Keskkonnaõigus (3)

I Sissejuhatus
Kliima soojen.- 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren – tihedaim 20-26 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFC-gaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine – oluline kk- saastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära – 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek.
KK-risk – neg kk-muutuse (kk-kahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realiseeritav); kahju ennetamine ex ante ( ettevaatusprintsiip ), mõlema kombineerimine. Kk-riske saab jagada kolme gruppi: kindlakstehtud ohud (teaduslik kindlus piisavalt suur, seos tegevuse ja kkmõju vahel on tõest, räägime vältimisest, mitte evp-st); hüpoteetilised ohud (lõplik teaduslik tõestus puudub, aga on mingi teooria, mis peab kkmõju võimalikuks); spekulatiivsed riskid (keegi nendega ei tegele, sest põhinevad aint oletustel). Riskivastutus e üldine ettevaatuskohustus: 1) neg kk-mõju ennetamiseks vajalike kulutuste kandjaks ei ole mitte ühiskond, vaid sellise tegevuse läbiviija või ka tarbija ( saastaja -maksab-printsiip) 2) potents olulise kk-mõjuga tegevuse läbiviija teeb seda omal vabal tahtel ning allutab vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess – riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse.
KKõigus – avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kk-poliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik ( rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele), eriline roll (loodus)teadusel, ettevaatusprintsiip (teaduslik ebakindlus VS õiguslik kindlus). Kkõigus asub inimese ja looduse vahepeal . Eesti õigus on sita kvaliteediga – seadused ei ole seotud, aga 4a pärast tuleb ühtne kk-koodeks. Õigus kaitseb rohkem inimest (omanik, ettevõtja, majandus).
Kkõiguse areng: 1) ebateadlik (keskajal linnade õhk, Napoleon – kkload, 19saj kuni 20saj 60ndad (tööstusrevoluts) (Weimari vabariik – loodusvarade kasutamise kohustus. Inimese tervise kaitse otseste ohtude eest. Tööstuslik tegevusvabadus – naabrusõigused AÕS tänapäeva E. Saastamise talumise kohustus (mõjutused, mis vajalikud üldise heaolu tagamiseks) on ka tänapäeval E mõttemalliks.)) 2) teadlik a) I generatsioon 60ndate lõpp tagajärgedele suunatud mudel (põhitähelepanu kontrollimatu majandustegevuse tagajärjel tekkinud kkprobleemide leevendamisele, likvideerimisele ja hakati neid lahendama sektorite kaupa – vesi, õhk, loodus – „käsu ja kontrolli meetodil“ ehk otsese avalik-õigusliku regulatsiooni domineerimine ) b) II generatsioon 80ndate II pool vältimisele suunatud mudel (aitas kaasa teaduse areng, ettevaatus, kk kompleksne kaitse e kompleksload, kk-kahju tuleb ära hoida, dereguleerimine – turumehhanismid nagu kk-kokkulepped, saastamise õigusega kauplemine ehk otsese avalik-õigusliku regulatsiooni täienda mine paindlike - majanduslike stiimulite ja antistiimulitega. Välisefekti muutmine siseefektiks.) c) III generatsioon 90ndate II pool ettevaatusprintsiibil põhinev mudel (õigus puhtale kk-le ehk kk-alaste õiguste – õigus teada/osaleda/juurdepääs õigusemõistmisele – tunnustamine)( Arhusi konv). Varem ei saanud keegi kk-asjades sõna sekka öelda, kk oli avalik hüve, aga pragu on see eraisiku huvi (individuaalne õigus) – täielik pööre – puhta keskkonna kui avaliku hüve lülitamine ka erahüvede sfääri. Uus subjektiivsetele õigustele tuginev dimensioon keskkonnariskide õiguslikus kontrollis . EÜ õiguse tegelikuks elluviimiseks tuleb kodanikele ja eriti NGOdele anda õigus oma riiki korrale kutsumiseks. Ettevaatusprintsiip on väljunud teaduse ja õiguse kontekstist ning muutunud avatud & demokraatliku ühiskonna väärtussüsteemi oluliseks osaks.
Miks kaitsta? Loodusteaduslik argument, eetiline argument, heaoluargument (ka tulevased põlvkonnad), maj argument. Antropotsentriline (kk-seisund mõjutab in materiaalseid/mittemateriaalseid huve ja otsest julgeolekut) VS ökotsentriline (kk iseväärtus) maailmavaade (heaoluühiskond: kk kaitstakse ikkagi selleks, et inimesel oleks hea). Heaoluühiskondade suund materiaalsetelt väärtustelt mittemateriaalsetele väärtustele toob kaasa kk iseväärtuse suurema hindamise ning tugevdab sellega kkõiguse eetilist alust. Kk väärtustamine: a) otsene instrumentaalne- e kasutamisväärtus ( otsesed materiaalsed kasud loodusest sellesse sekkudes või seda tarbides) b) eksisteerimis- e kaudne väärtus (kk esteetilise väärtuse ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises, ilma et sellesse sekkutaks või seda kasutataks) c) ise- e sisemine väärtus (kk on väärtus iseenesest, olenemata selle materiaalsest või mittemateriaalsest väärtusest in jaoks; kk on siin kui eesmärk mitte vahend ning inimese huvid peaksid konflikti puhul looduse ees üldiselt taanduma).
Kuidas kaitsta? Avalik õigus, eraõigus – vastutus (ex post), aga ka stiimul; maj vahendid, veenmis- jm vahendid (trendi kujundamine). Kõiki asjaolusid arvestades teha otsus – kaalutlusõigus. Säästev areng – maj, sots, kk pooled.
Mõisted:
Keskkond – 1) elus ja eluta loodusressursid (õhk, vesi, pinnas, floora, fauna + nende omavahelised suhted), vara, mis mood osa kultuuripärandist, maastiku isel elemendid (1993 Lugano kk-konv) 2) biootilised ja abiootilised loodusressursid, tehiskk elemendid, maastiku olulised elemendid, elukvaliteet , niivõrd kui see mõjutab/võib mõjutada in heaolu ja tervist (1994 Euroopa kkkaitse näidisseadus) 3) ökosüsteemid ja nende koostisosad, kõik looduslikud ja füüsilised ressursid ; sots, maj, est ja kult-alased tingimused, mis ise mõjut kk või mida mõjutavad muutused kk-s (1986 Uus- Meremaa kkseadus) 4) loodus-, tehis - ja inimkk (in heaolu, toidu kvaliteet, ohutuse ja tervise kaitse) (J.Salter). Seega: kõik loodusressursid, kk kui terviku kaitse, ka inimlik elukvaliteet on lülit kkkaitse sfääri (iga konkreetse in tervis), sisu avardumine ja uute aspektide lülitumine (GMO, kkohtlikud tehnoloogiad ja tooted).
Keskkonnakahju – otseselt või kaudselt väljenduv mõõdetav kahjulik mõju loodusress-le ja/või loodusress poolt osutava teenuse kahjustamine ( saastamine , metsaraie , ehitustegevus, põllumaj tegevus) (EÜ kkalase vastutuse dir). Teaduslik ebakindlus – ebakindluse pööramine kk kasuks; kahju on paljudel juhtudel pöördumatu ja korvamatu; sageli on kahjul piiriülene iseloom; potentsiaalselt kkkahjuliku tegevuse tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul. Kkohtliku tegevusega võib kahjustada üldist kk-kvaliteeti, in tervist, elu või vara. Puhas kk-kahju – kahju nendele kkosadele, mis ei ole asjaõiguse esemeiks (meri, põhjavesi, välisõhk, loomastik ) ja kkosadele, millele ulatub nii eraõigusliku isiku omand kui ka oluline avalik kkkaitseline huvi (eraomandis olev kaitsealune mets). VÕS: hüvitada tuleb lisaks kkohtliku tegevusega isikule või tema varale tekit kahjule ka kk kvaliteedi halvenemise kahju. Saastamine on 1 kkkasutuse liike, seotud põhiliselt saastelubade ja saastetasudega, v-o kahjulik või tuua aja jooksul kahju. Saastamise mõiste on seotud kk mõjutava tegevusega (kkkasutusega, mis ei pruugi alati tegelikku kahjustamist kaasa tuua), kkkahju aga sellise tegevuse tegelike neg tagajärgedega.
Potents kk-ohtlikud tegevused – nt tegevused, mille puhul tuleb läbi viia KMH. Tuleb rakend meetmeid, nt tegevuse asukoha valikut, KMH-d, parima võimaliku tehnoloogia rakend, avalikkust teavitada, vahel ka üldist ettevaatuskohustust. Tegevus loetakse ohtlikuks: 1) sõltuvalt selle iseloomustja olenemata sellest, kus ja millises mahus see toimub 2) olenevalt tegevuse ulatusest või asukohast (mõlema puhul selgus, kuid midagi olulist võib välja jääda) 3) otsus tegevuse kohta leitakse igal juhtumil eraldi (paindlikkus, kuid ebaselgus). Kõige parem need kolm ühendada.
Säästev areng – pol süsteem, mis tagab üldsuse aktiivse osavõtu kk-alaste otsuste tegemistest; maj süsteem, mis on võimeline tootma väärtusi ja tehnoloogiaid säästlikul alusel; sots süsteem, mis on suuteline leidma lahendusi pingetele, mis tingitud ebavõrdsest arengust; tootmissüsteem, mis tunnistab kohustust säilitada inimarengu ökoloogilist baasi; tehnol süsteem, mis jätkuvalt otsib ja leiab uusi kksäästlikumaid tehnilisi lahendusi; rahvah suhete süsteem, mis tunnistab vajadust kk säästva rahvah kaubanduse ja rahanduse järele; haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks.
EHK: säästva arengu saavutamine eeldab väga olulisi muudatusi selles, kuidas me mõtleme/tarbime, kuidas/mida toodame , kuidas oma maj juhime. Tähtis on leida just kaalutletud lahendusi, lähtuvalt maj, sots ja kk aspektidest. Üldiselt tähistab säästev areng tasakaalu kolme valdkonna - kk, maj ja ühiskond - eesmärkide vahel. E on kasutusel ka mõiste jätkusuutlik areng, kuid jätkusuutlikkusega märgitakse ka üksiku valdkonna püsivust ja kasvu.
Säästev areng nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside ümberjagamist, arvest seejuures ühiskonna erinevate sotsiaalsete rühmade huvidega . Säästva arengu printsiip lähtub sellest, et kk ja maj on omavahel tihedalt seotud ja kk- faktorid ning sots ja maj faktorid peavad kokku saama ühes otsuses.
Säästev areng nõuab, et praeguse põlvkonna teod ja otsused ei tekitaks kahju tulevaste põlvkondade huvidele. Kuid kas põlvkondadevahelises suhtes tuleb arvestada tulevaste põlvkondade õigusi või on tegu vaid meie kohustusega arvestada tulevaste põlvkondade huvidega? Seega tuleb rakendada ettevaatusprintsiipi, mille üks põhiül ongi kk-ruumi ebakindlusest tingitud tugevusvaru jätmine, eesmärgiga mitte läheneda kk taluvuspiirile, rääkimata selle ületamisest. Selleks ongi maailmas hästi palju konventsioone. Integreerimisprintsiibi abil toimub kk-kaalutluste tungimine peaaegu kõigisse inimtegevuse valdkondadesse. See lähtub ideest , et maj ja sots areng ei tohi olla ega pea olema kk-kahjustuste põhjuseks (mõnikord toovad isegi kk kvaliteedi paranemise). Ettevaatusprintsiip on üks kk-alastest kaalutlustest , mis tuleb integreerida teistesse poliitikatesse ja selline integr peab kanduma ka liikmesriikide õigusesse. Seega muutub ettevaatusprintsiip kk-alasest printsiibist EÜ õiguse üldprintsiibiks.
II Kkõiguse põhiprintsiibid
Norm – konkreetne regul.vahend, kus õiguslik lahend on täpselt ette öeldud, saab kas täita või mitte täita, osaline täitmine = täitmata jätmine. Printsiip – üldisem, vähemkonkreetsem, püstitab teatud eesmärgi, mille poole peab püüdlema, aga ei pea alati täitma. Üheski õiguses printsiipe kirja pandud ei ole, need tulenevad kohtupraktikast ja tervest mõistusest; kasut seaduseloomel konkreetsete normide sõnastamisel, neist lähtub õiguse rakned, tõlgend, kohus.
Printsiipidel kkõiguses eriline roll: paindlikkuse vajadus – uued olukorrad, ebakindlus (kkõigus kui eesmärgile suunatud õigusharu); omavastutus (üldine ettevaatuskohustus).
KK-alased õigused
Materiaalõiguslik kk-alane põhiõigus – õigus puhtale kk-le ehk kk-kaitse on senisest enam lülitatud põhiseaduse väärtussüsteemi (kuigi otsesõnu see meie põhiseaduses puudub) ja sellega on tagatud suurem kaal otsuste langetamisel ka teadusliku ebakindluse juhtudel. Kk-alase põhiõiguse tunnustamine avab tee mitte üksnes menetlusvigade, vaid ka sisuliste aspektide (sh ettevaatusprintsiibi rakendamise ) kontrollile . Tuleb tunnustada ka igaühe õigust elada tema tervise ja heaolu vajadustele vastavas keskkonnas.
Kk-alased menetluslikud õigused. Århusi konventsioon – 1998, Taani. Teksti koostamisest võtsid osa ÜRO/Euroopa majkomisjoni regiooni maade valitsuste ja NGO-de esindajad, lisaks Stockholmi ja Rio deklaratsioonidele ning Maailma looduse hartale on allikateks veel 1995.a nn Sofia juhtnöörid ja 1990.a UN/ECE kk-alaste õiguste ja kohustuste harta eelnõu.
Miks kk alal? Kkkahju hajus iseloom eristab kkkaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus iskliku puutumuse ja õiguste rikkumise kindlakstegemine on tunduvalt lihtsam. Konventsioon seostab isikute kk-alased õigused ja inimõigused (põhiõigused). Konventsioon aitab kaasa sellele, et realiseeruks iga inimese “…õigus elada keskkonnas, mis vastab piisavalt tema tervise ja heaolu vajadustele ning kohustus nii individuaalselt kui üheskoos teistega kaitsta ja parandada keskkonda praeguse ja tulevaste põlvkondade hüvanguks.” Konventsioon toetub nn kolme samba süsteemile. Konventsioon on määrava tähtsusega säästva arengu saavutamisel. Konv toetub põhimõttele, et kk kõrgel tasemel kaitsmine ja säästev areng on üksnes siis saavutatavad kui üldsus on aktiivselt ja sisuliselt kaasatud. + Uurimisprintsiip – ametnik peab in-le appi minema, kui in ise hakkama ei saa.
Põhimõisted konv järgi: +avaliku võimu organ – riigi, piirkonna vm tasandi valitsus; füüs või jur isik, kes siseriikliku õiguse alusel täidab avaliku halduse funktsioone, sh kk-ga seotud ülesandeid või osutab kk-ga seotud teenuseid; iga muu füüs või jur isik, kes kahes eelmises punktis nim asutuse valitsemisalas või isikujuhtimisel täidab kk-ga seotud avalikke kohustusi või ül või kes osutab kk-ga seotud avalikke teenuseid. +kkteave – teave kkseisundi kohta ning teave seda seisundit mõjutada võivate tegevuste, plaanide ja kavade kohta. +üldsus – 1 või mitu füüs või jur isikut ja siseriiklike õigusaktide või –praktika kohaselt ka nende isikute org, rühmad vm ühendused. + asjast huvitatud üldsus – avalikkus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab kk-alase otsuse tegemine või kellel on huvi kkasjade otsustamise vastu = kk-kaitset edendavad valitsusvälised org-d, mis vastavad siseriikliku õiguse nõuetele.
I sammas - juurdepääs kkteabele. Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil - avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele ( art4 - passiivse informeerimise kohustus) ning avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks ( art5 - aktiivse informeerimise kohustus). Põhimõtted: ilma huvi põhjendamata, soovitud vormis, keeldumise laused loetletud, keeldumiste aluste kitsendav tõlgendamine (ärisaladus, ohustatud liikide elupaigad . Saastamise kohta käiv inf ei ole ärisaladus. Avaliku teabe seadus).
II sammas - osavõtt otsuste tegemisest. Asjast huvitatud üldsuse esindajad, osalemine peab olema tagatud algusest peale, osavõtt varajases staadiumis , nõuded asjakohasele teabele, avalikkuse osalemise tulemusi tuleb kohaselt arvesse võtta (inf avaldada AT-s, menetlusosalised on puudutatud isikud, KMH on haldusmenetlus – peab juhinduma haldusõigusest ja hea halduse printsiibist, enamasti avatud menetlus) – sõltub haldusorganite aktiivsusest, kk-org-de puutumuse eeldamine, õigeaegne ja adekvaatne informeerimine.
