Facebook Like
Küsitlus


H. Veinla "Keskkonnaõigus" konspekt I-V ptk (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla
Kliima soojenemine
e. kasvuhooneefekt .
Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust.
Osoonikihi hõrenemine
e. osooniaugud
Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3.
Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km.
Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest.
Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons – kloori-luori-süsinkuühendid)
1985 Viin konventsioon , 1987 Montreali protokoll , Eesti ühines 1996.
Loodusvarade üleekspluateerimine
2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused.
Riskid
ex post – hüvitamine
ex ante – ennetamine
curative model – tagajärgedele suunatud mudel
preventive model – vältimisele suunatud mudel
anticipatory model – ettevaatusprintsiibil põhinev mudel
Väärtused
instrumental value – otsene kasutamisväärtus. Toetub materiaalsele kasule, mida inimene saab loodusesse sekkudes või seda tarbides. Regulatsioon minimaalne ja ainult inimese huvides.
inherent value – eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus. Peetakse väärtuslikuks ka ilma otsese kasuta, nt esteetilises mõttes. Konflikti korral peavad siiski peale jääma inimese huvid.
intrinsic value – iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkond on väärtus per se, olenemata selle materiaalsest või mittemateriaalsest kasulikkusest inimese jaoks. Keskkond kui eemärk, mitte vahed . Toetab ettevaatusprintsiibil põhinevat keskkonnakaitset.
Mõisted
KESKKOND
1993 Lugano keskkonnaalase tsiviilvastutuse konventsioon:
- elus ja eluta loodusressurssid, nagu õhk, pinnas, vesi, floora, fauna ning nende omavahelised suhted, vastastikkused mõjud
- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist
- maastiku iseloomulikud elemendid
Looduskeskkond (natural environment)
Tehiskeskkond (man-made environment)
Inimkeskkond (human environment) – heaolu, toidu kvaliteet, ohutus, tervis.
KESKKONNAKAHJU
- teaduslik ebakindlus
- pöördumatu ja korvamatu
- sageli piirülene
- tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul
Lisaks ka kumulatiivne
Puhas keskkonnakahju – kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets).
SAASTAMINE
EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus:
ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit , rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist.
Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist.
Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.
POTENTSIAALSELT KESKKONNAOHTLIKUD TEGEVUSED
1992 Helsinki Läänemere kaitse konventsioon: kahjulik on iga aine, mis merre viiduna võib põhjustada reostuse ja mille merre viimist peavad osapooled vältima või reostuse likvideerima.
EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv sätestab loetletud tegevusaladel
Eestis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul tuleb alati läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramise meetodid:
- loetakse ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust (nt keskkonnamõju ja ... seadus)
- loetakse ohtlikuks sõltuvalt ulatusest ja asukohast (nt looduskaitseseaduses tegevused ranna- ja kaldaalal)
- otsustatakse igal juhtumil eraldi
Parim on kombinatsioon nendest .
SÄÄSTEV ARENG
1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis – ökoloogiline ajajärk inimkonna arengus.
1983 Brundtlandi komisjon – globaalsete keskkonnaprobleemide identifitseerimine ja ettepanekud lahendusteks. ÜRO peaassambleele esitatud aruanne „Our Common Future“ võttis kasutusele mõiste SÄÄSTEV ARENG (sustainable development ). Peamised koostisosad: säästev poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tootmis-, tehnoloogiline, rahvusvaheliste suhete ja haldussüsteem.
EL arengud – Rooma leping keskendus maj. Heaolu tõsu, Maastrichti leping seab eesmärgiks säästva arengu.
1998 Århusi konventsioon – keskkonnateabe kättesaadavus, keskkonnaasjade otsustamses üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Avatud ühiskond. Määrab mitte niivõrd osalevate riikide lepingulisi kohustusi, kuivõrd riigi kohustusi kodanike ees. Ettevaatusprintsiibi kehtestamine.
II
Ettevaatusprntsiibil seadustes oluline paindlikkus ja loa väljaandja suur kaalutlusõigus individuaalses olukorras.
anticipatory model
precautionary principle
Ettevaatusprintsiip igaühekohustustes (Eestis pole sätestatud):
- omada infot (oma tegevuse võimalike kk-mõjude kotha)
- tegevuse asukoha valik
- rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat
1998 Wingspreadi avaldus:
Kui tegevus kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud.
1992 Rio de Janeiro keskkonna ja arengu deklaratsioon:
Keskkonna kaitsmise eesmärgil euleb riikide poolt laialdaselt rakendada ettevaatusprintsiipi. Tõsiste ja taastumatute keskkonnakahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste keskkonnakahjustuste vältimiseks tulude ja kulude analüüsil põhinevate meetmete mittevõtmseks
1990 III Põhjamere kaitse konventsiooni lõppdeklaratsioon:
Osavõtvad riigid jätkavad ettevaatusprintsiibi rakendamist, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potentsiaalset kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puuduvad teaduslikud tõendid.
Sarnaselt määratletakse ka:
1992 Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioonis
1992 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis
1994 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis
Ettevaatusprintsiibi erinevate käsitluste ühised tunnused:
- riskide suhtes neutraalsuse eitamine
- meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras
- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt
- keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt
Keskkonnariskid:
- kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi.
- hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed ) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi.
- spekulatiivsed ohud – põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele.
Normatiivne ettevaatusprintsiip – otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa)
Strukturaalne ettevaatusprintsiip – rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk- load jne).
1992 Rio de Janeiro „Agenda 21“
1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks.
1997 Kyoto protokoll – kasvuhoonegaasid
1974 Pariisi konventsioon – maismaal asuvatest allikatest lähtuva merekeskkonna saastamise vältimine. Pariisi komisjon.
1972 Oslo konventsioon – lennukitelt ja laevadelt lähtuva meresaastamise vältimsieks, Oslo komisjon.
1992 asendas neid OSPAR konventsioon (Kirde-atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon)
1992 bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
ETTEVAATUSMEETMETE KLASSIFIKATSIOON
Materiaalõigusliku iseloomuga
- keelud ja pirangud
- Saastuse (keskkonnamõju)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #1 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #2 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #3 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #4 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #5 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #6 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #7 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #8 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #9 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #10 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #11 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #12 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #13 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #14 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #15 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiramSiram Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt Veinla väga heast raamatust, kust saab targemaks mitte ainult keskkonnaõiguse, vaid üldse keskkonnakaitse küsimustes. Väga üldised teadmised saab kätte I ptk-st. Konspekteeritud V ptk-ni, edasine on keskkonnakaitsjale üleni kohustuslik, teistele mitte nii oluline.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

lill200 profiilipilt
lill200: Ei olnud kõige parem.
22:04 20-09-2012


Sarnased materjalid

48
doc
Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
60
pdf
Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012
58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
14
docx
Keskkonnapoliitika konspekt





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun