koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi. Ekspert on füüsiline isik, kellel on KMH litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu. 5. KMH programmi avalik väljapanek. Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku(kestusega vähemalt 14 päeva). Peale seda korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. Otsustaja teatab arendaja kulul programmi avalikust väljapanekust ning arutelust avalikkust. Arutelul esitatakse avalikkuse poolt küsimusi, ettepanekuid, vastuväiteid. 6. KMH programmi avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste arvestamine. Kõik küsimused, ettepanekud ja vastuväited edastatakse arendajale. Ekspert teeb nende alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, vastab küsimustele, selgitab ja põhjendab. 7. KMH programmi heakskiitmine ja heakskiitmata jätmine. Arendaja esitab pärast
Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusst. Analüütilises mehaanikas tuleneb impulsi jäävus lagranziaani nihkeinvariantsusest välismõjude puudumisel
isekeskis eesti või inglise või hiina keeles? Laupäeval, 12. aprillil toimus Keele ja Kirjanduse Instituudis tuline arutelu eesti keele tuleviku üle, korraldajaiks Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri ja Rahvuslaste Ühendused. Keelefoorumil esinesid mitmed keeleala tippteadlased (Urmas Sutrop, Martin Ehala, Mart Rannut, Peep Nemvalts jt) ja keeletehnoloogia asjatundja Einar Meister. Vahelduseks tavapärasele nutulaulule koorusid ettekandeist ja arutelust välja mõned üpris head sõnumid eesti keele tegeliku seisundi kohta: - maailmas on praegu umbes 6000 keelt, kõnelejate arvu poolest on eesti keel vägevuselt 274. auväärsel kohal, üldsegi mitte kaduvas-väljasurevas tagumises tuhandes, nagu meile sageli on sisendatud; - kõrgharidust saab maailmas umbes sajas keeles, Euroopas 30 keeles, sh eesti keeles, Aafrika paarituhandest keelest ainult kümnes keeles;
See oli ka teema, millel oli fookus mentorarutelus. Seosed teadmiste ja kogemuste vahel Viited on Karini töös kenasti olemas koos omapoolsete (kooskõla/vastuolud õppeaines õpitud täiendustega. Ka mentorõpetajaga arutelust leitud ühised teoreetiliste teadmiste (sh viited), mentorõpetaja (ja/või kaasüliõpilaste) 3 arusaamised on kirjas ja kirjutises ilustreeritud teoreetiliste tegevuse vaatluse ja enda läbiviidud teadmiste ja viidetega. Karini poolt kasutatud kirjanduse
SOTSIAALFILOSOOFIA EKSAM 1) Mis on sotsiaalfilosoofia: põhimõisted ja probleemid? Sotsiaalfilosoofia on õpetus ühiskonnast kui tervikust. (Filosoofiaarmastus tarkuse vastu). Põhiline küsimus on MIKS. Põhiküsimused: · Mis on maailm? Ontoloogia olemisõpetus · Mis on tõde? Gnoseoloogia · Mis on hea, kurjus jne? Aksioloogia väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud. Sotsiaalpoliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e. impeerium, eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego'dest. Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda: · Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud? · Gnoseoloogid mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada. · Sotsioloogid esiplaanil on inimsuhted · Sünteetikud 2) Kas sotsiaalfilosoofia on teadus? Põhjenda. Jah. Antud kursuse ...
Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. Selline tulem oleks ebasoovitav. Oma väljavaadete kohaselt on väga hea võimalus püstitada teema (täpsustavalt lisada oma mõttekäik konkreetsel teemal) millegi kohta, mis on hetkel aktuaalne ning sellele on alati reageerijaid, kes esitavad poolt- ja vastuargumente ning seeläbi on võimalik avardada inimeste silmaringi ning kutsuda kõiki aktiivselt arutelust osa võtma. Kõik on nö avalik ning kuskil on alati keegi kaasmõtleja. Inimestel on avaliku välja kaudu esiteks maailmas ja ühiskonnas toimuvast ülevaade, teiseks saavad nad oma suhtumisega suunata nii avaliku välja moodustavaid arvamusi kui ka reaalseid protsesse ja otsustusi. Teame, et haridusel on ühiskonnas täita oluline sotsiaalse sidustaja roll, seega on vaja kindlustada, et kõik saaksid omandada kvaliteetse hariduse. Pea 20 aastat on möödas Eesti
Filosoofia Antiik-Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi
Võidan-võidad töökokkulepete koostamisel tuleb keskenduda tulemustele mitte meetodi- tele. See vallandab inimeste isikliku potentsiaali. Juhtimisfilosoof ja konsultant Peter Drucker soovitab juhtide ja alluvate vaheliste töökokkulepete olemuse paremaks haaramiseks kasutada "mänedzeri kirja". Pärast sügavat ja põhjalikku arutelu ootuste, põhisuundade ja ressursside asjus ning veendumaks, et need on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega, kirjutab töötaja juhile kirja, kus teeb arutelust kokkuvõtte ja näitab ära, millal toimub järgmine tööplaani arutelu või tehtust kokkuvõtete tegemine. Seesuguse võidan-võidad töökokkuleppe väljatöötamine on juhtimise keskne ülesanne. Kui kokkulepe on olemas, võivad töötajad ennast selle kokkuleppe raames ise juhtida. Võidan-võidad kokkulepete puhul muutuvad tulemused pigem töötulemuslikkuse loomulikuks või loogiliseks tagajärjeks kui vastutava isiku suva järgi määratud preemiate või karistuste tagajärg.
mõjutamisvahend ikka ja jälle see sama räpane raha. On ka riike, kus propaganda töötab ilma utsitamata, näiteks kuningriigi kunagise hiilguse arvelt. Nii et venelaste puhul toimub see siis lausa topelt. Seaduse kui meid ümbritseva piiri tähtsus on vaatamata võimalikule korruptsioonile kokkuvõtvalt öeldes siiski hiiglaslik, meenutades mulle tihedat kalavõrku, kust osavaimad ja rikkaimad võivad ka läbi lipsata. Siit lausa naeruväärselt pikast politseinike arutelust tuleb välja aga oluline fakt, et individuaalsete piiride laius oleneb riigist, kus inimene viibib. Huvitav võre inimese tegutsemisvabadusele on kodaniku soov mitte eristuda ühiskonnast. Teistest eristumine on määratud peamiselt kodanikkonna poolt eetikanormidega ehk väga lihtsalt öeldes : mis on normaalne ja mis ebanormaalne. Huvitav on ta kahel põhjusel. Esiteks, ta on piir meie sees, mis on tugevalt seotud meid ümbritsevaga. Teiseks, viimase aja tendents
..", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil. Olukorrad, kus kasutatakse üldiselt alisuva stiili: · vaidlusalune küsimus pole eriti oluline; · teise inimese seisukohti ei ole võimalik muuta ja pole võimalik asju arutada; · kui tekkivast arutelust saadav kasu ei kaalu üles kaasnevaid probleeme3 Agressiivne stiil Agressiivse suhtlemisstiiliga inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid sageli teiste kulul. Tal pole mingeid probleeme oma vajaduste edastamisega, tehes seda sarkasmi või naljatlevate nähvamiste kaudu. Kui ta oma tahtmist ei saa, asub ta rünnakule tekitades teistes süütunnet ja tõrjuvust. Sageli kasutab vanduvaid sõnu ja absuluute näiteks: ,,alati" ,,mitte kunagi". Kõne on varieeruv
õppida oma tõde välja ütlema niisama hästi kui seda teadvustama. Tasakaalustamata viienda tsakraga inimene on küll teadvustanud oma õiguse sõltumatule mõtlemisele, kuid ei suuda veel distsiplineerida selle ilminguid. Enamlevinumaks tasakaaluhäireks on võimetus ennast väljendada. Asjatundmatuna näimise tõttu surutakse alla soov jagada oma mõtteid ja tundeid teistega. Tekib tunne, et teie ideed ei ole huvitavad ega väärtuslikud ja hoiate suu lukus, selle asemel, et arutelust osa võtta. Viies tsakra on hädavajalik olukordades, kui tunnete esinemishirmu. Teadvustage, et hirm ja rõõm esinemise puhul on üks ja seesama energia, vahe seisneb vaid selles, kuidas te sellele reageerite. KUUES TSAKRA Ehk laubatsakra. Selle keskuseks on otsmik, näärmeks hüpofüüs (Hüpofüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev endokriin- ehk sisenõrenääre). Emotsionaalne
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele. Artikli lõpetab lühike kokkuvõte, mis võtab kokku kõik artikli osad. Teadusartikli lõpus on välja toodud kasutatud kirjandus. Artikkel on ülesehitatud viiele osale. Sissejuhatavas tekstis on esitatud artikli taust ja teema tähtsus. Sissejuhatuses on küsimused, millele püüavad vastata järgnevad lõigud. Järgnevad lõigud tutvustavad erinevaid tehtud
Seega oleks minu arvates kirjatööle palju rohkem sobinud pealkiri ,,Eesmärgid ja nende püstitamine", kuna üsna detailselt kirjeldatakse inimese peamisi eesmärke ja nende poole liikumist. Ka autori veendumus, et eesmärke on vaja selleks, et saavutustest rõõmu tunda, on minu arvates vaieldav. Nimelt on paljude inimeste jaoks tähtis eesmärgi kui sellise eksisteerimine, mitte aga niivõrd selle saavutamine. Ilmselgelt jääb laiaulatusliku järelduse tegemiseks teemakohasest arutelust puudu. Näiteks oleks autor võinud raha ületähtsustamise hukkamõistmise asemel rõhutada, et nii need, kelle eesmärgiks on rahateenimine, kui ka need, kes seda ei väärtusta, omavad mingit kindlat eesmärki, mis aitab neil õnnelikuks saada. Arusaamatuks jääb ka väide, et eesmärgid ainuüksi ei muuda meid õnnelikuks. Oleksin tahtnud teada, mis autori arvates meid siis õnnelikuks muudab. Kahjuks rändab autor sellelt teemalt kohe eesmärkide