III sammas - juurdepääs õigusemõistmisele. Kohustab poolt tagama õiguse pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole kui tegemist on: õiguse keskkonnateabele - väidetava rikkumisega; õiguse osaleda otsustamises - väidetava rikkumisega; õigusega vaidlustada avaliku võimu organite või eraisikute tegusid või tegevusetust, mis on vastuolus selle riigi keskkonnaalaste õigusaktidega. Kaebeõigus on isikutel, kelle õigusi on rikutud – konventsioon eeldab õiguste rikkumise laia tõlgendamist. Õigus pöörduda kohtusse vm organi poole otsustamises osalemise küsimustes ei ole piiramatu. Isikul peab olema põhjendatud asjakohane huvi või tema subjektiivset õigust peab olema rikutud.
Üldsuse osalemine kkasjade otsustamises ja teabe saamise tõhustamine parandab otsuste kvaliteeti ja kiirendab nende täitmist, suurendab üldsuse kkteadlikkust ning annab talle võimaluse väljendada muret kk pärast ja võimaldab avaliku võimu organitel seda muret kohaselt arvestada. Niisiis on Arhusi konv eesmärgiks mitte üksnes avatud ja demokraatliku ühiskonna põhimõtete elluviimine , vaid ka langetatavate otsuste kvaliteedi parandamine. Arhusi konv annab isikutele võimaluse saada ülevaade teabest, mida võetakse otsuste tegemisel arvesse, mille hulgas on ka inf selle kohta, millistes valdkondades on teadmised puudulikud. Seejärel saab isik osaleda otsuse tegemise menetluses ja jälgida seda, kuidas võetakse arvesse teaduslikku ebakindlust. Lõpuks on isikul õigus (juhul, kui tal on kaebeõigus) pöörduda kohtusse ja allutada meetmete võtmine kohtulikule kontrollile. Ettevaatusprintsiibi rakendamine on hea halduse üks väljendusi.
Saastaja-maksab-printsiip
Veidi vale väljend, saastaja = kk kui üldise hüve arvel kasu saaja (ja tegelt mitte alati kasumit). See põhimõte tähendab, et keskkonnakahjust tulenevaid kulusid peavad kandma need, kes kahju põhjustasid. Kk-kulutused maksab siiski tarbija, me ju toodame ning tarbime. Hind peab stimuleerima, tunnetatav peab olema. Aga meie ühiskonnas arvatakse, et keegi hea onu kuskil maksab… Kui kk-kasutamisega seotud kulutused eikajastu turuhindades , antakse turgudele moonutatud signaal ning sellele järgnevad ebaefektiivsed maj valikud . Majanduslik lähenemisviis: välisefekti muutumine siseefektiks ehk saastusega seotud sots kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii saavut toodete „õige hind“ (1972 OECD = Maj arengu ja koostöö org), eemärgiks on tagada piiratud ressursside efektiivne kasutamine. Sõltub seaduse tõlgendamisest, kas põhimõte „saastaja maksab“ (the polluter pays principle, PPP) tähendab, et saastaja peab maksma meetmete eest, mille abil tuleb tegevus kehtivate standarditega kooskõlla viia (ennetamise või kontrollimise kulutused) ( kitsas tähendus) või peab ta maksma kõikide tema põhjustatud saastetagajärgede heastamise (sots kulutuste) eest (lai tähendus). Printsiip rakendub kas otseselt ( saastetasu kui stiimul saastuse vähendamiseks) või kaudselt (kk-alane vastutus, eriti kui tegu vastusega suurema ohu allika poolt tekit kahju eest, kus kahju tekitamisega seotud ebakindlust tõlgend saastaja kahjuks; ennetusmeetmed, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamine; KMH, kus kõik seotud kulutused tasub arendaja ).
Õiguslik lähenemine (Bugge): tagada saastusega seotud kulutuste õiglane jaotamine. See, kes saab kk mõjutavast tegevusest „tulu“ peab maksma ka ka kahju ärahoidmise meetmete eest – siin on saastaja kahjutekitaja rollis. „Õigust saastada“ ei ole ja saastaja peab aktseptima sots regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust.
Saastaja maksab on „prima facie“ eetiline norm, mille alusel maksab saastaja alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks. Kes on saastaja? +prügila (hällist hauani või hällist väravani) + laevandus (laevaomanik, operaator või lasti omanik).
Erandid: 1) „Corrective justice“ – ühe isiku poolt teisele tekit ebaõiglust saab korrigeerida kahju hüvitamise läbi. Me kõik anname oma panuse kk mõjutamisesse ja järelikult peame taluma teatud saastust ehk naabrusõiguse talumise kohustus, seejuures saastamine on kooskõlas kehtivate normidega. 2) „ Social justice“ – tegeleb tulude ja kulude õiglase jaotumisega, kuna saastaja maksab printsiip v-o väga ebaõiglane. Tööpuudus, riigiabi , maksud . 3) Kk-alased erandid – kk-abi ei tohi sattuda sõltuvusse saastaja maj „võimekusest“ (riigiabi, kindlustus ).
Ettevaatusprintsiip
Evp esilekerkimise peam põhjustajaks oli pettumine nn kk assimileerimisvõime teoorias (saasteainete teatud tase ei põhjusta mingit kahju; kk-l on üsna suur vastupanu- ja enesepuhastusvõime; enesepuhastusvõimet saab teadlikult ära kasutada); evp lähtub sellest, et teadus ei tea tõde. Varem arvati, et teadus suudab piiri määrata, ent tihtipeale jääb määramatus. Teaduslik määramatus - teaduse rolli ümberhindamine - teadus ei tea kõiki vastuseid ja ei ole võimeline paljude lood protsesside seoseid ja inimteg mõju avastama ja ette ennustama
Evp – 1) kui tegevus kujutab endast ohtu in tervisele või kk-le, tuleb ettevaatusabinõusid rakend isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult tõestatud (1998 Wingspread) 2) riigid jätkavad evp rakend, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potents kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puud teaduslikud tõendid (1990 III Põhjamere kaitse) 3) Rio deklaratsiooni printsiip 1992 (tavaõigus): “Kk kaitsmise eesmärgil tuleb riikide poolt laialdaselt rakendada evp. Tõsiste ja taastamatute kkkahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste kkkahjustuste vältimiseks meetmete mittevõtmiseks”. SEEGA: riskide suhtes neutraalsuse eitamine; meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras; kk kerge haavatavuse arvessevõtt; kk-kahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt. NB! Printsiip ei ole teadusvaenulik – lihtsalt ei pea (või ei tohi) oodata lõplikke tõendeid ohu olemasolu kohta. Evp rakendamise eeldused: tegevusest, ainest või tootest lähtuva potents ohu olemasolu kindlakstegemine; ohu teadlik hindamine, mis aga andmete puudulikkuse või ebatäpsuse tõttu vm põhjusel ei võimalda täpselt määratleda ohu olemust, tõenäosust ja tagajärgi.
Keskkonnaalased õiguslikud otsused on nn väärtusotsused, mitte teaduslikud järeldused. Teaduslike faktide kõrvale (mitte neid asendama) peavad asuma ka inimlikud väärtused. Teadusliku ebakindluse olukorras on eksimine paratamatu, aga eksida võib vaid suurema ohutuse suunas – in dubio pro natura .
Evp on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Nimelt seisneb kkkaitse õiguslik olemus isikute kk-alaste õiguste PÕHJENDATUD kitsendamises. Kk-õiguse varasemas ajaloos olid selliseks põhjenduseks teaduslikud faktid, ent evp alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku neg mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele.
Normatiivse e otsese evp all mõeldakse otse ja autonoomselt rakenduvat ettevaatuskohustust (üldist kk-alast hoolsuskohustust). Normatiivne ettevaatus toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sh kklubades) sätestatud kknõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte (nt KKministri määrus prügila raj, kasutamise ja sulgemise kohta: „arvulise normi piiresse jääva häiringu vähend tuleb rakend kõiki asjakohaseid meetmeid“).
Siiani rakendatakse evp tavaliselt strukturaalse e kaudse printsiibina, mis ei ole otsekohaldatav ja mis rakendub teiste kk-alaste reguleerimisvahendite kaudu. Kaudne evp rakendub KMH kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, kk-lubade mehhanismi kaudu jne.
Evp VS vältimise printsiip: Sx õiguses rakendub vältimise printsiip siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga; evp siis, kui tegu on ebakindlusega varjatud ohuga. Nende kahe eristamine on oluline! Lisaks sellele erist riske, mida tuleb taluda ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. “Hea riik” peab olulisi ja ilmseid ohte vältima “iga hinna eest”. Ettevaatusmeetmete rakendamisel võib olla “ettevaatlikum” ja arvestada muude asjaoludega (majanduslikud ja sotsiaalsed faktorid) rohkem.
Evp alusel tuleb arvesse võtta ka inimlikke väärtusi (ka elanike irratsionaalset muret - briti loomaliha – puudusid lõplikud tõendid ning keelati loomaliha eksport, toetudes teadlaste vähemuse arvamusele), tervise kaitse on evp sisse kodeeritud.
Mõju: - Integreerimine (kkkaitse nõuded peavad olema lülit kõikide teiste poliitikate määratlemisse ja rakendamisesse) - Art. 95 - uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon ) - Art. 174 - kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse – direktiividesse: “Elupaikade” direktiiv , KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid .
Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee juhtimise veekogusse peatab kkjvasutus või KOV, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu in tervisele või tekitab kahju kk-le 4) jäätmeseaduses: ..iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi 5) saastuse komplekse vältimise ja kontr seadus: kkkompleksload & parima võimaliku tehnika nõue (võimalik tehnika = käitajale mõistlikul viisil kättesaadav nüüdisaegne tehnika, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes maj ja tehnil vastuvõetav ning mis tagab kk-nõuete parima täitmise; parim = tõhusaim kogu kk kõrgetasemeliseks kaitsmiseks), seega nii iseseisva ettevaatusmeetmena kui ka teiste ettevaatusabinõude elluviimise vahendina 6) VÕS: potents ohtlik tegevus: asi või tegevus on suurema ohu allikas, kui selle olemuse või selle juures kasut ainete või vah tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakend korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. 7) kemikaaliseadus: erinõuded ohtlike e/v ja suurõnnetuse ohuga e/v suhtes. 8) KMH seadus: eesmärgiks on eeldatava mõju selgitamine ; kkmõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha kktaluvust, põhjust kk-s pöördumatuid muutusi või seada ohtu in tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara; ka aaruanne toetub evp-le. 9) jäätmeseadus: iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vält ja jäätmete hulga vähend võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega kk-le.
Evp maailmas: USA (kk-õiguses, narkovast võitluses, kuid rahvah kaubanduses nõutakse „tõsist teadust“, WTO-s on USA olnud Euroopa vastu väga edukas. AGA: USA: GMOd on ohutud, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Euroopa: GMOd on potentsiaalselt ohtlikud, kuni ei ole tõestatud vastupidist.
Evp teised näited: 1) keelud ja piirangud (kõige radikaalsem meede , mis tuleb kõne alla siis, kui tegu on kk või tervise olulise kahjustamise ohuga, mille suhtes valitseb suht väike ebakindlus; teatud ained ja tehnoloogiad, nt pliisis bensiin). 2) saastuse (kk-mõju) üldine vähend (siis, kui saasteainete pikaajaline kogumõju kk-le ei ole teada) 3) kvaliteedinormatiivid (EL vee- ja õhukaitsedirektiivides) 4) kvoodid jt kkkasutuse mahulised (koguselised) piirangud ( kalavarud ). 5) turueelne teavitamine ja klassifitseerimine (tõendamiskoormise ümberasetamine arendajale).
Evp Natura aladel: majtegevus: „Iga kava või projekti, mis tõenäol avaldab alale olulist mõju, tuleb asjakohaselt hinnataseoses tagajärgedega, mida see ala kaitseeesmärkidele avaldab. Pädevad siseriikl asutused annavad kavale või projektile loa alles siis, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda ala terviklikkusele neg mõju.“ I etapp: eelvalikualade loetelu , II: komisjon keht oluliste alade esialgse loetelu, III: hiljemalt 6a jooksul määrat ala erikaitsealaks. Kas tuleks esit ka alasid, mida pole esitatud, kuid mis vast kriteeriumidele?
Waddenzee kaasuse (linnuala VS südakarbid -> igal aastal peab KMH tegema) puhul leidis EÜ kohus, et hindamise puhul ongi sis tegu teadustööga ja see peab olema nii põhjalik, et arvestatakse alasid mõjutavate tegevuste kõigi aspektidega (mitte ainult kõige tõenäolisemate) ja et kõrvald kõik kahtlused olulise mõju puudumise või esinemise osas. Et kava või projekti võib lubada kui pädevad asutused on kindlaks teinud, et see ei avalda ala terviklikkusele neg mõju (kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust, et neg mõju ala terviklikkusele puuduks). Üksnes eelnimetatud range kriteerium ( kahtluse puudumine negatiivse mõju osas) võimaldab tõhusalt vältida plaanis olevate kavade ja projektide tõttu Natura ala terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju.
Natura hindamine ei ole tavaline KMH! Neid eristavad: 1) tavaline KMH peab olema põhjendatud, miks seda vaja; Natura tuleb alati teha kui oluline mõju pole välistatud. 2) Natura otsuse tegemine on siduv, loa võib anda vaid siis, kui mõju kindlalt puudub; tava KMH puhul võib loa anda ka mingi mõju avalduse puhul. 3) tava KMH hindab üldist KM ka inimese heaolule; Natura KMH on suunitletud: kuidas tegevus alale mõjub (igal Natura alal on kehtest oma kaitse-eeskirjad).
Proportsionaalsuse printsiip
Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel läbida kolmeastmeline test: meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede; meede ei tohi olla ebaproportsionaalne kitsamas tähenduses (meede peab olema mõõdukas kaitstuse vajaliku tasemega). Riigi sekkumine maj ja sots valdkonda peab olema mõõdukas. Maj kaalutlused VS in heaolu ja tervis. Tervise ja elu kaitse prioriteetsus maj kaalutluste ees kehtib ka teadusliku ebakindlusega varjut ohtude korral. Kk-meetmete proports hindamisel tuleb kaalule asetada tulud, kulud ja prioriteetsed väärtused nagu kk ja inimtervis, lisaks maj analüüsile ka mittemaj asjaolud nagu nt ühiskonna reaktsioon . Proportsionaalsuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda selle õigushüve TÄHTSUSEST, mida kaitstakse.
Näited: 1) Alpharma kaasuses lükkas kohus tagasi ravimitootja Alpharma näited antibiootikumide keelustamise määruse ebaproportsionaalsuse kohta argumendiga, et tervise kaitse puhul on tegemist ülekaalukalt tähtsa eesmärgi ja väärtusega. “…tervise kaitse võib õigustada kahjulikke tagajärgi ja isegi väga kahjulikke tagajärgi konkreetsetele ettevõtjatele. tervise kaitse, mida vaidlustatud määrus garanteerib, peab üles kaaluma maj kaalutlused”. 2) Lappel´i kaldapealse kaasus - tähtsa linnuala kaitsealana mittemääratlemist võivad õigustada üksnes üldised huvid, mis on üle direktiivi poolt kaitstud ökoloogilistest huvides. Samas leidis kohus, et maj kaalutlused ei saa ühelgi juhul (Sic !) kaaluda üles ökoloogilisi huve, mida tuleb arvestada kaitsealade määratlemisel.
Kk-kaitse kaitstuse kõrge taseme printsiip
EL eesmärgiks on mitte lihtsalt kk kaitsmine, vaid selle kõrge taseme saavutamine. Rakend eelkõige evp ja integr printsiipi . Ei ole täpselt määratletud, aga kõik liikmesriigid peavad selle poole püüdlema. Kellele see suunatud on? - asutamislepingu artiklis 10 on sätestatud nn lojaalsusprintsiip - „Liikmesriigid aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele .“ Mis on kõrge tase? +Keskkonnasõbralikumad liikmesriigid (Rootsi, Taani, Soome, Austria, Sx) +Evp ja integreerimisprintsiibi rakend ühtlustamismeetmete kehtestamisel, ülevõtmisel ja elluviimisel.
Kaitstuse max tase tuleneb rahvah (WTO) või regionaalsetest (ELi) vabakaubandusrežiimidest. Kaitstuse taseme määratlemisel tuleb arvest ka kkmeetmete eesmärgiga, mida saab jagada kaheks (meetmed, mille eesmärgiks inimtervise kaitse ja meetmed, mille eesmärgiks muu, nt looduskaitse). Kõrge tase on seotud uute teadmistega, evp appi võttes ka mittelõplike teadmistega teatud ainete või tegevuste võimaliku neg mõju kohta. Peam kõrge taseme indikaator on evp rakend ja ebakindlate ohtude ohjamine. Kk-kvaliteedidir puhul on liikmesriigil üsna vabad käed kaitstuse taseme määramiseks kõrgel tasemel, aga see ei tohi olla liiga kõrge ning meetmed peavad olema suunatud otse ja vahetult inimeste, taimede ja loomade elu ja tervise kaitseks.
