H. Veinla "Keskkonnaõigus" konspekt I-V ptk (1)

KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla
Kliima soojenemine
e. kasvuhooneefekt .
Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust.
Osoonikihi hõrenemine
e. osooniaugud
Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3.
Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km.
Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest.
Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons – kloori-luori-süsinkuühendid)
1985 Viin konventsioon , 1987 Montreali protokoll , Eesti ühines 1996.
Loodusvarade üleekspluateerimine
2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused.
Riskid
ex post – hüvitamine
ex ante – ennetamine
curative model – tagajärgedele suunatud mudel
preventive model – vältimisele suunatud mudel
anticipatory model – ettevaatusprintsiibil põhinev mudel
Väärtused
instrumental value – otsene kasutamisväärtus. Toetub materiaalsele kasule, mida inimene saab loodusesse sekkudes või seda tarbides. Regulatsioon minimaalne ja ainult inimese huvides.
inherent value – eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus. Peetakse väärtuslikuks ka ilma otsese kasuta, nt esteetilises mõttes. Konflikti korral peavad siiski peale jääma inimese huvid.
intrinsic value – iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkond on väärtus per se, olenemata selle materiaalsest või mittemateriaalsest kasulikkusest inimese jaoks. Keskkond kui eemärk, mitte vahed . Toetab ettevaatusprintsiibil põhinevat keskkonnakaitset.
Mõisted
KESKKOND
1993 Lugano keskkonnaalase tsiviilvastutuse konventsioon:
- elus ja eluta loodusressurssid, nagu õhk, pinnas, vesi, floora, fauna ning nende omavahelised suhted, vastastikkused mõjud
- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist
- maastiku iseloomulikud elemendid
Looduskeskkond (natural environment)
Tehiskeskkond (man-made environment)
Inimkeskkond (human environment) – heaolu, toidu kvaliteet, ohutus, tervis.
KESKKONNAKAHJU
- teaduslik ebakindlus
- pöördumatu ja korvamatu
- sageli piirülene
- tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul
Lisaks ka kumulatiivne
Puhas keskkonnakahju – kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets).
SAASTAMINE
EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus:
ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit , rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist.
Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist.
Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.
POTENTSIAALSELT KESKKONNAOHTLIKUD TEGEVUSED
1992 Helsinki Läänemere kaitse konventsioon: kahjulik on iga aine, mis merre viiduna võib põhjustada reostuse ja mille merre viimist peavad osapooled vältima või reostuse likvideerima.
EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv sätestab loetletud tegevusaladel
Eestis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul tuleb alati läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramise meetodid:
- loetakse ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust (nt keskkonnamõju ja ... seadus)
- loetakse ohtlikuks sõltuvalt ulatusest ja asukohast (nt looduskaitseseaduses tegevused ranna- ja kaldaalal)
- otsustatakse igal juhtumil eraldi
Parim on kombinatsioon nendest .
SÄÄSTEV ARENG
1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis – ökoloogiline ajajärk inimkonna arengus.
1983 Brundtlandi komisjon – globaalsete keskkonnaprobleemide identifitseerimine ja ettepanekud lahendusteks. ÜRO peaassambleele esitatud aruanne „Our Common Future“ võttis kasutusele mõiste SÄÄSTEV ARENG (sustainable development ). Peamised koostisosad: säästev poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tootmis-, tehnoloogiline, rahvusvaheliste suhete ja haldussüsteem.
EL arengud – Rooma leping keskendus maj. Heaolu tõsu, Maastrichti leping seab eesmärgiks säästva arengu.
1998 Århusi konventsioon – keskkonnateabe kättesaadavus, keskkonnaasjade otsustamses üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Avatud ühiskond. Määrab mitte niivõrd osalevate riikide lepingulisi kohustusi, kuivõrd riigi kohustusi kodanike ees. Ettevaatusprintsiibi kehtestamine.
II
Ettevaatusprntsiibil seadustes oluline paindlikkus ja loa väljaandja suur kaalutlusõigus individuaalses olukorras.
anticipatory model
precautionary principle
Ettevaatusprintsiip igaühekohustustes (Eestis pole sätestatud):
- omada infot (oma tegevuse võimalike kk-mõjude kotha)
- tegevuse asukoha valik
- rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat
1998 Wingspreadi avaldus:
Kui tegevus kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud.
1992 Rio de Janeiro keskkonna ja arengu deklaratsioon:
Keskkonna kaitsmise eesmärgil euleb riikide poolt laialdaselt rakendada ettevaatusprintsiipi. Tõsiste ja taastumatute keskkonnakahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste keskkonnakahjustuste vältimiseks tulude ja kulude analüüsil põhinevate meetmete mittevõtmseks
1990 III Põhjamere kaitse konventsiooni lõppdeklaratsioon:
Osavõtvad riigid jätkavad ettevaatusprintsiibi rakendamist, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potentsiaalset kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puuduvad teaduslikud tõendid.
Sarnaselt määratletakse ka:
1992 Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioonis
1992 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis
1994 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis
Ettevaatusprintsiibi erinevate käsitluste ühised tunnused:
- riskide suhtes neutraalsuse eitamine
- meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras
- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt
- keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt
Keskkonnariskid:
- kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi.
- hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed ) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi.
- spekulatiivsed ohud – põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele.
Normatiivne ettevaatusprintsiip – otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa)
Strukturaalne ettevaatusprintsiip – rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk- load jne).
1992 Rio de Janeiro „Agenda 21“
1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks.
1997 Kyoto protokoll – kasvuhoonegaasid
1974 Pariisi konventsioon – maismaal asuvatest allikatest lähtuva merekeskkonna saastamise vältimine. Pariisi komisjon.
1972 Oslo konventsioon – lennukitelt ja laevadelt lähtuva meresaastamise vältimsieks, Oslo komisjon.
1992 asendas neid OSPAR konventsioon (Kirde-atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon)
1992 bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
ETTEVAATUSMEETMETE KLASSIFIKATSIOON
Materiaalõigusliku iseloomuga
- keelud ja pirangud
- Saastuse (keskkonnamõju) üldine vähendamine
- kvaliteedinormid
- kvoodid ja teised keskkonnakasutuse mahulisede (koguselised) piirangud
- parim võimalik tehnika
- potentsiaalselt ohtlike tegevuste määratlemine ja nende suhtes erinõuete kehtestamine
Menetlusliku iseloomuga
- keskonnamõju hindamine
- turueelne teavitamine ja klassifitseerimine
ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SÄÄSTEV ARENG
Ökoloogiline õigusriik kui sisejulgeoleku küsimus, kollektiivne hüve – on arengujärgus.
Sagedamini kasutatakse säästva riigi või säästva õigusriigi mõistet.
Säästev areng:
- rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid huve (Brundtlandi aruanne)
- keskkonnakaitse tuleb lülitada kõikidesse arenguprotsessidesse (Rio)
Keskkonnaõiguse ajalooline häll on naabrusõigus. 20 saj lisandus riikidevaheline naabrusõigus. Säästva arengu paradigma lisab põlvkondadevahelise naabrussuhte.
Eristatakse tulevaste põlvkondade õigusi (ei saa olla nendel keda veel olemas pole) ja huve.
Põlvkondadevahelises suhtes on kohustuse adressaadiks riik, kes peab nii õigust luues kui rakendades arvestama pika perspektiiviga.
Kõige olulisem tulevastele põlvedele valikuvõimaluse jätmine, see tähendab ebakindlusest tingitud tugevusvaru ehk ettevaatusprintsiipi.
EÜ asutamisleping art 6: ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab intregeerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.
See on ökoloogiline moderniseerimine.
Lähtuvalt keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiibist tuleb teistesse valdkondadesse lülitada ettevaatusprintsiip.
KESKKONNAAKAITSE JA KAUPADE VABA LIIKUMINE
Tollipiirangud e. Ekspordi ja impordimaksud, riigimaksud , samaväärse toimega maksud .
Kuna EÜ on tollimaksud liikmesriikide vahel alates 1970 keelatud. Samas ei saa keelata tasusid piirikontrollil (nt veterinaar, santaartoimingute eest).
Igasugune maksustamine ei tohi olla diskrimineeriv ega ebaproportsionaalne.
EÜ asutamisleping art 28, 29, 30, 90.
Kokkuvõttes:
kaubandust piirava liikmesriigi meede on õigustatud:
- kui seda kohaldatakse ühtmoodii nii imporditavatele kui ka kodumaistele toodetele
- kui see on vajalik
- kui see on proportsionaalne
- kui meede on oluline rahuldamaks avalikke huve ehk nn kohustuslikke nõudeid
Proportsionaalsusprintsiip:
- meede peab olema seatud keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks sobilik ja efektiivne, mõju ei või olla puhtalt hüpoteetiline, selle tõendamise kohus lasub liikmesriigil
- liikmesriik peab tõendama meetme vajalikkust. Riigi poolt rakendatav kaubandust piirav abinpu ei või olla liialt karm ega kehtida kauem, kui see on hädavajalik
- meetme rakendamise tulemusel saavutatav keskkonnavaliteedi paranemine peab üles kaaluma kaubanduse häirimisega tekitatava kahju.
KESKKONNAKAITSE JA KONKURENTS
Peamised konfliktid keskkonna- ja konkurentsiõiguse vahel:
- ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel sõlmitavate keskkonnakokkulepete kasvav arve
- pädevate organite poolt ettevõtetele keskonnaga seotud teenuste eri- ja ainuõiguste andmine
- riigiabiga seonduv
Proportsionaalsuse 4 kriteeriumi, seotud 3 eelneva valdkonnaga:
- tuleb demonstreerida, et meetmel on keskkonna- alane eesmärk
- meetme kehtestamise ja keskkonnaalase eesmärgi vahelise põhjusliku seose tõestamne, et välstada konkurentsi häirimine puht hüpoteetilistel eesmärkidel
- meede on üksnes siis vajalik ja õigustatud, kui sama ei saa saavutada teiste, vähem häirivate meetmetega
- tasakaal meetme ja eesmärgi vahel
ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SAASTAJA -MAKSAB PRINTSIIP
Sageli maksab selle tegelikult kinni tarbija.
EÜ asutamisleping art 87 sätestab, et riigiabi , mis kahjustab konkurentsi, nii on kokkusobimatu nivõrd, kuivõrd see kahjustab riikidevahelist kaubandust.
Ühisturuga peetakse kokkusobivaks:
- üleeuroopaliset tähtsate projektide elluviimiseks
- teatud maj.tegevuste või piirkondade arengu soodustamiseks.
DISKRETSIOON
Definitsioon:
Kontekst:
Märkus:
VLDI: Kuigi Õigusleksikon annab suvaõiguse sünonüümiks diskretsiooniõigus ja suva sünonüümiks diskretsioon, peavad juristid terminit 'suvaõigus' ebaõnnestunud vasteks.
Printsiibid , millest komisjon diskretsiooniõiguses lähtub:
- vajalikkuse printsiip – riigiabi skeem peab olema teatud keskkonnaalase eesmärgi saavutamsieks vajalik
- proportsionaalsuse printsiip – riigiabi skeemi positiivne mõju keskkonnaseisundile peab konkurentsi kahjustamise üles kaaluma.
KAITSTUSE TASE MAALIMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI KONTEKTSTIS
GATT – Üldine Tolli-Ja Kaubanduskokkulepe 1947
1995 loode selle asemel Maailma Kaubandusorgansiatsioon WTO
Põhjendamatute kaubanduspiirangute vältimine.
Erandid:
- kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist
- säilitada taastumatuid loodusressursse, arvestusega, et sellised meetmed on vastavuses siseriiklike tootmis- ja tarbimispiirangutega
- keskkonnalased piirangud liikemsriikide vahelistes kaubanduskokkulepetes.
Ettevaatusprintsiipi vähem, kuna liikmesriikidel selles osas erinevad seisukohad.
KESKKONNAMEETMETE PROPORTSIONAALSUS
Riigivõim saab rakendada isikule või grupile piirangut kui
- riigivõim taotleb eesmärki, mis on kogu ühiskonna või selle osa huvidest lähtudes oluline
- koormis või piirang ei tohi olla suurem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Proportsionaalsusprintsiip annab juhtnööre selleks, kuidas ühendada-sobitada indiviidide või gruppide huve avalikkuse huviga, juhul kui need põrkuvad.
Otsusetegijatel tuleb kaaluda meetmete võtmata jätmisega kaasnevat keskkonnakahju ja meetmete võtmisega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku kahju. Sellist kaalumist nimetatakse tulude ja kulude analüüsiks ja see on siiani olnud oluliseks proportsionaalsuse hindamise mõõdupuuks.
Arvesse tuleb võtta phiskonna reaktsiooni. Kaalule tuleb asetada mitte ainult tulud ja kulud, vaid ka väärtused.
Looduskaitselised argumendid (huvid, väärtused)
- bioloogilise mitmekesisuse kahjustamisega kaasneb tihti pöördumatus
- säästva arengu printsiip – arvestamien tulevaste põlvkondadega
EÜs kaitsalade piiritlemine üksnes ökoloogilisi kriteeriume silmas pidades, majanduslikud kaalutlused tuleb kõrvale jätta.
WTO kontekstis keskkonnameetmete kaalumine
- legitiimne eesmärk
- vajalikkus eesmärgi saavutamiseks
- kas ei ole teist, vähem häirivat meedet
Täielikud kaubanduskeelud WTOs väga vähetõenäolised, kõne alla tuleb tarbijate informeerimien ohust, turueelse mõju hindamise meetmed, alternatiivide kaalumine.
III
KESKKONNALASED ÕIGUSED
J. Wolf : loodusseadustega ilmselt vastuolus olevad seadused peaksid õigusriigi tingimustes olema loetud ka õugse aluspõhimõtetega vastuolus olevateks.
Tundub radikaalne , aga kui seadused on vastuolus loodusseadustega, võivad need tuua kaasa tagajärgi, mis muudavad võimatuks põhiõiguste kaitse.
Õigusriigi ülesanded:
- ehitada toimiv keskkonnaalane õiguslik regulatsioon vastavalt ettevaatusprintsiibile
- hoolitseda kehtiva regulatsiooni elluviimise eest
- astuda samme keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks nendel juhtudel, kui see ülesanne ei kuulu eraõiguslikele isikutele.
Riik peab hoolt kandma selle eest, et mitte ainult tema enda, vaid ka teiste tema jurisdiktsiooni all olevate isikute keskkonnaalased kohustused saavad tõidetud.
Kui riik ei tule toime oma keskkonnaalaste ülesannete täitmisega, peab isikutel olema võimalus riigi korralekutsumiseks.
Kui riigi keskkonaalased ülesanded on liiga üldised, puudub see (kohtulik) võimalus.
Kui riigi kohustus kaitsta keskkonda tuleneb isikute vastava(te) põhiõigus(t)e tunnustamisest, on isikul ka õigus oma kohustusi mitte täitvat riiki korrale kutsuda.
KODANIKE ÕIGUSED
Õigus eluruumile, millesse tungimine (ka saastamise kaudu) on inimõiguste rikkumine ,
Õigus elule. Kaasajal vaevalt üheski Euroopa rigis võimalik otseselt elu ohustav keskkonnategevus.
