Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012 (0)

Keskkonnaõigus  - eksamiküsimused
sügis 2012
Sisukord
1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus
3
2 Keskkonna väärtustamine
4
3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng
5
4 Keskkonnaõiguse  kesksed  mõisted
6
5 Keskkonnaõiguse  kodi tseerimine
7
6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses
8
7  Saastaja -maksab-põhimõte
9
8 Ettevaatuspõhimõte
10
9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine
11
10 Keskkonnaalased õigused
12
11 Keskkonnameetmete  proportsionaalsus
13
12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng
14
13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid
15
14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip
EÜ keskkonnaõiguses
16
15 EÜ keskkonnadirektiivide  elluviimine ,  jõustamine  ja otsekohalduvus
17
16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus
18
17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus
20
18 Keskkonnanormatiivid
21
19  Keskkonnaload
22
20  Keskkonnamõju  hindamine
23
21  Keskkonnaalane  vastutus
24
22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse;  Natura  alade reºiimi  erisused
25
23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid
26
1
24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid
28
25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid
29
2
1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus
Materjal: Loeng, Õpik1 lk. 13 - 26
ˆ Keskkonnaalaste ebakindlate riskidega  tegelemiseks  on põhimõtteliselt kaks strateegiat:
 kahju  hüvitamine  (ex post)
 kahju ennetamine (ex ante)
ˆ Nende põhjal võib  tinglikult  eristada kolme mudelit keskkonnakaitses:
  tagajärgedele  suunatud mudel (curative model)
 vältimisele suunatud mudel ( preventive  model)
 ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model)
ˆ Need mudelid ei ole  rangelt  teineteisest eristatavad ja teineteisele keskkonnaõiguse  ajalises  arengus järgnevad.
Tänapäevane  keskkonnakaitse  on pigem segu  nendest  kõigist.
ˆ Keskkonnaõigusele on iseloomulik keskkonnariskide  ebakindlus . Kuni tagajärg ei ole veel tekkinud, ei
ole selle tekkimine kunagi tõsikindel. Teadus ei suuda alati anda  kindlaid  prognoose ja mõjuhinnanguid;
meetmete tarvituselevõtmise või mittevõtmise  otsustamisel  on alati mingi kogus teadmatust.
ˆ Keskkonnaõigust iseloomustab teravalt ka meetmete proportsionaalsuse küsimus. Saastaja-maksab-
põhimõte nõuab, et negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks vajalike kulutsute kandjaks ei oleks mitte ühiskond
tervikuna  ( maksumaksja ), vaid  potentsiaalselt  keskkonnaohtliku tegevuse läbiviija (ehk lõppastmes nende
kaupade tarbija, mis keskkonda mõjutades toodetakse). Kuna meetmete eest maksab  ettevõtja , peab tema
tegutsemisvabaduse piiramine ja talle koormiste  panemine  olema keskkonnariskidega proportsionaalne.
3
2 Keskkonna väärtustamine
Materjal: Loeng, Õpik lk 26 - 31
ˆ Miks kaitsta?
 Loodusteaduslik argument
 Eetiline argument
 Heaoluargument  ka tulevased põlvkonnad
 Majanduslik argument  peidetud ressursside allikas
ˆ Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu:
 Käesoleva seaduse eesmärk on tagada:
* keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist,
heaolu, vara ja kultuuripärandit;
* säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele
põlvele ja tulevastele põlvedele;
* loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse
* keskkonna hea seisund
* keskkonnale kahju tekitamise  vältimine  ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine.
ˆ Alternatiivsed seisukohad, millest lähtuvalt võib keskkonna väärtustamist argumenteerida
 kasutamisväärtus (instrumental  value )
* Keskkonna otsene  instrumentaalne  väärtus  seondub  tavaliselt nende materiaalsete kasudega, mida
inimene loodusest saab sellesse sekkudes või seda tarbides.
* Keskkonna otsestel väärtustel põhinev  väärtussüsteem  peab võimalikuks üksnes väga piiratud  keskkon -
naalast regulatsiooni ja  sedagi  vaid juhul, kui selle eesmärgiks on inimeste huvide tagamine.
 eksisteerimisväärtus (kaudne värtus) ( inherent  value)
* Keskkonnda peetakse inimese jaoks vajalikuks ka ilma keskkonda otseselt sekkumata või keskkonda
kasutamata.
* Tunnistatakse ka keskkonna esteetilist väärtust.
* Samas leitakse, et keskkonna ja inimese huvide kon ikti  puhul peab peale  jääma  inimese huvi.
 iseväärtus (sisemine väärtus) (intrinsic value)
* Keskkonda ei vaadelda kui vahendit, vaid kui eesmärki. Keskkond on väärtus iseenesest ja seda
tulebki kaitsta keskkonna enda pärast, mitte selleks et inimene sellest rohkem kasu saada saaks.