Mütsikandjad jäävad rangelt oma rolli. 6. Välisring jälgib arutelu. See võib toimuda vabalt või teatud konkreetsete kriteeriumite järgi (argumentide kvaliteet, kehakeel jne.) Kriteeriumid võib jagada ka vaatlejate vahel ära ( On soovitav koostada nn. "vaatluslehed", kus on vaatlusülesanne ja ruumi märkmete jaoks). 7. Nüüd on võimalik lasta mütsidel ringi sees liikuda (maksimaalselt kaks korda). Nüüd nõutakse arutelust osalejatelt rollide välkkiiret vahetamist (Vaatluskriteerium: Kui kiiresti tulevad osalejad vahetusega toime?). Arutelule järgneb kokkuvõtete tegemine. Seejuures peaksid kõigepealt arutelus sõna saama osalejad ja siis vaatlejad. Distsipliin on mõttemütside kasutamisel väga tähtis. Kõik osalejad peavad mõttemütsi juurde jääma, mis on rühmal peas. Keegi ei tohi vahele rääkida ja midagi teisele mütsile öelda. Sel
Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm
"TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST" JOHN LOCKE John Locke oli Inglise filosoof kes sündis 29. augustil 1932 aastal. Teda loetakse Briti esimeseks empiristiks. Tema üheks põhiteoseks võib pidada teost " Kaks traktaati valitsemisest" aastast 1989. Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik kindlaks teha perekonda kes oleks teistest selles suhtes kõrgemal ja võiks pärimisõigust omada. Ro...
ning alatiseks on kaotatud suur potentsiaalne puhkeala. Kui maju valmis ei ehitata, on maa potentsiaal hävitatud detailplaneeringuga, mille ,,liialt tihe või suur hoonestus ei taga hilisemat müügiedu", saadud juurde vaid lahmakas tühermaad," väidab Talk (ibid). Talki arvates on põhjused nagu ,,hipodroom tehakse Saku valda", ,,maa on erakätes" või ,,korraldati ju arhitektuurivõistlus ja investeeriti palju raha projekteerimisse" mõttetud ja tuleks arutelust kõrvale jätta. Samuti väidab ta et konkreetne projekt ei aita kuidagi kaasa valglinnastumise vähenemisele, mida linna esindajad avalikul arutelul on öelnud, kuna elamumaad ja planeeritud elamispindade mahtu on mitu korda rohkem, kui iial vaja minna võiks. Piirkondi, mis vajaksid raha- ja asustussüsti elamuehituse kaudu rohkem kui Stroomi metsa küljealune on piisavalt, kuid uusi puhke- ja rohealasid ei ole linnale juurde tulemas. Samuti kolivadki inimesed tema sõnul linnast välja pigem
Lõpuks täheldas ta ka, et erinevus ärkveloleku ja une vahel on väga suur. Sest kui inimesed ilmuksid ja kaoksid nii äkitselt nagu unenäos, siis peaks ta neid tontideks või vaimudeks. Ja sellele teadmisele jõudis ta, kui oli kokku võtnud oma meeled, mälu ja mõelnud palju. Kuid tõtt tunnistades arvas Descartes, et inimese elu allub sageli eksitustele ja meie loomus on nõrk. Kuuenda meditatsiooni peamiseks küsimuseks kujunes, kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Nagu Descartese arutelust selgus, siis on nad olemas, kui on selged ja täpsed ehk me saame tajuda neid. Mina arvan, et ka sellised materiaalsed asjad eksisteerivad, mida me ei suuda tajuda, aga teame, et on olemas. Tänapäeval on kõik võimalik ning see, et me mõnda asja näinud ei ole või ei tea seda, ei tähenda, et seda poleks olemas. Kindlasti on, aga me pole lihtsalt kuulnud või jõudnud veel näha. Muidugi ei tasu liiga kergeusklik olla ja kõike uskuda,
vestluse eesmärgiks on selgitada ootusi ja eesmärke ning anda hinnanguid. Selle intervjuu käigus saadakse ja antakse tagasisidet. Intervjuu käigus hinnatakse erinevate tööks vajalike kompetentside taset, määratletakse arengutegevused ja kompetentsitasu. Oluline on jääda konkreetseks ja kritiseerida vaid teatud töist käitumist. Oluline on see, et töötaja ise määratleks parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid. Lõpuks teeb intervjueerija kokkuvõte arutelust. Kindlasti peaks töötajat julgustama ja toetama tänama töötajat jõupingutuste eest, näitama oma soovi töötajat toetada. 4. Distsiplinaarintervjuud-Eesmärk on muuta ebasobivat käitumist.Vestlust peab iseloomustama asjalikkus ja mitteemotsionaalsus. Intervjuu läbiviimise koht peaks kindlasti olema eraldatud. Ettevalmistuseks peaks uurima töötaja tausta. Vestluse läbiviija peaks teadma ka situatsiooni tausta ning analüüsima kuidas on
Ajurünnak ...grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu ...kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt; Liikuv liidri roll; Vastutus otsuste ja tulemuste eest; Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele.
vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et kriitika on välistatud, igasugune mõttelend on tervitatav ja tähtis on ideede hulk. Vaba/avatud arutelu kõik grupiliikmed saavad vabalt enda mõtteid avaldada. Peab olema grupiliider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel ja kes teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnas võetakse eesmärk omaks kõigi liikmete poolt, liidri roll on liikuv, sünergia olemasolu. Grupist eritab meeskonda veel pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesanndele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ja sõltumine teistest, mitte omavaheline võistlemine
erinevates paikkondades. Ajurünnak Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 44. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) Liikuv liidri roll Vastutus otsuste ja tulemuste eest Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele
Ajurünnak Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: - Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) - Liikuv liidri roll - Vastutus otsuste ja tulemuste eest - Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele
• Ajurünnak - grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. • Vaba / avatud arutelu - kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: • Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) • Liikuv liidri roll • Vastutus otsuste ja tulemuste eest • Sünergia Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või
Me ei pea tegelema asjade uurimisega, et mis nende põhjus, olemus. Saame neid uurida ainult nii, nagu nad on meile antud. Tunnused: 1. Metafüüsika eitamine - olulised on ainult vaadeldavad asjad 2. Ontoloogia eitamine arusaamine, et lõpliku tõde pole võimalik saavutada, saame esitada ainult tõepäraseid hüpoteese. 3. Enesestmõistetavuse eitamine mitte midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, vaid kõik peab leidma kinnituse loogilisest arutelust. 4. Subjektiivsuse eitamine teaduslikus objektiivses hoolimises on see ainult takistuseks. Teadus peab olema objektiivne, ei pea lähtuma vaatleja huvidest. 5. Tugev normiteadlikkus mis on normaalne, mis on raamistikku mahtuv - selleks on ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne. Iga inimese mõtlemine läbib 3 staadiumit: 1) Teoloogiline Fiktiivne : inimese vaim püüab leida sjade sisemist loomust või tegeletakse esmase põhjuse
(,,Linnud"), tähtsamad tragöödiakirjanikud aga Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus"). Kreeka kultuur oli erinevalt Idamaade omast üldiselt reeglitevaba ja humanistlik. FILOSOOFIA ALGUS Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende
dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle 3 üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori poolt läbi viidud uurimuse tulemuste esitlus ja analüüs ning kokkuvõttes tuuakse välja tähtsamad tulemused arutelust. 4 1. VÕÕRKEELE ÕPE Gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2014) on välja toodud, et võõrkeeled tekitavad inimeses tunnetusvõimalusi ning suutlikust mõista ja väärtustada kultuurilist maailma, arendavad mõtlemist ning annavad võimalusi teistega erinevates keeltes suhelda. Euroopa keeleõppe raamdokumendist (2007) lähtudes on üles ehitatud ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
13 Praktikant teeb ettepaneku kaasata tootearendusse õppureid ja pakkuda neile võimalust kooli kõrvalt ka raha teenimiseks. 3 Turundustegevus 3.1 Turundustegevuse osa organisatsioonis Turundustegevus EHTE-s on koordineerimata, kaootiline ja kaardistamata. Igal koosolekul (olgu see nõukogu-, juhtkonna- või õppejõudude koosolek) on päevakorras turunduse punkt. Reaalselt aga libisetakse arutelust üle. Varasemalt on turundustegevused justkui eraldiseisvalt toiminud, samas asutuse ülesehituselt peaks turundustegevused olema lõimunud kogu organisatsiooni tegevustega. Turundus peaks justkui kõigi asi olema, samas tähendab see seda, et mitte keegi otseselt ei tegele sellega. Puudub ülevaade kuludest, eelarvet ei ole määratletud, mõõdikuid ja eesmärke seatakse väljaspool turunduskeskkonda.