Õigus oma omandit segamatult kasutada. Raekndub enamasti siis, kui keskkonnamõju omandile mõjutab oluliselt selle turuväärtust, esteetilised jm rikkumised siia alla ei lähe.
Era- ja perekonnaelu puutumatus võimaldab rohkem siduda keskkonnakaitsega (nt müra segab eraelu).
Õigus tervise kaitsele. Õigus olla vaba tervise riivetest ja õiguse rervise aluseks olevatele põhilistele tingimustele. Riigi kohustused:
- hoiduda tervise kahjustamisest
- kaitsta tervise kahjustamise eest kolmandate isikute poolt
rakendada positiivseid meetmeid inimese tervise kaitseks.
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Paljud aspektid ei mahu kodanke õiguste alla, samuti põhiüõigused ei kaitse riskide eest, vaid pigem juba tekkinud kahju puhul.
Materiaalõiguslik.
Õigus puhtale keskkonnale kui põhiseadusesse lülitatud väärtus. Eesti põhseaduses otseselt puudub.
Menetluslikud õigused.
År husi konventsiooni kolme samba süsteem
- keskkonnateabe üldkättesaadavus. Avaliku võim peab tegema teabe kättesadavaks, kui üldsuse esindaja seda taotleb.
- otsustamise menetluses osalemine
- juurdepääs õigusemõistmisele
IV
Eesti, Euroopa Ühenduse ja rahvusvahelise keskkonnaõiguse üldiseloomustus
Areng eestis
- 1992-96 võeti vastu esimesed hädapärased seadused
- 1997-2001 EÜ keskkonnaõiguse aktiivne ülevõtmine
- alat 2002 Kehtiva õiguse korrastamine, arusaadavamaks muutmine, vastuolude likvideerimine ja keskkonnaõiguse valdkondade kodifitseerimine.
Põhiseaduse §Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
- põhiseaduslik printsiip, mis kohustab riiki
- annab aluse isikute õiguste piiramisele, ilma et neil tekiks õigust hüvitusele.
Üldseadused
- säästva arengu seadus
- planeerimisseadus
- keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus
- keskkonnajärelvalve seadus
- keskkonnaseire seadus
- saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus
- saastetasu seadus
- geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Valdkondlikud seadused:
- Jäätmed
jäätmeseadus
pakendiseadus
- Looduskaitse
looduskaitseseadus
- Vesi
veeseadus
- Õhk
välisõhu kaitse seadus
kiirgusseadus
- Ohtlikud ained
kemikaaliseadus
- Looduskasutus
jahiseadus
kalapüügiseadus
maapõueseadus
metsaseadus
EÜ keskkonnaõigus
Ühenduse prioriteedid ja strateegi on kajastatud keskkonnaprogrammides. Tavaliselt 5 a hõlmav programm on kinnitatud nõukogu poolt. Sõnastus küllaltki üldine, eesmärgiks määratleda üldised arengusuunad.
1. keskkonnaprogramm 1973-76
2. keskkonnaprogramm 1979-81
3. keskkonnaprogramm 1982-86
4. keskkonnaprogramm 1987 - 92
5. keskkonnaprogramm 1993-2000
6. keskkonnaprogramm 2001-2010
EÜ keskkonnapolitika ja-õiguse põhieesmärgid ja printsibid praegusel kujul on EÜ asutamislepingu artiklites 174-175.
174(1)
EÜ keskonnapoliitika põhieesmärgid
- keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parndamine
- inimese tervise kaitsmine
- loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
- meetmete rakendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega
Keskkonna all mõeldakse EÜ lepingus nii looduslikku kui tehiskeskkonda. See polepiiritletud ühenduse geograafiliste piiridega.
Direktiivid täidavad tavaliselt mitut neist eesmärkidest korraga.
174(3)
EÜ peab oma kekkonnapoliitikat ette valmistades arvesse võtma järgmisi tingimusi:
- kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid
- EÜ eri piirkondade keskkonnatingimusi
- meetmete võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid kulusid ja tulusid
- piirkondade tasakaalustatud arengut.
Ebaselged, raskesti tõlgendatavad ja lülitatud sisse peamiselt poliitilistel põhjustel.
Asutamiselpingu (Rooma lepingu) art 100 (nüüd 95) andis õigusliku aluse keskkonnaalastele tootedirektiividele, art 235 (nüüd 308) keskonnakvaliteedi direktiividele.
EÜ JA LIIKMESRIIGI KESKKONNAÕIGUSE VAHEKORD
Ühtlustamismeetmed pärinevad EÜ asutamislepingu artiklist 175.
Atr 176 võimaldab liikmesriigil säilitada või kasutusele võtta rangemaid kaitsemeetmeid.
Meetme olemus peab jääma samaks, võib olla rangem, Peab olema kooskõlas EÜ asutamislepingu sätetega, eelkõige mis puudutab kaupade liikumist ja konkurentsi. Ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega diskrimineerivad. Peavad olema kooskõlas teiste EÜ direktiivide ja määrustega. Rangematest meetmetest tuleb teatada komisjonile.
Ühtlustusmeetmed põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 95.
