vanade ja võõraste puhul, kuid ei ole määratletud nende terminide piirid. „Reeglid ei kasuta inimesi, inimesed kasutavad reegleid“ (Keevallik 1998: 541). Renate Pajusalu jt uuringus oli küsitletud üliõpilasi kolmest linnast, samas kui Keelo Leevalliku uuringu puhul oli ka küsitletud õpilasi kolmest linnast, kuid erinevatel eesmärkidel. Pajusalu jt 2010 uurimuses oli küsitletud eesti ja vene üliõpilasi eraldi, võrdluse eesmärgil, Keevallik 1998 uurimuses oli tehtud erinevate linnade ja vanusegruppide kaupa. Nimetatud uurimised näitasid, et suurem osa küsitletutest sinatavad oma sõpru ning generatsiooni võrra vanemaid teietavad (Pajusalu jt 2010, Keevallik 1998). Renate Pajusalu jt uurimus näitab, et eestlased rohkem sinatavad sugulasi, aga venelased mõnikord ka teietavad neid. Juhusliku kõneakti puhul teietavad inimesi nii venelased, kui ka eestlased, sama
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado SINATAMINE JA TEIETAMINE Referaat Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Ühiskond ja kõnetamine...................................................................................................... 4 2. Erinevad rahvad ja kõnetamine........................................................................................... 5 3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal..................................................................... 6 3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund........................
· "Tamango" (novellid "Tamango", "Mateo Falcone", "Dzumaan", "Hispaania nõiamoorid"). Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929 · "Lokis: Leedu legend". Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G. Naelapea, Tartu 1931 (ilmunud ka raamatus "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu 1931) · "Carmen" (novell). Tõlkinud Jolanda Kull, kommenteerinud Ott Ojamaa. Sari Klassikalised lood, ER, Tallinn 1974 · "Colomba. Carmen". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Jolanda Kull, eessõna: Ott Ojamaa. Europeia-sari, Perioodika, Tallinn 1990; kordustrükk Ott Ojamaa ja Lauri Leesi saatesõnadega: AVITA, Tallinn 1996 · "Pärtliöö" (romaan). Tõlkinud Tatjana Hallap. Europeia-sari, Tallinn 1997 · "Lokis; Ille'i Venus" (novellid). Tõlkinud Laine Hone. Järelsõna "Ühteaegu romantik ja realist": Rein Põder. Sari Klassikalised lood. ER 2001 · "Etruski vaas" (lühijutud). Tõlkinud Sirje Keevallik. Varrak, Tallinn 2003 · "Sinine tuba" (novell)
Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit.
........................................................5 3.2 Euroinsenerid Eestis...................................................................................... 5 Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)............................................5 4.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 Eestis Volitatud Inseneriks saamise miinimumnõuded on: neli aastat ülikooli, kusjuures tuleb omandada bakalaureuse kraad, veel tuleb õppida 2 aastat
piirides, enam kui viis korda. Laineenergia selline jaotumine on suhteliselt ootuspärane, eelkõige tuginedes siinse regioonis tuulte empiirilisele jaotusele, mis on tugevalt anisotroopne ning seetõttu tingib ka lainetuse märkimisväärse anisotroopia kogu Läänemere regioonis. On igati loomulik, et laineenergia voog on suurim Läänemere avaosas ja märksa väiksem poolsuletud Soome ja Riia lahtedes. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Estonian Journal of Engineering. Sirje Keevallik ja Tarmo Soomere.2011. https://www.etis.ee/portaal/tTpublikatsioonidVaata.aspx? DropDownListClassification=0&CheckBoxExactSearch=False&DropDownListSortby=0 &DropDownListPublicationType=0&CheckBox0=False&CheckBox1=True&TextBoxBe ginYear=2001&CheckBox2=False&TextBoxAuthorFirstName=Soomere %20&PubVID=376463&lang=et&FromUrl0=tTpublikatsioonid.aspx 2. The wave climate and its seasonal variability in the northeastern Baltic Sea.Räämet Andrus; Soomere Tarmo. 2010 https://www.etis
Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna.