Valgustusfilosoofia Valgustajaid ei saa pidada mingiks ühtseks filosoofide organisatsiooniks, mis oleks koondunud nt mingite seisukohtade või teeside umber. Nad ei konstrueerinud suuri filosoofilisi süsteeme hilisema saksa idealismi vaimus, vaid esitasid väiteid, mida püüdsid mõistuslikult põhjendada, enamasti esseistlikus vormis. Tõsi, ka siin ei puudunud spekulatiivsus neile piisas tõekarandiks mõistuse arutelust ja sel teel saadud tulemusi ei hakatud empiiriliselt kontrollima. Nad olid ikkagi filosoofid. Pigem oli tegemist filosoofidega, kelle vaadetes sisaldus teatud ühisosa ja sarnased mõtted eelkõige poliitika ja riik ning kuidas korraldada õiglane suhe riigi ja inimeste vahel. Seega oli nende keskpunktiks ühiskond. Kõiki iseloomustavaks jooneks oli naturalism, st inimest peeti looduse osaks, looduslikuks olendiks. Siin tuleb tähele panna, et kui valgustajad rääkisid inimese
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeeto...
erapooletut kohtlemist ning isikute erilised suhted teiste samasse partikulaarsesse rühma või kogukonda kuuluvate isikutega (nt pereliikmete või rahvuskaaslastega) iseenesest ei anna moraalset õigustust ega loo moraalset kohustust selliste isikute eelistavaks kohtlemiseks, ehkki eelistavale kohtlemisele võib leiduda universalistlik õigustus. moraalne universalism näeb indiviidi tegutsemas moraalselt ainult siis, kui ta tegutseb lähtudes puhtast ratsionaalsest arutelust võrdsete indiviidide vaheliste suhete üle. Moraalne universalism kasutab põhimõtteid, nagu „kõikide huvisid tuleb käsitleda võrdselt” või „õigluse printsiipe tuleb rakendada esmajärjekorras kogu maailma suhtes”. Kuid kas selline vaade kätkeb endas kõike, mida seostatakse moraaliga? Moraalne universalism kasutab sageli ka selliseid ideid nagu „võõraste inimeste kannatustest hoolimine” või „armastus inimkonna vastu”
Ajurünnak 176. Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. 177. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. 178. Vaba / avatud arutelu 179. Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 7. Selgitage meeskondade ja gruppide sarnasusi ja erinevusi. 180. Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. 181. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: - Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) - Liikuv liidri roll - Vastutus otsuste ja tulemuste eest - Sünergia.
Karula- Lõuna-Eesti- Maaliline Ähijärv, Rebasemõisa Tornimägi, kuppelmaastikud 4.3. Mis on rahvusparkide rajamise eesmärk? Rahvusparkidee rajamise mõtte on kaitsta loodust. Ülesanne 5. Lisaülesanne õpetaja valikul. Kuidas kaitsta elurikkust? Kirjutage kaks viisi, kuidas kaitsta elurikkust. Kirjuta mõlema viisi juurde tegureid, mis võivad takistada selle elluviimist. Tee ettepanekuid, kuidas takistavaid tegureid saaks kõrvaldada või vältida. Andke teistele lühike ülevaade oma arutelust. 1. Viis: rahvusparkide rajamine 2. Takistav tegur: inimesed ei ole rahvusparkide rajamisega nõus. Ettepanekud: tuleks inimestega rääkkida. 2. Viis: ökoloogilise jalajälje vähendamine Takistav tegur: kulub palju bensiini. Ettepanekud: Tuleks sõita ainult siis, kui on vaja. Vaata ökoloogilist jalajälge lk 43. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 38 Õpiku ülesanded Õpik lk 13. Suure vallrahu kirev elustik.
Järeldus: Kui funktsiooni z = f(x, y) tegemist eksaktse DV-ga. Sellist võrrandit nimetame eraldatud muutujatega DV-ks. Kasutades eksaktse DV lahendi valemit saame osatuletised fx(x, y) ja fy(x, y) on pidevad punktis P(x, y), siis on funktsioon z = f(x, y) diferentseeruv punktis P(x, y).Tõestus: eraldatud muutujatega DV üldlahendi kujul M(x)dx + N(y)dy = C. Võrrandit kujul M1(x)M2(y)dx + N1(y)N2(x)dy = 0 nimetame Järeldub alajaotuse algul esitatud arutelust. Nimelt lähtudes osatuletiste fx ja fy pidevusest õnnestus funktsiooni muudule z anda eralduvate muutujatega DV-ks. Kuna M2(y)N2(x)((M1(x)/N2(x))dx + (N1(y)/M2(y))dy) = 0, siis lahenditeks saame konstantsed esitus z = fx(x, y) x + fy(x, y) y + . Saab näidata, et igal diferentseeruval funktsioonil on olemas esimest järku osatuletised.
