Heinrich Heide (1797-1856) Juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist, ajakirjanik Üks 19. sajandi tähtsamaid saksakeelseid kirjanikke Üks tõlgitumaid saksakeelseid autoreid Loomingut raske paigutada kindla kirjandusvoolu alla, sest oli iseseisev ning vormilt kui ka sisult suure ulatusega Lähtub romantismist, aga ületab hiljem selle tooni ja temaatika ehk nn romantismi viimane luuletaja ja selle ületaja Loomingus väljendub ka valgustuskirjanduse, Weimari klassikute, realismi ja sümbolismi elemente Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks Tõstis följetoni (lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut) ja reisikirja kunstilisele tasemele Tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse Kriitiline ja poliitikasse s...
Varasemate vasaratega võisteldakse siiani Scottish Highland mängudel. Mida see endast kujutab? Vasaraheidet sooritatakse ringis, mille diameeter on 2,135 meetrit. Vasar ise koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pikk vise, on õige nurga saavutamine (maapinnast kuni 45 kraadi) ja palli kiirus peab olema võimalikult suur.
Ekspositsiooni hindamise eesmärgiks on võimaliku kokkupuute tõenäosuse ja ulatuse hindamine See on süstemaatiline analüüs: Erinevatest kokkupuute tüüpidest aine kogu elutsükli vältel Iga kokkupuute tüübiga tekkivad annused / kontsentratsioonid inimorganismis / keskkonnas Kokkupuute ulatuse toote kasutamisel määravad ära: Aine kogus tootes ja selle kasutamise aeg Aine võime tootest "välja lekkida" Keskkonna ekspositsioon Heide toodetest ja protsessidest kogu elutsükli vältel määrab ära aine võimaliku koguse keskkonna eri komponentides Sõltuvalt aine omadustest, sh vastupidavusest eri keskkonnas saab hinnata püsivust ja jaotust Biolagunevus, füüsikalis-keemilised reaktsioonid Adsorbeerumisvõime, lipofiilsed omadused ... Hinnatakse kontsentratsiooni keskkonnas, sh. eluslooduses PEC (predicted environmental concentration) mg/l Inimese ekspositsioon
tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. MÕISTED o Saastamine on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist vajava mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. o Saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis. o Heide on välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra. o Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada. o Heite piirväärtused antakse ühikutes MÕISTED Load: o Luba - käesolevas seaduses selline kirjalik dokument, mis annab õiguse käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või
andmeid reostuskoormuse kohta, töötada välja soovitusi reostuse piiramiseks, töötab välja erinevaid soovitusi laevadelt ning sadamates pärinevate reostuste piiramiseks ning likvideerimiseks, koordineerib naftatankerite ning teiste ohtlikke jäätmeid vedavate laevade õnnetuste likvideerimist. Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires
muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub koos. Õhusaaste kahjustab inimeste tervist ja keskkonda.Õhu hea kvaliteet on eluliselt tähtis kõigile elusorganismidele.Kui õhk on saastatud, võib see põhjustada nii inimestele kui ka loomadele kõik võimalikke tervisehädasid.Õhusaastel on kolm peamist allikat:transport, paiksetest reostus allikatest õhku paiskuv heide ja elektritootmisetulemusel tekkiv heide. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi Maale. See kahjustab metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus.Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine,mis on eriti ohtlik arktilistes vetes , kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki
Taani ja Hollandi energiamajandus Eliann Tulve & Mihail Lustin Taani ● Kopenhaagen ● Pindala: 43094 km2 ● Heaoluriik #Funfact: Taani elanikud on maailma kõige õnnelikumad inimesed. Ajalugu ● Globaalne soojenemine 80ndatel. ● Süsihappegaasi heide Taanis suur. ● Elektrijaamades kivisüsi ● Taastuv energia - hea valik ● Süsinikuheidet vähendati ● Tuumavastane seadus 1985 ● Tuumavastane liikumine ning kodanikualgatus ● Riik toetas tuuleenergeetikat Tuumaenergia? Ei, thx. Tuulevarud ● Maismaal tuulevarud tagasigoidlikud ● Suur avamere ala + suured varud ● 5-15m sügavus - hea paigaldada ● Suurem kiirus
Object 1 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS V-15 Eryn Heide Millest koosneb sperma? Uuemõisa 2015 Sperma on ejakulaat ehk seeme, mis on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mida väljutatakse seemnepurske ajal. Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred.
üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine
allgemeine Fließrichtung Norden ist und die ebenfalls zum Fluss-System der Elbe gehören. Im Osten wird der Freistaat von der Lausitzer Neiße begrenzt, die in die Oder mündet. Eine weitere Gliederung Sachsens kann nach hydrologischen Gesichtspunkten erfolgen. Der wichtigste, größte und einzig schiffbare Fluss ist die Elbe. Naturschutz sind Nationalpark Sächsische Schweiz, Naturpark Erzgebirge/Vogtland, Naturpark Dübener Heide. Benutzte Literatur: http://de.wikipedia.org/wiki/Sachsen http://de.wikipedia.org/wiki/Portal:Sachsen
või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Ei pea kahju tekkima, neg mõjuga. Keskkonnakahju on konkreetne. Normi piirväärtus on ületatud. Keskkonnakahju on oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või pinnasele. Mida tähendavad mõisted saastus ja heide? Heide- õhku, vette või pinnasesse, kas otseselt või kaudselt kas aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Saastus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis. Mida tähendavad mõisted käitis ja käitaja? Käitaja- ettevõtja, kes teeb midagi, mis mõjutab keskkonda. Nt tööstustootmine. Varem kasutati ettevõtte asemel sõna käitis. Kuid nüüdseks on sellest loobutud.
Teises voorus heitis Gerd 66.38, mis tõstis ta teiseks.Kolmandas voorus heitis Gerd kõigest 62.75, millega ta ise rahul muidugi ei olnud. Seega peaks olema selge, et sellisega tulemusega nagu 66.38 ei tule olümpiavõitjaks. Niisiis võttis Gerd ennast kokku ja põrutas neljandas voorus 68.82, mis tõstis ta muidugi liidriks. Viiendas voorus aga Gerd ei suutnud midagi suurt korda saata ning astus katse üle.Kuuenda vooru katsele minnes oli Gerd juba OLÜMPIAVÕITJA ning heide tuli pingete vabalt 65.98 aga see katse enam midagi ei lugenud ning Gerd tuligi OLÜMPIAVÕITJAKS tulemusega 68.82. Gerd on nüüd Eesti 26-es OLÜMPIAVÕITJA.
neutraalseks; biokütus ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; biokütus on kergesti biolagundatav, mistõttu ta laialivalgumine ei ohusta pinnast ega põhjavett; biokütuse head määrimisomadused säästavad mootorit. Mitmed uuringud on näidanud, et 1 kg tavalise diislikütuse asendamine biodiisliga vähendab CO2-emissiooni 3 kg võrra. Biodiisli kasutamise korral väheneb ka muude kahjulike ainete heide. Teatud juhtudel on võimalik biodiisli tootmiseks kasutada ka pruugitud toiduõli ning sel moel vähendada selle prügilasse sattumist . Tabelist 2 on näha, et biodiisli puhul heidetakse õhku oluliselt vähem saasteaineid, vähesel määral suureneb vaid NOx-heide. Kuna biodiisel loetakse CO2-emisiooni poolest neutraalseks, on kasvuhooneefekti põhjustava süsinikdioksiidi heite vähenemine oluline pluss. Biodiisel ei ole mürgine. Suu kaudu manustamisel on surmav doos üle 17,4 g
Euroopas, ent suvel tõusevad temperatuurid enim Vahemeres. Tagajärjed 1 kraadine tõus korallrihvid võivad kaduda Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud Soe meri põhjustab enam orkaane Pool miljonit inimest peab elupaika muutma 2 kraadine tõus jääkarud surevad tõenäoliselt välja Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu 3 kraadine tõus Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. Pidev põud Kesk Ameerikas. Arktikas sulab 80% merejääst Mitmed taimeliigid surevad välja 4 kraadine tõus Suurbritannias 45kraadised suved Merevee keskmine tase tõuseb 5 meetri võrra Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb Suurem osa Indiast kuivab Maal on kogu jääkate kadunud
17 – 20 - (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/) edaspidi Kommentaarid Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine - materjal ÕIS-s Keskkonnaõiguse kesksed mõisted - a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d. käitaja ja käitis - loeng, Kommentaarid lk. 40 - 45 e. heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus - loeng, Kommentaarid lk 46 - 55 II Põhimõtted Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses –loeng, Kommentaarid lk 56 -58 Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk – 80 - 85 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine - Loeng, Kommentaarid lk 69 – 79.
ebakindlust, ka terviseriskid, mis, seotud tööülesannetest 19) Keskkonnaoht 20) Keskkonnahäiring ja keskkonnakahju 21) Saastus ja heide- Saastus: (reostus) on inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et see võib ohustada inimese tervist või keskkonnaseisundit, põhjustada varalist kahju, kahjustada või häirida keskkonda. Heide: on õhku, vette, või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn ja müra. 22) Käitis ja käitaja- Käitis:tootmisettevõtte 23) Maaõigus ja keskkonnaõiguse vahe- Keskkonna õiguse all mõistetakse normide kogumit, mille eesmärk on kaitsa meid ümbritsevat keskkonda Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. 24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja
Die Bundesrepublik Deutschland Die Bundesrepublik Deutschland liegt in der Mitte Europas und ist 357 000 Quadratkilometer gross. Sie ist umbeben von neun Nachbarstaaten: Dänemark(norden), den Niederlanden, Belgien, Luxemburg und Frankreich(westen), der Schweiz und österreich(süden) und von der Tschechischen republik und Polen (osten) Deutschland hat rund 82.6 Millionen Einwohner, davon sind ca 7,3 Millionen Ausländer. So genannten Gastarbeiter komme aus der Türkei, aus Griechenland, Spanien, Italien usw. Mit einer bevölkerungsdichte von 230 Menchen pro Quadratkilometer gehört Deutschland zu den am dichsten besiedelten Ländern Europas. Der Bevölkerng ist regional sehr unterschiedlich verteilt Ballungsgebiete sind die Industriestädte am Rhein und an der Ruhr.( dresen, Hamburg, Köln, München). Schwach besiedel t sind dagegen die Heide-und Moorlandschaften der Norddeutschen Tiefebene. Der Westen Deutschla...
Valgustugevus Lily-Marleen Pannerlein Merilin Heide Sissejuhatus Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on valgussuurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas. Tähis: Iv - kasutatakse siis, kui on vaja eristada valgussuurust vastavast kiirgussuurusest (Ie ) Mõõtühik: kandela (cd, 1 cd = 1 lm/sr) Definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis dΩ leviva valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis. Valem: I = dΦ/dΩ Valgusvoog Valgusallikast ruuminurga Ω ulatuses leviv valgusvoog ΦΩ on võrdne valgustugevuse I ja selle ruuminurga korrutisega (cd∙sr). ΦΩ = I ⋅ Ω Ruuminurk võib üldjuhul olla suvalise kujuga. Kõige lihtsam on arvutus pöördkoonusekujulise ruuminurga korral. Niisuguse ruuminurga suuruse steradiaanides s...