Üks Euroopa ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Infotehnoloogia teaduskonna dekanaat asub ruumis: ICT-407. Sea vastavusse ametikoht ja isik: TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan: Gert Jervan. Infotehnoloogia teaduskonna õppekavakomisjoni aseesimees: Ennu Rüstern. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna õppeprodekaan ja õppekavakomisjoni esimees: Margus Kruus. TTÜ rektor: Andres Keevallik. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna teadus- ja arendusprodekaan: Maarja Kruusmaa. TTÜ õppeprorektor: Jakob Kübarsepp. TTÜ teadusprorektor: Erkki Truve. Arvestusega lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene. 2014/2015 õppeaasta sügissemester lõppeb: 31. jaanuaril 2015. Arvestusega lõppeva aine uuesti deklareerimine on: tasuline. Tüüpõpingukava järgimine on: vabatahtlik; teaduskonna poolt soovituslik.
R-kiirgusbilanss Q-kogukiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Globaalne kiirgusbilanss Planeet Maa tervikuna ei jahtu ega soojene. Päike soojendab Maad päevapoolelt. Maa kiirgab soojust nii öö kui päeva poolelt. Ekvaatoril on energia ülejääk, poolustel puudujääk. Soojus kandub ekvaatorilt pooluste poole. Selle konspekti koostamiseks luges õpetaja Tarmo Vana järgnevaid teoseid: 1. Artiklite kogu UNIVERSUM valguses ja vihmas lk 110-117 Sirje Keevallik Päike ja atmosfäär 2. Üldmaateadus gümnaasiumile lk 83-86 Lugege teiegi neid teoseid!
Hinne 20,00 Maksimaalne: 20,00 (100%) Mis põhjustel üliõpilane eksmatrikuleeritakse? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Edasijõudmatuse tõttu – üliõpilane ei ole täitnud osakoormuse nõuet. Seoses õppekava täitmise ja diplomi väljaandmisega. Õpingutest mitteosavõtu tõttu – õpingukava on tähtajaks esitamata. Kes on Tallinna Tehnikaülikooli rektor? Andres Keevallik Tasuta kohal õppiv üliõpilane deklareerib 1. semestril 30 EAP, kuid semestri lõpuks sooritab 29 EAP. Mis juhtub? Üliõpilane peab maksma tarhvi 30-29=1 EAP eest. Tasuta õppekoht säilib. Kui üliõpilane sooritab õppeaasta lõpuks 44 EAP, mis juhtub? Õigeid vastuseid võib olla mitu. Üliõpilane langeb osakoormusele. Üliõpilane kaotab tasuta koha. Millised väited on tõesed omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes? Õigeid vastuseid võib olla mitu!
neljapäev reede laupäev pühapäev Viktoriin 1 Kes on TTÜ rektor? 2 Mitmendat ametiaega on praegune rektor? 3 Mis aastal muudeti Tallinna Polütehnilise Instituudi nimi Tallinna Tehnikaülikoo 4 Kes neist ei tooda telefone? 5 Mis aastal tuli Eestisse euro? 6 Mis on enikasutatud bensiini mark? 7 Millise Eesti linna nimi lõpeb kaashäälikuga? Vastus Punkte Keevallik 1 Keevallik teist imi Tallinna Tehnikaülikooliks? 2011 2 Punkte kokku 3 Skype Nokia Samsung 2. Apple
aastal. Ta on töödanud kunstnkuna Vanemuise teatris ja peakunstnikuna ETV-s ning õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Ta on loonud kujundusi kõigis Eesti teatrites ning Lvivi Ooperiteatris ja Tampere teatris. Kujundusi on ta loonud ka mitmetele filmidele: "Nukitsamees", "Savoy ball", "Musta katuse all". Liina Pihlak on oma töödega osalenud näitustel ja illustreeriud lasteraamatuid 1987. aastal omistati talle teatrikunstniku aastapreemia. Kunstnik Liina Keevallik Liina Keevallik lõpetas 1995. aastal Tallinna Kunstiülikooli lavastuskunsti erialal ja jätkas samas magistriõpet, mille lõpetas cum laude. Praegu õpib ta doktorantuuris Eesti Kunstiakadeemiasja Pariisi 8.Ülikoolis. Liina Keevallik on teinud kujundusinii drama kui muusikalavastustele erinevates eesti teatrites. Ta on lavakunstnik olnud: ooperitele, muusikalidele, multimeediaetendustele, draamaetendustele, filmidele. Liina Keevallik on loonud ka kostüüme paljudele etendustele . Dirigent Mihhail Gert
