1. Leian välispiirete U väärtused: a) seinad: neljakihiline sein välistemp sisetemp -7 21 la m b d välisõhk kihi paksus a R %R delta t -7 välisõhk Välispind 0,04 0,8 0,23 -6,77 välispind 1, krohv 0,01 4 0,01 0,1 0,04 -6,73 kihtide 0, 0 3 vahtpolüsterool EPS60 0,15 9 3,85 78,3 21,92 15,19 vahel 0,
Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Loomulik ventilatsioon- see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste
Andmed V,m3 qk õ.kordarv tarbijad elanikud töötajad t,arv,küte 63750 0,43 1,3 850 750 100 -22 Kute t,keskmine Qk Nk 1 -22,5 1,22 3,66 2 -17,5 1,08 73,63 tunnid Soojuskormuse graafik 3 -12,5 0,95 297,91 0 4 -7,5 0,81 505,42 1 3 5 -2,5 0,67 899,95 2 71 6 2,5 0,53 1296,27 3 386 7 ...
See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd. 1698. aastal konstrueeris Suurbritannias Thomas Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris
tekkimine on võimatu ilma, et osa aurust ei muutuks vedelikuks tagasi. Peale seda, kui koguvedelik on aurustunud aga anumat endiselt kuumutatakse hakkab auru temperatuur suurenema. Auru, mille temperatuur on suurem küllastunud auru temperatuurist nimetatakse ülekuumenenud auruks. Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaine aur kõrge rõhuall kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaine aur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru seda võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti
päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole. Joonis 1: Väikemaja loomuliku ventilatsiooni põhimõte
Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg t2=50°C tm=35°C T2=323,15 K t1=100°C
Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust , ning ta näitab vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Üldtoiteharu algab kompressoriga ja lõpeb nelikkaitseklapiga.Kompressori ülesanne on pumbata välisõhk kõrgema rõhu alt edasi torustikku. Rõhureguleerimine toimub rõhuregulaatori abil. Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib asuda rõhuregulaatoriga ühes seadmes ,kompressori töötamisel koguneb kondents vesi õhukuivatisse , üleminekul tühikäigule paisatakse kondentsvesi välisõhku. Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd
kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud ning omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda väga suuri investeeringuid. Tabelis[10] on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ning nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuur Välisõhk -10 ... +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C
täitmisel tuleb juhinduda standard – terviklik dokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat tegevust või tulemust keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv keskkonnanormatiivid – välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula tervisekaitsenormid, mootorsõiduki heitgaasi saasteained, vedelkütus keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks (saastetasu – välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja
see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või Karistused Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas Välisõhu kvaliteedi halvenemine Välisõhu kvaliteeti halvendatakse nii keemiliselt (saasteained) kui füüsikaliselt (müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus jne) Need põhjustavad: · kliimamuutusi · keskkonna hapestumist · osoonikihi kahanemist · õhukvaliteedi halvenemist · kahjustusi inimeste terviseleja looduskeskkonnale Olukord Eestis Eestis on peamisteks saasteallikateks:
Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks kui kolb liigub ülemise surnud seisu poole ja vastupidi. Teame ka, et diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema temperatuurini, kus sinna pritsitud kütus süttib ilma sädemeta. Survetakt Kolb liigub ülespoole, silindris olev õhu ja kütuse segu surutakse kokku. Kolvi all olevas ruumis tekib hõrendus, kuna ruumala allpool kolbi suureneb. Kolvi all olev ruum on tihenditega tehtud nii tihedaks et välisõhk pääseb sinna ruumi vaid ettenähtud ava kaudu. Selle ava teeb lahti kolb, liikudes ülemise surnud seisu poole. Ava on aga omakorda ühendatud küttesegu valmistaja seadmega - karburaatoriga. Seega täitub kolvialune ruum ehk karter värske kütteseguga. Töötakt. Mõni kraad enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud töösegu elektrisädemega. Rõhk silindris tõuseb ja kolbi surutakse karteri poole. Teatud
külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojusmasinat võib kirjeldada energiareservuaari mudelina: masin võtab energiat kuumast reservuaarist ning kasutab osa sellest mehhaaniliseks tööks, kuid peab termodünaamika teist seadust arvestades osa soojusest üle andma külmale reservuaarile. Näiteks automootori puhul on soojaks reservuaariks põlev kütus ja külmaks reservuaariks välisõhk, kuhu suunatakse heitgaasid. Rudolf Clausius on öelnud , et soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Iseeneslik üleminek on üleminek , mis leiab aset suletud süsteemis. Süsteem on suletud siis , kui ta on süsteemivälistest objektidest soojuslikult isoleeritud ja süsteem ei tee välisjõudude vastu tööd. Suletud süsteemis , milles on kuumi ja jahedaid kehi , saavad kuumad kehad vaid jahtuda ja külmad kehad soojeneda. Näiteks pannes külma lusika kuuma
seisundist Kahanemisel võivad tekkida praod, tellis ei pruugi õigesse asendisse naasta Paisumine pikkades seintes põhjustab telliste väljaulatuvust ja nurkade pragunemist Savitellis paisub, silikaat ja tsement tellis kahanevad. Silikaattellisel niiskuskahanemine 0,3…0,4 mm/m SOOLADE KRISTALLISEERUMINE Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS "BARRY´S INTRODUCTION TO CONSTRUCTION OF BUILDINGS" second edition, S. Emmitt, C. Gorse lk 76-84 „EHITUSMATERJALID“ , kohandatud õppematerjal, Helmut Pärnamägi http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-%
Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elek...
Kodune ülesanne õppeaines ,,Soojusvarustussüsteemid" 1.1 Kütekoormus Qk = V q k ( t s - t v ) 10 -6 , MW N = Qk , MWh Tabel 1. Küttekoormus Qk MW N MWh Q1 1,11 N1 2,22 Q2 0,99 N2 59,19 Q3 0,86 N3 267,11 Q4 0,74 N4 456,79 Q5 0,61 N5 786,28 Q6 0,49 N6 1200,49 Q7 0,36 N7 300,57 1.2 Ventilatsiooni koormus 1 õhuvahetus = tund , s k V G= , l/s õhuvahetus N v = G cõ ( t s - tv ) 10-3 , MWh N Qv = v , MW Õhuvahetus = 3000s Õhukulu = 22,5 l/s Tabel 2. Ventilatsioonikoormus Qk MW N MWh Q1 ...
Laboratoorne töö Nr 5 Kliimaseade Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT52a Üliõpilased: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: Marko Jets Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius ja...
kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud, omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuurivahemik Välisõhk -10 . +15°C Ventilatsiooni õhk +15 . +25°C Põhjavesi +4 . +10°C Jõe- või järvevesi 0 . +10°C Merevesi +3 . +8°C Kaljud 0 . +5°C Maapind 0 . +10°C Heitvesi +10°C Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve
ohuallikaid olla palju ja need kõik mõjuvad talle. Kui inimesel on näiteks astma, siis mõjuvad saasteained talle enam, samuti allergikule lilletolm. Siis seda tuleb ravida, lisas Karro. Ohust võib rääkida ka ilusalongi puhul, sest kui seal pole näiteks maniküürivahendeid puhastatud, siis võib eelmise kliendi seenhaigus edasi kanduda. Ka nõudepesu- või putukatõrjevahend, remondi ajal pandud uus parkett või vaipkate, kõik võib mõjutada, lisas Karro. Välisõhk on Eestis siiski puhas, suuremad saastajad on tehased. Ohtlikud jäätmed ja prügivedu Uus jäätmete raamdirektiiv hõlmab ka vana ohtlike jäätmete direktiivi. Mitu ohtlike jäätmete direktiivi osa, mida ei ole võetud ettepanekusse võtta vastu uus raamdirektiiv, leiavad piisavalt käsitlemist teistes ühenduse õigusaktides, näiteks direktiivis 2000/76/EÜ jäätmete
kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). .Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks.. Igapäevaselt on kõrgem saastetase tiheda liiklusega tänavatel ja ahiküttega era- ja kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk on juba saastatud mitmete allikate poolt. Kõige suuremaks saasteallikaks on liiklusest tulenevad lämmastik- ja süsinikoksiidid ja ultrapeened heitgaaside osakesed. Kütuste põlemisel tekivad vääveldioksiid, süsinikoksiid, peened osakesed ning fotokeemilistes protsessides tekkiv osoon. Ohtlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon. See suurendab
Keskkonna mõju inimese arengule- tervis Elu-, töö- ja õpikeskkonda võivad sattuda erinevad ohutegurid. Peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Nende ohuteguritega puutub inimene kokku kas otse või õhu, vee ja toidu kaudu. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate ohutegurite halb mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast. Näiteks pidevalt tolmuses keskkonnas viibides võib välja areneda allergiad või pikalt niiskes ja jahedas keskkonnas töötades võivad tekkida kroonilised haigused. Teatud ained võivad tekitada ka kasvajaid. Keskkonna mõju suurust tervisele määrab ka see, kui kaua selles keskkonnas olla. Õpilase töökeskkond on kool. Kui koolis on klassiruumid pimedad, siis saab kahjustada õpilaste silmade tervis. On väga oluline, et klassid oleks hästi valged. Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Enim tuntud tervist kahjustavad ...
NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest. Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru. Ruumi sattudes õhk soojeneb ja suhteline niiskus võib olla nii madal, et tekib staatiline elekter. SADEMED Veekogudest aurustuv veeaur tungib ülespoole, kondenseerub külmas õhus ja langeb vihmana või lumena maa peale tagasi. Sademed on oluline tegur, mida tuleb arvestada hoone kuju ja detailide vormimisel. Katus kaitseb vihma ja lume eest, räästas takistab veel seintesse voolata, veerennid ja vihmaveetorud juhivad katuselt tuleva vee hoonest eemale.
Joogiveega varustatakse kambüüs, nõudepesuruum, baar, kõik kraanikausid. Pesuvett kasutatakse dussides, saunas ja pesumasinates. Merevett kasutatakse loputusveena tualettides, jahutusveena jahutites jne. Joogivett varutakse kaldalt. Merevesi võetakse vahetult kingstoni magistraalist. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemid. Ventilatsiooni süsteemid peavad kindlustama normaalse koostisega õhu laeva ruumides õhuvahetuse teel, mille käigus välisõhk suunatakse ventileeritavatesse ruumidesse ja koos kasutatud õhuga eemaldatakse neist kahjulikud gaasid, liigne niiskus ja soojus. Kasutatakse sundventilatsioonisüsteemi, mille koostisosadeks on tsentrifugaalventilaatorid, õhutorustikud, siibrid, õhujagamis- ja suunamisseadmed, õhuvõtu- ja väljajuhtimisseadmed, filtrid, summutid ja automaatjuhtimisseadmed. Ventilatsiooniruumis on kasutusel keskventilatsioonisüsteem, kus kasutatakse võimsaid ventilaatoreid.
Sõiduki kliimaseadme külmutusseadises *jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 11 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine (faasisiirde) soojust
Sõiduki kliimaseadme külmutusseadises *jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine (faasisiirde) soojust ja aurusti temperatuur langeb.
Soojustagastite võrdlus ja kriteeriumid Iseseisevtöö Sissejuhatus Soojustagastite tasuvuse ja tõhususe hindamise põhikriteeriumiks on selle paigaldamisega kaasnev energia kokkuhoid. Energia kokkuhoiu arvutamise aluseks on tagasti kasutegur. Paraku on esinenud selle igapäevasel kasutamisel ebakompetentsust, mistõttu on saadud ebaadekvaatseid tulemusi. Soojustagastid Üheks energia kokkuhoiu viisiks on kasutada ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat. Külmal perioodil saab sissepuhkeõhku eelsoojendada väljatõmmatava õhuga. Kuumal perioodil, kui väljatõmbeõhu temperatuur on madalam välisõhu temperatuurist, saab kasutada väljatõmbeõhku sissepuhkeõhu jahutamiseks. Selliseid energiat vahendavaid süsteeme nimetatakse soojustagastiteks. Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks. Neist esimese korral energia ak...