Kõige olulisemaks kriteeriumiks siseriiklike normide säilit lubamisel on liikmesriigi kohustus tõest normide säilitamise vajadust. Liikmesriigil on evp-le viidates võimalik ka ühtlustamismeetmete olemasolul taotleda kõrgemat kk-kaitse taset.
Kaubanduspiiranguid rakend eelkõige ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsel, jäätmealases kontrollis ja osoonikihi kaitsmisel.
KK-alased õigused (kk ja inimõigused)
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konv. Inimõigused peab tagama riik, eriolukorras võib neid piirata. Sotsiaalse õigusriigi ülesanded kk alal: 1) toimiva kk-alase regulatsiooni kehtest 2) kehtest regulats elluviimine (isikute kk-alase õiguste põhiseaduslik tunnustamine või kk-kaitse kui riigi kohustuse sätestamine) 3) kk-kvaliteedi säilit või parand (kui see ül ei kuulu eraõiguslikele isikutele) 4) kk-seisundi kehtest normatiividele vastavuse tagamine.
Kk ja pol- ja kodanikuõigused: õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigus elule (Euroopa Inimõ Kohus peab seda õiguseks „füüsilisele elule“), õigus oma omandit segamatult kasutada, õigus tervise kaitsele (hoiduda, kaitsta, rakendada). Õigus tervise kaitsele on üldiselt kohane ka ennetava kk-kaitse elluviimiseks. Peamine eelis – RV kohtuliku järelevalve mehhanism , peamine puudus – kaitse tagantjärele (ei rakend evp). Kohtusse minemiseks peab olem kahju, füüs kahju on raske määrata, ei piisa võimalikust kahju tekkimise võimalusest.
III Kk-õiguse allikad
Üldised suundumused Euroopa Ühenduse kkõiguse arengus
 Varjatud (tuletatud) pädevuselt → otsesele pädevusele.
 Ühehäälsuselt → häälteenamusele.
 Kaasotsustamismenetlus (Euroopa Parlamendi rolli suurenemine).
 Direktiividelt → raamdirektiividele (annavad üldpõhimõtted).
 Emissioonide kontrollilt → kvaliteedinõueteni (see on riigile vajalik).
EÜ kkprogrammid:
1. keskkonnaprogramm (1973-1976): Ennetada ning vähendada ja võimaluse piires vältida reostust ja häirivaid tegureid; Tagada mõistlik korraldus ja vältida loodusvarade või looduse ületarbimist, mis võiks oluliselt muuta ökol tasakaalu; Suunata arengut (eriti töö- ja elukorraldust) sätestades /keskkonnale/ kvaliteedinõuded; Tagada maakasutuses - arengukavade ja planeerimise koostamisel kkaspektide arvestamine ; Leida kkprobleemidele Ühendusse mittekuuluvate riikidega lahendusi ühiselt. Eriti rahvah org-des. 11 kkpol printsiipi. LR-dele anti kätte suunad: Tegevused saastatuse /reostuse vähendamiseks ja vältimiseks. Tegevused kkkvaliteedi tõstmiseks. Tegevused tööks rahvah org-des.
2. keskkonnaprogramm (1997-1981): Pikendas esimese tegevuskava tegevusi, konkretiseerides mõningaid tegevusi (nt välisõhu saaste piiramine).
3. keskkonnaprogramm (1982-1986): kkpol integreerimise vajadus teiste poliitikatega. Rõhuti kkpol majandus- ja sotsiaaltahkudele - toodi välja vajadus rakendada kkpol majandusprobleemide ja eriti tööpuuduse vähend. Enam tähelepanu konkreetsete tegevustega seotud kkprobleemide ennetamisele. Eriti rõhutati selles vajadust loodusvarade säästlikule kasutusele globaalses ulatuses. Samuti toodi välja vajadus KMH konkreetsemate protseduuride kehtestamiseks. Vajadus ettepanekute tegemise juures arvestada sellega, et tegevustes ei esineks katvust, kordust ning seda, et võimalusel tuleb hinnata tegevusega seotud tulu ja kulu.
Samuti rõhutati, et arvestada tuleb eri liikmesriikide erinevat maj arengu taset ning looduslikke tingimusi. Toodi välja loetelu prioriteetsetest valdkondadest (nt ohtlikud kemikaalid , mürareostus, Vahemere kaitse, ohtlikud jäätmed, koostöö arengumaadega).
4. keskkonnaprogramm (1987-1992): Uuteks elementideks kkpol-s: kknormide kehtest, kkõigusaktide rakend, järelevalve tugevdamise vajadus, kkinfi ja -hariduse oluline roll. Uued kktegevused: biotehnoloogia , looduskorraldus, pinnase- ja muldade kaitse, linna-, ranniku- ja mägipiirkondade areng.
5. keskkonnaprogramm (1993-2000): Sektorid, vaatluse all olid: tööstus, transport, energia, põllumaj ja turism . Esitatud kkprobleemid: kliimamuutused , hapestumine ja õhureostus, loodusvarade ammendumine ja lood mitmekesisuse vähenemine, puhta vee varude vähenemine, linnakk halvenemine, rannikualade reost, jäätmed, tööstusega seotud riskid.
6. keskkonnaprogramm (2001-2010): kkpol koos oma eesmärkidega peab olema osa üldisest arengustrateegiast; kliimamuutustega arvest (stabil kasvuhoonegaaside heide atmosfääriõhku tasemel, mis ei põhjusta lood taustast erinevaid kliimamuutusi, pikaajaline eesmärk vähend heitmeid 70%); loodus ja lood mitmekesisus – unikaalsete ressursside kaitse (kaitsta ja taastada toimivad lood süsteemid ning vähend poole võrra bioloogilise mitmekesisuse kadu EL LRde piires üksikult ning globaalselt; kaitsta muldi erosiooni ja saastamise eest); keskkond ja tervis (saavut kk kvaliteet, kus inimtekkelised saasteained , ka eri liiki kiirgus ei põhjusta olulist riski inimeste tervisele; tundlike riskirühmadega arvestamine - lapsed ja vanurid ); loodusvarade säästev kasutamine (et taastuvate ja taastumatute loodusvarade tarbimine ei ületaks lood taluvust; ressursikasutus majkasvu tagamiseks peab saavutatama oluliselt kasvanud ressursitõhususega, majanduse dematerialiseerimisega ja jäätmete vältimisega), jäätmekäitlus (taas- ja korduvkasutus). EL ja laiem maailm (EL laieneb ja kkõigusaktide rakend saab olema kandidaatriikide peam ül; kandidaatriikidel võimalus säästvaks majarenguks; rahvah plaanis on oluline, et kkküsimusi arvestataks kõigis EÜ välissuhtluse aspektides ). Osalemine ja teabe kättesaadavus (seeläbi luuakse kkpol, sihid-vahendid koostöös huvirühmadega). Kkpol peab olema innovatiivne ja otsima uusi võimalusi tööks eri ühiskonnakihtidega (tööstus, tarbijad), neid sidudes ja koostööd edendades. Tuleb tõhustada kkõigusaktide rakendamist, kaasa arvatud järelevalvet.
EÜ kkõiguse õigusliku aluse areng:
Periodiseerimise alus: -Keskkonna koht EÜ ülesannete hulgas ja Lepingute struktuuris - Ühtlustamismeetmete õiguslik alus.
I periood. Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972. a. kk-alaste aktsioonide aluseks Rooma lepingu artiklid 100 (nüüd 95) (95 tootedir-d, puudut turgu, nendest rangemaid enam ei saa, nt mootorsõidukite müra kohta) ja 235 (nüüd 308) (175 kvaliteedidir-d, kk-kaitse, LR-l võimalik neist rangemaid kehtest). Nim artiklid olid sisult küll väga üldised, kuid sellele vaatamata täitsid oma funktsioone piisavalt hästi, mistõttu on neid kasutatud EÜ kkõiguse alusena ka hilisemal perioodil. Samas ei pööratud kkalasele ühtlustamisele mingit erilist tähelepanu.
II periood. 1972. a kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987). kk-alaseid ühtlustamismeetmeid võeti vastu olukorras, kus sõlmitud lepingud ei näinud otseselt ette ühenduse kkalast pädevust. Kkkaitse ei sisaldunud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklites 2 ja 3, mis sätestasid ühenduse põhieesmärgid. Ka sel perioodil moodustasid Euroopa Ühenduse kkõiguse õigusliku aluse Rooma lepingu artiklid 100 (nüüd 95) ja 235 (nüüd 308), samuti kasutati nende artiklite kombinatsiooni . EN rõhutas mittemateriaalsete (sh kkkaitse) tähtsust, kkpol arenes Lepingu raames, mis ei andnud otsest kk-alast pädevust. Olulisemad dir: KMH kohta, suplusvee, põhjavee ja kalamaj vee kohta, jäätmete raamdir.
Art 100 sätestas: “…Vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist Majandusja Sotsiaalkomiteega võtab nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine .” Art 235 sätestas: “Kui ühisturu toimimise käigus peaks ühenduse mingi eesmärgi saavutamiseks osutuma vajalikuks ühenduse meede, mille jaoks käesolev leping ei ole sätestanud vajalikke volitusi, siis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu kohased meetmed.”
III periood. Ühtse Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993). Asutamislepingus jaotis XVI „Keskkond“, mis sis kolme artiklit 130r (nüüd 174), 130s (nüüd 175) ja 130t (nüüd 176) (sät EÜ kkpol eesmärgid, printsiibid, piiritl volitused kkkaitse sfääris, andsid õiguse LR-l kehtestada rangemaid kknormatiive). Ka uue kuju saanud artikkel 100 (nüüd 95) sis nüüd selgesõnalist viidet kkkaitsele.
IV periood. Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni. Maastrichti leping lisas senikehtinutele rea sätteid, mis täpsustasid EÜ kkõiguse aluseid ja eesmärke. Nii rõhutati EL lepingu preambulas, et liikmesriigid on otsustanud “…edendada oma rahvaste maj ja sots progressi seoses siseturu rajamise ning tugevdatud ühtekuuluvusega ja keskkonnakaitseg…”. EÜ asutamislepingu artiklites 2 (ülesanded) ja 3 (tegevused, poliitikad) rõhutati nüüd sõnaselgelt ka keskkonnakaitse kuulumist Euroopa Ühenduse eesmärkide hulka.
V periood. Pärast Amsterdami lepingut. Amsterdami lepinguga nähti ette rea EÜ kkpol täpsustavate sätete lepingutesse lülitamine, nt säästev areng, kkkaitse ja selle kvaliteedi parand kõrge taseme edendamine, integreerimisprintsiibile suurema õigusliku tähenduse andmine, deklarats KMH kohta, kaitstuse kõrge taseme kontseptsioon.
VI periood. Põhiseaduslik leping. Esialgu kk-ga seotud sätted Euroopa Põhiseaduses puud. Aga sel perioodil: Liidu eesmärgid: Liit taotleb E säästvat arengut, mis põhineb tasakaalust majkasvul ja suure konkurentsivõimega sots turumaj-l, mille eesmärk on saavut täüielik tööhõive ja sots progress, samuti kõrgetasemeline kkkaitse ja kkkvaliteedi parand. See tuleb integreerida e lõimida liidu poliitikasse ja tagada säästva arengu põhimõtete kohaselt. Liidu muu poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid.
I, II ja III generatsioon, vt eespool
Kkõiguse põhieesmärgid: kk (nii loodus- kui tehiskk, mis riigipiire ei tunnista, aga mitte töökk) säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parendamine ; inimese tervise kaitsmine (eristada rahvatervise kaitsest); loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete rakendamine rahvah tasandil, selleks et lahendada piirkondlikke ja ülemaailmseid kkprobleeme. Puudub vajadus eesmärkide üksteisest lahut ja rangeks piiritlemiseks.
EÜ poliitika kujundamise kriteeriumid: tuleb arvesse võtta: kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, EÜ eri piirkondade kktingimusi, meetme võtmise või võtmata jätmise potents tulusid ja kulusid, piirkondade tasakaalustatud arengut. Need on üsna ebaselged, KUID: EÜ kkõiguse eesmärgid ja põhiprintsiibid ei ole nendele tingimustele allut; lepingu sõnastusest ei tulene, nagu peaks neid alati arvestama; pol kujundamise tingimuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta evp.
EÜ kkõiguse põhiprintsiibid
 Tuleks rakendada ettevaatusabinõusid (evp).  Saastuse vältimiseks tuleks võtta kasutusele ennetavaid meetmeid.  Tekitatud keskkonnakahjustus tuleks esmajärjekorras heastada kahjustuse kohas.  Saastaja peaks maksma.
Subsidaarsusprintsiip kk alal
Üldine printsiip, mille kohaselt Komisjon jt institutsioonid sekkuvad , antud juhul siis kkpoliitikasse, vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. See printsiip nõuab ühenduse ja LR pädevuse kindlaksmääramist efektiivsuspõhimõttest lähtuvalt. Subsidiaarsusprintsiibi olemuse paremaks selgitamiseks kk küsimustes tuleb võtta arvesse teooriat, mis seab kk-alase regulatsiooni aluseks taotluse muuta keskkonda mõjutava käitumise tulemusena tekkiv neg välisefekt (kahju) neg siseefektiks. Seda teooriat on edukalt laiendatud ka riikidevahelistele suhetele ja kasutatud ühenduse raames võetud ühtlustamismeetmete õigustamiseks. Ühes riigis toimuv kk mõjutav tegevus võib põhjustada kahju (kulutusi) ka väljaspool selle riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi. Füüsiline välisefekt – suurem osa saastuse liikidest on oma olemuselt rahvah (riigid peavad oma suveräänsust n-ö jagama ). Majanduslik välisefekt - toote-, tehnoloogia- või heitenormatiivid mõjutavad alati kaubandust ja konkurentsivõimet (siit lähtub vaj kõrvaldada eri riikide eri kknõuetest tingitud kaubandustõkked ja konkurentsi häirimine). „Psüühiline“ välisefekt - ühes riigis toimuv tegevus ei pruugi omada ei füüsilisi ega maj väljapoole suunatud mõjutusi, kuid need võivad halvasti mõjuda EL kodanike „enesetundele” ja heaolule (looduskaitse, loomade heaolu). Iga ühenduse raames võetava meetme puhul tuleb esitada ka vastavad põhjendused, miks selline meede on vajalik ja kas see on kooskõlas subsidiaarsusprintsiibiga. Seega tuleb tõestada, et ühtlustamismeetmete kaudu on regulatsioon efektiivsem. Tähtis koht sellistes põhjendustes on tulude ja kulude maj analüüsil.
Integreerimisprintsiip
Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalust majkasvul ja suure konkurentsivõimega sots turumaj-l, mille eesmärk on saavut täüielik tööhõive ja sots progress, samuti kõrgetasemeline kkkaitse ja kkkvaliteedi parand. See tuleb integreerida e lõimida liidu poliitikasse ja tagada säästva arengu põhimõtete kohaselt.
Integreerimisprintsiibi käsitlemisel tuleb pöörata põhitähelepanu järgmistele probleemidele:
1) Millised kkkaitsenõuded tuleb integreerida? Euroopa Ühenduste Kohtu seisukoht on, et sellisteks on eelkõige artiklis 174 sätestatud Euroopa Ühenduse kkõiguse põhieesmärgid ja põhiprintsiibid. 2) Kas kkõigusel on prioriteet teiste poliitikavaldkondade ees? Euroopa Ühenduste Kohus on asunud seisukohale, et see ei ole üldjuhul nii, kuid teatud olukorras võib kkkaalutlustel olla mõningane lisaväärtus teiste kaalutluste ees. 3) Millisel viisil on printsiip rakendatav ja kas see allub Euroopa Ühenduste Kohtu kontrollile? Kohtu kaudselt väljendatud seisukoht on, et selline kontroll on piiratud. Integreerimisprintsiibi puhul on tegemist õigusliku printsiibi, mitte aga õigusnormiga.
Keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip, vt eespool
EÜ ja liikmesriigi kkõiguse vahekord (õigus säilitada või kehtestada rahvuslikud keskkonnanõuded)
Põhiprintsiibid: 1) EÜ õiguse autonoomsus , mille alusel ei ole EÜ õiguskord eri liikmesriikide õiguskordadesse ei inkorporeeritud ega integreeritud; selle tulemuseks on asjaolu, et EÜ õiguse tõlgend allub jäägitult ühenduse reeglitele, arusaamadele, meetoditele (jäätmemõiste: EÜ kohus: ka saastatud pinnas on jäätmed; meil: jäätmed on vallasasjad, kinnisasja omanik peab puhastama , kui saastaja ei ole teada) 2) EÜ õiguse ülimuslikkus - juhul kui liikmesriigi õigus on vastuolus EÜ õigusega, tuleb rakend viimast; LR kohtud ja haldusorganid on kohust tagama EÜ õiguse täiemahulise ja adekvaatse rakendamise.