ˆ Laialdaste uuringute käigus on leitud, et arenenud heaoluühiskondades (Rootsi) liigub avalikkuse arvamus
rohkem mittemateriaalsete väärtuste  toetamise  poole. Seelga käib kaasas ka liikumine keskkonnakaitse toetamise
suunas keskkonna enda pärast (keskkonna väärtustamine selle sisemise väärtuse pärast).
4
3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng
Materjal: Õpik lk. 42  46 , Loeng
ˆ Antiikajal võib leida esimesi õiguslikke katseid tegeleda keskkonnaprobleemidega.  Ajendatud  sotsiaalsetest ja
majanduslikest  vajadustest  (prügi ja hais linnades), mitte siirast soovist kaitsta keskkonda kui sellist. Tol ajal
kuulusid keskkonda puudutavad küsimused pigem tsiviilõiguse valdkonda ja olid seotud naabrusõigustega.
ˆ Napoleon kehtestas 1810. a. dekreedi, mis kehtestab midagi võrreldavat tänapäevaste saastelubade menetlusega.
ˆ Keskkonnaõigus 19. sajandi algusest kuni  1960ndate  aastateni (keskkonnaõiguse esimene periood)
 Alates tööstuslikust pöördest 18. sajandi lõpul hakati loodusressursside  kasutust  üha enam reguleerima,
kuid eesmärgiks ei olnud mitte keskkonna säästmine vaid pigem tööstusele  tooraine  tagamine.
 Pigem lähtuti põhimõttest, et vaikimisi on keskkonna  saastamine  lubatud: kodanike tegevusvabadust
tuleb austada ja tööstuse areng on eesmärk  omaette . Õiguslikult sekkuda saab ja tuleb ainult äärmuslikel
juhtudel, kui saastamine muutub juba väga kriitiliseks ja hakkab teisi indiviide otseselt ohustama.
 Õiguslikku regulatsiooni kasutati üksnes inimese tervise ja julgeoleku otsese ja selge ohustamise korral;
ebaselgeid riske ignoreeriti täielikult.
ˆ Keskkonnaõigus 1960ndatel kuni 1980ndatel aastatel (teine periood)
 Hakati kehestama esimesi otseselt keskkonnakaitsele suunatud seadusi nii Euroopas kui mujal.
 Aluspõhimõteteks olid juba tekitatud  kahjude   hüvitamise  kohustus (ex post) ning otseste ohtude
vältimine
 Võeti kasutusele saastaja-maksab-printsiip (polluter pays principle). Lähtuti keskkonna assimileerim-
isvõime teooriast ning sellest järeldati, et keskkonda võib pm kahjustada, kui sellega kaasneb tagajärgede
hüvitamine.
 Keskkonnakaitse jagamine sektoriteks (õhk, vesi, loodus jne).
ˆ Keskkonnaõigus alates 1980ndatest
 Ettevaatuspõhimõtte esiletõus. Sisuliselt toob see kaasa täiesti uue lähenemise keskkonnaõigusele.
Kui eelmisel perioodil oli rõhk tagajärgede likvideerimisel (ex post), siis nüüd muutub vähemalt sama
oluliseks kahju tekkimise ennetamine (ex ante).
 Kompleksse lähenemise esiletõus keskkonnakaitsele (vastupidiselt teise perioodi lähenemisele, kus keskkon-
nakaitse oli jagatud sektoriteks).
 Euroopa Liidu keskkonnakaitse tugevam  integreerumine .
 1998. a. Århusi  konventsioon
5
4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted
Keskkonnaõiguse kesksed mõisted:  Keskkonnahäiring ,  keskkonnarisk ,  keskkonnaoht , käitaja ja käi-
tis,  heide ,  heite   piirväärtus , keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus.
Materjal: Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse  seletuskiri  (Riigikogu kodulehel)
ˆ Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht
 Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna
kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka
ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või on  arvulise  normiga reguleerimata. (KeÜS
Ÿ 3)
 Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus (KeÜS Ÿ 4).
 Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus (KeÜS Ÿ 5).
 Ohtlikkuse järjekorras:
1. keskkonnahäiring
2. keskkonnarisk
3. keskkonnaoht
ˆ Käitis ja käitaja
 Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav,
tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus
(KeÜS Ÿ 6 lg 1).
 Käitaja on isik, kes käitab või  valdab  käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise
eest (KeÜS Ÿ 6 lg 2).
ˆ Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või  kaudselt  väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibrat-
sioon ,  soojus , valgus, lõhn või  müra  (KeÜS Ÿ 7 lg 1).
ˆ Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, hulk, kontsentratsioon
või tase, mida kindlaksmääratud  ajavahemikus  või ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda
(KeÜS Ÿ 7 lg 2).
ˆ Keskkonnakvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale keht-
estatud  piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada (KeÜS Ÿ 7 lg 3).