7% kõigist plastijäätmetest. Miks peaks plaste koguma? Plastijäätmete ümbertöötlemine on kasulik keskkonnale - seega meile kõigile. Ümbertöötlemine on kokkuvõttes tunduvalt odavam kui plastide tootmine uuest toorainest. Uuringud on näidanud, et kilekottide tootmisel kasutades uue toormaterjali asemel ümbertöödeldud plaste: energiatarve vähenes 2/3 võrra veekasutus vähenes 90% võrra toodeti kõigest 1/3 vääveldioksiidi ning 1/2 lämmastikdioksiidi süsinikdioksiidi heide vähenes 2,5 korda Plastid meie elus Plastid on meie elu kergemaks teinud Tänu plastidele käib asjade tootmine kiirelt ja keskkonnasõbralikult Plastid on asendanud paljudes kohtades puidu, raua, klaasi, savi ning tänu sellele on asjad läinud kergemaks ja odavamaks Plastikust saab peaaegu kõike toota, alustades nõudest ja lõpetades mööbliga Tänu plastikule on asjad kergemad ja elastsemad Kasutatud materjalid Koolis saadud materjal Konspekt www.plast.ee
a b. 1960.a c. 1970.a d. 1980.a 10) MITMENDA KOHA SAI ERKI NOOL 2001.A KERGEJÕUSTIKU MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL? a. Neljanda b. Kuuenda c. Teise d. Kaheksanda Pilleriin Tamm spordiviktoriin 11) KUI PALJU KAALUB MEESTE KUULITÕUKES KASUTATAV KUUL? a. 6,87kg b. 7,07kg c. 8,77kg d. 7,27kg 12) MIS ON MEESTE KÜMMNEVÕISTLUSTE ESIMENE ALA ? a. 400 meetri jooks b. Ketta heide c. 100 meetri jooks d. Teivas hüpe 13) MITU MÄNGIJAT ON MAAHOKIMEESKONNAS(KOOS VARU MÄNGIJATEGA)? a. 20 b. 5 c. 15 d. 11 14) KUI PIKK ON TÄISPIKA TRIATLONI JALGRATTASÕIT? a. 200 km b. 180 km c. 300 km d. 100 km 15) KUIDAS KUTSUTAKSE MALELAUAL MÄNGITAVAT KABET? a. Vene kabe b. Eesti kabe c. Saksa kabe d. Poola kabe
merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires
Elektroonilise muusika mõiste alla on mahtunud ka arvutimuusika mõiste. Hoolimata sellest, et elektroonilise muusika mõistet seostatakse eelkõige süvamuusika valdkonnas loodetavasti nüüdismuusikaga tekkis 1960 aastatel ka elektroonilise muusika tehnoloogia kasutava levimuusika suund. Süvamuusikat rändasid levimuusikasse sellised uued muusikalised kontseptsioonid nagu keskkonnahelide radikaalne kasutamine, ambient, helide esitamine tagurpidi digitaalne sämplimine, akustilise heide elektrooniline töötlemine, kõnefragmentide kokkuliitmine. Tekkisid uued elektroonilise levimuusika stiilid nagu new age. Tänapäeval nimetatakse levimuusikas elektrooniliseks muusikaks eelkõige sellist muusikat, mis keskendub nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt elektrooniklale, mitte ei kasuta ainult möödaminnes mõningaid elektroonilisi elemente.
J. N. Howardi tuntuimate filmimuusikate hulka kuuluvad: King Kong (2005) Batman Begins (Batmani Algus) (2005) The Dark Knight (Pimeduse Rüütel) (2008) Green Lantern (Roheline Latern) (2011) Hunger Games (Näljamängud) (2012) Snow White and the Huntsman (Lumivalgeke ja Huntsman) (2012) 3. Stalingrad (ingl. k Stalingrad) 1993 Režissöör: Joseph Vilsmaier Stsenaristid: Jürgen Büscher, Christoph Fromm, Johannes Heide, Joseph Vilsmaier Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=YdvP_2hVE04 Filmimuusika filmi lõpus: https://www.youtube.com/watch?v=N-L9ZGFCN7s Filmimuusika autor: Norbert J. Schneider Norbert J. Schneider on sündinud 25. mail 1950. Aastal. Ta on Saksa ärimees, helilooja, muusikateadlane ja muusikaõpetaja. Heliloojana on ta tuntud Saksamaal oma filmi tööstuses filmimuusika kirjutajana, olles
enimkasutatavad plastid. Need bioplastid ei ole biolagunevad. • Polüamiidi (PA) toodetakse osalise bioplastina. • Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. Valmistamisel võib kastada looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. Bioplastikute eelised • Minifragmente ei jää alles • Ei sisalda kloori • Ei tekita metaani • CO2 vabaneb aeglaselt • Põllumajanduses • Meditsiinis kasutatav (biocompatible) • Sarnane tavaplastikule Bioplastikute nõrgad küljed • Kallis toota, PHA tootmine energiamahukas • Tehnoloogia puudumine (rakkudest eraldamine) • Maisi kasutamisel metaani teke • Komposteerimis ja sorteerimismured