+ Liikmesriigi võimalused säilitada või kehtestada siseriiklikud normid olenevad järgmistest asjaoludest: Kas Ühendus on ühtlustamismeetmed vastu võtnud või mitte? Millisel õiguslikul alusel on ühtlustamismeetmed võetud? Kas liikmesriigil on õigus üksnes säilitada enne ühtlustamismeetmete võtmist kehtinud normid või on tal õigus ka uusi norme kehtestada?
+ EÜ on võtnud vastu ühtlustamismeetmed ja need põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 175.  Võimalikud on üksnes rangemad - mitte aga erinevad - meetmed.  Need peavad olema lepinguga kooskõlas.  Neist tuleb teatada Euroopa Komisjonile.
+ Ühendus on võtnud vastu ühtlustamismeetmed ja need põhinevad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95.
1) Võib säilitada, kui: o Ühtlustamismeetmed on vastu võetud; o LR tõestab siseriiklike normide säilitamise vajadust; o LR teatab Euroopa Komisjonile - sh ka põhjustest o Euroopa Komisjon kinnitab siseriiklikud normid.
2) Ei kinnita, kui need on: Suvalise diskrimineerimise vahend. Kaubanduse varjatud piirang. Takistus siseturu toimimisele.
3) Võib kehtestada, kui: o Põhineb uutel teaduslikel tõenditel. o Probleem on ainuomane sellele riigile. o Probleem ilmnes pärast ühtlustamismeetmete kehtestamist.
+ Kui ühtlustamismeetmed puuduvad, siis LR õigus säilitada või kehtestada oma rahvuslik õigus keskkonnakaitse sfääris suures osas säilib. Samas peab LR siiski arvestama oma lepingujärgsete üldiste õiguste ja kohustustega.
EÜ kkõiguse elluviimine
- Ülevõtmine (transposition) (Eesti peab üle võtma E dir nõuded; kui vaja, määrust muutma )
- Rakendusmehhanismi valik (operationalisation) (et tagada need nõuded)
- Rakendamine ( application ) (mehh rakendamine)
- Jõustamine (enforcement) (ei tohi seejuures taluda rikkumist)
- Kvaliteedieesmärgi saavutamine ( full implementation) (dir mõte ongi eesmärgi näitamine)
Dir on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga LR suhtes, kellele see on adress , ent jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. LR-d peavad tarvitusele võtma kõik vaj meetmed, et tagada oma lepingujärgsete kohustuste täitmine ja aktiivselt kaasa aitama ühenduse eesmärkide saavut. Lisaks tuleb LR-del hoiduda kõigist meetmetest, mis võivad kahjustada asutamislepingu eesmärkide saavutamist. Vabadus vahendite valikul ei vabasta liikmesriiki üldisest kohustusest valida „kõige sobivamad vormid ja meetodid”. Samas ei tähenda ülevõtmise nõue kohustust kehtestada direktiivi sõnastust kopeerivad erisätted. LR on oma ülevõtmise kohustuse täitnud, kui riigi õiguskord tagab direktiivis sõnastatud eesmärkide saavutamise ja on selleks piisavalt selge ja täpne.
Probleemid: Millised sätted nõuavad ülevõtmist – sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste tekitamine (üksnes praktil sammude astumisest ei piisa); milliseid sätteid ei pea üle võtma (mis on adress EÜ Nõukogule või Euroopa Komisjonile või mis regul LR-de ja EÜ omavah suhteid); milline on ülevõtmise meetod (kk-kokkulepped e vabatahtlikud kokkulepped kk-kaitselistel eesmärkidel); terminoloogia ; kohustuste faktiline täitmine ei ole küllaldane (liialt avar diskretsioon või regul tegevust LR-s ei toimugi – LR võiks vabaneda EÜ õiguse ülevõtmise kohustusest üksnes siis, kui dir-ga keelatud tegevus ei saa LR-s objektiivselt toimuda [titaandioksiiditööstus Eestisse]).
Kk-kokkulepped peavad kõikidel juhtudel: Olema kirjaliku lepingu vormis, millele laienevad tsiviil- või haldusõiguslikud lepingu täitmise tagamise mehhanismid. Sis täpseid kvantitatiivseid näitajaid ja nende rakendamise tähtaegu. Olema avaldatud ametlikus väljaandes. Ette nägema selged ja täpsed järelevalve, pädevatele asutustele regulaarse aruandluse ja avalikkuse teavitamise mehhanismid. Lisaks peavad keskkonnakokkulepped vajaduse korral: Ette nägema kokkuleppe täitmise tulemuste üldistamise, hindamise ja verifitseerimise protseduurid. Sis nõuet anda kolmandatele isikutele teavet, samadel alustel ja samadel tingimustel, nagu on ette nähtud keskkonnaalasele teabele juurdepääsu direktiivis. Ette nägema sanktsioonide ( trahvid , kahju hüvitamine, keskkonnaloa tühistamine) kasutamise võimalust.
EÜ kkõiguse otsemõju ja jõustamine
Dir otsemõju olemasolu tuleb seada sõltuvusse eelkõige sellest, kas ühenduse sätted on tingimusteta ja piisavalt täpsed, ühetähenduslikud. EÜ säte on: 1) tingimusteta, kui selle rakend ei ole sõltuvuses ei LR ega EÜ instituts täiendavatest meetmetest; 2) isikutele toetumiseks ja kohtule rakend küllalt täpne, kui kohustus on sõnast piisavalt määratletud kujul. Määravaks on ka asjaolu, kas EÜ õiguse norm annab kohtule piisavalt juhiseid otsuse langet ilma et kohtul tuleks ületada oma volituste piire . Niisiis on EÜ õiguse normil otsemõju juhul, kui LR kohus saab seda rakend ilma ühenduse või LR instituts pädevuse piiridesse tungimata. Kuid isegi LR-le teatud diskretsiooni jätmine ei välista automaatselt mõnede sätete otsemõju.
Kohus on asunud seisukohale, et LR kohtuorganid peavad arvest EÜ õiguse ülimuslikkusega, seega: rakend EÜ õigust selle terviklikkuses; kaitsma isikute EÜ õiguse poolt tunnist õigusi ning kõrvale jätma kõik LR sätted, mis on EÜ õigusega vastuolus. Samas on Kohus juhtinud tähelepanu dir otsemõju rakendumisele ka LR pädevate organite suhtes -> kõik LR haldusorganid on oma f-nide teostamisel kohustatud rakend otsemõju omavaid EÜ õiguse sätteid.
Näited: tootedir (eesmärgiks kaupade vaba liikumine; tüüpiline viga on madalamad vüi kõrgemad normatiivid) sis tav täpseid parameetreid (0,025% Hg patareides); kvaliteedidir (kk kaitstuse kõrge taseme saavut): suplusvee dir – 0 salmonellat 1 l vees.
Dir-d, mis nõuavad LR rakendusmeetmeid, ei oma tav otsemõju (nt jäätmedir raamsäte – tagada jäätmehoolduse ohutus kk-le ja tervisele; KMH dir, kus lisas 1 projektidele PEAB KMH läbi viima, lisa 2 annab vabad käed LR-le). Raamsäte aga võib siiski ka ise konkreetseid kohustusi ette näha – raamsäte annab piiratud kaalutlus - e valikuõiguse.
Jõustamismeetodite otsemõju: isik ei saa üldiselt sundida avaliku võimu organit võtma meetmeid, et saavut dir eesmärk, va kui dir endas on ette nähtud konkreetsed jõustamismeetmed (veekaitsedir: loaga mittekooskõlas olev tegevus tuleb piirata). Siseriiklik küsimus, kuidas saavut dir eesmärk. Dir ei ütle, millist jõustmeetodit rakendada. Peatamise otsustab kk-asutus.
Kohtupraktikast tuleneb, et siseriiklikku õigust tuleb EÜ õigusest lähtudes tõlgend mitte üksnes vertikaalses, vaid ka horisontaalsetes suhetes. Nt kk-alane tsiviilvastutus – loa alusel tegutsemine ei välista alati kahju hüvitamise (ka Eestis); lisaks on kkõiguses märgata tendentsi nn üldise kk-alase hoolsuskohustuse ( duty of care) tunnustamiseks.
Dir-d ei too kaasa horisontaalset otsemõju ehk LR vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Dir on adress LR-dele. Küll on otsemõju täheldatav riigi nn agentide suhtes, kes osut avalikke teenuseid riigi kontrolli all ja omavad selleks vastavaid spetsvolitusi, mida ei ole tavalistel eraisikutel (nt KMH eksperdid ).
Vaatamata hor otsemõju eitamisele Kohtu poolt ei tähenda see seda, et LR õigusesse ülekandmata EÜ õiguse sätted ei tekitaks üldse mingeid õiguslikke tagajärgi isikutevahelistes suhetes. Kk-alane dir võib luua kohustusi kaudsel teel. Vertikaalse otsemõju horisontaalsed kõrvalmõjud – dir-ga vastuolus oleva loa vaidlust eraõigusliku isiku poolt (Arhus), loa tühist, tsiviilvastutus.
Riik vastutab (Fracovich) nii seadusandluse kui täidesaatva võimu õigusaktide ja ka faktilise tegevuse eest, kui: 1) dir säte loob isikule õigusi (Kohus on korduvalt märkinud, et kk-dir-d loovad isikutele õigusi ja seda isegi siis, kui direktiivis ei ole seda expressis verbis sätest ja neid õigusi peab olema võimalik kaitsta LR kohtus); 2) rikkumine on küllalt tõsine; 3) on põhjuslik seos riigi tegevuse ja kahju vahel.
LR-d võtavad kõik üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulen käesolevast lepingus ja hoiduvad meetmetest, mis võiksid kahjust lepingu eesmärkide saavutamist. Kui kk-dir-d ei kirjuta ette spets jõustamisalaseid kohustusi, peavad LR-de vastavad meetmed (jõustamist tagavad) olema: proportsionaalsed, efektiivsed ja preventiivse toimega. Tihti dir nõudeid eirat ja nende täitmine tuleb tagada sunnivahenditega. Tihti näevad dir ette LR kohustuse tagada dir täitmise järelevalve. Kui mingit kohustust ei täideta, esit põhjendatud arvamus selle kohta ja kui sellega ei olda nõus, antakse asi Euroopa kohtusse. Dir täitmise kohta peaks esitama aruandeid, aga paljud riigid ei tee seda või püüavad neis tegelikke probleeme varjata.
Rahvah kk-õigus
Ebaefektiivne, kuna erinevused riikide huvides ja ühiskondades domineerivas väärtussüsteemis. Industriaalmaad on huvit rangetest siseriiklikest ja rahvah kk-kaitsenormidest. Arenguriigid usuvad, et sellised meetmed takistavad rahvah kaubandust ja arenguabi projektidele, seades seeläbi ohtu nende maj ja sots arengu.
I arenguetapp : rahvah kkõigus oli suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele; kk lülitumine õiguslikku regulatsiooni sfääri toimus vaid siis, kui tegu oli olulise kahju tekkimise võimalusega in elule-tervisele või maj huvidele; peam reguleeriti loodusvarasid, eriti veeressursse riikide vahel.
II arenguetapp: eesmärgiks oli kaitsta kk kui väärtust iseenesest; koduõue pol oli asendunud regionaalse või isegi globaalse kontekstiga (osoonkiht, kliimamuutused); kk-väärtusi käsitletakse inimkonna ühise pärandina ja kk-probleeme ühise murena.
Põhiprintsiibid: säästev areng, saastaja-maksab, evp, saastuse vältimise printsiip. Aga ka: 1) heanaaberlikkus (ühelgi riigil ei ole õigust kasutada või lubada kasutada oma territ viisil, mis tekitab kahju teise riigi territ, varale või isikutele, kui tegu on tõsiste tagajärgedega ja kahjustus on tõestatud) 2) riikidel on õigus kasutada oma loodusvarasid vast oma kkpol-le ja kohustus tagada, et nende kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kk-le (ÜRO Stockholmi kkkonverentsi 21.printsiip) 3) ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip (riikide kohustused peavad olenema panustest kk kahjustamisesse ja maj ning tehnil võimalustest) (Kyoto protokoll , mis loob üleilmse heitmetega kauplemise turu, kusjuures industriaalmaadel on konkreetsed määratletud vähendamise kvoodid, sest neil on lisaks suuremale saastamisele ka suurem maj võimekus).
Rahvah kk-konventsioonid: Baseli konv 1989 OJ piiriülene liikumine, Ramsari konv 1971 rahvah märgalad, CITES e Washingtoni konv 1973 rahvah ohustatud liikidega kauplemine, Rio konv 1992 biol mitmekesisus, Helsingi 1992 LM kaitse, Viini konv 1985 osoonikihi kaitse, Berni konv 1979 Euroopa eluslooduse ja lood elupaikade kaitse, MARPOL e Londoni konv 1973 laevasaastus, Brüssel 1969 ja 1971 õlireostus, Espoo konv 1991 KMH piiriüleses kontekstis.
Kk-alane tavaõigus: Tavad seovad riike ja on paindlikud, kuid tavaõigus kujuneb mitteformaalse normiloome tulemusena ja nii ei ole sel protsessil rahvah lepinguõiguse raames toimuvale normiloomele omast määratletust. Tavaõigusliku iseloomu on omandanud vähemalt saastaja-maksab printsiip, heanaaberlikkus ja evp.
Rahvah org-d rahvah kkõiguse elluviimisel: 1) ÜRO (palju olulisi konv allkirjastatud ; vastav kkprogramm UNEP, mis tegeleb kkprobleemide kohta infi kogumisega, prioriteetsete kk-valdkondade selgitamisega ja nende rahalise toetamisega kk-fondist. Aga on teisigi instituts nagu nt Maailma Terviseorg ja Rahvah Õiguse Komisjon) 2) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (loodi 1947, juba 1956 käsitles veekk saastamisega seotud probleeme ja ka Arhusi konv on sündinud selle komisjoni egiidi all) 3) EN (loodi 1949, kkprobleemidega tegeleb 70ndatest, Berni 1979, Lugano 1993) 4) IUCN e Maailma Looduskaitse Liit (loodi 1948, sinna kuuluvad riigid, valitsusvälised org-d jt, kkinfi kogumine, kkharidus, kkkaitsemeetmete kavand) 5) WWF e Maailma Looduse Fond (loodi 1961, kkõiguse ellurakend kaasaaitamine, kohtuasjad olulise neg kkmõju kohta) 6) Greenpeace (loodi 1971, toetub üksikisikute annetustele, radikaalsed aktsioonid , kk-teemalised kohtuasjad).
Eesti kk-õiguse üldiseloomustus
1992-96 hädapärased seadused, 97-01 EÜ kkõiguse ülevõtmine ja olemasolevate seaduste muutmine, al 2002 kehtiva õiguse korrastamine, vastuolude likvid, kkõiguse valdkondade kodifitseerimine .
Põhiseadus: Eesti loodusvarad ja loodusress on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (adress riigile ja kohustab välja töötama õiguslikku regulats kk alal ja tagama selle elluviimise + isikud peavad taluma kk-alaseid piiranguid, ilma et neil tekiks kahju hüvitamise nõudeõigust). Igaüks on kohust säästma elu- ja looduskk ning hüvitama kahju, mis ta on kk-le tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus (suunatud isikutele!).
Üldseadused – kehteala hõlmab kogu kkkaitse sfääri (säästva arengu-, planeerimis-, KMH-, kk-järelevalve-, kkseire-, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise-, saastetasu-, GMOde kk viimise seadused). Valdkondlikud seadused – jäätme-, pakendi-, LK-, vee-, välisõhu kaitse-, kiirgus-, kemikaali-, jahi-, kalapüügi-, maapõue-, metsaseadused.
IV Kk-õiguse meetod: kkriskide kontrollimise õiguslikud vah-d
Kk-alase regulats esemeiks v-o tooted, saasteained, tööstuslikud tehnol-d või maakasutuse liigid. Kolm eri alust: 1) lähtumine tervisekaitse vaj (kõrge kaitstuse taseme saavut, hindu ja tehnol kättesaadavust arvestamata) 2) tuginemine olemasolevatele tehnol võimalustele (mida on võimalik praktil ära teha) 3) süntees neist kahest (parim kättesaadav tehnoloogia).
(Hardin) Kk-kaitses rakendatavate vahendite paljusus : kasvatuslikkus, organisatsioonilised, maj, õiguslikud. 4 peamist instuts mehhanismi: otsene õiguslik regulats, tsiviilvastutus jm eraõiguslikud vahendid, turumehhanismid, kindlustus.
Kk kasutamine: kk heitmete , jäätmete vm häiringute suunamine, kk-st ressursside võtmine. Kk kasutamise õigus: 1) kk-osad, mis on asjaõiguse esemeks – pinnas, mets, teatud osas maavarad (kasutusõigus, mida võidakse seadusega kitsend ) 2) kk-osad, millele ei laiene kinnisomand – vesi, õhk, loomastik (teatud künnisest alates tekib kasutusõigus üksnes loa alusel vast menetlusega).
