma kuuluv keel (Ethnologue). 1998. aasta andmete järgi on maailmas 45 000 benabena keele kõnelejat (Ethnologue). 2009. aastal hinnati kõnelejate arvu umbes samas suurusjärgus, aga keelele pakub konkurentsi tok-pisini keel (DOBES). Seda oskavad/kasutavad teise keelena ja saavad aru ka abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade morfoloogia. (DOBES)
Sidamo (Sidaama) keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Seda kõneletakse Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest. Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar
Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba- Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. (Ethnologue 2016. 31.10.2016) Sidamo keelel on viis lühikest täishäälikut (i, e, a, o, u) ja nende pikka teisikut (ii, ee, aa, oo, uu), näiteks „dina“ tähendab „lonkama“, kuid „diina“ tähistab „vaenlast“. Kõik sidamo sõnad lõppevad täishäälikuga. Maksimaalselt saab sidamo keeles kõrvuti esineda kaks konsonanti. (Kawachi 2007: 30-31) Selles keeles on ka rida sulghäälikuid (Kawachi 2007: 28). Kõiki Sidama konsonante saab lauses kahekordistada
väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016. aastal. (The Endangered Languages Project.). Kõnelemise piirkondi on antud keelel kolm ja need on üksteisest küllaltki kaugel. Kaks nendest kohtadest asuvad USAs. Esimene piirkond on USA keskosast põhja pool, Michigani järvest edelasuunas. Teine asukoht on USA keskosa lõunapiirkonnas, Little Rock linnast lõuna pool, Arkansas jõe ääres. Ja kolmas piirkond on Mexicos põhjaosas, rohkem Mexico lahe pool, täpselt USA piiri ääres. (Ethnologue. Languages of the World, 2016). Tegu on polüsünteetilise keelega ehk siis kikapuu keele sõnadest võib leida väga palju morfeeme. Tegusõnade morfoloogia on kikapuu keeles keeruline, aga sõnade järjekord jällegi vabam. Kui kikapuu ühes lähimas keeles, mesquakie-sauk keeles, ei mängi toon sõna tähenduse edasiandmisel mingit rolli, siis kikapuu keeles on toon väga oluline ning kõrgem-madalam toon sõna lausumisel võib muuta selle tähendust
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis 1
10 : 2017 3 5 5 6 8 9 1. 10 2 W3Techs 2013 - 2017 6,7% (5) . , . (4) 2016 2017 0,3% , . , Internet World Stats, 2017 2,8% (109,552,842 )(6). , . 1. Ethnologue (7) 170 , , 60 . , . 2. . . . (9) , . 3. . , , . , . 3 : , . : , 4 (. ), : " " . . (8), ". : (9) " .. , "" , . . . . (10). " " - .
Tswa keel Keel Tswa keel kuulub bantu keelte S-rühma, mis omakorda kuulub benue-kongo keelte hulka (vt Eesti Keele Instituut). Suurem osa kõnelejatest, täpsemalt 695,000 inimest, asub 2014. a seisuga Mosambiigis, kuid kogu maailmas räägib Tswa keelt kokku 715,000 kõnelejat. Kirjutamiseks kasutatakse ladina tähestikku (vt Ethnologue). Morfoloogia Tswa tähestik koosneb kahekümne seitsmest tähest. Võrreldes klassikalise ladina tähestikuga, on muutused toimunud just konsonantide juures F ning Q on sootuks kadunud ning S tähele on lisandunud , N tähele ning Z tähele . Lisandunud kaashäälikute hääldused eristuvad nendele sarnastest häälikutest. Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud
Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.10.15 22:50) Somaali keel on aglutinatiivne keel ehk afiksaalkeel, mis kasutab suurel hulgal afikseid. Afiksid muutuvad vastavalt mitmetele reeglitele. Kindel artikkel on sufiks ehk järelliide, mille põhivorm meessoost nimisõnade puhul on -ki või -ka ja naissoost nimisõnade puhul -ti ja -ta. Artiklid ei muutu ainsuses või mitmuses. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 19:00)
kaks poolvokaali: w, y; viis täishäälikut i, e, a, o, u (Wivell 1981: 11). Näide kairiru keeles: yieq wurr quli - ny qo – laqa -i you (sg) banana skin 3sg 2sg-throw-3sg away `throw away the banana skin´ - `Viska banaanikoor ära` Allikate loetelu Paul jt = Paul, L. M., Simons, G. F., Fennig C. D 2015. Kairiru. - Ethnologue: Languages of the World, Eighteen edition; http://www.ethnologue.com/language/kxa. Vaadatud 20.10.2015. Põhja = Põhja-Uus-Guinea keeled s.a; http://www.eki.ee/knab/lgv/aneeg.htm. Vaadatud 17.09.2015. Wivell, R. 1981. Kairiru grammar. M.A thesis, University of Auckland; http://www- 01.sil.org/pacific/png/pubs/928474543558/Kairiru_Grammar.pdf. Vaadatud 17.09.2015.
Korpuses on olemas tarkvara, mis võimaldab programmeerimisvõõral inimesel korpusega töötada. Korpus on ühtsel kujul, kirjeldatud. CLAN tarkvara saab kasutada transkribeerimiseks ja analüüsimiseks. Childes eesti keele korpus: 5 alakorpust, Argus, Kapanen, Kohler, Korgesaar ja Vija. Igas alakorpuses on transkriptsioonid. 6. Teada, milleks keeleteaduslikud välitööd vajalikud on. Mõista välitööde spetsiifikat ja ettetulevaid probleeme. Teada, mis on WALS ja Ethnologue, mida sealt otsida saab. Välitööd - väheuuritud keelte uurimine loomulikus keskkonnas. Välitööde eesmärk on keelekirjelduste saamine. Tavalistest keelekirjeldustest tehakse tavaliselt grammatikad või sõnastikud. Uurijad koguvad materjali otse keele põlisrääkijatelt. Enne kõneleja otsimist on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kuidas sa talle oma tööst ja eesmärkidest räägid. Sul peaks olema huvi selle keele vastu ja kui ei ole, siis tuleks see
juba olevate mallide alusel. Etümoloogia-tegeleb sõnade päritolu selgitamisega 6. Isolaatkeel - Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski, burusaski, jaapani keel. 7. Areaalse jaotuse põhimõtted Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). 8. Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab? Ethnologue: Maailma Keeled on kompleksne teatmeteos, mis kategoriseerib kõiki maailma elus keeli. Alates 1951.a on Ethnologue olnud aktiivne uurimustöö, mis kaasab endaga sadu lingviste ja teadlasi ümber maailma. 9. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Substraat-keeleline mõju vaadeldava keele suhtes varasemalt kontaktis olnud keelet
Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? 1. Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 2. Elav või surnud keel? 3. Kuidas andmeid kogutakse 4. Allika usutavus 5. Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue) 1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000 Keelte liigitusaluseid 1. Genealoogiline (sugulus ja päritolu) 2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) 3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
· GLOSSid vt kayardildi näidet korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%)
annaabi.ee 
