Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
........................................................................................10 6.Analüüs..................................................................................................................................12 7.Kirjandusloend.......................................................................................................................13 2 1. METSASEIRE ALAPROGRAMM Eesti riikliku keskkonnaseire alamprogramm nr. 7 on metsaseire, mis keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. Lisaks õhusaaste toimele hinnatakse ka bioloogiliste mõjurite osa metsakahjustustes. Metsa kui taastuva loodusvara seisundi jälgimine on oluline majanduslikust aspektist, samas on mets kui elukeskkond koduks erinevatele elusorganismidele. Tähtis on metsadel roll ka puhkamis– ja sportimisvõimaluste pakkujana
Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätme...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
lühiajaline. toimub kahes osas enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: Vastavuse seire eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel Hüpoteesi kontrollimise seire aitab kindlaksteha oletuste paikapidavust Suundumuste selgitamise seire eesmärk on teha kindlaks trendid 3. Millele pööras põhitähelepanu 1972. aastal väljatöötatud nö globaalse keskkonnaseire programm? Milline on selle programmi roll kaasaegse seire väljakujunemisel? Sõnastati kaasaja keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. Pakuti välja globaalse keskkonnaseire kontseptsioon. Senine keskkonnakorraldus ja ressursikasutus põhineb ebapiisavatel teadmistel, pole piisavat informatsiooni toimuvate muutuste mõistmiseks. Keskkonnaseire võiks täita need puudujäägid teadmistes. Toodi välja välja peamised muutujad e parameetrid, mille abil keskkonnaseisundit mõõta
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud) Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus. Keskkonnasseire seadus 1) sätestab keskkonnaseire korralduse. 2) andmete töötlemise. Eesmärk Prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord 2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine 3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire
Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010, eesti 2030pluss, asusstus,transport jne 2. Maakonnaplaneering 3. Üldplaneering 4. Detailplaneering. Hõbedane majandus on pensionäridel raha, ja neilt vaja raha välja meelitada, spaad jne Monitooring, seire plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus 1999, mille korral toimub keskkonnaseire, keskkonnaseire korraldus, saadud andmete töötlemine -- keskkonnakvaliteet, kuidas ajas muutuuvad, kuidas muutuvad tegurid, saada lahteained erinavtele prograammidele ja planeeringutele. Keskkonnaseire ülesanded on: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel
KESKKONNAINSPEKTSIOONI ÜLESANDED – järelevalve ja õigusrikkumiste menetlemine looduskaitse, keskkonnakaitse ja kalakaitse valdkondades KESKKONNAAMETI ÜLESANDED – keskkonnalubade ja litsentside andmine; kaitstavate loodusobjektide valitsemine; kalavarude kaitse korraldamine; projektidele seisukohtade andmine; õhu, pinnase, vee radioaktiivsusseirete korraldamine KESKKONNAAGENTUURI ÜLESANDED – keskkonnaseire korraldamine; ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine; hinnangute andmine keskkonnaseisundi kohta keskkonnajärelevalve riigiasutused: o Maa-amet – maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamine o Päästeamet – kemikaaliseaduse nõuete täitmine; tuleohutusjärelevalve; keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalve o Tarbijakaitseamet – pakendiseaduse järelevalve; kemikaalide
projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lavassaare linnuala hoiuala Karu talvitumispaik püsielupaik Rabapüü kaitsealune liik Muuga kabelikivi üksikobjekt Pühajärve püha tamm KOV Siniraab kaitsealune liik Otepää looduspark kaitseala Kadrioru park kaitseala kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV). 4. Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid. Integreeritud süsteemi haldab kvaliteedi juhtimine ja keskkonna juhtimine. Vanim rahvuspark on Lahemaa. Noorim Matsalu. Vanim linnukaitseala on Vaidla. 5. Konventsioonid 1.Aafrika Euraasia rändeteed Bonni konventsioon 2.Ranniku märgalad ja luiged Ramsari konventsioon 3.Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes Arhusi konventsioon 4.Keelatud püügiviisid Berni konventsioon
1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents,
Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Näiteid keskkonnatasudest Eestis (emissioonimaks, teenusmaks, administratiivne maks, kaudsed maksud, maksude diferentseerimine. Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte. Keskkonnaseire. Seire mõiste. Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid. Keskkonnaseire ülesanded. Seire tasandid. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur. Keskkonnaseire allprogrammid. Keskkonnaindikaatori mõiste. Keskkonnaindikaatorite vajadus. Nõuded keskkonnaindikaatoritele. DPSIR raamistik keskkonnaindikaatoritele. Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk, looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused/kriteeriumid. Kaitse alla võtmine.