, kuid kuna keha asetseb kaldpinnal, siis ta vertikaalselt allapoole liikuda ei saa, keha saab liikuda ainult kaldpinda mööda alla. Keha ilmselt mõjutab ka kaldpinda, rõhudes sellele pinna ristsihis mingi kindla jõuga, mis sõltub kaldpinna kaldest. Kuna keha kaldpinnaga risti olevas sihis liikuda ei saa, siis mõjub kaldpinna poolt kehale ristsihilist jõudu tasakaalustav jõud. Toodud arutelust ilmneb, et keha liikumist mööda kaldpinda alla mõjutab kaldpinna sihiline jõud, tema rõhumist kaldpinnale aga pinnaga risti olev jõud. See tähendab, et antud ülesandes tuleb kehale mõjuv raskusjõud lahutada kaheks teineteisega risti olevaks komponendiks. Olgu keha mass m (mass pole meil küll antud, aga seda läheb meil jõu leidmisel esialgu vaja), siis keha raskusjõud r r P = mg . Lahutame selle kaheks ristsihiliseks komponendiks. Jooniselt on näha, et kui kaldpinna
ega spekulatiivsetest printsiipidest. See on mistahes eetikale eelnev (mõistuspärane) printsiip. “But there is no inference from fact to value. At this point in our discourse (or private meditation), inference and proof are left behind (or left until later), and the proper form of discourse is: is a good, in itself, don’t you think?” Finnis juhib tähelepanu asjaolule, et praktilise arutluse loogika on erinev teoreetilisest (“spekulatiivsest”) arutelust, mille põhiliseks kategooriaks on “asjade seis” ning põhiliseks metodoloogiliseks printsiibiks on vasturääkivuste vältimine ja kõrvaldamine. Praktilise arutluse aluskategooriaks on hüve (mitte üksnes moraalne), mille poole püüeldakse ja mida taotletakse. Seega F. peab eetilisi printsiipe mõistuspärasteks, nende järgi käitumist mõistlikuks. Põhiväärtused, väärtused iseeneses, mitte vahendid millegi saavutamiseks, on järgmised: - Elu (alahoiuinstinkt)
Tuletada valem funktsiooni f(x) osatuletiste jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu.Kui funktsioon u = f(x1, … , funktsioon z = f(x, y) diferentseeruv punktis P(x, y), siis on funktsioon z = f(x, y) diferentseeruv punktis P(x, y). xn) on antud võrrandiga F (x1, … , xn, u) = 0, kus F on mingi n + 1-muutuja funktsioon, siis öeldakse et funktsioon f on antud Tõestus: Järeldub alajaotuse algul esitatud arutelust. Nimelt lähtudes osatuletiste fx ja fy pidevusest õnnestus funktsiooni ilmutamata kujul. Vaatame ühe muutuja funktsioonu y = f(x). muudule Δz anda esitus Δz = fx(x, y) Δx + fy(x, y) Δy + γ. Saab näidata, et igal diferentseeruval funktsioonil on olemas Lause 10.Kui funktsioon y = f(x) on antud ilmutamata kujul võrrandiga F (x, y) = 0 ja P(x, y) on selle võrrandiga esitatud
Käesoleva töö eesmärgiks oli leida seaduslik arvestusmeetod summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületunnitöö eest tasu arvutamiseks ja tööandja poolt makstava haigushüvitise arvutamiseks. Kuna esimese teema kohta puudus kirjandus, millest lähtuda eesmärgi täitmisel, võttis töö autor nõuks ise uurimistöö läbi viia, tehes vastava sisulise järelpärimise erinevatele ametkondatele. Teise teema puhul lähtuti olemasolevast kirjandusest ja sellest tulenevast avalikust arutelust, kus on ära toodud ka seadusandja ametlik seisukoht. Töö käigus selgus, et summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide eest makstava tasu arvutamise aluseks võetava tunnitasu leidmiseks on peamiselt kaks võimalust. Pakuti välja küll oluliselt rohkem võimalusi, kui ülejäänud võimalused lükati vaidluste käigus ümber ja leiti, et vähemal või rohkemal määral ei ole need seaduslikud ning tekib vastuolu. Esitatud teabenõude
Alati ei saa selline intervjuu olla meeldiv. Ka ebameeldivatest teemadest tuleb rääkida. Oluline on jääda konkreetseks ja kritiseerida vaid teatud töist käitumist. Kõige kasulikum info on reaalsete töötulemuste võrdlemine ideaalsete või oodatud tulemustega. Protsessi käik: a. Inimese enda arvamus oma töö kohta b. Aus kiitmine ja kriitika c. Töötaja ise määratleb parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid d. Juhipoolne kokkuvõte arutelust e. Töötaja julgustamine, toetamine 3) Distsiplinaarintervjuu - Eesmärk: muuta ebasobivat käitumist. Kliima kujundamisel pole vaja vähendada ärevust ega võrdsustada mitteverbaalseid võimupositsioone, kuid vestlus peaks olema asjalik, mitteemotsionaalne ja kindlasti privaatne. Üks läbiviimisvõimalus: a. Öelda detailselt, mida inimene valesti tegi. b. Öelda korrarikkujale, kuidas juht end selle pärast tunneb. c