ˆ Saastamine on heite väljutamine nii, et see põhjustab  keskkonnaohu  või keskkonnariski (Ÿ 7 lg 4).
ˆ  Saastatus  on  saastamisest  põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase  kvaliteedis  (Ÿ 7 lg 5).
6
5 Keskkonnaõiguse koditseerimine
Materjal:  Hannes , V.; Saunanen, E. (2008). Keskkkonnaseadustiku üldosa seaduse  põhialused .  Juridica , 9, 598 -
608.
ˆ Eesti keskkonnaõiguse koditseerimine algas Justiitsministeeriumi eestvedamisel 2007.a.
ˆ Koditseerimise vajadus.
 90ndate teisel poolel asuti tegema ettevalmistusi EL-ga ühinemiseks. Kiiresti tuli võtta üle suur hulk
direktiive ; nende  ülevõtmine  toimus ajapuuduses väga formaalselt ja tulemuseks on segane ja süsteemitu
õigus.
 Nüüd on aega rohkem ja võimalik tegeleda olemasoleva õigusruumi süstemaatilise korrastamisega.
ˆ Üldosa
 Esimeses  etapis  koditseeriti keskkonnaseadustiku üldosa.
 Koondab need keskkonnakaitse õigusliku reguleerimise  instrumendid , mis ei ole valdkonnapõhised: ühtlus-
tatud keskkonnaloa menetluse, keskkonnamõju hindamise menetlused, keskkonnaseire ja keskkonnareg-
istri regulatsiooni tuumiku, keskkonnajärelevalve ja keskkonnavastutuse regulatsiooni.
 Eelnõu sätestab ka keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnaõiguse põhimõtted, igaühe kohustused, käi-
taja  kohustused, keskkonnaalased õigused ja keskkonnakaitse strateegilise planeerimise reeglistiku.
ˆ Koditseerimise eesmärgid:
 ühtlustamine - vastuolude kõrvaldamine, suurem  õigusselgus
 lihtsustamine - kohmakate ja paralleelsete menetluste liitmine, halduskoormuse vähendamine
 lünkade täitmine
ˆ Seaduse eesmärk on tagada: (KeÜS Ÿ 1)
1. keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist,
heaolu ja vara ning kultuuripärandit
2. säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele
põlvele ja tulevastele põlvedele
3. loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse
4. keskkonna hea seisund
5. keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine
7
6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses
Materjal: Õpik  47  51. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel)
ˆ Põhjused, miks keskkonnaõiguse üldpõhimõtetel (ettevaatuspõhimõte, saastaja-maksab-põhimõte) on oluline
roll keskkonnaõiguses:
 Keskkonnaõigust iseloomustavate ebaselgete riskide ja ohtude tõttu on vajalik suur  paindlikkus  ja iga
olukorra vaatamine eraldi. Selleks on vaja haldusmenetluse teostajale anda laiaulatuslik diskretsiooniõi-
gus. Keskkonnaõiguse üldpõhimõtted (eriti ettevaatuspõhimõte) on loa  andjale  suunaand-
jaks  kaalutlusõiguse teostamisel ning ei võimalda meetmete rakendamata jätmise odavust eelistada
ebakindlate riskidega seotud keskkonnakahjudele.
 Kuna tihti on rahvusvaheliselt olnud lihtsam kokku leppida üldistes põhimõtetes kui  konkreetsetes  kohus-
tustes, siis on ka paljud rahvusvahelised  konventsioonid  alustanud just üldpõhimõtete kokkuleppimisest.
 Keskkonnaõiguse põhiprintsiipidel on oluline roll regulatsiooni fragmentaarsuse ja vastuolulisuse vähen-
damisel
ˆ Keskkonnaõiguse seosed õiguse üldpõhimõtetega:
 Õiguskindlus. Ettevaatuspõhimõtte üks kriitika on selle näiv vastuolu õiguskindlusega. Ettevõtjal ei
ole täit kindlust, milliseid meetmeid ta peaks või peab  rakendama  ja millised on tema kulud sellega
seoses.
 Proportsionaalsus. Meetmete rakendamine piirab ettevõtja tegutsemisvabadust ja mõjuba talle ra-
haliselt koormavalt. Seega peab olema põhjemdatud ülekaaluka avaliku huviga.
8
7 Saastaja-maksab-põhimõte
Materjal: Loeng, Õpik lk. 120  122, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel)
ˆ Põhimõtte sisu: kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal endal.
 Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt aitab saavutada toodete õige hinna
ühiskonnale.
ˆ Saastaja-maksab-põhimõte (polluter pays principle, PPP) on  esmalt   mainitud   OECD  1972. aasta soovi-
tuses.
 OECD seostas seda põhimõtet otseselt riikidevahelise ausa konkurentsi tagamisega. Kui ühes riigis
peab tootja om akeskkonnakahjud hüvitama, teises aga mitte, on teises riigis kaudselt tegemist keelatud
riigiabi /subsideerimisega.