Ka pärast ühtlustusmeetmete vastuvõtmist võib liikmesriik kehtestada rangemaid meetmeid, kuid ainult siis, kui see on põhjendatud uuemate teadussaavutustega või piidrkonnale eriomase probleemiga.
ELLUVIIMNE
liikemsriigil on õigus ja kohustus tagada direktiivi elluviimine , rakendades selleks oma õigussüsteemile omaseid instrumente, terminoloogiat ja haldussüsteemi.
Liikmesriigil tuleb üle võtta kõik need sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste tekitamine (st mitte need mis reguleerivad EÜ institutsioonide omavahelis või liikmesriikidega suhteid). Ülevõtmine peab toimuma üldkohustuslike õigusaktide vahendusel (st mitte nt vaid arengukavades jms). Üle võtta tuleb ka need direktiivid, milelga sätestatud tegevust praktikas liikmesriigis ei toimu, aga kui on väikseimgi võimalus, et võiks toimuda.
EÜ keskkonnaõiguse otsemõju on siis kui
- need on tingimusteta, rakendamine ei ole sõltuvuses ei EÜ ega liikmesriigi täiendavatest meemtetest
- on piisavalt täpsed isikutele toetumiseks ja kohtule rakendamiseks.
EÜ direktiivid on suunatud riikidele, isikutele üldiselt otsemõju pole, va siis kui on tegu eraõiguslik isikuga kes osutab nt avalikku teenust või omab muid erivolitusi.
Tootedirektiivides on võimalik nt ainete sisaldus täpselt määratleda ja liikmesriik peab kehtestama samad normatiivid.
Kvaliteedidirektiivide puhul oleneb, kui täpselt on kvaliteet määratletud.
Mitmed direktiivid nõuavad lIikmesriigilt täiendavaid meetmeid, edasist täpsustamist, need otsemõju ei oma.
RAHVUSVAHELINE KESKKONNAÕIGUS
Klassikaline e positivistlik – kuni 1972 Stockholmi konverentsini. Reguleeris ainult riikidevahelisi probleeme, mis kahjustasid otseselt inimest või majandust. Põhnes vastastikkuse põhimõttel, st ühe lepingupoole kohustused pidid olema võrdsed teiselt poolelt saadava kasuga.
Teine e moodne keskkonnaõigus, alates Stockholmi konverentsist. Keskkond kui väärtus iseenesest. Regionaalne ja globaalne lähenemine. Keskkonnaprobleemid kui inimkonnale ühised, riikideülesed.
Nt 1982 ÜRO mereõiguse konventsioon sätestab, et nn sügav merepõhi on inimkonna ühine pärand ja selle eest vastutab inimkond tervikuna .
Põhiprintsiibid samad, mis üldtunnustatud keskkonnaõiguses:
- säästev areng
- saastaja maksab
- saastuse vältimine
- ettevaatus
Sageli satuvad vastuollu varem vastu võetud, positivistlikud, ja uuemad konventsioonid . Varasemad toetuvad ühest küljest teaduslikele admetele, teisest küljest uskumustele nt looduse assimileerimisvõimesse.
Veel printsiipe :
- heanaaberliikkuse printsiip
ÜRO Stockholmi keskkonnakonventsiooni 21 printsiip: Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveräänne õigus kasutadaloodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kekkonnale või aladele, mis ei allu ühegi riigi jurisdiktsioonle.
- ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip. Lähtub põhimõttest, et riikide ajalooline panus keskkonna kahjustamisse, aga ka materiaalsed võimalused on erinevad. Avaldub nt Kyoto protokollis.
RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID
Neid on üle 1000. Olulisemad:
- ohtlike jäätmete piiriülne liikumine, Basel 1989
- rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Ramsar 1971
- eluslooduse ohustatud likidega rahvusvaheline kauplemine , CITES, Washington 1973
- bioloogiline mitmekesisus, Rio de Janeiro, 1992
- ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York 1992
- Läänemere kaitse, Helsinki 1992
- piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamine, Helsinki 1992
- osoonikihi kaitse, Viin 1985 ja selle Montreali protokoll 1987
- Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979
- laevadelt lähtuva saastuse vältimine, MARPOL , London 1973
- õlireostusega seotud tsiviilvastutus, Brüssel 1971
- õlireosusega tekitatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi loomine, Brüssel 1971
- keskkonnamõjude hindamise piiriüleses kontekstis, Espoo 1991
Rahvusvahelise tavaõigusliku iseloomu on omandanud saastaja-maksab, heanaaberlikkus ja ettevaatusprintsip, muuga on probleeme.
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
ÜRO
Poliitika kujundamine: Mitmed olulised üleilmsed tippkihtumised ( Stockholm 72, Rio 92, Johannesburg 2002) ja nende konventsoonid ja deklaratsioonid.
Poliitika elluviimine: ÜRO keskkonnaprogramm UNEP, peakorter Nairobis, tegeleb keskkonnaprobleemide info kogumisega, prioriteetide väljaselgitamisega ja nende rahalise toetamisega fondidest.
Keskkonnaprobleemidega tegelevad ÜRO institutsioonid:
Rahvusvahelsie Õiguse komisjon
Maailma Terviseorganisatsioon
Rahvusvaheline Aatomieenergia Agentuur
Rahvusvaheline Mareorganisatsoon
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, loodi sõjajärgseks taastamiseks 1947, tegeleb ka keskkonanga, nende egiidi all Århusi konventsioon.