Kk-normatiivid
= nõuded lubatud kk-kasutusega kaasnevate kk-mõjutuste reguleerimiseks. Kk-normatiivide lähtealused: 1) kaitstuse kõrge tase (pidevas muutuvuses) 2) kaasaegne teaduslik-tehniline inf (evp) 3) kk-alased jm põhiõigused (evp) 4) tulude-kulude analüüs (evp, tervisekaitse prioriteetsus) 5) kaks lähenemist + mida on vaja teha, tervis ja Natura (BAT) + mida on võimalik teha, muud valdkonnad (BATNEEC).
1) kvaliteedinormatiivid (kk-kvaliteedi kontrollarvud) – saasteaine selline sis vees/õhus/settes/elusorg-des, mida ei tohi in tervise ja kk-kaitsmiseks ületada; aluseks teiste normat väljatöötamisele (teised ongi keht selleks, et tagada kvaliteedinormat-ga määratud eesmärkide saavut), neid diferents vast kk-elemendi kasutusotstarbele, ei ole suunatud konkreetsele tarbijale – ühiste kohustuste põhimõte. Nt mingi aine max lubatud sis vees, SO2 sis välisõhus, max müratasemed. a) saastuse piirtase (saasteainete max lubatud tase kk teatud perioodil) b) saastuse häiretase (ainete kk-s esinemise piir, mille ületamisel rakend meetmed in tervise kaitseks) c) saastuse sihttase (piirtasemest ohutum saastetase , mille saavut on suunatud riigi haldustegevus).
2) heitenormatiivid (nõuded saasteallikast eralduvate heitmete suhtes) – määrab saasteaine piirkoguse toote-, energia- või tööühiku kohta, kehtest saasteainete kaupa, kasut paiksete allikate puhul (liikuvad allikad – tootenormatiiv), lõppeesmärgi saavut antakse vabad käed, kõige efektiivsem võimalus saastekontrolliks on integreeritud saastelubade süsteem – arvesse lähevad kõik konkreetse e/v poolt emiteeritavad saastused liigid nende koosmõjus.
Kui kvalitnormatiive kasut koos heite piirväärtuse kehtestamisega, on esimesed teiste määramise alusteks . Heite piirväärtus – heidet isel massi, ainesis ja/vm arvväärtus, mida teatava(te) ajavahemiku(e) kestel ei tohi ületada. Heide – ainete, vibrats, soojuse või müra otsene või kaudne väljut saasteallikast õhku/vette/pinnasesse. Heite piirväärtuse kehtestamisel lähtut esmajärjekorras regul heitmest, tööstusprotsessist ja alles siis konkreetse ala kk-taluvusest. Kõik loa taotlejad võivad nõuda max piirväärtuse kehtest (puudub õiguslik alus selle mitterahuld või rangemate meetmete kehtest va. kui on kombinatsioon kvalitnormatiividega). Subjektiivseid õigusi heitmete väljutajale loovad piirväärtused alles siis, kui need on kehtest seaduse ja vast kk-loaga. Piirväärtuse ületamine = kkloa nõuete mittetäitmine.
3) tehnoloogianormatiivid (nõuded kk-ohtlike tootmisprots suhtes) – tagat loodusress säästlik kasut ja võimalike kk-kahjustuste ennet , ei võimalda saastajal valida tehnil vahendeid eesmärgi saavutamiseks, seda normat kasut seal, kus suured jailmsed kk-riskid. Nt tehnol seadmed – filtrid – välisõhku erald heitmete vähend ja parim võimalik tehnika, veekaitsenõuded ehitistele. Mh on arvesse võetud tagajärgede likvid keerukus !!!
4) tootenormatiivid (nõuded kk või tervist mõjut toodete suhtes) – tagat toote kahjul mõju vältimine või hõlbust toote kasutamist, kõikidele tootjatele on need ühesugused võrdse konkurentsi tagamiseks, tav on ette nähtud üksnes toote normaalse ja eesmärgipärase kasut juhtudeks. Nt ohtlike ainete sis toodetes, toote klassifits, märgistamise ja pakend nõuded, tootest lähtuvate kk-tegurite piirmäärad (nt autode heitgaasid).
Kk- load
Eesti kkõiguses puudub ühtne kkloa mõiste, so abstraktsioon (nt jäätme-, ehitus-, vee erikasutus-, välisõhu saasteluba ). E annab load välja kkminister, kkteenistus või KOV. Kklube väljast seaduses sätest juhtudel keskkonda saasteainete, jäätmete, energia või org viimiseks ; org, toodete ja jäätmete riikide vahelisele & sisesele trasnpordile. Kkluba on seega riigi nimel kindlaks tähtajaks antav kindlaksmääratud vormiga haldusakt (või mitu), mis annab õiguse ja sätestab kohustused kk oluliselt mõjutava või kkohtliku tegevuse elluviimiseks.
1) kompleksluba – annab õiguse viia läbi eeldatavalt suure kkmõju või kõrge kkriski ohuga tegevust, kui see võib põhjust kkmõjutuste kandumist ühest kk-osast teise või suure hulga jäätmete tekkimist, 1 luba = kogu tegevusele, diskretsiooniruum avar.
2) lihtluba – antakse välja valdkondade kaupa – õhk, vesi, jäätmed, kiirgus jne., diskretsiooniruum väike.
Kk-loa andmisel võib õiguslik otsustus olla väljend mitme doku kaudu. Kord õiguslikult reguleerimata. 2 etappi : 1) pädev isik või organ teeb otsuse loa andmiseks (nt kkministri käskkiri) 2) ametiasutus väljastab loa nt selle käskkirja alusel. Õigused tekivad alles loa väljastamisel. Kuid kuna õiguslik otsustus on väljend nii dokus, mis väljendab asutuse otsustust anda luba kui väljast loas, tuleb need lugeda üheks õigusaktiks.
Nõuded kkloa sisule tulen asjassepuutuva valdkonna seadustest . Tihti täpsust seaduses sätest kkloa tingimusi ja selle andmise/muutmise/kehtetuks tunnist korda seaduse alusel kehtestatavate rakendusaktidega (vee erikasutusluba : veeseadus & vee erikasutusloa andmise nõuded).
Tüüpiline kk-alaste lubate menetlus on avalik menetlus (puudutatud isikud!), kui just eriseadus ei reguleeri teisiti (nt jäätmeluba). Erinevused on: ametlike teadaannete (sh nende sisu) osas; tähtaegade osas; avatud menetluse vormide osas. Peaks olema ühtne!
KMH
Tuli 60ndatel USAst . Kõikidel kk-projektidel, mil v-o oluline kkmõju, tuleb läbi viia KMH, et saada heakskitt mingile asjale enne loa väljastamist. KMH otsustab kkteenistus või KOV vm inst , kes annab välja ka siis loa või teeb lõppotsuse.
KMH – üldse pole sel tegelt mõtet, see on lihtsalt info kogumise protsess, õiguslikku jõudu pole. Ekspert = analüüsija, mitte otsustaja . Maj-sots kaalutlused alati in olnud lähemal kui kk. Tihti on mõju neg, aga mitte seadusevastane ja seega…
Kolmel juhul on KM-l olulisem roll kui sots-maj küljel: 1) kui tegu on Natura-aladega, kus täiesti selgelt domin looduskaitseline pool 2) kui on oht in tervisele (Steri-keiss) 3) kui tegevus on õigusvastane
Miks on KMH arendajale kasulik? 1) saastaja maksab printsiip – aitab hinnata kulutusi 2) „Positiivne hinnang“ on vastukaaluks võimalikele nõuetele (va. evp) 3) evp – kohustus omada infi 4) vastutus – aitab hinnata vastutusriski ja seda vältida 5) kui kahju peaks tekkima , siis selle hüvitamine.
Ühtset standardit KMHks ei ole. EL KMHdir 85/337/EMÜ (97/11/EMÜ), mis keskendub protseduuriliste normide ühtlust ja nõuab, et kõikide arenguproj puhul oleksid kk-alased kaalutlused arvesse võetud. LRi diskretsioon on piiratud dir üldise eesmärgiga! Dir on lisad: I – projektid, mil KMH kohustuslik; II – projektid, mil KMH vaj otsustab LR; III – hindamiskriteeriumid . Avalikkuse inform ja kaasamine!!! Projekt – ehitustööde vm seadmete või kavade elluviimine või teised sekkumised looduskk ja maastikku , ka need,mis hõlmavad maavarade kaevand.
Ettepanekud: 1) et e/v võtaks omaalgatuslikult veel lisameetmeid kasutusele 2) et enam ei ostaks teenust arendaja, vaid kk-teenistus 3) et e/v oleksid huvitatud täielikust KMH-st, mitte ei maksaks seda kinni, sest kes teab mis sealt välja koorub ..
Eesti KMH ja kkjuhtimissüsteemi seadus:
KMH eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida kkseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. + 4) avalikkuse informeerimine!!
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju in tervisele ja heaolule, kk-le, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tihti ei osata neid mõisteid rakendada!
Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotl tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavand tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Tegevusluba: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) kkkompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) paragr nimetamata luba.
Arendaja - isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia, korraldab KMH ja kannab sellega seotud kulud. Otsustaja – tegevusloa väljaandja. Igat otsust peab kirjalikult põhejnd! KMH järelevalvaja: 1) kkministeerium (KM ulatub teise maakonda või üle piiri) 2) kkteenistus. Ekspert – vastava litsentsiga füüs isik, kes viib KMH läbi, kaasab spetsialiste.
Menetlus: 1) tegevusloa taotlus (sealpeab olema esialgne KM, mille alusel otsust KMH ulatuslikkus) 2) algatamine (loetletud rida tegevusi, mis on olulise kkmõjuga/mille kohta peab analüüsima krit põhjal, kas on oluline) 3) algatamata jätmise põhjend 4) algatamisest / algatamata jätmisest teatamine AT-s 5) ekspert koostab hindamise progr ( avalikustamine , avalikustamise tulemuste arvest, progr heakskiitmine või mitte ja sellest teatamine) 6) progr alusel obj hindamine 7) hindamise aruanne 8) aruande avalikust 9) heakskiitmine või mitte 10) otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi ja aruandele lisatud kknõudeid. Kui otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel KMH tulemusi või aruandele lisatud kknõudeid ei arvesta, peab ta tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse. Tegevusluba ei anta , kui arendajal ei ole võimalik määratud kknõudeid täita.
Kknõuded – meetmed, mille seadmise eesmärk on vältida või minim kavandatavast tegevusest tulen eeldatavat neg kkmõju. Kknõuete määramisel tuleb arvest: seaduse või selle alusel antud õigusaktist tulen nõudeid; kavand tegevusega eeldatavat mõjutatavat kk-seisundit; tehtud kkuuringute tulemusi; KMH tulemusi.
KM strateegilise hindamine:
-riikliku arengukava või programmiga kavand tegevusest tulen võimaliku KM hindamine. Ja seda hinnat arengukava või progr käigus.
Eesmärk: 1) arvest kkkaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline kkkaitse; 3) edend säästvat arengut.
Dir 2001/42/EC: strat hindamine, eesmärgid: kaitstuse kõrge tase, integr varases staadiumis; plaanid ja programmid (mille töötavad välja avaliku võimu organid ; mille väljatöötamine on kohustuslik); hinnata tuleb plaane -programme (valdkonnad: põllumaj, turism, energeetika, maakasutuse planeeringud jne millel v-o oluline KM); otsus plaani/progr mitte hinnata tuleb avalikustada.
Strat plan.dok - üleriigiline, maakonna- ning üld- või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, strat arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus , maavanem või KOV organ õigusaktiga.
KM strat hindamist korrald strat plan.dok koostamise käigus enne selle kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument: 1) koost põllumaj, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemaj, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse olulise KMga tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise KMga; 2) on üleriigiline, maakonna- või üldplaneering; 3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse olulise KMga tegevust; 4) on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju.
Lisaks tuleb strat plandok elluviimisega kaasnevat KM vajaduse korral hinnata ka siis, kui: 1) eelnimetatud strat plandok-s tehakse muudatusi; 2) eelnevalt nimetamata strat plandok-ga kavand tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba.
Menetlus sarnane KMH menetlusega (programm ja selle avalikust), aga mitmete SPD menetlus ei ole avalik! ERANDID Natura-aladel: Panga panga näide ( Mustjala valla maanõunik ! otsustas, et KM ei ole ja turistid on tähtsamad).
Piirangud ja keelud
1) kinnisomandi kitsendused – maakasutuse regul (LK-alad, rand ja kallas, planeeringud) 2) keelatud ainete, tehnol, tegevuste loetelud e nn mustad nimekirjad (Hg, Kd, radioakt ü)
3) piiratud kasutusega ained, tegevused, tehnol e nn hallid nimekirjad (Zn, Ar)
4) potents kk-ohtlikud tegevused – lisanõuded (evp-omavastutus) (riskivastutus) (erinevad loaprotseduurid – avalik menetlus, tegevuse asukoha valik, KMH, parim võimalik tehnika)
5) kaubanduspiirangud – ohust taime- ja loomaliikide kaitsel, jäätmealases kontrollis ja osoonkihi kaitsel [WTO ( vabakaubandus ) versus CITES (kk)]
Kk- seire
- kkseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine. Peam eesmärgid: kk mõjut tegurite hindamine ja analüüs; kkseisundi hindamine ja selle muutuste prognoos; loodusvarade seisundi ja hulga määram; biol mitmekesisuse hindamine ja analüüs; saasteainete kauglevi jälgim ja rahvah lepingute alusel uuringute tegemine.
Kk-seire seadus: niisiis koguda teavet kkseisundi (loodusress seisundi) kohta, inimteg mõju kohta. On aluseks uute regulats vajalikkuse kindlakstegemisel, rakendusmeetmete (sh jõustamismeetmete) rakendamisel. Jaguneb: 1) riiklik (kkministeerium teostab kkministri määratud programmi alusel) 2) KOV kkseire (temale seadusega pandud ül täitmiseks või oma töö korraldamiseks vast progr alusel) 3) kkloaga ettevõtja kkseire (oma kulul tema tegevuse või sellega kk suunatavate heitmete mõjupiirkonnas omal soovil [riskivastutus] või kkloaga määratud mahus ja korras). Kkseire andmeid hoitakse kk-registris. Kui seireandmed näitavad tekkivat ohtu kk-le, on kkseire allprogrammi vastutav täitja kohust sellest viivitamata teatama kkinspektsioonile ning ohustatud ala asukoha KOVile ja maakonna kkteenistusele, pinna- ja põhjavee ning õhu ja mulla saastamise korral ka kohalikule tervisekaitsetalitusele.
Õiguslik mõju: kvaliteedinormatiivid, EL dir elluviimine, kkalased õigused, õigus teabele, lubade tingimuste muutumine, normatiivide muutumine – kaitstuse kõrge tase.
Omaalgatuslik kkseire – vajalik normat evp ellurakendamisel, mille alusel tuleb saastajal võtta lisaks kohustuslikele meetmetele ka omaalgatuslikud meetmed, milleks ongi vaja täiend infi.
Kk-järelevalve
Kkjv-seadus: 1) loodusress kasutava isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontroll ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine; 2) kkseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontroll, sh saasteainete, jäätmete, energia või org keskkonda viimise seaduslikkuse kontroll ning ebasead tegevuse peatamine või lõpetamine; 3) loodussaaduste valdamise ja nendega sooritatavate tehingute seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine; 4) kk mõjutava või mõjutada võiva ehitise, tehnovõrgu või seadme kasutamise või tehnoloogilise protsessi seaduslikkuse kontroll; 6) kohustuslike kkkaitseabinõude rakendamise kontroll ning kohustuste täitmata jätmisel seaduses sätestatud abinõude rakendamine nende täitmise tagamiseks.
Kkjv teostavad kkinspektsioon (täpsemalt kkkaitseinspektor), Maa-amet ja KOVorgan või –asutus, aga ka teistele asutustele on see õigus antud, nt Kiirguskeskus . Kkinspektoril on õigus kontrollida: füüs isikut, jur isikut, riigiasutust ja KOVorganit või –asutust, nende tegevuskohta (kui isiku/asutuse tegevus mõjutab/võib mõjutada kk ning ohustab/võib ohustada in elu, tervist või vara või kui isik/asutus varub loodussaadust või varjab ebaseaduslikult hangitud loodussaadust). Oma pädevuse piires võib ta: 1) kontrollida kkkaitse- ja kkkasutusalastest õigusaktide nõuetest kinnipidamist 2) teha suulisi korraldusi ja ettekirjutisi seaduslikkuse tagamiseks 3) peatada kkkaitse- või kkkasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja teatud juhtudel ka õiguspärase tegevuse.