heakskiitmata jätmise kohta vähemalt 30 päeva jooksul. Järelvalvaja teatab KMH programmi heakskiitmisest menetlusosalistele ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Tegevusloa andmine. Otsustaja peab KMH andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi ning aruandele lisatud keskkonnanõudeid. Tegevusluba ei anta, kui arendaja ei täida määratud keskkonnanõudeid. 13. Järelhindamine.KMH järelvalvaja teostab keskkonnaseire tulemuste alusel KMH järelhindamist. Kui sellekäigus selgub, et keskkonnaseire tulemused ei vasta õigusaktides või tegevusloas sätestatud nõetele, muudab otsustaja KMH järelvalve ettepaneku alusel tegevusloa tingimusi
Eestis on looduskaitse all 15 % soodest. Tähtsamad kaitstavad sood on: Endla Looduskaitseala, Nigula Looduskaitseala, Alam-Pedja Looduskaitseala ja Soomaa Rahvuspark. (http://toots.jogevamv.ee/planeering98/mpc-1-4.htm) Seire Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire sai Eestis seadusliku aluse ja riikliku rahastamise 1993. aastal, misjärel on programmi järjepidevalt nüüdisajastatud, viimastel aastatel seoses Euroopa Liidu keskkonnaalaste direktiivide rakendamisega Eestis. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1.) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine 2.) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine , hindamine ja prognoosimine, 3.) keskkonnaseisundi hetkeolukorra
arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. · Keskkonnaauditeerimine eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. · Keskkonnaseire Eesmärk Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks. · Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. · Ökomärgiste eesmärk
Keskkonnakaitse Milline on tähtsaim eesmärk jäätmete hierarhias? Jäätmete tekke vältimine Milline kõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? *Sigmoidne kõver (loogiline kõver, S-kujuline kõver) Säästva arengu printsiip *Traditsioonilise looduskaitse ja loodsuhoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada: Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskkonnakaitse üks põhiprinstsiip *reostuse ennetamine *puhta keskkonna tagamine *liikide säilitamine Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad entrofeerumist veekogudes on *P ja N ühendid Imetajate kõige tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on *Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada *Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsessioon on *Ökosüsteemide pikaajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda Säästva arengu põhimõte on *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee p...