Alati ei saa selline intervjuu olla meeldiv. Ka ebameeldivatest teemadest tuleb rääkida. Oluline on jääda konkreetseks ja kritiseerida vaid teatud töist käitumist. Kõige kasulikum info on reaalsete töötulemuste võrdlemine ideaalsete või oodatud tulemustega. Protsessi käik: a. Inimese enda arvamus oma töö kohta b. Aus kiitmine ja kriitika c. Töötaja ise määratleb parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid d. Juhipoolne kokkuvõte arutelust e. Töötaja julgustamine, toetamine Distsiplinaarintervjuu - Eesmärk: muuta ebasobivat käitumist. Kliima kujundamisel pole vaja vähendada ärevust ega võrdsustada mitteverbaalseid võimupositsioone, kuid vestlus peaks olema asjalik, mitteemotsionaalne ja kindlasti privaatne. Üks läbiviimisvõimalus: a. Öelda detailselt, mida inimene valesti tegi. b. Öelda korrarikkujale, kuidas juht end selle pärast tunneb. c
planeerimis ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Plan etapid: 1) KOV inform üld ja detailplan 1x aastas 2) plan algatamine ja sellest teavit 3) plan koost, arhitekti töö, koostöö (kinnisasjade omanikud, elanikud jt) 4) kooskõlast 5) plan vastuvõtmine 6) avalikust väljapanekust teatamine 7) avalik väljapanek 24näd 8) kirjalikele ettepanekutele vastam ja avalikust arutelust teavit; järelevalve (maavanem üld ja detail, siseminister mk) 9) plank ehtest ja sellest teatamine 10) plan perioodiline hindamine 11) plan KMH (peaks toimuma menetluse käigus). 22 Plan kehtestamise otsuse vaidlust on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik
1. LOENG Sissejuhatus Lausearvutus: Teoreemid sõnastatakse tavaliselt kujul: ,,Kui A, siis B". Teoreemi osa A, mis on seotud sõnaga kui, nimetatakse teoreemi eelduseks, ja osa, mis on seotud sõnaga siis, väiteks. Näide: Kui kaks vektorit on risti, siis nende vektorite skalaarkorrutis on null. Näide: Kui nurgad on kõrvunurgad, siis nende summa on 180o. Teoreemi tõestamine tähendab selle näitamist, et eeldusest A järeldub väide B. Tõestamisel lähtutakse aksioomidest ja varem tõestatud teoreemidest. Vahetades teoreemis ,,Kui A, siis B" eelduse ja väite, saame lause ,,Kui B, siis A". Seda lauset nimetatakse antud lause pöördlauseks. Kui lause kehtib, siis selle lause pöördlause ei pruugi kehtida. Näide: Lause: ,,Kui arv lõpeb nulliga, siis ta jagub viiega" (kehtib). Pöördlause: ,,Kui arv jagub viiega, siis ta lõpeb nulliga" (ei kehti). Näide: Lau...
topoloogiaks hulgal X. N¨ aide 1.2 Vaatleme k˜oigi reaalarvude hulga R alamhul- kade hulka T ⊂ P(R), mis koosneb t¨ uhjast hulgast ∅ ja k˜oigist sellistest mittet¨ uhjadest hulkadest A ⊂ R, mis rahuldavad omadust: iga x ∈ A jaoks leidub lahtine vahemik ]a; b[⊂ A nii, et x ∈]a; b[. Saadud hulk T rahuldab topoloogiale esi- tatavaid n˜oudeid 10 − 30 . N˜ouete 10 ja 20 t¨aidetus on ilmne. N˜oude 30 t¨aidetus tuleneb aga j¨argnevast arutelust. Olgu A1 , . . . , An ∈ T ja A = ∩ni=1 Ai . Kui A = ∅, siis A ∈ T hulga T definitsiooni kohaselt. Seet˜ottu eeldame, et A = ∅. Olgu x ∈ A. Siis x ∈ Ai iga i = 1, . . . , n korral ja Ai ∈ T t˜ottu leiduvad sellised lahtised vahemikud ]ai ; bi [, et x ∈]ai ; bi [⊂ Ai . Valides arvuks a suurima arvudest a1 , . . . , an ja arvuks b v¨ahima arvudest b1 , . . . , bn , saame x ∈]a; b[⊂ Ai iga i korral. J¨arelikult x ∈]a; b[⊂ A = ∩ni=1 Ai . Kuna x oli
2. Svarez- hästi usin mees (tegeles päev otsa seadustega, tüüpilise preisi ametniku musternäide). 3. Klein Esialgu on eesmärgiks kohtute ja õigusemõistmise reformimine. Algul oli AGB- Allgemeine Gesetz Buch (see oli algprojekt või katsetus; lahtiütlemine algsest õigusest ja pöördumine loomuõiguse poole), hiljem ALR- AllgemeineLand Recht. · 1781. a. trükitakse esimesed projektid, läheb rahva arutellu. Preisi ühiskond võtab arutelust aktiivselt osa ja tulemused on sisulised. · 1782. a. Prantsuse revolutsioon, see hirmutab uut valitsejat Friedrich Wilhelmi (Willyt) · 1791. a. Trükitakse ALR (AGB-st sai ALR kuna kuningavõimu piiravad normid praagitakse välja), selleks ajaks on Friedrich II surnud ja Prantsuse revolutsioon lõppenud · 1794. a. ALR jõustub Eraõiguse osas ALR-st kehtis kuni 1933. a.(BGB), krimosa kehtis kuni natsi ajani.