(Vt. edasi!) Keskkõrv (jätk!): Kuulmeluukesed: vasar (malleus), alasi (incus) ja jalus (stapes); vasar kinnitub trummikilele, jalus suleb esikuakna, alasi on nende vahel; trummikile võnkumine kantakse kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva vedelikule. Kuulmeluukeste, nendevaheliste liigeste ja neile kinnituvate lihaste süsteem võimendab võnkumisi ca 50 korda! Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles
Seetõttu on karburaatormootoril tendents töötada ühtlasemalt temperatuuril, mis on 25 ... 50oF kõrgem EGT tippväärtusest. Samas GDI mootoritel 250 hj ja rohkem on EGT tippväärtuse moment küllalt täpselt määratav. EGT tippväärtuse defineering Keemiliselt korrektne küttesegu põleb 100%-liselt. Samas me teame, et erinevatel lennureziimidel muutub suurtes piirides. Küttesegu koostis mõjutab oluliselt ka küünla tööd. Külm välisõhk, aga muudab küttesegu kõikidel ottomootoritel lahjemaks, sest õhutihedus kasvab ja seega õhumass segus kasvab ning konstantse kütte hulga juures küttesegu koostis lahjeneb. Küttesegu lahjendamise oskust mootoritöö ühtluse suurendamise eesmärgil on otstarbekas määratleda marsruutlennureziimil. EGT väärtuse optimeerimise juures on tähtis meeles pidada, et küttesegu koostise lahjendamine peale EGT tippväärtust ei ole soovitav. Jahutussüsteemi arvutus
Raamat sisaldab hulgaliselt huvitavat teavet ning erinevaid fakte meid ümbritsevate taimede ja looduse kohta. Loomi ja taimi tutvustatakse elukeskkondade kaupa, et näidata, kuidas on erinevad loomaliigid omavahel seotud ning kuidas üksteisega suhtlevad. Raamatus on palju erinevaid pilte, huvitavaid jooniseid ja diagramme. 10) http://www.keskkonnaagentuur.ee/ Sellelt lehe tegevusvaldkondadeks on jäätmed, looduskaitse, mets, ulukid, vesi, välisõhk ja ilm. Samuti leiab sellelt lehelt kõik vajalikud kontaktid, saab lugeda ka teemakohaseid uudiseid.
* probleemi põhjustajad Välisõhu saastumist põhjustavad liiklus, olmekütmine, katlamajad, tööstusettevõtted , tänavatolm..Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks. Sirle Sauman 013-008 Igapäevaselt on kõrgem saastetase tiheda liiklusega tänavatel ja ahiküttega era- ja kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk on juba saastatud mitmete allikate poolt. Kõige suuremaks saasteallikaks on liiklusest tulenevad lämmastik- ja süsinikoksiidid ja ultrapeened heitgaaside osakesed. Kütuste põlemisel tekivad vääveldioksiid, süsinikoksiid, peened osakesed ning fotokeemilistes protsessides tekkiv osoon. Ohlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon.See suurendab
4.5 Külmakindlus 7 Kui tellised on veest läbi imbunid ja vesi nendes külmub (-4oC juures) siis tavaliselt esinevad väikesed praod, põhjustades näiteks fassaadis tellise murdumise. Tellise valik ja nende vastav sidumine tagavad seinale vastupidavuse. 4.6 Soolade kristalliseerumine Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad (lahusena vees) tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub. Need soolad kogunevad fassaadile ja kristalliseeruvad ning muutuvad inetuteks valgeteks laikudeks. Kõige enam on kristalliseerunud soola laike näha korstnatel, sokklikorrustel, kus müür on kõige vastuvõtlikum kristalliseerumisele ning madalates kaitsvates seintes. Soola konsentratsioon sõltub lahustuva soola sisadusest tellises ning müüri tasemest ja püsivusest. Soolade kristalliseerumine pindadel on küll inetu, kuid ei põhjusta kahjustusi
ega saastunud, omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuurivahemik Välisõhk 10 ... +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C
Sinu Kool Sinu Eriala/Klass Sinu Nimi SOOJUSPUMBAD Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Pärnu 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad...............................