ˆ Sisuliselt tähendab see, et saastekontrolli kulutused peavad peegelduma nende toodete ja teenuste  hinnas , mis
saastavad  keskkonda oma tootmise, tarbimise või  elutsükli  muus  staadiumis .
ˆ Õiguslikust  seisukohast  on saastaja-maksab-printsiibi näol eelkõige tegemist saastamisega seotud kulutuste
õiglase jaotamisega. Saastamine on saastajale õiguslikult ette heidetav ja ta peab selle tagajärjed hüvitama.
Õiguslikust seisukohast on saastaja kahjutekitaja.
ˆ Põhimõtte elluviimine. Üks peamisi saastaja-maksab-printsiibi elluviimise vorme on saastetasude süsteem.
Saastetasu  eesmärgiks ei ole mitte riigikassase tulude  teenimine , vaid väiksema  saastamise  stimuleerimine
ˆ Ettevaatusprintsiibi ja saastaja-maksab-põhimõtte seosed. Keskkonnamõjude hindamise menetlus
kujutab endast ettevaatuspõhimõtte rakendamist. Kõigi mõjude hindamisega seotud kulutuste eest tasub
arendaja .
ˆ Saastaja-maksab-printsiip on otseselt kirjutatud ka Eesti õigusesse. VÕS Ÿ 135 lg 1 ütleb, et hüvitada tuleb
ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemiseg. (Vt ka küsimus 21 - keskkonnaalane vastutus).
9
8 Ettevaatuspõhimõte
Materjal: Loeng
ˆ Ettevaatuspõhimõttest (precautionary principle) on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne
tuum, vähemalt Euroopas. Ettevaatuspõhimõte on esile kutsunud olulise muutuse  kaasaegses  õiguslikus
paradigmas.
ˆ Ettevaatuspõhimõtte esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime
teoorias  (assimilative  capacity  approach).
ˆ Ettevaatuspõhimõte KeÜS-is (KeÜS Ÿ 11)
 Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral
vähendada. (lg 1)
 Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju
keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus.
(lg 2)
ˆ Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kit-
sendamine peab õigusriigis olema põhjendatud.
 Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole  selliseks  põhjenduseks teadus   teaduslikud  faktid.
 Ettevaatuspõhimõtte alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid
ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas.
10
9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine
Materjal: Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel),
ˆ Vältimispõhimõte. Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut
tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või
olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. (KeÜS Ÿ 10).
 Ettevaatuspõhimõte vs vältimise põhimõte.
* Ettevaatuspõhimõtte ja vältimise põhimõtte vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem
ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine muutumas reegliks (kuigi EL
õiguses seda ei  tehta ).
* Piiritlemise kriteeriumi on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise põhimõte (Präven-
tion) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatuspõhimõte (Vorsorge) aga siis, kui
tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga ( riskiga ) (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida
tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud.
11
10 Keskkonnaalased õigused
ˆ Materjal:
 Loeng, Õpik lk 148  161,
 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel),
  Relve , K. (2004). Füüsiliste isikute subjektiivne avalik õigus ja põhjendatud huvi keskkonnaasjades.
Juridica, 1, 20 - 31.
 Relve, K. (2009). Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks?
Juridica, I, 19 - 27.
ˆ EIÕK on leidnud hulgaliselt  seoseid  klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ning poliitiliste õiguste) ning keskkon-
naseisundi vahel:
 Õigus era- ja  perekonnaelu  puutumatusele
* Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. (art
8(1))
 Õiguse elule
 Õigus oma  omandit  segamatult kasutada
ˆ Subjektiivsed õigused seoses keskkonnaga, mis tulenevad Eesti põhiseadusest:
 Ÿ 19 - Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
 Ÿ 16  õigus elule
 Ÿ 28 lg. 1  tervise kaitse
 Ÿ 32   omandiõigus
 Ÿ 33  kodu puutumatus
ˆ Keskkonnaga seotud erahuvide kaitsmiseks ei piisa klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ja poliitiliste ning
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste) ärakasutamisest. Need pakuvad küll teatud võimalusi,
kuid on piiratud, sest:
 enamasti antakse kaitset vaid juba toimunud rikkumiste korral
 klassikaliste inimõiguste inimkesksus jätab välja suure osa keskkonna kaudsetel väärtustel põhinevast
keskkonnakaitsest
ˆ Århusi konventsioon (1998) - sätestab keskkonnaalased menetluslikud õigused
 Konventsioonil kolm sammast:
* Õigus teabele.
· Avaliku võimu organitele pannakse kohustus vastata keskkonnateabe taotlustele.
· Avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende
ülesannete täitmiseks, inimeste teavitamiseks või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leeven-
damiseks.