Õhtut juhib pulmaisa 17:45 Tervitusjoogi laud (Eesti vahuvein Fest), külaliste tervitamine, laudadesse istumine 18:00 Pulmaisa sissejuhatus, peigmehe kõne, tutvustamine, pulmaametite jagamine 18:15 serveeritakse eelroog ja valge vein 18:30 seveeritakse pearoog ja punane vein ning viin 19:00 Avatants, viktoriin, mäng külalistele, tants, vanemate tänamine, tants, oksjon, tants 22:00 Pulmatordi lahti lõikamine, serveeritakse tordilõigud, kohv, tee, konjak Tants, pruudikimbu heide, tants 24:00 Peo lõpp Tehnika, parkimine Audiovisuaalsete vahendite vajadus: muusikat teeb bänd, kohapeal olemas muusikakeskus Autode parkimine maja ees, kohti on piisavalt Fotografeerimise ja videosalvestuse võimalus, olemas kaameramees ja fotograaf Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid Aita Liiva Lilled OÜ http://www.kolmlille.ee/lilleseaded_pulmalilled.php Kotkas, M. Roosipõld, A. Restoraniteenindus Erahariduskeskus AS Mainor Kirjastus erakogu fotod
vööga peamine toit-puu- köögiviljad, kala, küüslauk aristokraatide elu- rikkad ning oli aega pühendada igakülgsele arendamisele ja täiendamisele, tegelesid spordiga sümpoosionid-koosjoomine, koos ajaviitmine, veini joomine ja luuletuste rääkimine olümpiamängud: 776 a eKr. Esimesed OM ja sellest ajast hakati aega arvama. kes osalesid- osalesid hellenid, kodanikud, mehed, peamised spordialad-staadioni jooks, ketta heide, hoota kaugus, rusika võitlus, hobukarika jooks olümpiarahu- OM ajal tehti sõjas vaherahu olümpiavõitjate austamine- igas kohas oli erinev, tehti ausambaid, tehti luuletusi, spartas sai võitja alustada sõjas kuninga kõrval olles naise olukord abiellumise puhul-naisel puudus kodaniku õiguses ja iseseisvus, nad allusid oma mehele, isale või mõnele muule meessoost sugulasele, abielu otsustati naise isa ja tulevase peigmehe vahel
kasvuhoonegaaside emiteerijad USA ja Hiina. Veel 2008.aastal Hiina ei nõustunud kasvuhoonegaase vähendama, kuid nüüd on valmis seda tegema. See kõik tähendab seda, et riigid on jõudnud arusaamisele, et kliima muutused on väga oluline aspekt. Enamikke eestlasi ei huvitu ega ole väga teadlikud kliima soojenemisest. Ollakse üks skeptilisemaid rahvaid kliima muutuste suhtes. Veerand küsitletutest ei pea seda üldse oluliseks. Kuigi näiteks paari aasta eest oli süsihappegaasi heide eestlase kohta 15tonni aastas. Kuid fakt on see, Eesti näeb alles tulevikus kliima mõjusid, kuid siis on juba liiga hilja. See pani Eesti maailmapingereas 17.kohale, mis seljatas näiteks Hiina, Brasiilia ja India. CO2 eritub Eestis kõige rohkem põlevkivi töötlemise tõttu. Olukord on kriitiline, kuid liigutakse arengu suunas. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050 võrreldes 1990
alumiiniumist valmistatud toodete tootmisel Kui puhast klaaspuru oleks turul piisavalt, võiks klaaspuru osakaal klaastaara valmistamises olla palju suurem ja võiks moodustada isegi 80% Kasutades klaasipuru säästaksime loodusressursse. Kasutades 10% klaasipuru väheneb kasvuhoone gaasi emissioonide hulk atmosfääris 5% Klaas kui pakendimaterjal Energiakulu ja sellest tulenevalt ka lämmastikdioksiidide ja süsihapegaasi heide on oluliselt väiksem, kui toorainesegusse lisada purustatud klaasi Materjalina keskkonnasõbralik temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid Klaas ei lagune looduses (kui välja arvata vägaväga aeglane merelainetuse ja muu kulutav toime) Klaasi tootmine on energia kkulukas protsess Klaastaara Hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav Klaas onainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõpmata arv kordi, ja omadused
Writting a summary I read the following sections of the booklet „Europe. A journal for young people“. The booklet is listed in 7 sections:“ Europe in everday life“; „The European Union- what does this mean exactly?“; „How does the European Union work?“; „What exactly does the EU do?“; „Europe moves on_ the enlargement of the European Union“; „Europe and the wider world“ and „The future of Europe“. ‘Europe is somewhere else.’ This provocative statement opens the first chapter of „Europe. A journal for young people“. It is, of course, not true. As EU citizens, Europe is our home. It affects our lives in many areas. For example: money (euro is a common currency); flying has become much cheaper and safer; the police forces in the EU work closely together and European environmental protection lays down common standards. The second sections provides information about what does the European Union exactly means and when did 28 countries come ...
HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires
Kas valgustus võib ikka olla reostus ? Vastavalt välisõhu kaitse seadusele on välisõhu füüsikaline mõjutamine ioniseeriva toimega ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga. Saasteallikas on välisõhu kaitse seaduse tähenduses saasteaineid, müra, ioniseeriva või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Uue keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel on heide õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Seega võib valgustus olla reostus. Mida valgustusreostus põhjustab ? energia raiskamist, millega kaasneb üleliigseks energiatootmiseks kulunud ressursiraiskamine ja keskkonna saastamine ning kliimasoojenemine ja sellepärast tekivad paljud muud keskkonna probleemid; inimeste, loomade ja taimede loodusliku elurütmi muutust psüühika,
a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada. Keskkond hakkab reostuse tagajaärjel muutuma, mis ei ole sobilik teatud organismidele. Reostus, mis otseselt ei tapa, muudab koosluse struktuuri. Toksilised ained võivad kaua keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes kahjutuks muutuvad. Mere reostuse allikad Allikas Osakaal % Äravool ja heide maalt 44 Emissioon õhu kaudu maalt 33 Laevandus ja lekked 12 Ookeani sisselasud 10 Rannalähedane kaevandamine, nafta ja gaasi puurimine 1 Kokku 100 1 1. Nafta Joonis 2. Maailmamerd reostava nafta päritolu
külmemasse, mistõttu on ohustatud ka polaaralade ökosüsteemid. Malaariasääskede tõhusaks tõrjeks kasutatud DDT levis 1520 aastaga kõikjale: seda leiti nii Antarktika hüljestest kui ka polaaralade eskimotest. Arktikas pärineb PCB-heitest ligikaudu 60% Euroopast, 10% Aasiast ja Aafrikast. Euroopa meredest on enim saastunud Läänemeri. Enamiku eriti ohtlike POSide tootmine ja kasutamine on praeguseks lõpetatud, heide ja depositsioonid Euroopas vähenenud, ent nende sisaldus keskkonnas on suure püsivusaja ja toiduahelas akumuleerumise tõttu endiselt tõsine probleem. Nii leitakse sakslaste verest praeguseni pentakloorfenooli, kuigi selle tootmine keelustati juba 1980. aastate algul. Hea näide on hiljutine ELFi ja Greenpeace'i ettevõtmine, mille käigus analüüsiti nelja tuntud eestlase verd. Kõigi uuritute verest leiti ohtlikke kemikaale, sh. DDTd, mida ei ole Eestis tarvitatud juba 1977. aastast peale
See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt. Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti.
a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud; o - esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas Hispaanias paiknevat Huelvat. · Pool miljonit inimest peab elupaika muutma, kui Tuvalu, Kiribati, Marshalli-saared, Tokelau ja Maldiivid ning teiste piirkondade rannikualad vajuvad vee alla. 2 kraadi jääkarud surevad tõenäoliselt välja · Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi. Mere teatud osad muutuvad nii happeliseks, et elu nurgakivi plankton satub ohtu. · Rohkem kuumaperioode Euroopas. 2003. a suvel suri kuuma tõttu 35 000 inimest, kui Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta. · Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja.
sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu. Teiste valgla jõgedega võrreldes on selle jõe vees 10-20 korda rohkem sulfaate ja kõrgem on ka orgaanilise aine sisaldus. Aastatel 1999-2005 on Rannapungerja jõkke juhitava kaevandusvee kogus ulatuslikult vaheldunud. Ärajuhitava vee hulk sõltub sademetest ja maa-ala suurusest, mida kaevandatakse. Viimastel aastatel on kaevandusvee heide kasvanud, sest sademete hulk on olnud üle pika aja üle keskmise. Aastas kantakse Peipsi järve keskmiselt 40 700 tonni sulfaate (Hein, 2008) 5 Kalavarud Järve kalastiku struktuur sõltub ökosüsteemi kui terviku seisundist. Kalad on meie veekogude toiduahela lõpplüliks. Kaladel on ka oluline osa kogu veeproduktiivsuse reguleerimisel ning toitainete vabanemisel põhjasetetest (Jeppsen,1998, cit
285. Thomas Õda (loe: Tuumas Õda) 286. Tiit Sei (loe: DJ) 287. Toomas Ineitööta 288. Tulvi L. Päikest 289. Tutikasv Olga 290. Tuuli Neilm 291. Tuuli Spask 292. Transves Tiit 293. Udumäekuning Anna 294. Uikuik Ole 295. Ulrik Kurr (loe: Hull Rikkur) 296. Vabseek Oll 297. Valeri Iulipeal 298. Vallatuk Urve 299. Veeniv Eri 300. Vees Urve 301. Vello Sipeed 302. Viktor Iin 303. Vihk Andresse 304. Vilja Ndimaakond 305. Vist Tom (loe: wisdom) 306. Vitja Türa 307. Vitt Riin 308. Välja Heide 309. Without-Ass Lansbergis (Vytautas Lansbergis) 310. Õllek Ann 311. Õnne Junn 312. Õnne Tulits 313. Õnne X. Lõppend 314. Äramind Reeda 315. Ärat Uku 316. Üles Anne 317. Üli Margus 318. Ülle-Heli Kiirus 319. Ülle Doos 320. Ülle Annus
Helsingis toimunud kergejõustiku MM-võistlustel tuli meeste kettaheites tulemusega 70,17 m maailmameistriks Virgilijus Alekna, Gerd Kanter võitis 68,57 meetriga hõbemedali. Kahekordne olümpiavõitja Alekna sai oma parima tulemuse, mis on ka uus MM- võistluste rekord, kirja viimasel katsel. Sakslane Michael Möllenbeck võitis tulemusega 65,93 m pronksmedali. Esimesena jäi medalist ilma eestlane Aleksander Tammert juunior, kelle parim heide oli 64,84 m. ETVle antud intervjuus ütles Kanter, et on väga õnnelik ja arvas, et ka kõigi nende inimeste ootused tasusid ära, kes polnud temasse lootust kaotanud. «Tegin seda, mida Eesti rahvas ootas,» ütles värske hõbemedalimees, kes oma parima tulemuse sai kirja neljandal katsel. Oma esimese ebaõnnestunud katse kohta ütles Kanter, et närvipinge oli päris suur ja kuna ta pidi seal natuke pikalt ootama, siis ilmselt mõtles veidi üle.
bioplast. Traditsiooniline toore on olnud riitsinusõli. Muid taimeõlisid peab polüooli tekitamiseks epoksüdeerima ja järgnevat ringi avama. Polümeer segatakse tihti täitekiuga (pms klaaskiuga, millel on ka sarrustav toime) või pulbriliste ainetega. Kasutada võib ka looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. [4] 10 Joonis 4. Bioplastikute tootmise statisktika materjali järgi [5] Joonis 3. Bioplastide tootmine regioonide järgi [5] 11 3. BIOPLASTIKUTE TUGEVAD- JA NÕRGAD KÜLJED Bioplastikute populaarsuse kasvu põhjuseid on mitu. Nende väljatöötamist ja arendamist
koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline
Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene jalgpalli selts ,kuhu kuulus ligmeale 40 spordi huvilist eesotsas Bernhard Abramsi ,Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas e...