Sellise võimaluse võis tagada ainult kombinatsioon mingisugusest jõumasinast, mis välistingimustest sõltumatult oleks võimeline produtseerima laeva liikumapanemiseks vajalikku energiat, ja käiturist seadmest, mis muundab selle energia laeva liikumise suunas pidevalt mõjuvaks tõukejõuks. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin 1690.aastal. Aur tõstab paisudes kolvi üles, silindrit jahutatakse väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning teeb tööd. Aurikute ajastu alguseks loetakse ameeriklase Robert Fultoni reisiaurikut Clermont, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton ja Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija sellega oli tehtud algus reisiliiklusele aurikuga ja 1808
5 TE 4 TÕ 8 7 6 Konditsioneer Joonis 5. 1. Õhutöötlemisseadme (konditsioneeri) tehnoloogiaskeem ja õhuvoolude nimetused: VÄ – välisõhk, HÕ – heitõhk, VÕ– väljuv õhk, TÕ – tagastusõhk, ÕS – õhusegu, SÕ – sisenev õhk, RÕ – ringlusõhk, M – mootor, RE1 – tagastusõhu temperatuuriregulaator, RE2 – jahutuse regulaator, RE3 – ruumitemperatuuri regulaator, SV – soe vesi, KV – külm vesi, 1 – mürasummutuskamber, 2 – õhufilter, 3 – soojustagasti, 4 – ventilaator, 5 – ribakardin, 6 – õhujahuti, 7 – õhusoojendi, 5 – õhuniisuti Õhuvoolu hulk õhuvahetuse kordsuse järgi
Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina
Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine · Nõuetele vastavate veepuhastusjaamade ja seadmete rajamine · Säästlik vee tarbimine · Mahepõllumajanduslik tootmine · Veekasutuspiirnormid ja keskkonnanõuded Loodusvarad · Maafond, maavarad, mets, välisõhk, vesi, kalavarud, jahiulukid · Inimkonna säilimise ja arengu tagatis · Looduskasutuse pidevuse tagajad · Looduskeskkonna ja mitmekesisuse säilitajad Loodusvarade kaitse: · Kasutades parimat tehnoloogiat ja keskkonnatehnikat · Säilitades eluslooduse mitmekesisust · Loobudes toorme- ja jäätmemahukast tootmisest · Tarbides säästvalt ja tervislikult · Kasutades uuenevaid ja ammendamatuid loodusvarasid · Sorteerides ja taas-/korduvkasutades jäätmeid
Dispergent- pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise lahusti koosseisus nafta merevees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada nafta ja vee vahelise piirpinna pinevust Üleujutus-on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust Välisõhk- Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. Väliõhu keemiline mõjutamine-puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega. Välisõhu füüsikaline mõjutamine-mõjutamine müra, ioniseeriva ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga Saasteallikas-saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja
Alküüdvärv on küll õlivärv, ent kasutatud õlid on odavamad ja mitte nii vastupidavad. Alküüdvärvid on liiga jäigad ja kuivavad liiga kiirelt. Pilt 10. Värvimine Pilt 11. Värvimine 6. JÄRELTÖÖD 5.1.Puhastamine Eemaldada klaasilt kitijäägid seebiveega Tööriistade puhastamine: Pesta käed ja pintslid linaõliseebiga - mingit lahustit ei ole vaja ! 5.2. Tihendite paigaldamine Paigalda aknale tihendid. Tihendid paigalda ainult sisemisele aknaraamile. Külm välisõhk peab pääsema kahe akna vahale, siis ei teki klaasile kondensniiskust. 5.3. Akende hooldamine Mitte unustada, et aknaid tuleb iga nelja-viie aasta tagant hooldada. Õlitada aknaid värnitsaga (kriidistuma hakanud värvikiht muutub jälle elastseks), tõmmates värvitud pind värnitsase lapiga üle. Erilist tähelepanu vajavad lõunaküljes olevad aknad, mis saavad rohkem päikest (UV kiirgust). Vajadusel matistada värvipind lihvpaberiga ja värvida aken üle. Õlitada hingi! 7