3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 6 Valgustusfilosoofia Valgustajaid ei saa pidada mingiks ühtseks filosoofide organisatsiooniks, mis oleks koondunud nt mingite seisukohtade või teeside umber. Nad ei konstrueerinud suuri filosoofilisi süsteeme hilisema saksa idealismi vaimus, vaid esitasid väiteid, mida püüdsid mõistuslikult põhjendada, enamasti esseistlikus vormis. Tõsi, ka siin ei puudunud spekulatiivsus neile piisas tõekarandiks mõistuse arutelust ja sel teel saadud tulemusi ei hakatud empiiriliselt kontrollima. Nad olid ikkagi filosoofid. Pigem oli tegemist filosoofidega, kelle vaadetes sisaldus teatud ühisosa ja sarnased mõtted eelkõige poliitika ja riik ning kuidas korraldada õiglane suhe riigi ja inimeste vahel. Seega oli nende keskpunktiks ühiskond. Kõiki iseloomustavaks jooneks oli naturalism, st inimest peeti looduse osaks, looduslikuks olendiks. Siin tuleb tähele panna, et kui valgustajad rääkisid inimese
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
Hoolikas lugeja märkab, et saadud kogus on juba väga lähedal sissejuhatuses too- dud arvu väärtusele – esimesed kuus komakohta kattuvad. Selgubki, et ükskõik kui tihedalt me intresse maksame, leidub aasta koguintressil ülempiir, mis rakendub, kui intressi makstakse pidevalt [lk 317] ehk veelgi kiiremini kui iga nanosekund. Seesama ülempiir ongi võrdne -ga! Just eelnevast arutelust lähtub ka matemaatika tunnis kohatav kompaktne valem: 104 Tõepoolest, oletame, et aasta on jagatud perioodiks. Iga perioodi lõpuks suu- reneb kullahunnik korda. Seega esimese perioodi lõpuks on kulda ja e untsi, teise perioodi lõpuks untsi ning aasta lõpuks untsi.
ebaviisakas, nipsakas või üleolev. Sel hetkel on mõistlik anda õpilasele ka hoomamisaega, kui juhtimisse ja distsipliini. ta mossitades oma pinki läheb. Ma olen ka õppinud mitte esitama tegelikkusele ülemääraseid nõudmisi. Kui selline mossitamine ja turtsumine on õpilase käitumisele omane, võib kasu olla tunni- järgsest arutelust, mis hõlmab ka mõningast mudeldamist ja tagasisidet, et aidata õpilasel Meie „seletusstiil“ käitumise juhtimisel: oma tavapärasest käitumisest teadlikuks saada ning seejärel „omavahelise kokkuleppe kava“ väljatöötamisest (vt alates lk 182). Kui selline arutelu viiakse läbi õpilase-õpetaja suhte varases pinge tekitamine või talitsemine
Kuna m¨argiruumi ja m¨argi morfoloogilise ruumi kaks telge u¨htivad, v~oib morfo- loogilist ruumi pidada m¨argiruumi determineeritud alamruumiks. H¨ upotees oleks selline: juhul kui morfoloogiline alamruum osaleb semiosises, peab selle determineeritus avalduma protsessi tulemuses ning v~oimaldama selle anal¨uu¨si. 38 III Kanji m¨ arkide seletusi Senisest suhteliselt teoreetilisest arutelust tahaksin k¨aesolevas osas tulla rakenduslikule poolele, k¨ usides, kuidas on v~oimalik eelpool saadud tulemusi kasutada m¨argis~onastike v~ordlusel ning kas sellest tulenevad ka mingid juhised senistest t¨aiuslikemate m¨argis~onastike koostamiseks. Laias laastus jagunebki k¨aesolev osa kaheks: juba olemasolevate m¨argis~onastike ja -seletuste anal¨uu¨siks ning t¨aiuslikuma metoodika otsinguks. Esmalt vaatlen kolme n¨aidism¨argi leksikograafilisi seletusi. P¨ uu¨an
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