· Teabe andmisest  keeldumine  tuleb  vormistada  kirjalikult.
* Õigus osaleda otsustamisprotsessis.
·  Asjast  huvitatud üldsust tuleb kavandatud tegevusest ja sellega seonduvatest asjaoludest teavi-
tada otsustamise menetluse  varajases  staadiumis.
· Üldsuse arvamust tuleb otsustamisel arvestada.
* Juurdepääs õigusemõistmisele (õiguskaitsele).
· Igale isikule peab olema tagatud võimalus pöörduda kohtusse, kui on rikutud tema konventsioonis
sätestatud õigust saada keskkonnateavet.
· Õigus ei ole piiramatu. Isikul peab olema põhjendatud asjakohane huvi või tema subjekiivset
õigust peab olema rikutud.
12
11 Keskkonnameetmete proportsionaalsus
Materjal: Loeng, Õpik lk. 135  148.
ˆ Majanduse, sotsiaalsfääri ja keskkonna vahel peab  valitsema  tasakaal - keskkonnal ei ole ülekaalu.
ˆ Keskkonnameetmete proportsionaalsus tuleb kõne alla eelkõige siis, kui ettevaatusprintsiibist ajendatud keskkon-
nameetmete rakendamine toimub seadusandliku või täitevvõimu poolt kas  õigusloomes  või halduses. Õigusak-
tide ja toimingutega ei tohi liigselt sekkuda isikute õigustesse ja vabadustesse.
ˆ Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu  tõlgenduses  tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel rakendada
klassikalist  kolmeastmelist proportsionaalsuse testi:
1.  meede  peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks;
2. meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede;
3. meede peab olema mõõdukas.
13
12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng
Materjal: EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng  Loeng;  Loengud  EÜ lk. 7- 21.
ˆ Tinglikult saab eristada kolme  generatsiooni :
 I  generatsioon
* keskkonnaõiguse eesmärgiks on pigem keskkonnaohtlike tegevuste tagajärgede likvideerimine
* keskkonna sektoriviisiline kaitse
 II generatsioon
* Eesmärgiks  seatakse  keskkonnakahjustuste vältimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine.
* Komplekssem  lähenemine  keskkonnakaitsele.
 III generatsioon
* Aarhusi konventsioon. Isikliku  dimensiooni  lisamine keskkonnariskide õigusliku kontrolli mehhanismi.
Keskkonnakaitse suurem lülitamine erahuvide sfääri.
ˆ EL keskkonnaõiguse õiguslikud alused läbi aja:
 I periood -  Rooma  lepingust (1958) kuni 1972. a.-ni
* Keskkonnaalasele ühtlustamisele erilist tähelepanu ei pööratud.
 II periood - 1972 - ühtse Euroopa aktini (1972-1987)
* Keskkonnaalaseid ühtlustamismeetmeid võeti vastu olukorras, kus  lepingud  ei näinud otseselt ette
ühenduse keskkonnaalast pädevust.
 III periood - ühtse Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (1987-1992)
* keskkond oli nüüd teemana otseselt aluslepingutesse sisse lülitatud.
 IV periood - Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (1992-1997)
 IV periood - pärast Amsterdami lepingut
14
13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid
Materjal: EÜ keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid Loengud EÜ lk. 33-36.
ˆ EL  keskkonnapoliitika  eesmärgid sätestab Euroopa Liidu toimimise leping ( ELTL ) art 191; täiendab art 192.
ˆ Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele (ELTL art 191(1)):
 keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine
 inimese tervise kaitsmine
 loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;
 meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkon-
naprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu
ˆ Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks
kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta en-
netusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.
(ELTL 191(2)).
ˆ Oma keskkonnapoliitikat ette valmistades võtab liit arvesse (ELTL art 191(3)):
 kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid
* (kui aga teaduslikud andmed on kaheldavad või vasturääkivad, siis vastavalt ettevaatusprintsiibile
tuleb meetmeid siiski rakendada!)
 liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi
 vmeetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja  kulusid
 liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut
15
14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel
tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses
Materjal: Loeng; Loengud EÜ lk. 37-40.
ˆ Subsidiaarsusprintsiip
 Valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtab liit kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega
meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või koha likul
tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme  ulatuse  või
toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil. (ELL art 5(3)).
 Ühesõnaga mingi meetme  rakendamise  tingimused EL tasandil on:
* kavandatava meetme eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriikide meetmetega
* meedet on parem saavutada ühenduse meetmetega
 Keskkonnakaitse alal on üle-liiduliste meetmete tarvituselevõtuks mitmeid (subsidiaarsusprintsiibi seisuko-
hast sobivaid) põhjendusi:
* Suur osa saastuse liikidest ongi sellised, mis ei tunnista riigipiire: rahvusvaheliste veekogude  saas -
tamine,  happevihmad , kliima soojenemine jne.