2) Sooritustagatis: firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. Keskkonnaseire. Seire- plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid: Vastu võetud 20. jaanuaril 1999. a, käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted. Põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;
Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 3. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 4. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid 5. pH-reguleerimine, neutraliseerimine 4) Mis on keskkonnaseire ja milleks seda kasutatakse? Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonna seisundit ja saada lähteandmeid programmidele jms. Jaguneb: 1)riiklik 2)kohaliku omavalitse seire 3)ettevõtja keskkonna seire V2 1) Mis on Säästev areng, nimetage selle eeldused ja vahendid. Eeldused: 1. Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel 2
organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna kaitse elujõulise ning meeldiva ümbruse sälitamiseks. SAAAB PALJU LÜHEMALT: NÄITEKS, KK peamine eesmärk on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, aga LK on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. LK loob kaitsealasid, aga KK loob lepinguid. 3. Mida tähendab igaüheõigus ehk igameheõigus? Iga inimene tohib vabalt looduses ringi liikuda, tohib viibida tähistamata eramaal. 4. Mida tähendab keskkonnaseire? Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos. 5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt. Millised loomad sinna kuuluvad? Too ka näiteid. a) 1. Kategooria kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini
põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui... Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Säästva arengu põhimõte on Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee puhastusmeetod on Sadestamine Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine · Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut,
menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine; Keskkonnaalaste infosüsteemide, nagu näiteks keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS), kalanduse infosüsteemi ja jäätmete aruandluse infosüsteemi JATS haldamine; Keskkonnajärelevalve teostajad. Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist;
täiustamises. Kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine; õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine. Alustas tööd 1. veebruarist 2009. Keskkonnaameti sümbol on õis, milles on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid. Keskkonnaagentuur (KAUR): Alustas tööd 1. juunist aastal 2013. Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid Eestis ja välismaal: Loodusuurijate Selts (LUS); Eestimaa Looduse Fond; Eesti Looduskaitse Selts; TA Looduskaitse komisjon; Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR); Roheline 7 liikumine; Säästva Eesti Instituut; Eesti Ornitoloogiaühing
Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire on 1 ha. Maastikukaitseala Keskkonnaseire Keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine Saasteainete kauglevi jälgimine Rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Keskkonnaseisundit iseloomustavate
Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus
4 muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009. Load, planeeringud, KMH osalemine, seire korraldus, uuringud, tegevuskavad võõrliikide kaitseks, kahju heastamise korraldamine, metsateatised, jahipidamisõiguse dokumendid, kalavarude kaitse. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis. Maa-amet, Maksu- ja Tolliameti, Terviseamet, Päästeamet, Politsei ja piirivalveamet, Põllumajandusamet, Tarbijakaitseamet, Tehnilise Järelvalve amet, Veeteede Amet, Veterinaar ja Toiduamet.
Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui… Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Mil...
1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus
1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus
kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinealt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on vette sattunud inimtegevuse tagajärel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti. 92) Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks? 93) Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire(Omal kulul oma tegevusega tekitanud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid
• Kalandus • Merekeskkonna kaitse • Keskkonnateadlikkus • Rahvusvaheline koostöö • Keskkonnahoidlikud • Säästev areng riigihanked • Teadus- ja arendustegevus • Keskkonnakorraldus • Vesi • Keskkonnaseire • Välisfinantseerimine • Kiirgus • Välisõhukaitse • Kliima Keskkonnaministeerium valitsemisala Keskkonnaamet (s.h Keskkonnainspektsioon) Keskkonnaagentuur Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades
Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine
ja kaugseire tegelikul rakendamisel kliima- ja keskkonnmuutuste jälgimise ning tsiviiljulgeoleku heaks. GMES pakub Euroopa Liidule vahendi osalemiseks rahvusvahelistes jõupingutustes täiustada ülemaailmset kliimaseiresüsteemi kooskõlas 2005. aasta juulis toimunud G8 kohtumise soovitusega. GMES aitab kaasa ELi Aafrika tegevuskava rakendamisele, arendades Aafrika vaatluskeskust ja viies ellu Aafrika jätkusuutliku arengu keskkonnaseire algatust (AMESD). GMES on tähelepanu keskmes ELi kahepoolsetel läbirääkimistel USA, Venemaa, Hiina ja Indiaga. GMES on Euroopa peamine panus Maa seire süsteemide globaalse seirevõrgustiku (GEOSS) 10 aasta rakenduskavasse. GMES pakub nii keskkonna kui ka tsiviiljulgeolekuga seotud andmeid ja teenuseid. ELi osalemine GEOSSis hõlbustab andmevahetust rahvusvaheliste partneritega keskkonnaseire vallas, aitab laialdasemalt rakendada Maa uuringute tulemusi
negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna kaitse elujõulise ning meeldiva ümbruse säilitamiseks. 3. Mida tähendab igaüheõigus ehk igameheõigus? Igaüheõigus annab igale inimesele võimaluse nautida loodust meelepärasel viisil ning saada osa selle rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. 4. Mida tähendab keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist 5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt. Millised loomad sinna kuuluvad? Too ka näiteid. a) I Kategooria kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses
Liiduga. Meie seadusi jm normdokumente on hakatud Euroopa Liidus kehtivatega kooskõlla viima. See tähendab ka mootorsõidukitega. Rahvatervise seadus: Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Keskkonnaseire seadus: (1) Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. (2) Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim? Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur. tegeleb keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidevate jälgimisega. ja arengukavade koostamiseks. Näiteks aitavad keskkonnaseire andmed vältida ohtlikke ainete sattumist keskkonna ja seega säästa meie tervist. Keskkonnaseire ül on veel: a) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine. b) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine ning keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. c) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepete alusel võrdlusuuringute teostamine. d) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine.