Põrand peab olema anti-staatilisest materjalist mida saab ka niiskelt puhastada. Arvutiklassi valgustus Arvutiklassis on kohustuslik loomuliku valguse olemasolu. Akendel peavad olema heledad läbipaistmatud katted. Kuntstlik valgus tekitatakse luminofoorlampidega mis peab olema ühtlase valgusvooga ja ei tohi pulseerida. Arvutiklassi kliima Arvutiklassis peab olema temperatuur 20C° ±2C° ning õhuniiskus umbes 40%.Arvutiklassis peab paiknema olmetermomeeter. Sissepuhutav välisõhk peab olema vajaduse korral eelsoojendatud. Juhtmed ja torustik peavad olema paigaldatud nii, et võimalikult vähendada väljaulatuvaid osi ja raskesti puhastatavaid kohti. 4 2. ARVUTIKLASSI SISUSTUS Arvutid paigutatakse õpikohas valgusallikate suhtes selliselt, et vältida otseseid või kaudseid peegeldusi kuvari ekraanil ning otsest ja kaudset pimestamist. Õpikohtade paigutamisel võib
tuult, siis õhk kanalites ei liigu. Kui samaaegselt pole võimalik tugevdada ventileerimist kõigis ruumides akende avamise teel, on oht, et õhuvahetus jääb liiga väikeseks. Seda eriti suvel, mil õhu niiskusesisaldus võib tõusta liiga kõrgeks. See võib omakorda põhjustada ehitus-ja viimistlusmaterjalide hällitamist ning mädanemist. Õhk võib loomuliku ventilatsiooni kanalis liikuda ka vales suunas ja põhjustada hügieeniprobleeme. Loomuliku ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidesse sissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Piirete läbivoolukohad on ebaühtlaselt jaotunud, seetõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Mida õhutihedamad on hoone piirded, seda enam õhku tuleb sisse sissepuhkeklappide kaudu. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu
Eesti 2030+ arengueesmärgid tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas - Puhas looduskeskkond - Head liikumisvõimalused - Töökohtade säilitamine NORMATIIVID kontrollarvud Keskkonnanormatiivid keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant) Keskkonnaõigus normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid)
kontaktis pinnasega. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel 8 hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset". [5] ,,Korralik ehituskvaliteet, paks vundament, toimiv ventilatsioonisüsteem ning paigaldatud radoonikile peaksid tagama päris korraliku kaitse radooni eest" [6]. 9 2.1. Radoon ehitusmaterjalidest Vahest võib kõrgenenud radoonisisalduse ruumides põhjustada ka ehitusmaterjalidest tulenev radoon
takistavad vee tungimise tarindisse; 14 7 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Tähelepanekud. Soojustuse paigaldamisel peab jä jälgima, et soojustuse ja alustarindi vahele ei jää jääks ks vä välisõhule avatud õhuvahesid kus vä välisõhk saaks liikuda; Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja krohvikihi vahele. Kogused on siiski vä väikesed ja need kuivavad välja; Polü Polüuretaansoojustust kasutades on ilmnenud fassaadi kooldumist ja pinnakatte mahakoordumist; Tarind on aldis mehhaanilistele koormustele ja kahjustuste; Pinnakatte vävärv on üldiselt ühtlane; 15