* Riikide erinevad  keskkonnanõuded  mõjutavad kaubandust ja loovad konkurentsimoonutusi. See
kahjustab siseturgu. => Keskkonnanõuded peavad olema ühtlustatud.
* (Mittemateriaalsed, nö psüühilised mõjutused. Keskkonna käsitlemine inimkonna ühise  pärandina
(common  heritage  of mankind)).
ˆ Integreerimisprintsiip - keskkonnakaitse aspek peab integreerituna  sisalduma  kõigis teistes poliitilistes su-
undades, mitte olema eraldiseisev isoleeritud suund.
 EL õiguses: Ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkon-
nakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.  (ELTL art 11, endine ELL art
6)
ˆ Keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip
 Keskkonda võib pm kaitsta väga  erineval  tasemel - vastavalt konkreetse riigi avalikkuse teadlikusele ja
valmisolekule arvestada keskkonnaga.
 Euroopa Liit on sätestanud, et tema eesmärgiks on keskkonna kaitsmine kõrgel tasemel:
* Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade
stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada
täielik  tööhõive  ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna
kvaliteedi parandamisel. (ELL art 3)
 Mis on kõrge tase?
* Nt võrdlemine riikidega, kus keskkonnakaitse on ilmselgelt kõrgel tasemel (Rootsi, Taani, Soome,
Austria, Saksamaa)
* Kõrge tase on seotud uute teadmistega, ettevaatusprintsiipi rakendades ka mittelõplike teadmistega
teatud ainete või tegevuste võimaliku negatiivse mõju kohta. Üheks peamiseks keskkonnakaitse kõrge
taseme indikaatoriks on ettevaatusprintsiibi rakendamine ja ebakindlate ohtude ohjamine.
16
15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus
Materjal: Loeng, Õpik lk. 193  196.
ˆ Otsekohaldatavas direktiivi sättes peab sisalduma eranditeta ja tingimusteta kohustus. Sisuliselt
ei vaja siseriikliku seadusandja või EL institutsiooni sekkumist. (Van Duyn kaasus). Seega tingimused normi
otsekohalduvuseks:
1. tingimusteta - selle rakendamine ei ole sõltuvuses ei liikmesriigi ega EL institutsiooni täiendavatest
meetmetest
2. täpne - kohustus on sõnastatud piisavalt määratletud kujul isikutele toetumiseks ja kohtule rakendamiseks
ˆ Vertikaalne vs horisontaalne vahetu õigusmõju
 Vertikaalne vahetu õigusmõju - lubatud
* Rakendamine suhetes riigiga ja riigi nn tuletistega (emanation of state)
* Riigil ei ole õigust  loota , et direktiivi tema vastu ei rakendata
 Horisontaalne vahetu õigusmõju - keelatud
* Direktiivi vahetu õigusmõju eraisikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute vahelistes suhetes
ei ole lubatav
* Eraisikul on reeglina õigus eeldada, et direktiivi ei rakendata vahetult
ˆ EL keskkonnandirektiive võib suures osas jaotada kahte tüüpi direktiivideks:
 Tootedirektiivid - sisaldavad normatiive  toodetele , tagamaks ühisturu toimimist.
* Tulenevalt oma eesmärgist sisaldavad palju täpseid nõudeid (erinevad arvulised piirmäärad jms).
* Nt patareides ei tohi sisalduda rohkem kui 0,025 % elavhõbedat.
* Ratti kaasus (C-148/78)   direktiiv  73/173  lahustite pakendamine ja märgistamine
* Otsekohalduvus. Oma täpsuse tõttu neil normidel head eeldused otsekohalduvuseks.
 Kvaliteedidirektiivid - kehtestavad keskkonna kaitsmisel erinevates  aspektides  kaitse miinimummääri.
Liikmesriigid võivad ise kehtestada ka rangemaid nõudeid.
* nt 100 mg/nm tolmu jäätmepõletustehase ühe tunni jooksul (direktiiv 89/429)
* Liikmesriik võib ise kehtestada rangemaid meetmeid
* Otsekohalduvus. Otsekohalduvuse võimalikkus sõltub sellest, kui täpselt on kvaliteedimiinimumid
direktiivides sätestatud.
17
16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus
Rahvusvaheline keskkonnaõigus  Õpik lk. 196  206.
ˆ Kaasaegse keskkonnapoliitika eesmärgiks on biosfääri kui terviku kaitsmine. See, et planeedi ter-
viklik  biosfäär  on jagatud suveräänseteks, vastandlike  huvidega  riikideks, ning et need riigid jagunevad veel
omakord eraomandis kinnistuteks, on pigem  segav  tegur efektiivse keskkonnakaitse teostamisel. Rahvus-
vaheline keskkonnaõigus püüab siiski ellu viia lähenemist globaalsel tasandil.