EUROOPA NÕUKOGU
loodi 1949, keskkonnaga tegelenud 70te algusest.
1993 Lugano keskkonnakaitse tsiviilvastutuse konventsioon
1979 Berni Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon. Sätestab kaitsekategooriad ja liigid mis sinna kuuluvad.
VALITSUSVÄLISED
Väga oluline roll.
Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), loodi 48, kuuluvad nii organisatsioonid, sh riiklikud, kui üksikisikud. Tegeleb keskkonnainfo kogumisega, meetmete kavandamisega ja hariduse edendamisega.
Maailma looduse Fond (WWF) loodi 1961. Pearõhk keskkonnaõiguse ellurakendamisele. Alustanud olulisi kohtuasju.
Greenpeace loodi 1971, teguseb rohkem kui 40 riigis, pea 3 milj liiget, ainult üksikisikud. Tuntud radikaalsete aktsioonidega, algatanud mitmeid kohtuasju.
V
KESKKONNAÕIGUSE MEETODID: KESKKONNARISKDE KONTROLLIMISE VAHENDID.
Põhitähelepanu keskkonnakahju ennetamisel.
Vajadus kooskõlastada keskkonna huvid poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete huvidega.
Keskkonnaregulatsiooni esemeks võivad olla tooted, saasteained, tööstuslikud tehnoloogiad või maakasutuse liigid.
Keskkonnaalase regulatsiooni 3 alust:
- lähtumine tervisekaitse vajadustest. Kaitstuse kõrgeim tase, arvestamata tehnoloogia olemasolu ja maksumust. Tavaliselt ilmse ohu puhul
- tuginemine olemasolevatele tehnoloogilistele võimalustele. Mida on olemasolevate vahendite juures võimalik teha.
- süntees kahest esimesest. Parim kättesaadav tehnoloogia, mis ei nõua ülemääraseid kulutusi.
Algselt seadusandlus sektorite kaupa: vee-, jäätme jne seadused.
80 lõpul 90 algul jõuti raamseadusteni ja ntegreeritud keskkonnakaitseni.
Keskkonnaõiguse kodifitseerimine – koodeksi loomne, mis koondab süsteemselt sektorite seadusandluse ja määratleb keskkonnapoliitika ja eesmärgid.
Keskkonnaõigus on väga sotsiaal-poliitiline, palju mõjutavad hetkemoed.
KESKKONNANORMATIVID
keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnamõjutuste reguleerimiseks.
- kvaliteedinormatiivid (keskkonnakvaliteedi kontrollarvud)
- heitenormativid
- tehnoloogianormatiivid
- tootenormatiivid
Eüs peavad olema ühtlustatud kaupade vabaks liikumiseks.
Kvaliteedinormatiivid
kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemends. On aluseks ka teiste koeskkonnanormatiivide väljatöötamisel. Nt mingi aine max lubatud kogus vees, lubatud vääveldoksiidi kontsentratsioon atmosfääris vms.
- piirtase: max lubatud kontsentratsioon teatud ajaperoodil
- häiretase: selle ületamisel tuleb rakendada meetmeid inimeste tervise kaitseks
- sihttase: ohtum tase, mille saavutamisele on suunatud haldustegevus.
Heitenormatiivid
märab saasteaine piirkoguse tooet-, energia- või tööühiku kohta. Kehttsetatakse saasteainete või nende gruppiide kaupa. Eelkõige paiksed saasteallikad.
Heitenormativi täitmine ei anna õigust kvaliteedinormativi rkkumiseks.
Heitenormatiivi seadmine võib toimuda erinevalt
- saasteainete emmissiooninormatiivid määratakse territoriaalselt ajaühiku kohta. Sellest tuletatakse piirnormid konkreetsetele sel territooriumil tegutsejatele.
- integreeritud saastelubade süsteem, arvestatakse kõiki ettevõtte poolt emitteitavaid saasteliike koosmõjus. Kõige efektiivsem, tõusev tendents .
Tehnoloogianormatiivid
nõue tootmisprotsessi või selle osa suhtes, millega tagatakse loodusressursside säästlk kasutamine ja võimalik keskkonnakahjude ennetamine.Kehtestavad nõudeid konkreetseteks tehnilisteks lahendusteks. Kasutatakse eelkõige puhastus- ja filtreerimisseadmeid puudutavates regulatsioonides.
Tootenormatiivid
tagatakse toote kahjuliku mõju vältimine või hõlbustatakse toote kasutamist.
Võivad määrata:
- tooete füüsikalised või keemilised parameetrid (nt pliisisaldus kütuses)
- toote käsitlemise, märgistamise või pakendamise nõuded
- tooetst lähtuvate keskkonnategurite piirmäärad
Nähtud ette toote sihipärasel kasutamisel. Ohtlikke aineid sisaldava toote puhul võivad toote märgiistamsie ja tarbija informeerimise erinõuded olla ka sellised, mis hoiavad ära ebasihipärasel kasutamisel tekkiva või jäätmetest lähtuva kahju.