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pild...
koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline
Lõdvestav sörkjooks 1 km. Treeningul läbida 5-6 km. Kiirjooksu treening alates aprillist 1. Soojenduseks 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkused kiirendusjookse. 4. Stardiharjutused lähtekäsklustega 30-40 m. 5. 100 m jooksul vahelduva kiirusega 20 m kiirelt, 20 m aeglaselt jne. 6. Teiste kergejõustikualade harrastamine, igal treeningul üks hüpe või tõkkejooks ja üks heide. 7. 2-3 korda 200 m 25-26 sek 5 min käigupausidega. 8. Lõdvestav sörkjooks 800 m. Treeningu kestvus 90 min. Tabel nr. 1 1 Meetod II Ettevalmistaval perioodil treening novembrist kuni märtsini 2 korda nädalas võimlas. 1-2 korda nädalas jooksutreening maastikul. Märtsist alates ühe võimlatreeningu asemel kiirjooksu ja teise kergejõustikualade treening.
lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid Naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne Põhjasetted Termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide 6. Litosfääri saaste On maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). Inimtegevuse tulemusena ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Liiv ja kruus kuluvad täitematerjalide ja betooni tootmiseks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetisi ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas.
Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. · Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega.
"Keere" (sang) "Keere" on manööver, mida kasutatakse heite lõpus, sangale survet osutades. Keere paneb kivi keerlema kellaosuti suunas või vastassuunas, eesmärgiga suuna muutmiseks kui kivi hoog pidurdub. Kivi heitmine Kõige soovitatavam heiteasend on kivi heitmine libisemise pealt pidades ühte jalga täistallaga vastu maad, kuna see asend võimaldab paigutada kehakaalu libisevale jalale optimaalselt. Täistallal heide võimaldab samas ka jääl libisevale põlvele vähem rõhku asetada. Harjamine (Sweeping) Pühkimise mõju: Pühkimine vähendab jää ja kivi vahelist hõõrdumist võimaldades kivil liikuda kauem. Tasandab jääpinnast ning eemaldab lahtised jääkristallid ning nn prügi kivi liikumisteel. Sulatab hetkeks jääpinnase pealmise katte, mille tulemusel tekib õrn niiskusekiht, mis
Treeneri jaoks on oluline, et lapsed saaksid selgeks ülemineku püstimaadlusest lubatud maasmaadlusse. Oma esimese kukkumisharjutusega võib selgeks õppida oma esimese heite, näiteks O-Goshi pärast ettekukkumist partneri abiga või O-Soto-Otoshi/Gari pärast tahakukkumist partneri abiga. Oluline on tunda kukkumistehnikaid (Mae-Mawari-Ukemi – ette üle käe kukkumine, Yoko-Ukemi – küljele kukkumine, Ushiro-Ukemi – taha kukkumine). Kukkumist ja heitmist ei õpetata eraldi, sest iga heide peab tulenema omast kukkumisharjutusest. Kukkumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda on vajalik õppida ühe kindla haarde võtmiseks ja heite sooritamiseks. Osa sumomatšisid kestsid vähe ja osad hästi kaua. Põhjus oli selles, et osad olid tugevamad kui teised. Paljudele meeldiski suurtematega maadlemine. Sumo õpetab vastase tasakaalust väljaviimist (Kuzushi) ja haarde võtmist (Kumikata). 1.6. Üle mati hüppamis harjutus Harjutuse eesmärk on arendada kiirust ja osavust
3.MIKS ON VAJA CO2 KINNI PÜÜDA JA LADUSTADA? Märgid inimtegevuse mõjust kliimale muutuvad üha tugevamaks. Selles mängib võtmeosa fossiilkütuste üha suureneva kasutamisega kaasnev süsinikdioksiidiheide atmosfääri. Enamik teadlasi on seda meelt, et atmosfääri CO2-sisalduse stabiliseerimiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks tuleks selle heidet kogu maailmas vähendada enam kui 50%. Esimene samm selles suunas oli 1997.aastal vastu võetud Kyoto protokoll, mille kohaselt heide tuleb 2012. aastaks vähendada allapoole 1990.aasta taset. Vähendada saab kolmesuguste meetmetega: energiakasutuse tõhustamine ja energiavajaduse vähendamine; taastuvenergiaallikate (nt tuul ja päikeseenergia) kasutamine; lenduva CO2 pidev kinnipüüdmine ja ladustamine. 7 Alla Rajur Tööohutus
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