Keskkonda kahjustav (peaks olema: MÕJUTAV!! sest kahjustamine = toimunud, milleks siis luba?) tegevus peatatakse, kui see: 1) ei vasta kknormatiivile või kkloaga lubatud määrale; 2) toimub kkloa alusel, kuid ohustab kk või inimeste elu, tervist või vara ja seda ohtu ei saa kohe kõrvaldada; 3) on lubatud ainult kkloa alusel, kuid luba puudub või seda ei esitata või on luba antud ebapädeva isiku poolt või seadusega või seaduse alusel kehtestatud kknõudeid arvestamata; 4) on lubatud vaid teatud ajal või tingimustel, kuid ei vasta tegevuse lubatud ajale või tingimustele.
Peatada ei tohi inimeste vara või kk ohustavat tegevust, mille peatamine võib põhjustada üldistele huvidele suuremat kahju, kui põhjustaks tegevuse jätkumine (AGA kui see puudutab in tervist?).
Kkjv elluviimist soodust sätted saastuse kompleksse vält ja kontrol seaduses: käitaja on kohust säilitama kompleksloaga seond andmed ning tagama nende kättesaadavuse kkinsp nõudmisel, osutama inspektoritele igakülgset abi, tagades juurdepääsu proovivõtu-ja seirepunktidele ning võimaldama koguda infi; lisaks peab käitaja esitama loa andjale selle soovil loa andmiseks/muutmiseks/kehtetuks tunnist vaj andmed.
Kk-alane vastutus
Süüteod: 1) kuritegu (üksnes KarS ; üksnes kohus) 2) väärtegu (ka mujal; kk-inspektsioon lahendab; seadustes rahatrahvid ). On oodata EL dir, mis puudutab kriminaal kk-mõju (piiriülene mõju, EL kkõiguse elluviimine, sots hukkamõist, süüteo koosseisud; efektiivsed, proports ja ennetavad karistused).
Kk-alane (tsiviil)vastutus:
Varalise vastutuse iseärasused: kkkahju olemus (millal muutub kasutamine kahjustamiseks), kausaalne seos (põhjus-tagajärg) ei kehti (v-o mitmeid seoseid), kahjutekitajate paljusus (prügila), hajus iseloom, ajafaktor (kahju ilmneb tulevikus), keeruline kkkahju hindamine (paljudel kkosadel ei ole turuväärtust). Traditsiooniline kahju (elu, tervis, omand, maj kahju) + puhas kk-kahju (kk kui avalik hüve) = kk-alane vastutus.
Eesmärgid: 1) kahju tekkimise ennetamine (e/v on kahju eest maj vastutav) 2) tõendamisprobl ületamine (kahjustused peavad olema konkreetsed ja saastaja ning tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos) 3) kahju võimalikult adekvaatne hüvitamine 4) puhta kkkahju ennet, hüvitamine 5) saastaja-maksab-printsiibi elluviimine (kandma vajalikud ennetus- ja parandusmeetmete kulud) 6) juurdepääs õigusemõistmisele.
Kk-vastutuse dir-s on kirjas kolm kk-kahjustuse liiki: kaitsealuste liikide ja lood elupaikade LKseisundile põhjust kahju; veevarudele ning pinnasele tekit kahju.
Esialgu oli plaanis lähtuda tavapärase tsiviilvastutuse skeemist. Motiivideks ja eesmärkideks: 1) kahju või ohtu põhjust isikule vastutuse panemine peab olema antistiimuliks 2) mitte kõik kk kahjustamise liigid ei ole vastutuse abil reguleeritavad 3) kui arendajad ei võta ise meetmeid, peab seda tegema pädev asutus (meil kkinsp?) 4) lõppkokkuvõttes maksab arendaja, ka hindamise kulud 5) mõjutatud või tõenäol mõjutatud isikutel õigus nõuda pädevalt asutuselt tegutsemist 6) juurdepääs õigusemõistmisele 7) LR võib keht rangemaid nõudeid
Kk-kahju tekitaja aluseks võetud äritegevus (kes mingi tegevusega teenib kk nimel kasu).
Kehteala: EÜ dir-dega regul tegevused; biol mitmekesisus (EÜ dir elupaigad ja liigid ja LR õiguse alusel loodud kaitsealad ).
Ennetamine ja kkseisundi taastamine: Arendajal (meil: nii kkteenistus kui e/v) (omaalgatuslikult, ootamata ettekirjutust) või pädeval asutusel tuleb võtta õigel ajal ennetavaid meetmeid / hüvitusmeetmeid kui on kahju tekkimise oht / kui on kahju tekkinud. Mõlemal juhul maksab arendaja.
Erandid: relvast konflikt, erandlikud loodusjõud, kui saastamine toimub loa alusel ja piires (meil teisiti: saastetasu seadus), kahju või oht on põhjust III isikute poolt vaatamata arendaja poolt võetud kohastele meetmetele.
Tuleb määratleda pädevad asutused ja anda neile adekvaatsed volitused. Igaüks, kes on esitanud request of actioni võib püürd kohtusse ja nõuda pädeva asutuse otsust, toimingu või tegevusetuse menetlusliku ja materiaalõigusliku õiguspärasuse kontrolli.
Eesti VÕS:
1) kk-ohtliku tegevusega tekit kahju hüvitamine: lisaks isikule või tema varale tekit kahju hüvitamise eest kuulub hüvitamisele ka kahju, mis seotud kk kvaliteedi halvenemisega + mõistlike abinõudega seotud kulud.
2) vastutus suurema ohu allikaga tekit kahju eest: kahju põhjust korral eriti ohtlikule asjale/tegevusele isel ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest ohu allikat valits isik. Suurem ohu allikas = kui selle olemuse juures võib isegi asjatundja hoolsuse juures tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli.
3) ohtliku ehitise või asja omaniku vastutus: ehitise omanik vastutab ses toodetava /ladestava/edastava energia või ainete tõttu lähtuva ohu tagajärjel tekkiva kahju eest. Kahju vastutus ei kehti, kui ehitis või asi oli nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud.
Aga kkvastutuse seaduse eelnõu Eestis:
Kk-kahju on: liigile või elupaigale (biol mitmekesisusele) tekit kahju, pinna- ja põhjaveele tekit kahju, pinnasele tekit kahju. Kk-kahju oht on piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib kk-kahju. Kk-kahju tekitaja on isik, kelle tegevuse tulemusel tekib kk-kahju või kahju oht. (võrr dir-ga on tekitaja mõiste laiem). Oluline ebasoodne mõju on otseselt või kaudselt esinev mõõdetav ebasoodne muutus elupaiga, liigi, kaitstava ala, vee või pinnase kvaliteedis või hulgas & selle tuvastab ministeerium või kkteenistus. Algne olukord on loodusvara ja selle pakutavate hüvede selline seisund, mis eksisteeriks, kui kkkahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab rakendama vajalikke vältimis- ja heastamismeetmeid, kui ta vastutab kkkahju või kahju ohu põhjustamise eest. Kahju tekitaja vastutab kkkahju või kahju ohu põhjustamise eest, kui ta on kkkahju või kahju ohu tekitamises süüdi. Kui kahju tekitaja tegeleb mõne tegevusega seaduses, on ta kohust kkkahju vältima või seda heast sõltumata oma süüst. Süü – süü VÕS tähenduses.
Isikul, keda kkkahju mõjutab või võib mõjutada või kelle õigusi kkkahju või kahju ohu tekitamine rikub (edaspidi puudutatud isik), on õigus taotleda kkteenistuselt vältimis- või heastamismeetmete rakend või kahju tekitaja kohustamist vältimis- või heastamismeetmeid rakendama, esitades kkteenistusele kkkahju või selle ohuga seonduvat asjassepuutuvat teavet. Valitsusväliste kkkaitseorganisatsioonide õiguste rikkumist kkkahju või kahju ohu tekitamisega eeldatakse.
Kulud kannab kahju tekitaja, kui ta vastutab kkkahju või kahju ohu põhjusteest. Kahju tekitaja ei ole kohustatud kulusid kandma, kui ta tõendab, et: 1) kkkahju või kahju oht on põhjust kolmanda isiku poolt ning hoolimata sellest, et rakendati asjakohaseid ohutusmeetmeid; 2) kkkahju on põhjust avaliku võimu antud käsu või juhise täitmisest, välja arvatud juhul, kui käsk või juhis on antud kahju tekitaja eelneva tegevuse tõttu.
Maj reguleerimisvahendid
Otsese reguleerimise puudused: kallis & ebaefektiivne.
Tururegulatsioonil põhin majhoobade eelised: 1) toetumine inimlikule ahnusele on efektiivne? 2) võti säästva arengu kolmnurga saavutamisel – ressursid neisse tegevustesse, mis on kk-sõbralikud 3) väliskulude muutumine sisekuludeks 4) pos mõju konkurentsivõimele 5) aitavad pikemaajaliste valikute tegemisel 6) on eriti kasulikud hajusa saastuse vähendamisel (maj kõige efektsemal viisil) 7) aitavad kaasa saastaja-maksab printsiibi täielikumale elluviimisele 8) tarbija poolt antud turusignaal – sunnib e/v oma kk-alast käitumist muutma 9) dereguleerimine – paindlikumad ja „saastajasõbralikumad“ vahendid
Majhoobade peam kasutusalad: õhusaastus linnades, uute kemikaalide mõju, vanade ettevõtete moderniseerimine , jäätmetekke vältimine, globaalprobleemid .
Liigid: Tasud v. maksud. Fiskaalmaksud – eelarve täiend (nt maamaks ). Ergutustasud – eesmärk saastust ära hoida (mida vähem seda parem). Kulude katmise tasud – pakendiringlus.
1) Saastetasu eesmärk: ennet ja vähend saasteainete või jäätmete kk viimisega tekit võimalikku kahju. Eesmärkidest tulenevalt kasut: 1) saastetasusid (lähtuvalt kk suunatavate saasteainete iseloomust ja/või hulgast) 2) tootehüvitisi (maksust tootmise või tarbimise käigus kk saastavad tooted) 3) kasutajahüvitisi (nt jäätmete ühiskäitlemise süsteemi kulude katteks).
2) Pandisüsteem: potents kk saastava toote hinnale lisa, mis tagastatakse, kui toode või selle osa viiakse pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti ( taara , autod).
3) Ökomärgistamine: tunnustus, mis teavitab tarbijat toote, tooraine , tootmise ja tootmisel ning toote kasutamisel tek jäätmete kk-sõbralikkusest, hinnates toodet kogu selle elutsükli jooksul.
4) Saastekvootidega kauplemine: riik määrab rakend territooriumi, seejärel lubatud saastetaseme ülempiiri ja sellest lähtudes annab välja saastelubasid. Kkpuhtus väiksemate maj vahenditega! Kuni lubatud piiri ei ole ületatud, võivad saastajad ise otsustada, mill vahenditega ja mill järjekorras saasteainete emissiooni ja jäätmeteket vähendada. Puuduseks on süsteemi kulukas administreerimine , pidev seire ja saastetasemete kasv.
Kk-tasude seadus:
Kktasude kehtest ja rakend lähtutakse kkkaitse vajadusest ning riigi maj ja sots olukorrast. Kktasu on kk kasutusõiguse hind. Kkkasutus on: kasvava metsa uuendusraie; maavaravaru kaevand; veevõtt; kalapüük; jahipidamine ; saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmete kõrvald ladestamise teel prügilasse vm toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine . Kktasu jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.
Kkatasude rakend eesmärk on vältida või vähend loodusvarade kasutamisega, saasteainete kk heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Saadav raha jaot riigieelarve (kkseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks, kkkahjustuste heast) ja kkkasutuse asukoha KOVi eelarvete vahel. Taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid ) kasutamisest laekunud raha suunatakse nende varade taastootmiseks ja kaitseks.
Kktasu maksab isik, kes on saanud kkloaga õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita kk saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui isik kasutab loodusvara, heidab kk saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta kk kõrgendatud määra järgi. Kui saasteaineid heidetakse kk või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja.
Keskkonnatasu maksmise kohustuse võib kkminister asendada kkkahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega. Seadus sätestab kktasude arvutamise alused ja määrad progresseeruvalt ja ka kõrgemad määrad. Kktasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal. Kkloa andja kontrollib 15 päeva jooksul esitatud kktasu arvutuse õigsust, kui nõustub sellega, siis arvutuse kktasu maksmise alusena ning väljastab makseteatise. Kui kkkasutaja on tasu ära maksnud, teeb kkloa andja talle kirjaliku ettekirjutise hoiatusega, et kui ei maksa, siis luba peatat. Kkteenistusel on õigus kktasu maksja taotlusel ajatada tema kktasu võla tasumine. Kktasu võla tasumise ajatamine ei vabasta kktasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest.
Ruumiline planeerimine
Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ruumil e territoriaalplan on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab maj, sotsiaalse ja kultuurilise kk ning looduskk arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
Ajalugu: 1) sumerite linnad, antiikrooma laagerlinnad, suurehitised 2) 19saj algusest tööstuse arenguga süstem ja terviklik linnaplan 3) 60ndatest regionaalplan (ääremaad kasutusele) 4) 80ndatest üleriigiline plan. Areng: maestroplan -> plan üldsuse osavõtul.
Peale Torremolinose harta (Euroopa Regionaalse/Ruumilise Plan Harta 1983) ei ole eriti rahvah õigusakte (riigi pädevus). Meil Eestis planseadus, ehitusseadus , KMH seadus.
Liigid: 1) üleriigiline plan (riigi territ ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine) 2) maakonnaplan (maakonna territ arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastr objektide asukoha määramine, mh riigikaitse, puhkealad, kaitsealad, arvestades säästvat arengut) 3) üldplaneering (valla või linna territ arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus - ja ehitustingimuste seadmiseks, mh rand & kallas, miljööväärtus, väärt põllumaad- maastikud ) 4) detailplaneering (maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine tiheasustusaladel - linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel, mh krundid, haljastus, heakorrastus, ettepanekud kaitserežiimi kohta). Krunt – ehitamiseks kavand maaüksus detailplan koostamise kohustusega alal.
1) teemaplan (konkreetne aspekt, nt teed) 2) osaplan (nt mõni linnaosa ) 3) ühine plan (2 valda või maakonda teevad ühise) 4) riiklikult tähtis ehitis.
Plan otsused on kaalutlusotsused – peavad olema veenvalt põhjendatud (kohus kontrollib põhjenduse veenvust, mitte sisu), kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud, menetlusenõuete olulisus! Huvitatud isikutel õigus teada (teavitamine, väljapanekud), osaleda (arutelud, ettepanekute arvest ja neile vastamine, ideaalis ühiskondlik kokkulepe), vaidlustada ( lepitusmenetlus või populaarkaebus). Inf, legiteerimine, avatud ühiskond ja osalusdemokraatia. Igaüks võib vaidlust ükskõik mis plan, selgitamata oma huvi asja vastu.. aga see on siiski erand kui reegel. KOV ei tohi teha ettekirjutisi, milline areng olema peab.
Plan tingimused kui omandiõiguse kitsendused ja kasutusõigused. Miljööväärtuslikkus – seal teatud piirangud, need tingimused peavad kajastuma planeeringus. Naabrusõigused (kahjulikud mõjutused) – kehalised (naabri koer), mittekehalised (grillisuits), mõttelised (naabri bordell ), negatiivsed (mobiililevi).
KOV tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike plan olemasolu ning huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus ning ka kehtestatud plan järgimise. KOV kehtestab valla või linna ehitusmääruse: plan ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks ning enda siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
Plan etapid: 1) KOV inform üld- ja detailplan 1x aastas 2) plan algatamine ja sellest teavit 3) plan koost, arhitekti töö, koostöö (kinnisasjade omanikud , elanikud jt) 4) kooskõlast 5) plan vastuvõtmine 6) avalikust väljapanekust teatamine 7) avalik väljapanek 2-4näd 8) kirjalikele ettepanekutele vastam ja avalikust arutelust teavit; järelevalve (maavanem – üld ja detail, siseminister – mk) 9) plank ehtest ja sellest teatamine 10) plan perioodiline hindamine 11) plan KMH (peaks toimuma menetluse käigus).
Plan kehtestamise otsuse vaidlust on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama plan kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
KOV võib detailplan koostamisel loobuda plan avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega.
KOV on kohust kinnisasja omaniku nõudel omandama (võõrand) olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplan või üldplan: 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel ; 2) piirat oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudet senine kasutamine võimatuks.
V Kk-kaitse valdkonnad
Biol mitmekesisuse kaitse
Ajalooliselt vanim, aga uuesti tähelepanu keskmes. Algselt kaitsti üksikuid liike nende küttimise keelamise või reguleerimise kaudu -> seejärel elupaikade kaitse ja kaitsealade moodustsamine -> hetkel biol mitmekesisuse kaitse kõikjal. Miks kaitsta? –muud kkkaitse valdkonnad rohkem inimkesksed, lihtsam põhjendada: 1) loodusteaduslikud argumendid (biosfäär kui tervik, evolutsiooni alus) 2) eetilised argumendid 3) heaolu argumendid 4) maj argumendid (peidetud väärtus) (loodusvarad, ökoturism, puhas vesi). Õiguslikult kõige keerukam , kuna on seotud otseselt kinnisomandi kitsendamisega (riigile ostmine või riigi omandisse jätmine).