Broadwayl 15. märtsil 1956. aastal ja on tagantjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam
ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keevallik, kes on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias ja Pariisi 8. ülikoolis. Lavastajaks oli Brit ooperi ja teatri lavastaja Walter Sutcliffe. Ooper “Carmen” jutustab loo 19. sajandi Sevillast ja seal keerlevatest sündmustest. Nimelt on see lugu mustlastüdrukuks Carmen, kes armub tohutult noorde kapralisse Don Jose. Vaatamata sellele, et Don Josel on kodus haige ema ja noor neiu, kes teda armastab, suudab Carmen teda end jumaldama panna
Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles olnud, poleks sama muljet jätnud. Süzee oli suhteliselt huvitav ja tavalistest ooperitest erinev. Nimelt üritavad kolm meest tõestada, et naised on truudusetud. Kaks meest veavad ühega kihla, kas nende naised jäävad neile truuks või mitte
(Ferguson 1994: 19). Eesti terminoloogias seostub sõna dialekt tavaliselt ainult kohaga, sotsiaalselt määratletud allkeelte kohta kasutatakse terminit sotsiolekt. Sotsiolingvistika on leidnud mitmesuguseid seoseid inimese sotsiaalsete parameetrite ja keelekasutuse vahel. Sealjuures on eri koolkonnad ja uurijad toonud välja põhiosas samad mõjurid, kuigi hierarhiseerinud neid erinevalt (vrd Christian 1992; Trudgill 1995; Montgomery 1995; Wardhough 1996; eesti keeles vt lühidalt Keevallik 2001). Olulisemad mõjurid on inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. Keskne sotsiolektimääratlus on ikka käinud klassikuuluvuse või staatusgrupi kaudu. Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks on kasutusel mitu terminit: släng, argoo, zargoon, erikeel, mille suhted on segased ja eri traditsioonides erinevad (vt terminoloogiast Tender 1994: 293297). Ka slängi defineerimine on väga erinev.
Välja on jäetud vahelõigud ja pausid. Ainestikku on kokku 45 minutit. Uurimistöö autor transkribeeris „Ringvaate“ 16. ja 36. osa, mis olid eetris 2014. aasta suvel. Saated on järelevaadatavad ning tasuta saadaval Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehel. Transkribeeritud tekstid on esitatud töö lisades. Varem on Jüri Muttika idiolektist esile tõusnud variaableid uurinud eelkõige Tiit Hennoste, Annika Valdmets ja Leelo Keevallik. Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus. 3 1. KEELEJUHT. MATERJAL Esimeses alapeatükis annan ülevaate analüüsitavast isikust – Jüri Muttikast. Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid, milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad. 1.1. Jüri Muttika taust
parimale naispeaosatäitjale (Bastiaan Ragas), kõige lootustandvamale meestalendile (Marlon David Henry) ja parimale tõlkele (Martine Bijl). Auhinnad jagati 22. aprillil 2002. Aida võitis parima meespeaosatäitja, parima tõlke ja parima muusikali auhinna. Tim Rice sai elutööauhinna. Aida Eestis Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul . Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve Pärnu 2010