ˆ Rahvusvahelise keskkonnaõiguse esimene  arenguetapp  - enne  ÜRO  1972. a Stockholmi keskkonnakonver-
entsi
 Rahvusvaheline keskkonnaõigus on peamiselt suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele.
 Keskkonnakaitse  küsimusi  reguleeriti õiguslikult vaid siis, kui oli tegu olulise kahju tekkimise võimalusega
inimeste elule/tervisele või majandusele.
 Keskkonda ei kaitstud mitte keskkonna enda pärast, vaid lähtuvalt majanduslikest huvidest.
 Üheks olulisemaks reguleeritavaks probleemiks oli loodusvarade, eriti  veeressursside  jagamine riikide
vahel.
ˆ Teine arenguetapp - pärast 1972. a. Stockholmi konverentsi
 Rahvusvahelise keskkonnaõiguse eesmärgiks on kaitsa keskkonda kui väärtust iseenesest.
 Rõhk on liikunud lokaalselt tasandil regionaalsele või globaalsele  tasandile .
 Rahvusriikide suveräänsuse ümberhindamine keskkonnakaitse- ja kasutamise küsimustes.
ˆ Rahvusvaheline keskkonnaõigus aktsepteerib üldiselt kõiki keskkonnaõiguse üldisi põhimõtteid:
 säästva arengu põhimõte
 saastaja-maksab-põhimõte
 ettevaatuspõhimõte
 vältimispõhimõte
ˆ Põhimõtted, mis on spetsiilised just rahvusvahelisele keskkonnaõigusele:
 nn heanaaberlikkuse põhimõte
* Trail Smelter kaasus: Rahvusvahelise õiguse printsiipidest lähtuvalt ei ole ühelgi riigil õigust kasu-
tada või lubada kasutada oma territooriumi viisil, mis tekitab kahju teise riigi territooriumile või seal
asuvale varale või isikutele, kui tegemist on tõsiste tagajärgedega ja kahjustus on selgete ja veenvate
tõendite abil tõestatud.
 ühiste kuid erinevate kohustuste põhimõte
* Sisu: kuna erinevate riikide panus üleilmse keskkonna kahjustamisse on (ja on olnud) erinev, peavad
ka nende kohustused olema ühised, kuid samas erinevad.
* tuleb hästi esile 1997. a.  Kyoto  protokollis
ˆ Rahvusvahelised keskkonnakonventsioonid
 bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992. aasta Rio de  Janeiro
*  sisult  väga laiaulatuslik ja kõikehõlmav
 1997. a. Kyoto  protokoll  (kliimamuutuste kohta)
* Teeb vahet industriaal- ja arengumaade vahel.
* Industriaalmaade suhtes rakendatakse kohustuslikke kasvuhoonegaaside vähendamise kvoote ( peri -
ood 2008-2012).
* Ka  arengumaad  peavad kasvuhoonegaaside heitmeid vähendama, kuid neil ei ole konkreetseid kvoote.
* Protokolliga loodi saastekvootidega kauplemise ülemaailmne  turg .
18
ˆ  Tavaõigus . Rahvusvahelises keskkonnaõiguses on oluline roll ka tavaõigusel; see on oluline, kuna paljud riigid
ei ole konventsioonidega ühinenud ning konventsioonide jõustamine ei toimu kuigi kiiresti.
 Tavaõiguse osaks võiks pidada vähemalt saastaja-maksab-põhimõtet, heanaaberlikkuse põhimõtet ja et-
tevaatuspõhimõtet.
ˆ Rahvusvaheliste organisatsioonide roll
 ÜRO
* Korraldanud mitu ülemaailmset keskkonnaalast tippkohtumist ( Stockholm  1972, Rio de Janeiro 1992,
Johannesburg 2002). Nendel on vastu võetud palju rahvusvahelises keskkonnaõiguses võtmetäht-
susega konventsioone.
* UNEP - ÜRO keskkonnaprogramm
 ÜRO Euroopa Majanduskomisjon
 Euroopa Nõukogu
* Keskkonnaprobloeemid ongi kujunenud Euroopa Nõukogu teiseks peamiseks suunaks inimõiguste
kõrval.
 lisaks erinevad valitsusvälised  organisatsioonid  (nt Greenpeace)
19
17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus
Materjal: Õpik lk. 170-171.
ˆ Enne Euroopa Liiduga ühinemist (1997-2001) võeti Eestis kiiresti üle kogu vajalik Euroopa Liidu keskkonda
puudutav õigus. Ülevõtmine oli tihti väga  formaalne  ning tulemuseks olid ebasüsteemsed ja segased seadused.
ˆ Tänapäeval on aktuaalseks keskkonnaõiguse süsteemsem koditseerimine ja ümberkujundamine.