külma eest ja ka mikroobide eest. 48. Kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva? Kõrvalestalt trummikileni lainetena, trummikilelt kuulmeluukesteni võngetena ja sealt edasi teo vedelikku. 49. Miks soovitatakse lennuki õhku tõusmisel ja maandumisel kõrvade lukkuminemise vältimiseks korduvalt neelata? Neelates õhurõhk mõlemal pool trummikile tasakaalustub. Hingates ühtlustame õhurõhku kõrvas ja seega pole trummikilel liiga suurt pinget. Hingamisel välisõhk pääseb neelust trummiõõnde ning õhurõhk tasakaalustub. 50. Millised muutused toimuvad inimese elu jooksul tema keskkõrvas? Vananedes trummikile muutub jäigemaks ja kuulmeluukesed ei suuda helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. 51. Müra mõju kõrvale. Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Tihti puutuvad noored rohkema müraga kokku kui nende vanemad. Vali muusika, lärm koolis jne. Kõrvale pandav pinge on suurem 52
Viimatimainitud temperatuuri saamiseks on aga vaja kasutada põrandakütet, mida sageli ka märgades ruumides kasutatakse. Teisalt aga ruumides, kus Peale põranda temperatuuri inimene viibib pidevalt, ei või põranda pinna temperatuuri tõsta mõjutab jalatalla jahtumist üle +28 °C, sest see tekitab jalalabas ülekuumenemise tunde. ka erinev põrandakate Talvisel ajal sisaldab meie kliimas välisõhk keskmiselt 3,0 g veeauru igas kuupmeetris, pakasepäevadel aga märgatavalt vähem. Suvisel ajal veeauru sisaldus, tänu temperatuuri tõusule, tõuseb ja on keskelt läbi 8 g/m3. Kuna talvine välisõhk sisaldab vähe veeauru, olgugi, et selle suhteline niiskus võib olla 100% lähedal, siis sellise õhu toomine tuppa kuivatab eluruume
vedelike üledoseerimisega. Kaalu, vedeliku bilansi ja uriini mõõtmised on tavaliselt vajalikud ravi alguspäevadel. Psühhosotsiaalne seisund Pikaajaline kroonilise haiguse süvenemine võib tekitada surmahirmu. Patsient võib olla sõltuv igapäevasest abist, elumiljöö võib olla piiratud pikka aega kestnud hingamisraskuste tõttu. Õhkpatsiendi põetus Spontaansest ehk iseeneslikust pneumotooraksist kõneldakse siis, kui kopsukelme sisekesta tekib auk, mille kaudu välisõhk pääseb pleuraõõnde. Kuna pleuraõõnes on negatiivne rõhk, langeb kops kokku. Ventiilpingeline pneumotooraksi korral pääseb õhk sissehingamise ajal pleuraõõnde ja ventiilmehhanism takistab õhu väljumist. Seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks, kui kops langeb kokku ja keskseinand liigub rõhu mõjul tervele poolele. Hingamine ja vereringe Jälgimine Hingamine on raskendatud ja võib esineda köhaärritus. Ventiilpingelise pneumotooraksi
KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte...................................................................
ammoniaagi piirväärtuse ületamisi välisõhus. Ammoniaagi eraldumist ei saa täielikult ära hoida, aga eesmärgiks on hoida kõrged saastetasemed tootmisterritooriumi piires. Selle jaoks kehtivad kõrged piirnormid. (Rohtla, 2007; Nirgi, 2001) 2. Konsentratsiooni sõltuvus välisõhu temperatuurist 2.1 Atmosfääri kihistumine Stratifikatsioonist ehk atmosfääri kihistumisest oleneb suuresti see, kui hästi või halvasti õhku paiskunud saasteained hajuvad. Välisõhk on enamasti kõrgemal külmem. See ei ole aga iga õhukihi korral nii. Õhurõhk muutub kõrgusega madalamaks ja õhk muutub hõredamaks. Kui tuua kujuteldav õhupall kiiresti, nii et soojusvahetust ei jõua toimuda, allapoole, siis õhk selles tõmbub kokku ja soojeneb. Kui viia õhupall üles, siis see paisub ja jahtub. Kuiva õhu temperatuur muutub kõrgusega umbes üks kraad iga saja meetri kohta, kui aga õhk pallis on nii niiske, et pallis on veepiisad, mis soojenemisel
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