Alates 1968. aastast asub TTÜ peahoone Mustmäel Ehitajate tee 5. Koos peahoonega asub seal veel mitu kõrvalhoonet. Peahoones on 400 kohaline aula ning 250 kohaline auditoorium. TTÜ kuulub veel neli kolledzit: Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Virumaa kolledz. Ülikooli suuri projekte on Tallinna Tehnoloogipark, kus saavad teadusmahukad ettevõtted suurendada konkurentsivõimet üle maailma. Alates 2010. aasta 1. septembrist on TTÜ rektor Andres Keevallik. Kokkuvõte TTÜ rajati 1918. aastal ning töötab siiani. Ülikooli on täiendatud palju ning seda tehakse siiani. Põhierialad, millega kool tegeles oli ehitus, masinad, energeetika, keemia ning maateadus. Kool sai pidevalt juurde ruume ning oli riigil pidevalt abiks. Alguses oli TTÜ erakooli kuid hiljem võttis riik selle oma valdusesse. TTÜ hooned ja asutused on tänapäeval üle Eesti. Intervjuu Ma intervjueerisin härra Vardot seoses TTÜga
neitsi" · 1958-59 "Christoph Kolumbus avastab Ameerika (Christop Kolumbuse uni) · 1963 "Galacidalacidesokrüribonukleiinhape" · 1965 "Perpignani raudteejaam" · 1966-67 "Tuunikala püüdmine" · 1983 "Pääsukese saba" (katastroofiseeria) (NB:Dali viimane maal) 7 Kirjandus · Salvador Dalí, "Geeniuse päevik". Prantsuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sirje Keevallik. Kirjastus Kunst, Tallinn, 1999, 285 lk · "21 maailmakuulsat kunstnikku" (koostanud Annus Raud). Tallinn 2005, lk 207215 (ka kunstniku tähtsamate tööde loetelu) · Frank Weyers, "Salvador Dalí: elu ja looming [1904-1989]". Saksa keelest tõlkinud Meelika Öpik. Sari Väike kunstiraamat, kirjastus Koolibri, Tallinn 2006, 96 lk 8 Kokkuvõte
Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979 · "Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986 · "Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi. "Europeia, nr. 23, "Perioodika", Tallinn 1994 7 · "Kohtlane; Mikromegas". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives. Järelsõna: Juri Lotman, "Groteski ja filosoofia maailmas". "Europeia" nr. 38, "Perioodika", Tallinn 1996 - lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa. · Voltaire-Rousseau. Valik kirju. Tõlkinud Kristiina Ross, järelsõna Marek Tamm "Vikerkaar" 1999, nr 11-12, lk 48-73 Voltaire
Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996. aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian:
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
Tartu Observatooriumi teadlase Sirje Keevalliku stsenaariumi kohaselt tõuseb aastaks 2100 Läänemere tase kõige tõenäolisemalt pool meetrit, äärmisel juhul 80 sentimeetrit. Aasta keskmise temperatuuri vastav tõus on ühest kraadist kuni seitsme kraadini. Maha sajab saja aasta pärast aga kümme kuni viiskümmend protsenti enam sademeid. “Talvel ja sügisel tõuseb temperatuur suhteliselt rohkem kui kevadel ja suvel,‿ ütleb Keevallik, kes rakendas erinevaid tulevikustsenaariume ka minevikule ning leidis, et sel puhul töötavad need rahuldavalt. Merepinna tõusuga satuvad Eestis enim ohtu Tallinna-lähedased rannad. Erilise löögi alla jäävad ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned. Eesti liigub uuel sajandil soojema ja niiskema kliima poole. Kuid Sirje Keevalliku sõnul võib globaalse soojenemise foonil Golfi hoovus nõrgeneda, mis tähendab Eestis esialgset jahenemist.
augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni
"Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 1...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
erinevaid jooni. Jne. Nende teemadega tegeleme selles kursuses ainult möödaminnes. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 12 väga palju see, millised häälikud on sõnas enne seda tunnust. Kui seal on helitu konsonant, siis on peaaegu alati kasutusel -nud (kost-nud), helilise kaashääliku ja täishääliku järel aga on 2/3 juhtudel -nd (tul-nd, läi-nd) (vt selle kohta Keevallik 1996). Kui inimene kõneleb kiiresti, siis kalduvad ta sõnad kergesti lühenema (kakskend). Jne. Teine mõjurite rühm seostub nn mikrokontekstiga ehk olukorraga, mis valitseb just antud vooru ütlemise ajal. See paistab eriti hästi välja suulises dialoogis. Mõnikord ütleme emale ,,Palun anna piima!", aga teinekord ,,Kas sa ei annaks piima?". Siin ei ole erinevus viisakuses. Mõlemad on viisakad soovid. Keskseks valiku aluseks on hoopis see, kuidas kõneleja
keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi. Mõlemad meetodid on kasutusel ka tänapäeval. Kunstliku seemenduse ja sperma sügavkülmutuse rakendamine on XX sajandi suurim võit tõuaretuse praktikas. 3. aretusõpetuse areng eestis Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.1950ndate aastate algul Eestis rakendati kunstlikku seemendust ulatuslikumalt hobusekasvatuses, vähemal määral ka veisekasvatuses. Praktilise lahenduse sai kunstlik seemendus, kui 1956...1960 asutati Eestis 9 kunstlikku seemenduse jaama. Ilmar Müürsepp (1931) esimene ET-vasikas sündis 1984;in vitro viljastatud munarakust sündis esimene vasikas (1998). 4. aretusõpetuse teoreetiline põhjendus
rakendatav keelepoliitika. Keele olemus ei tule nii hästi välja. 3) Interaktiivne keeleanalüüs ehk vestlussituatsioonid: suhtluses toimuv on esikohal. Vaadatakse, miks vestluse struktuur toimib ühtselt. 8. SOTSIOLINGVISTIKA INTERDISTSIPLINAARSUS. Seotud psühholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, statistika, geograafiaga. 9. SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik. Vestluse mikroanalüüs uurib suhtlust inimeste ühistegevuse mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine, autentne materjal, loomulikud vestlused. 10. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEKSTIANALÜÜS – analüüsib situatsioonide ja keelekollektiividega seotud keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat
..1981) asutas ELVI-s verefaktorite uurimise labori 1958.a. ning alustas 1964 piimaveiste jõudlusandmete töötlemist elektronarvutil. Põllumajandusdoktor, professor Elmar Liik (1895...1975) rajas Tartu Ülikooli juurde väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaama 1937.a. Tema uurimistöö haaras seakasvatust ja lambavilla kvaliteeti. Põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe (1916) asutas sigade kontrollnuuma katsejaama Kehtnasse 1958 ja täiendas tõusigade hindamise metoodikat. Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.a. ja oli 1941...1971 Vändra (praeguse nimega Piistaoja) veisekasvatuse katsejaama direktor, kus kujundas eesti mustakirju parima tõukarja. Põllumajandusdoktor, professor Rein Teinberg (1935...1995) alustas piimavalgu sisalduse uurimist ja lülitamist jõudluskontrolli programmi. On populatsioonigeneetika põhimõtete rakendajaks põllumajandusloomade aretuses
situatsiooniline, stiil, formaalsus) laias mõttes sotsiolingvistika: -kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs -keele varieerumine -kakskeelne ühiskond praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm) meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel kitsas mõttes sotsling. - Labov jt - keele varieerumise täppisanalüüs (e. kvantitatiivne sotsiolingvistika) Leele Keevallik - Oma keel 2001/2 Psühholingvistika .-keel ja meel, nende areng (lapsekee) -eksperimentaalne psühholingvistika -lapse keeleline areng -kakskeelsus Teise keele omandamine : täiskasvanud keeleõppija vs laps -neuroloogiline erinevus -oskab lugeda kirjutada -oskab juba ühte keelt (motivatsioon väiksem ja L2 omandatakse L1 prisma läbi -on silmitsi suurema variatiivsusgea (eri situatsioonid) -vähem aega -õpib tavaliselt ebaloomulikus keskkonnas ja tal on harva ema
Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu ning läks tagasi Pariisi lähistele, kus ta 1778 aastal suri. "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikast ja alustest" (1755) "Discours sur l'origine de l'inégalité parmi les hommes". 18 Üksildase uitaja mõtisklused ; Arutlus teadustest ja kunstidest : [jutustus ja traktaat] / Jean-Jacques Rousseau ; [tõlkinud Sirje Keevallik ja Kristiina Ross ; eessõna: Lauri Leesi ; kunstiliselt kujundanud Priit Rea] Tallinn : Perioodika, 1995. Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda. 75 · Kaasaegses riigis on inimväärikuse mõõdupuuks raha ning voorus/moraal on ära unustatud · Inimestevaheline ebavõrdsus on tulnud kunstide ja teaduste arengust, kuna see on tekitanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