KESKKONNALOAD
Süsteem sai alguse 180 Napoleoni dekreedist.
Ei sea eesmärgiks saaste täielikku likvideerimist, on suunatud saaste vähendamisele.
Uutel ettevõtetel tavaliselt kehtivad nõuded, juba tegutsevatele antakse reageerimiisaega. Sageli peetakse seda diskrimineerivaks.
Kompleksluba
annab õiguse va läbi eeldatavalt suure keskkonnamõju või kõrge keskkonnariskiga tegevust, kui see võib põhjustada keskkonnamõjutuste kandumist ühest keskkonnaosast teise või suure jäätmehulga tekkimist. Reguleeritakse ühe kompleksloaga kogu tegevusega seotud saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimist.
Lihtluba
saastatavate keskkonnasektorite kaupa (Eestis nt kasutusel välisõhu saasteload, vee saasteload, jäätmeload jne).
Luba väljastakse tähtajaks ja sagel eelneb keskkonnamõju hindamine. Viimasel ajal avalikustamise suur osa protsessis.Avalkksut tuleb loa taotlemisest informeerida.
Eesti keskkonaõigues puudub keskkonnaloa mõist elegaaldefinitsioon. Eri seadustes kasutataskse erinevaid termineid nt projekteerimistingimused, ehitusluba, kaevandamisluba, vee erikasutusluba , välisõhu saasteluba , jäätmeluba, GMO keskkonda viimise luba.
Eestis annab load välja keskkonnaminister, keskkonnaamet või KOV.
KEELATUD VÕI PIIRATUD KASUTAMSEGA AINETE JA TEGEVUSTE NIMEKIRJAD
Laialdaselt kasutuses EÜ-s. Tehnlised andmed sageli akti lisadena , et ei peaks muutma akti, kui teadus ja tehnika arenevad.
Eriti levinud ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsel , veekeskkonna kaitsel ja jäätmealase kontrollis .
„Mustad“ nimekirjad – üldse ei tohi, nt veekekkonda viia elavhõbedat, kaadmiumi ja radioaktiivseid aineid.
„ Hallid “ nimekirjad – tuleb hoida teatavates piirides, nt tsink ja arseen.
On ka nimekirju tegevustest, mda loetakse ohuallikaks.
RUUMILINE PLANEERIMINE
Algselt elurajoonide ja tööstuse eraldamiseks. Kaasajal keskkonna ja säästva arengu aspekt väga oluline. Eesmärgiks keskkonnale ohtliku tegevuse hajutamine. Keskkonnanormatiivid võivad jaguneda territoriaalselt.
Planeerimisseadus.
Enne kehtestamist teostatakse riiklikku järelvalvet: maakonnaplaneeringu üle siseministeerium, üld- ja det üle maavanem .
KESKKONNAMÕJU HINDAMNE
Environmental Impact Assessment
Arenguprojektid
1. x Ameerikas 1969
Eestis kesskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 järgi on eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks , anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamse tulemusi tegevusloa andmise menetluses.
Oluline eesmärk – informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust.
ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP vastav juhend.
1991 Espoo konventsioon rõhutab ka naaberriikide informeerimise vajadust.
EL direktiiv 1985
Väga oluline õiguslikus mõttes on arenguprojekti defineerimine ja arendaja mõiste määratlemine.
Projekt:
- ehitustööde vm seadmete või kavade elluviimine
- teisi sekkumisi looduskeskkonda ja maastikku, k.a neid, mis hõlmavad maavarade kaevandamist.
Eesti seadus defineerib keskkonnamõju hindamise objekti läbi keskkonnaloa andmise menetluse:
- taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
- kavandatakse tegevust, msi võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Loana käsitletakse ehitusluba, ehitise kasutusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saaasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsensi või kiirgustegevusluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba vm eldatavalt keskkonnamõjuga tegevust lubavat dokumenti.
Arendaja on
- eraprojektile loa taotleja
- projekti algatav avalik-õiguslik isik
Arendaja peab hankima info, selle esitama ja kandma kulud.
Protsess:
- arendaja esitab tegevusloa väljaandjale e otsustajale tegevusloa taotluse
- otsustaja otsustab kas algatada või algatamata jätta ning teatab sellest arendajale ning avalikult ( Ametlikud Teated).
- Eksperdid koos arendajaga koostavad kkm hindamise programmi, mis avalikustatakse ja korraldatakse arutelu
- arendaja esitab programmi koos arutelu ettepanekutega järelvalvajale (kkamet või kkministeerium), kes teatavad programmi heakskiitmisest avalikult
- eksperdid koostavad vastavalt programmile kkmõju hindamise aruande, mis avalikustatatkse
- arendaja estab keskkonnamõju aruande järelvalvajale
- järelvalvaja teatab avalikult heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest
- otsustaja peab tegevusloa andmisel või sellest keeldumisel arvestama kkmõju hindamse tulemusi ja kknõudeid. Kui ta neid ei arvesta, peab andma motiveeritud põhjenduse.
- tegevusluba ei anta, kui arendajal ei ole võimalik nõudeid täita.