Biol mitmekesisus nõuab rahvah koostööd. Ramsari 1971. a. konv rahvah märgaladest, eriti veelindude elupaikadena, kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peam kuivendamise, reostamise ja maj kasutuselevõtu tõttu. Kõik konv-ga liitunud riigid peavad võtma kasutusele vastavad meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvah tähtsusega märgalade nimistusse. E-1993. Washingtoni 1973. a. konv ohustatud taime- ja loomaliikidega rahvah kaubandusest e CITES. Reguleerib ohustatud liikide isendite ja neist saadud toodete rahvah kaubandust ja tegevust, mis ajendab nende ebasead kogumist ning viib arvukuse kahanemisele. Kauplemist nendesse liikidesse kuuluvate isenditega võib lubada vaid erandtingimustel ja see peab alluma eriti rangetele eeskirjadele, et mitte ohustada nende liikide edasist püsimajäämist. E-1993. Rio de Janeiro 1992. a. konv. Biol mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning gen ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Eesmärkide elluviimine vastavalt konv sätetele hõlmab gen ressursside kättesaadavaks muutmist, tehnoloogiate edastamist ja piisavat finantseerimist, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Biol mitmekesisuse kaalutlused integr maj, pol jt valdkondadesse. E-1993. Berni 1979. (1997?) a. konv. Euroopa taimestiku ja loomastiku liikide ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvvah koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Nähakse ette kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse ning mõnede taime- ja loomaliikide erikaitse. Erikaitse alla kuuluvad liigid on kantud lisadesse I (rangelt kaitstavad taimeliigid), II (- loomaliigid ) ja III (kaitstavad loomaliigid). Lisas IV on loetletud keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks. E pole seal.
Linnudir: subsidaarsusprintsiip – rändavad, on mõjutatud ühtlustamismeetmetega regul tegevustest (eelkõige põllumaj). Eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (ka kehaosade ja neist valmist esemetega) kaubitsemist. Dir kehtib lindude, nende munade, pesade ja elupaikade kohta. Tagada popul elujõulisus ja säilimine ökol, teaduslikest, kultuurialastest nõuetest lähtudes, võttes arvesse ka maj ja puhkealaseid kaalutlusi (selle piires säilib LR diskretsioon). Luua kaitsealad / taast elupaigad. Erandid: tervis, turvalisus, tõsine kahju põllumaj-le, metsandusele.
Loodusdir: subsidaarsusprints - arvestades sellega, et tuleb kindlustada EÜ tähtsusega lood elupaikade/kasvukohtade ja ohustatud liikide taastamine või neile soodsa kaitseolukorra säilitamine, tuleb kindlasti määrata eriotstarbelised kaitsealad, et luua vastava ajakava kohaselt tihedalt seotud Euroopa ökol võrgustik. Lisad: I elupaigatüübid, milleks vaja luua kaitsealasid; II liigi, kelle kaitseks luua kaitsealasid; III kriteeriumid alade valikul; IV range kaitse. Etapiviisiline võrgustiku (Natura 2000) loomine: 1) dir ülevõtmine 2) LR poolt alade esitamine (millised liigid ja elupaigatüübid) 3) konsultatsioonid 4) alade esialgse nimekirja koost 5) kaitse alla võtmine (võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 6a jooksul). Kui LR jätaks võrgustikku esitamata dir-s sätest kriteeriumidele vastava ala looduskaitsega konkureerivate huvide tõttu, oleks see EÜ õiguse selge rikkumine ja LR ootaks ees kohtutee. Aga miks siis vastuolud Anne luha kasutamise osas (sõudekanal ja sillad vs rohunepp)? Kahjustamine ei pea olema materiaalne, võib lihtsalt nt lindude rahu rikkumine olla.
Natura 2000: Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeogr piirkonnas. Luuakse püsielupaigad liikide kaitseks, kaitsealad LK ja maastike kaitseks, hoiualad liigikoosluse kaitseks. NB! Linnualadel hakkab Natura režiim kehtima nende alade Komisjonile teatamise hetkest, st Eesti puhul liitumise hetkest (Saaremaa sadama mereparaadi keiss).
LR kehtestavad loodushoiualade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mis võivad vajadusel sisaldada alade jaoks eraldi kavandatud või teistesse arengukavadesse lülitatud asjakohaseid korralduskavasid jm õigusakte, mis oleksid vastavuses elupaigatüüpide/kasvukohatüüpide ökol nõudlustega. LR astuvad vajalikke samme vältimaks loodushoiualadel looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade seisundi halvenemist, samuti selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib olla oluline loodusdir eesmärkide seisukohast. Mis tahes kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala korraldamisega, kuid mis kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, tuleb asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitseeesmärke. Arvestades kava või projektiga kaasnevate tagajärgede hindamise järeldusi, teevad pädevad riigiasutused kava või projekti suhtes pos otsuse üksnes pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see kava või projekt ei mõju kahjulikult asjaomase ala terviklikkusele ja, vajaduse korral, pärast avaliku arvamuse väljaselgitamist.
Loodusdir aitab kaasa säästva arengu üldeesmärgi saavutamisele.
Lubatud erandid. Millal ei või sellist kava või projekti lubada, mille puhul neg mõju ei ole välistatud? Just sellises järjekorras! 1) alternatiivide puudumine (alternatiivide võrdlusparameetrid peavad seond ala kaitseesmärkidega; maj krit kasutada ei tohi) 2) kava või projekti elluviimist tingivad mingid imperatiivsed ja erakordselt tähtsad avalikud huvid 3) kõigi kohaste hüvitusmeetmete võtmine (nt uue elupaiga loomine uuel alal või olemasoleva ala laiend ; elupaiga väärtuse tõstmine projekti poolt mõjutataval alal vm Natura alal).
LK-seadus:
Ühendatud kodumaine ja EÜ lähenemine; looduse kaitsel lähtut tasakaalust ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, LK seisukohalt tõhusamate lahenduste rakend võimalusi; elupaiga ja liigi soodsa seisundi tagamine.
seaduse eesmärk on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega ; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Loodust kaitst kolmel viisil: 1) looduse säilit seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega 2) kaitse alla võetud isendite ning kivististe-mineraalidega soorit toimingute reguleerimisega 3) loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Kaitse alla võtmise eeldus: selle ohustatus, haruldus , tüüpilisus, teaduslik, kult-ajal või est väärtus või rahvah lepingust tulenev kohustus.
Kaitstavad loodusobjektid on:
1) kaitsealad-inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilit, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvust loodust. Kaitsealade vööndid:
Rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalust kkkasutuse säilit, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvust. Lahemaa , Karula, Soomaa , Vilsandi, Matsalu . Võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
LK-ala - kaitseala looduse säilit, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvust. võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Maastikukaitseala - kaitseala maastiku säilit, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvust ja kasutamise reguleerimiseks. eritüübid on park, arboreetum ja puistu . võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Loodusreservaat - kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala , kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes lood protsesside tulemusena. keelatud igasugune inimtegevus, sh inimeste viibimine.
Sihtkaitsevöönd - kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Seal asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: majandustegevus ; loodusvarade kasutamine; uute ehitiste püstitamine; inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine, lõke ja üritused. Lubatud: koosluse kujundamist, olemasolevate mps hooldustöid, jahti-seeni-marju-pilliroogu-adrut.
Piiranguvöönd - kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. KÕIK sihtkaitsev kohta käivad keelud.
2) hoiualad- Natura 2000 elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi, keelatud metsaraie. Hoiuala teatis: tee rajamine, loodusliku kivimi või pinnase teisald; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; biotsiidi ja taimekaitsevah kasutamine; lood ja poollood rohumaa kultiveerimine; puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine ; maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstr. Hoiuala valitseja: kinnitab teatise või seab tingimused või keelab.
3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; I kaitsekategooria : Eestis haruldased või hävimisohus, lubatud surmata kui loom ohustab inimest. II kaitsekategooria: ohustatud ning hävimisohus liigid, lubatud surmata elanikkonna-, lennuohutuse huvides või teaduseesmärgil. III kaitsekategooria: ohualtid ning kunagi I ja II kategooriasse kuulunud, lubatud surmata nagu II kat puhulgi. =kaitse-, hoiuala või püsielupaiga loomisega . Keelatud on tehingud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendiga, välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega. Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil. Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.
I kaitsekategooria: mineraalid & kivistised, mis on vähestes leiukohtades või väga piiratud alal, võidakse mood eraldi kaitseala või leiukoht kaitse alla. II kaitsekategooria: kivistised, mille leiukohtade säilim on kaheldav või tervikleiud esinevad harva, võidakse mood eraldi kaitseala või leiukoht kaitse alla.
4) püsielupaigad-väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav sigimisala, lood kasvukoht või lõhe või jõesilmu kudemispaik (paisud keelatud); kotkad , must-toonekurg.
5) kaitstavad looduse üksikobjektid - teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga etc.; 50m raadiuses piiranguvöönd objekti ümber. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont.
6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid- maastik , väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Selle ümber 50 m kaugusele ulatuv kaitsevöönd. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, va kasvav mets ja viljapuud , tohib raiuda üksnes KOV loa alusel.
Menetlus: reeglina avatud, algatab kkministeerium eksperdi vm isiku (igaüks!) ettepanekul. Ettepanek -> ekspert vaatab üle -> KKmin või KOV algatab menetluse -> ilmub teade (AT, KOVile ja maaomanikule tähitud kiri) -> avalik väljapanek -> avalik arutelu -> ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla VV määrusega, samuti liigid // püsielupaigana kaitse alla kkminister määrusega, samuti looduse üksikobjekti. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga, millega piiritl kaitsevööndi(te) ulatus ja määrat piirangute kehtivus vööndi(te) kaupa.
Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajkava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplan ja üldplan; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sh lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. Liikumisõigus ja piirangud: millised teed on avalikuks kasutamiseks.
Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti ning KOV tasandil kaitstava loodusobjekti kaitset korraldab selle valitseja - Kkteenistus või riigiasutus . Püsielupaiga valitseja on selle asukoha kkteenistus. Loodusobjekti valitseja on KOV.
Kaitsealade, va parkide ja puistute, ning hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, millest selguvad: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve.
Kallas on merd , järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või mps eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. LM, Peipsi , Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsu kaldaid nim rannaks. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilit, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna või kalda piiranguvöönd: laius LM ja suuremate järvede rannal 200m; üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 m; kuni 10 ha suurusel & kuni 25 km2 suuruse valgalaga: 50 m. Seal asuvatel metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaigad , jäätmetöötlus, maavara kaevandamine, sõidukiga sõitmine. Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud. Ehituskeeluvöönd: mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 m; mererannal, suurjärvede rannal 100 m. ~50m, ~25m. Keeld ei laiene kalda kindlustusrajatistele, supelrajatistele, piirdeaedadele; sillale, teedele, avaliku halduse asutustele, kalakasvatustele jne. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib KOV suurendada üldplaneeringuga, vähendada üksnes kkministri nõusolekul. Veekaitsevöönd: LM, suurematel järvedel – 20 m; teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning mps-de eesvooludel – 10 m; maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. Keelatud on maavarade kaevand, puu ja põõsarinde raiumine, maj tegevus(va niitmine), väetised. Supelrannal (üldplaneeringuga määratud ala) ei ole veekaitsevööndit.
Natura alade režiim: aladest valit esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilit; ajutised piirangud eelvalikualadel (nt lageraie, lood rohumaal ja metsamaal väetiste ja mürkide kasut, jäätmete ladust , va. olmejäätmed oma kinnistu piires; kkteenistuse nõusolekul võib nt rajada uusi teid ning kaevand maavarasid – kõik teised asjad on lubatud, nt telkimine, jahipidamine, suplemine, kalapüük); majade ehitamist ei keelata kui see ei hävita Natura väärtusi, metsamajand võib jätkuda kui ei ole tegu nt metsise mängupaigaga; mahetootmine, karjakasvatus ja loodussäästlik-tradits põllumaj lubatud – makstakase isegi kitsendustega piirkondade toetust. SISULISELT: kui projektile puud alternatiivid ning kui selleks on tungivad vajadused, siis KMH järel on võimalik läbi viia suuremaid projekte. Tuleb kasuks, kuna meie kaitsealad ei kaitse piisavalt paljusid liike ega elupaiku, kes on ohust üle-euroopaliselt.
Vesi
Asjaolud: 1) vee kvaliteedi tagamiseks ei piisa sellel või läheduses toimuva tegevuse kontrollimisest, kaitseabinõud rakend kogu valgalal 2) pinnaveel suht suur isepuhastusvõime, aga põhjaveel mitte -> rangemad normid põhjaveele 3) saasteained võivad veekk-st kanduda üle teistesse kk-desse, ja vastupidi 4) veekaitse abinõude kavand ja rakend erist vee erinevaid kasutusotstarbeid.
Rahvah veepol Helsingi piiriveekogude konv (1992) lähtuvalt: 1) evp, saastaja-maksab ja parim kättesaadav tehnol 2) et teave piiriveekogude kohta oleks kättesaadav kõigile 3) riigid on kohust ära hoidma, kontrollima ja vähend vee saastamist, kasut veekogusid ökol mõistlikult & maj säästlikult 4) osapooled kohust sõlmima mitmepoolseid kokkuleppeid
EÜ veepol raamdir: (on „ema“ vee kvaliteedieesmärki sätest dir & heitenormatiive sätest dir.) 1) kehtest tegevusraamistik, mis väldib vee seisundi edasist halven, kaitseb ja parandab vee ökosüst seisundit 2) edend vee säästvat kasutamist 3) aidata kaasa põua ja üleujutuste mõju vähend 4) hea kvaliteediga pinna- ja põhjaveevarustus 5) merevee kaitse 6) ohtlike ainete heidete vähend. LR peavad täitma neid eesmärke. Veemaj kavad!
Ohtlike ainete dir: ained, mille veekk sattumist vältida; ained, mille veekk sattumist kontrollit saastelubade kaudu. Tarbevee dir: ranged normatiivid, in tervis. Heitvee dir: kõigi üle 2000 elanikuga asulate heitvesi peab olema nõuetekohaselt kogut ja puhast. Nitraadidir: in joogivee allikate kaitse, pinnaveekogude ja mere eutrofeerumise vältimine.
Veeseadus Eestis: vee ja veekogude avalik kasutamine (ilma mõjutavate vahendite või ehitistega, reeglina tasuta) ja erikasutamine (vee erikasutusloa alusel, ainete, ehitiste või tehnovah-ga). Eri kasutusviisid = eri nõuded. Veekasutaja üldkohustused: 1) otstarbekalt ja säästlikult 2) täitma kehtest nõudeid 3) hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ja kahju tekiti n tervisele, loodusele ja maj objektidele 4) vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ja heitvee kohta 5) väh 1x aastas vee erikasutusloa andjale aruanne (kasutatav vesi, heitvesi, reoained suublasse).
Kõik isikud on kohust vältima vee reost, liigvähend, veekogude ja kaevude risust, vee-elustiku kahjust. Valgala kaitse põllumajreostuse eest, põhja- ja pinnavee kaitseks määrat neis paigus nitraaditundlikud alad (korraldab kkministeerium, tegevuskava kinnit VV, korrigeerimine 4a tagant). Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halven vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsend tegevust ja piiratakse liikumist 50-200m ulatuses. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks mood veekogu kaldaalal veekaitsevöönd 1-20m ulatuses. Vesikond või alamvesikond on valgalade majand põhiüksuseks määratud 1 või mitut valgala koos põhja- või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult lood veekl tagamine ning mere-, pinna- ja põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi hoidmine inimtegevusest võimal rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingit kvaliteedinõudeid.
Merekk kaitse: saastuse suhtes tundlikud suletud ja poolsuletud mered . Palju konv, aga 1992 Helsingi konv LM kohta: nõuded: 1) kahjulike ainete suhtes (mis tahes allikatest) 2) maal paiknevate reostusallikate suhtes 3) KMH suhtes (peab teatama neile, keda võib mõjut piiriülene reostus LM piirkonnas) 4) laevadelt pärineva reostuse suhtes 5) lõbusõidulaevade suhtes 6) jäätmete tuhastamine LM tuleb keelata.
Välisõhk
19saj-20saj keskpaik (linnaõhk, sudu , kõrged korstnad), 20saj keskpaigast (õhusaaste kauglevi, happevihmad , transport). Õhukihtide inversiooni tõttu saastekihid ei haju!
1979 Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konv (E: 2000): kohustab igati vähend saasteainete heitkoguseid (sh piiriülene mõju), igakülgseks koostööks ( infovahetus , tehnol arendus), mõõtejaamade seirevõrgustikule. Piiriülene õhusaaste kauglevi = õhusaaste, mille allikas asub täiel või osal 1 riigi jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas ning mille ebasoodne toime avaldub teise riigi jurisdikts all olevas piirkonnas nii kaugel, et saasteallikat (või nende rühmi) ei ole võimalik täie kindlusega määrata. Iga riik on suveräänne (ka oma ress kasutamisel), kuid ei tohi sellega ohust naaberriike. 1985 Viini konv osoonikihi kaitseks CFCainete eest. 1992 NY kliimamuutuste raamkonv ja selle täiust Kyoto protokolliga 1997.
EL õhuõigus: kujunemises roll LR konkurentsil (püüavad peale suruda oma saastetehnoloogiaid), etapid: 1) õhusaaste – kohalik linnade probleem 2) toruotsa kontroll 3) tänapäeval vald kvaliteedinormatiivid (taas!). Temaatiline strateegiline arengukava CAFE e Clean Air For Europe . Õhu kvaliteet tagat eelkõige välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli raamdir-ga (1996; välja töötada ühtlust välisõhu kvaliteedieesmärgid, ühtlust kavlit hindamise kriteeriumid, säilit õhu kvaliteeti piirkondades, kus see on hea ja parand teistes, kus nii hea ei ole). Tütardir-d (paiksed saasteallikad , nt suurte põletusseadmete dir, lenduvad org ühendid; liikuvad saasteallikad, nt kütuse ja mootorsõidukite kohta).
Eesti välisõhu kaitse: välisõhu kaitse-, kiirgus-, kkseire-, saastuse kompleksse vältimise jakontrolli seadused; VV määrused (paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest lenduvate ühendite heitmete summaarsed piirkogused ja nende saavut tähtajad); kkministri määrused.
Välisõhu kaitse seadus: ENSV-aegses seaduses kvaliteedikontrolli ei olnud, 1998 oli selline algeline, aga 2004 a seaduses on ka kliima soojen, müra jms. Eesmärk: säilit õhu kvaliteet hea õhuga piirkondades ja parand kvaliteeti halva õhuga piirkondades, kus see ei vasta seaduses sätest nõuetele - rikut osoonikihti, keem (NOx, CO, CO2, VOC) või füüs mõjut (müra, ioniseeriv kiirgus, infra-ja ultraheli), kliimamuutust põhjust tegurid. Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, va töökk-s. Eesti on jaot kaheks: 1) Harju-, Ida- ja Lääne-Virumaa 2) ülej Eesti. Pidev mõõtmine vajalik: Tallinn ja Kohtla-Järve; muudes piirkondades pistelised mõõtmised, modelleerimised või ainult obj hindamine.
Piirväärtus – saasteaine lubatud kogus välisõhu ruumalaühikus. 13 esmatähtsat ainet, mille kohta: saastetaluvuse piirmäär ( ajutiselt võib mingi % võrra ületada), saasteaine sis häiretase (ületamisel seab ohtu inimtervise), saastatuse taseme sihtväärtus ( selleni peab jõudma, et kõik oleks OK), saasteaine sis teavitamise tase (tundlikele gruppidele anda teada meetmete vaj). Need kõik keht kkminister ja need on aluseks välisõhu kvalit seirel ja hindamisel ning heitkoguste vähendamise piirkondlike kavade koostamisel (kkteenistus). Et siis avalikkuse teavitamine, õigus puhtale kk-le, õigus saada teavet, õigus tervise kaitsele.
Paiksetele saasteallikatele on keht: 1) saasteainete lubatud heitkogus – ei tohi kaasa tuua saasteainete piirväärtuse ületamist 2) heitkoguste tõhususnormid. Liikuvate saasteallikate osas on keht nõuded heitgaasidele, tõhususnõuded ning nõuded kütusele.
Load: saasteluba, erisaasteluba (ajutise iseloomuga saastamise korral), kompleksluba, jäätmepõletusluba. Saasteluba: saasteainete õhku erald koht ja viis, ainete nimetused ja kogused , seire ja puhasseadme efektiivsus, püüdmise vajadus ja viis; andjaks on kkteenistus, luba on üldiselt tähtajatu, avatud menetlus, luba iga tootmisterrit kohta, seadme nominaalvõimsuse või miinimum heitekoguse kohta, ei tohi kaasa tuua saasteainete piirväärtuse ület ega õhukvalit halvenemist, eelisõigus: 1) kes toodab energiat olme- või sotsvajadusteks 2) kelle saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on kõige väiksem. Konkurents firmade vahel. Muutmine: tuleb arvest õiguskindlust; kui piirväärtused on muutunud; ainete erald õhku on põhjust kahj tagajärgi, mida ei saanud ette näha; muudatused parimas võimal tehnikas; kui saasteallikat on muudetud.
Meetmeid õhukval parand: 1) saasteallika valdajate tegevuskavad saasteainete heitkoguste vähendamiseks 2) kkteenistuste piirkondl tegevuskavad 3) liikluse piiramine KOV poolt ebasoodsate ilmastikuolude korral.
Ebameeldiv lõhn: ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine, mis võib tekitada elanikkonnal soovimatut lõhnataju; tihti raske määrata arvulist normi; hindab ekspertrühm rahvah tunnust meetodite põhjal; ebameeldiva lõhna vähend koostab e/v tegevuskava, mille täitmist kontrollib kkinsp; ettevõtjad, kelle tegevuses võib tek ebameeldiv lõhn, peaksid võtma meetmeid lõhna vähendamiseks.
Jäätmed
On esemed, mille valdaja: on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmemõiste aga hõlmab ka asju, mida kasut uuesti. Mõistet ei saa sisustada (üksnes) kõrvaldamistoimingute (D ja 15) ja taaskasutamistoimingute kaudu (R ja 13). Eestis Q-kategooriad: Q2 praaktooted, Q12 rikutud materjalid, Q16 kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad (!). On loobutud asja kasutamisest: kas üldse või esialgsel eesmärgil või on tekkinud paus asja kasutuse jätkuvuses. Korduvkasutus ≠ jäätmekäitlus, eelnev toiming käitlusele on. Arvestades mitmekesisust, mida mõiste peab hõlmama, on paratamatu, et iga definitsioon on ühtlasi ebamäärane. Jäätmed on vallasasjad, neile kohald kinnisasjade kohta sätestatut, AGA: naftaproduktidega saast väljakaevamata pinnas = jäätmed.
Euroopa kohus: 1) mõistet tuleks tõlgend laialt 2) kksõbraliku ja ohutu taaskasut võimalikkus ei välista asja kuulumist jäätmete hulka 3) tuleb erist tööstuslikku töötlemist ja jäätmete taaskasutamist , ükskõik kui raske see ka poleks 4) tootmisprotsessi jääk, mille taaskasutamine ilma eelneva töötluseta on võimalik ja kindel, ning kui sellega kaasneb rahaline kasu, ei ole jäätmed 5) asjad lakkavad olemast jäätmed, kui need on saanud võrreldavad omadused esialgse materjaliga 6) lõplik otsus jäätmete suhtes tuleb langet kõikidest asjaoludest ning dir eesmärkidest (kaitsta kk ja tervist) lähtuvalt
Eesti kohtud: lahendeid vähe, peam maj väärtuse ja kasutatavuse kohta, nt Ekseko sealäga 2002 (läga hoiustati suurtes kogustes , aga hinnati ikkagi taaskasutamistoimingu esemeks).
Regulatsioonivajadus: 1) oht tervisele ja kk-le (ohtlikud omadused, kogused) 2) riskide ohjamiseks ja ohu tõrjumiseks kontrollmeetmed 3) maj konteksti tõttu täiend meetmed 4) eriline oht kui jäätmed laokil 5) jäätmekäitl eesmärke võimalik saavut ka aine-, käitise- ja tootepõhise regulatsiooniga 6) tõhus ress kasutus 7) läheduspõhimõte, „isesuutlikkus“
Baseli konv 1989 põhimõtted: ranged protseduurireeglid 1) kaitsta tervist ja kk, viies riigipiiriülese veo min ja selle kaudu vähend OJ teket 2) keeld vedada konv-ga mitteliitunud riikidesse ja piirkonda üle 60. lõunalaiuse paralleeli 3) asukohamaa peab sihtkohamaad teavit jäätmeveost 4) kirjalik nõusolek, mis lähtub kk arvestavast käitlusest, saatedokudest, lubadest 5) eksportiv riik on kohust reimportima jäätmed, kui sihtkohamaa keeldub neid vastu võtmast.
Jäätmetekke vält on meetmete kompleks , mis suunat jäätmete ja nende koostises olevate ainete-materjalide koguse või jäätmete kk- ja terviseohtlikkuse vähendamisele
Üldpõhimõtted & EL: iga tegevuse juures rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vält võimalusi, taas- ja korduvkasutus (kui see on tehnol võimalik & ei kaasne ülemääraseid kulutusi võrr teiste käitlusviisidega), kõrvaldamise meetodite optimeerimine , transpordi regul, tekit kahju heast, kõik toimingud jäätmeloa alusel (teatud juhtudel ka jäätmete tekit), käitlusel parim kättesaadav tehnoloogia (kui see ei ole kulukas ning nii kk kui maj seisukohast). Täpsemalt: OA kõrvald, minimaalne jäätmeteke kõrvaldamisel, energiaallikana, teisese toormena, pakendiringlus, puhtad tehnoloogiad, tootja vastutus (eriti probleemtoodetega seoses; kavand toode kkhoidliku käitl nõudeid silmas pidades, kohustus tootest tek jäätmed tagasi võtta), kontrollitud jäätmekäitlus (igaühekohustus, registr, luba ja litsents, nõuetekohane vedu ja äraandmine, teave ja aruandlus , järelevalve). Kohustused seotud eelkõige valdusega (kel on faktiline võim asja üle, sel ka jäätmevastutus).
Jäätmete raamdir, OJ dir, prügiladir, jäätmepõletusdir, patareid ja akud , romusõidukid.
Jäätmetekke hierarhia : I vältimine, II taaskasutamine (korduvkasutus, ringlussevõtt, energiakasutus ), III kõrvaldamine (tähtsus sellises järjekorras)
Eesti jäätmeõigus: jäätme-, pakendi-, pakendiaktsiisi seadus; VV ja ministri määrused; üleriigiline ja KOV jäätmekavad (suunamaks jäätmehoolduse arengut, minister algatab, VV kinnitab, avatud menetlus, iga 5a vaadat üle).
Jäätmeseadus: mõiste, Q-jäätmekat-d (VV määrab). Äraviskamine - vallasasja kasutuselt kõrvald, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, maj või kkkaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu OJ hulka. Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüs, keem ega biol muutusi. Biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagun jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp . OJ -jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. H1-H14. Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka OJ. Jäätmekäitlus – kogum, vedam ( laadimine , kinnine veovahend!, mahapanek), taaskasut, kõrvald. Jäätmete kogumine - jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Taaskasutamine - jäätmed või neis sis aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 1) Korduskasutus - jäätmeid kasut nende esialgsel otstarbel, st samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. 2) Ringlussevõtt - jäätmetes sis ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, ka. biol ringlussevõtt, kuid va. jäätmete energiakasutus. 3) Energiakasutus - põletuskõlblikke jäätmeid kasut energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasut ära tekkinud soojuse. Kõrvaldamine - kk viimiseks või selle ettevalmis tehtav toiming. Jäätmeid taaskasut ja kõrvald nende tekkekohale võimalikult lähedal tehnol sobivas ja kk- ning tervisekaitsenõuetele vast kohas. Töötlemine - meh, termiline , keem või biol mõjutamine, ka. sortimine ja pakend, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbust nende käitlemist või kõrvald või tõhust nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähend eesmärgil. Kk-häiring – arvulise normiga reguleerimata neg kkmõju või neg kkmõju, mis ei ületa arvulist normi; jäätmehoolduses tuleb seda vältida. Probleemtoode - toode, mille jäätmed põhjust või võivad põhjust tervise- või kkohtu, kkhäiringuid või kk ülemäärast risustamist (patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad). OJ käitlemisel eritingimused (segamise keeld, pakend ja märgist, vedu, saatekiri ), OJ käitluslitsents.
KOV kohustused: 1) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või - kohtadesse KOV korraldatud konkursi korras valitud e/v poolt. KOV võib jätta jäätmeveo korraldamata hajaasustusega osades või hõlmata üksnes teatud jäätmeliike. Liitumise kohustuslikkus! 2) veoga hõlmatud jäätmete käitlus valitud e/v poolt 3) liigiti kogumine ja sortimine 4) jäätmehoolduseeskiri, mis sätest KOV ja elanikkonna õigused-kohustused ja jäätmekäitluse nõuded.
Kontrollsüsteem: registreerimine, jäätmeluba (kõrvald, taaskasut – va. korduskasutus, OJ kogumine ja vedu, olmejäätmete vedu maj- või kutsetegevuses, jäätmete tekitamine teatud juhtudel (ehituspraht), OJ käitluslitsents (täiendav nõue lisaks jäätmeloale, mis annab vastutuskindluse).
Kahjud kannab jäätmete kk viinud isik e saastaja; kui 1a jooksul ei tehta kindlaks see isik siis maaomanik (proportsionaalsus); kui probleem tek seetõttu, et KOV on jätnud korraldamata olmejäätmeveo, kannab KOV 50% kuludest .
Kk-ohtlikud tehnoloogiad ja ained
Potents kkohtlike tegevuste ja ainete puhul tuleb rakend õigusaktidest tulen ettevaatusmeetmeid: tegevuse asukoha valik, KMH, parim võimalik tehnoloogia, avalikkuse teavitamist ja vahel ka üldist ettevaatuskohustust (normatiivset evp), tihti ka riskivastutus (vastutus suurema ohu allika poolt kahju tekitamisel).
EÜ õiguses:
+ saastuse kompleksse vält ja kontrolli dir e IPPC – suurettevõtetele kompleksload vee, õhu ja pinnase kompleksse kaitse tagamiseks. LR kohustused: 1) rakend kõik meetmed reostuse vältimiseks (parim võimalik tehnika) 2) ei põhjustata olulist reostust 3) väldit jäätmeteket või taaskasut või kõrvald jäätmed, kk minim kahjustades 4) energiat kasut otstarbekalt 5) meetmed õnnetusjuhtumite vältim ja nende tagajärgede piiramiseks 6) tegevuse lõpetamisel vältida reostusriski (viia tegevuskoht rahuldavasse seisukorda).
+ suurte tööstusõnnetuste dir e Seveso dir – kontroll suurte tööõnnetuste ohu üle ettevõtetes, kus kasut, toodet või ladust OA, mis ületavad direktiivis toodud piirväärtusi. Töötada välja õnnetuste ja avariide ennetamise plaanid ja nende alusel ohutusaruanded ja avariide korral tegutsemise kavad.
+ direktiivid ohtlike ainete klassifits, pakend ja märgistamise kohta – 1) ühtlustab LRde vastavasis normid, tootjal kohustus teha kindlaks ainega potentsiaalselt seotud kk- ja terviseriskid ja enne turule sisenemist edast inf riigi pädevale organile. 2) nõuded ohtlikest ainetest valmististele. 3) piirangud-keelud oa ja valmististe turustamisel ja kasutamisel.
Eesti õiguses:
+ kemikaaliseadus - annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korrald ja kemikaali käitlemisega seotud majtegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. Kemikaal - aine või valmistis (=väh kahe aine segu), mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse (püsivuse säilitamiseks jt lisandid) teel (va. lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist). Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib (alates ohtlikkuse alammäärast) kahjustada tervist, kk või vara (künniskogusest alates põhjustab tervisekahjustuse , surma vm raske tagajärjega suurõnnetuse; e/v ei tohi omada suuremat kogust kui künniskogust). Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. Uutest kemikaalidest teavitamise kord, kemikaalide klassifits ja pakend reeglid; VV võib suurõnnetuse ohu puhul keelust, piirata või peatada; Kemikaalide Teabekeskus; käitl ohutusnõuded (peab olema vajalik teave ja vastav kvalifikats, järgima ohutusnõudeid, käitleja kohustus kõrvald reostus ja kanda kulud).
+ saastuse kompleksse vält ja kontr seadus - määratleb kkaohuga tegevuse ja sätestab sellest tegevusest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli alused, eesmärgiks ära hoida inimtegevusest tulen kahjulikku mõju kk-le või seda vähendada. Valdkonnad, kus vaja kkkompleksluba (elektri, soojuse ja kütte tootmine, loomakasv, jäätmekäitlus), loa väljastab kkteenistus, andmise menetlus on avatud; luba annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud valdkonnas toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju kk-le. Sellega kohustub e/v tagama õhu, vee ja pinnase kaitse ning käitises tek jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest kk-elemendist teise. Luba: heite piirväärtused, ressursside ja toorme kasutamise maht, jäätmete lubatav kogus, õnnetuste vält meetmed, lisaabinõud. Luba peab olema kättesaadav. Saastuse likvid alati saastaja ise või kui mitte, siis sunniraha .
33