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
tagada, et nii lennukitelt, laevadelt kui maismaal ja õhus toimuv seire oleks jätkusuutlik ega sõltuks lühiajalistest projektipõhisest finantseeringutest. (Kutser, T. 2008) Kaugseire meetodid rannikumere seiramiseks on arendamisjärgus ja mõned rakendused ka juba kasutamiskõlblikud. (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006.) 3. Kaugseire programmi majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tulemused Kaugseire programmi majanduslikuks tulemuseks oleks keskkonnaseire ees seisvate ülesannete lahendamine optimaalsete kuludega. Mitmetes valdkondades oleks keskkonnaseireprogrammi ees seisvate ülesannete lahendamiseks vaja koguda informatsiooni tunduvalt suurematelt aladelt ja/või ajaliselt suurema sagedusega. Enamasti on see seotud ebareaalselt suurte kulutustega kui tugineda in situ mõõtmistele. Kaugseire kasutuselevõtt võimalikult rohkemates valdkondades võimaldaks nii mitmeski allprogrammis saavutada
Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinevalt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on vette sattunud inimtegevuse tagajärel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti. 95)Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks? 96)Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire (Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka
1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; karjatamine. rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks seadus 14. Mõju hindamine Natura 2000 objektidele:
1 5) Tõenäosed keskkonnamõjud, nende olulisus (mõju suurus, kestvus, taastuvus jne.), võimalikud meetmed mõjude vältimiseks/leevendamiseks. Alternatiivide kaupa. 6) Võimalike alternatiivide võrdlus. 7) Loodusvarade kasutamise otstarbekus. 8) Tegevuse vastavus seadusandlusele. 9) Keskkonnaseire ja auditi vajadus ja ettepanekud nende metoodika kohta. 10) KMH avalikustamine (ajakava lisatakse Programmile). Programmi koostamisel tuleb arvestada konkreetse tegevuse iseloomu ja mõjupiirkonna iseärasusi. 2. KMH Programmi avalikustamine Programm peab olema kättesaadav tutvumiseks kõigile asjast huvitatuile vähemalt 2 nädala kestel, millele järgneb selle avaliku arutelu koosolek.
a jaanuar) Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register, metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti
Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilstest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust 73. Nimeta peamised keskkonnapoliitika eesmärgid 74. Millised on keskkonnakorralduse abinõud? 75. Mis on keskkonnaauditeerimine? 76. Mida tähendab igaüheõigus? 77. Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on o prognoosida keskkonnaseisundit o saada lähtandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 78. Millised on keskkonnaseire ülesanded? 79. Mis on keskkonnamaksude eesmärgid? mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult,
aastateks 2008-2013. + (korraldatud jäätmevedu) Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. hindamise aluseks on standardid, millest peavad kodanikud, kes nendega kokku puutuvad lähtuma. Standardid ja kriteeriumid on nn eeskirjad ja lubatud piirid, mida rahvas ja riik saavad ise reguleerida või iga organisatsioon sätestada mingi lepinguga. Saastemaksud ja trahvid.: erisaasteluba, jäätmeluba jne. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire). - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
põhjasetete mudastumine. 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Keskkonnaseire (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. Eesti riikliku keskkonnaseire programmi (ERKP) peamine eesmärk on jälgida kauakestvaid ja ulatuslikke keskkonnamuutusi ning nende alusel välja selgitada probleemid, mille lahendamine nõuab kiirete abinõude rakendamist või edaspidist täiendavat uurimist. Keskkonnaseire on läbi aastate ulatuv tegevus, mille eesmärk on tagada pikaajalised kõrge kvaliteediga andmeread. Andmete kogumisel tuleb tagada nende säilimine ja pidevus, kuid samal ajal peab keskkonnaseire süsteem olema paindlik, arenedes edasi koos teadmiste
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
Keskonnaalast järelvalvet teostavad asutused: • kohalik omavalitsus • maa-amet • maksu ja tolliamet • politsei ja piirivalve amet • põllumajandusamet • päästeamet • tarbijakaitse amet • Tehnilise Järelvalve amet • Tervise amet • veeteede amet • Veterinaar- ja toiduamet Keskkonnaagentuur (KAUR)-Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd . ... on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Valitsusvälised organisatsioonid: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts ELS TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering TÜLKR Roheline liikumine Säästva Eesti instituut SEI Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia
jahti ja kalastada ilma vastavate lubadeta, välja arvatud lihtkäsiõngega, Vigastada puid ja põõsaid, Häirida kohalike elanike kodurahu, Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju, Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike, Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud, Saastada loodust. 77. Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 78. Millised on keskkonnaseire ülessanded - põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 79. Mis on keskkonnamaksude eesmärgid? - eesmärk: mõjutada nii tootjaid kui ka
(A.Mäemets 1977) 3 1. ALGANDMED Üldist materjali Jõksi järve kohta on piisavalt, aga kui otsida midagi spetsiifilisemat, nagu näiteks hüdroloogilisi tingimusi, siis jääb materjalist puudust. Põhilised andmed tulevad Aare Mäemetsa poolt, mis võivad olla praeguseks vananenud ja uut informatsiooni on vähese võitu. Järve kohta keskkonnaseire programmis on algandmeid vaid 2007 aasta kohta ja needki on kesised. Sellest võib järeldada, et Jõksi järv ei kuulu püsivaatluste hulka ning selle järve muutused pole nii drastilised, et peaks pidevalt uurima. Sellest järvest on tehtud vaid ülevaateseire. 4 2. TULEMUSED Tabel 1 Veereaktsioon 1977 aasta andmete põhjal. Aastaaeg Kiht pH Suvi pinnakiht 8,3-8,6
Kõre seirealadeks tuleb võtta ka taasasustamisalad, eeskätt Saastna, kuhu taasasustamist alustati juba 2000. aastal. 5.Imetajad Pisiimetajate (putuktoidulised, närilised) seiret on tehtud aastatel 1994 -1999. Seire andis ülevaate kaitseala pisiimetajate liigilisest kooseisust ja liikide esinemisest erinevates biotoopides, nagu 5 niidud, metsad, puisniidud, põllud ja elamud. Nahkhiirte seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi raames 1993. aastast alates nii suvise kui talvise loendusena. Peale selle uuritakse haruldase liigi - tiigilendlase arvukust. Kaitseala saab andmeid kasutada inimeste informeerimiseks nahkhiirte elutingimusi kahjustavatest tegevustest. Samuti saab soodustada nahkhiirte elutingimusi parandavaid tegevusi. Kopra populatsiooni arvukuse muutusi looduskaitseala jõgedel on jälgitud 1985. aastast alates. On täheldatud kopra arvukuse kiiret tõusu. Jahiulukite seire toimub talvise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