Strateegiline keskkonnamõju hindamine
eesmärgiks on integreerimisprintsiibi elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. Esemeseks on strateegiline planeerimisdokument, milleks on üleriigiline, maakonna, üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, mille kehtestab mõni valitsusorgan õigusaktiga.
Strateegilise kkmõju hindamise regulatsiooni aluseks on EÜ direktiiv 2001/42/EÜ
Hindamist on vaja ka siis, kui strat planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või sellega kavandatakse tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba.
KESKKONNAALANE VASTUTUS
Eestis liigitatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on sätestatud üksnes karistusseadustikus, väärteod ka muudes (looduskaitse, tolli, loomakaitse jm).
Keskkonnaalased süüteod on karistusseadustiku 20. peatükis.
Tsiviilvastustus
Varalisel vastutusel kkteemades iseärasused:
- problemaatiline on keskkonnakahju määramine
- keerukas on kahju hindamine, paljudel kkosadel pole turuväärtust
- põhjuslike seoste tuvastamine keerukas, kuna kk on keerukas süsteem
- ajafaktor – kahju võib ilmneda aastate pärast
Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ
käib peamiselt ettevõtete kohta.
EESTIS
eelkõige lähtuvalt võlaõigusseadusest, § 133
eristatakse isikule või tema varale tehtud kahju ja puhast keskkonnakaju.
Suurema ohu allika valdaja vastutus.
Veel reguleerivad keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist eriseadused
- jäätmeseadus § 128
- veeseadus § 39
- looduskaitseseadus § 77
MAJANDUSLIKUD REGUÖEERIMISVAHENDID
Sageli efektiivsem kui otsene reguleerimine
Saastetasud
Tehakse vahet
- maks (tax) laekuvad eelarvesse ja võib kasutada kus iganes.
- tasu ( charge ). Ennetav, kasutada saab üksnes keskkonnasektoris
- saastetasud (effluent charges) – lähtuvad kk suunatavatest saasteainetest
- tootehüvitised (product sharges) maksustatakse tootmise või tarbimise käigus kk saastavad tooted
- kasutajahüvitis ( user charges), kogutakse nt jäätmete ühiskäitlemise süsteemi kulude katteks.
Eestis aluseks saastetasu seadus.
Pandisüsteem (deposit-refund)
Potentsiaalselt kk saastava toote hinnale lisatakse osa, mis tagastatakse, kui toode või selle osas viiakse pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti.
Ökomärgistamine
Hinnatakse toodet terve tema elutsükli jooksul. Eesti süsteem põhineb EÜ süsteemil.
Saastamise õigusega kauplemine
Süsteem sai alguse USAs. Tuntuim Kyoto mehhanism .
Territooriumil, millel on ühised looduslikud ja majanduslikud tunnused, määratakse kindlaks lubatud saastetaseme ülempir ning antakse sellest lähtudes välja saastelubasid.
Eelis on paindlikkus ja majanduslik efektiivsus, võimalus osta saateluba seal kus jääb puudu ja müüa seal kus jääb üle.
Kulukas administreerimine, eeldab pidevaid seireid.
KESKKONNANORMIDE RAKENDAMISELE SUUNATUD VAHENDID.
Keskkonnaseire
- kk mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine
- kk seisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine
- loodusvarade seisundi ja hulga määramine
- bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüs
- saasteainete kauglevi jälgmine ja rahvusvaheliste lepingute alusel uuringute tegemine
EÜ-s oluline
- adekvaatsete tulemuste huvides vaja metoodikad ühtlustada
- annab ülevaate kkkvaliteeedi direktiivide elluviimisest
Eestis reguleerib keskkonnaseire seadus.
Jaguneb
- riiklik - keskkonnaministeerium
- KOV – valla või linna kkseire programm
- ettevõtja – omal soovisl või lähtudes seadusest, kuulub ettevaatusmeetmete hulka.
Andmeid hoitakse kkregistris, andmete avalikustamise sätestab kkregistri seadus.
Keskkonnajärelvalve
Rikkumiste tuvastamiseks. Eestis reguleerib kkjärelvalve seadus. Hõlmab
- isikute kk mõjutav tegevus
- loodussaaduste valdamine ja nendega sooritatavad tehingud
- kk mõjutavad seadmed ja tehnoloogilised protsessid
- kohustuslike kk abinõude rakendamine
Teostavad kkinspektsioon, KOV ja maa-amet.
Ei tohi peatada inimeste vara või kk ohtlikku tegevust, kui peatamine põhjustaks üldisetle huvidele suuremat kahju kui tegevuse jätkumine. Parameeter on inimese tervis.
Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine
Vabatahtliku kkjuhtimise ja kkauditeerimise süsteemi korralduse kehtestab EÜ määrus 761/2001. Kehtib Eruoopa EMAS skeem, kus saab osaleda. Keskkonnaaudit on argumendiks tehingute sõlmimisel.
KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD
Bioloogiline mitmekesisus
EÜ-s
- linnudirektiiv – linnud ei tunne riigipiire, sellepärast neile eraldi direktiiv üle euroopa
- loodusdirektiiv- elupaigad. Kehtestab Natura alad. Loetleb üleeuroopalist tähtsust omavad liigid ja leupaiga tüübid
- kaubitsemine – CITES rakendus Euroopas