ˆ Põhiseaduse viited keskkonnale:
 Ÿ 5: Eesti  loodusvarad  ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
 Ÿ 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale
tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
ˆ Keskkonnakaitse  alased  seadused Eestis:
 üldseadused:
* säästva arengu seadus
* planeerimisseadus
* keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
* keskkonnajärelvalve seadus
* keskkonnaseire seadus
* saastuse kompleksse vältimis ja kontrollimise seadus
* saastetasu seadus
* geneetiliselt muundatud organismide keskkonda  viimise  seadus
 valdkondlikud seadused:
* jäätmed
·  jäätmeseadus
·  pakendiseadus
* looduskaitse
·  looduskaitseseadus
* vesi
·  veeseadus
* õhk
· välisõhu kaitse seadus
· kiirgusseadus
* ohlikud ained
· kemikaaliseadus
* looduskasutus
·  jahiseadus
· kalapüügiseadus
·  maapõueseadus
· metsaseadus
20
18 Keskkonnanormatiivid
Materjal: Loeng
ˆ Keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnnamõju-
tuste reguleerimiseks.
ˆ Normatiivide peamised liigid:
 kvaliteedinormatiivid
 heitenormatiivid
 tehnoloogianormatiivid
 tootenormatiivid
ˆ EL õiguses keskkonnanormatiivide kehtestamine väga olulisel kohal - põhjuseks vältida konkurentsimoonutusi
riikide erinevate keskkonnanõuete kaudu.
ˆ Kvaliteedinormatiivid
 Kvaliteedinormatiividega kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemendis
(e. keskkonnakvaliteedi kontrollarvud).
 Eelkõige aluseks teise keskkonnanormatiivide väljatöötamisele.
ˆ Heitenormatiivid
 Heitenormatiiv on nõue saasteallikast eralduvale heitmele, mis määrab  saasteaine  piirkoguse toote-,
energia- või tööühiku kohta.
 Heitenormatiive kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul; liikuvate saasteallikate puhul rak-
endatakse sagedamini tootenormatiive.
 Ettevõtja poolt heitenormatiivi täitmine ei anna alust kvaliteedinormatiivi  rikkumiseks !
ˆ Tehnoloogianormatiivid
 Tehnoloogianormatiiv on nõue tootmisprotsessi või selle osa suhtes, millega tagatakse loodusressursside
säästlik kasutamine ja võimlike keskkonnakahjustuste ennetamine.
 Kehtestavad nõuded tootmisprotsessi tehnoloogilisele ülesehitusele ja konkreetsetele tehnilistele lahen-
dustele.
ˆ Tootenormatiivid
 Tootenormatiiv on nõue tervist või keskkonda oluliselt mõjutava või mõjutada võiva toote suhtes, millega
tagatakse toote kahjuliku mõju vältimine või hõlbustatakse toote kasutamist.
 Tootenormatiivide hulka kuuluvad näiteks:
* toote füüsikalised või keemilised  parameetrid  (maksimaalne lubatud PCB sisaldus trafodes või akudes
jne)
* toote käsitlemise, märgistamise või pakendamise nõuded
* tootest lähtuvate keskkonnategurite piirmäärad
21
19 Keskkonnaload
Materjal: Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel)
ˆ Keskkonnalubade süsteem lähtub põhimõttest, et keskkonda oluliselt  mõjutav  või ohustav tegevus võib toimuda
ainult riigi poolt antud loa alusel.
 Keskkonnaluba on riigi nimel antav kindlaksmääratud  vormiga  haldusakt (või mitu akti), mis annab
õiguse ja sätestab kohustused keskkonda oluliselt mõjutava tegevuse elluviimiseks.
 Load annab välja keskkonnaminister,  Keskkonnaamet  või kohalik  omavalitsus .
ˆ Keskkonnalubade väljastamine ei sea eesmärgiks keskkonnasaastuse täielikku likvideerimist, vaid saastuse
vähendamist nii palju kui see on majanduslikult võimalik ja põhjendatud. Seega ei  kontrollita  kõiki saasteal-
likaid, vaid ainult ohtlikumaid.
ˆ Luba väljastatakse reeglina kindlaks tähtajaks ning sellele eelneb tihti keskkonnamõju hindamise protse-
duur.
ˆ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus asendab hulga eraldi keskkonnalubade liike (vee  erikasutusluba , ajutine
vee erikasutusluba, välisõhu  saasteluba , erisaasteluba, kaevandamisluba, kiirgustegevusluba ja jäätmeluba)
ühe ühtse keskkonnaloa taotlemisega.
 Loa taotlemisel tuleb märkida kõik kavandatavad keskkonnahäiringud, milleks on luba vajalik, ning loa
andmise menetlus viiakse kõigi nende häiringute lubamiseks läbi ühes menetluses.
ˆ Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust (KeÜS Ÿ 41 lg 1):
 vee erikasutus
 saasteainete  viimine  paiksest saasteallikast välisõhku;
 jäätmete käitlemine;
  maavara  kaevandamine;
 kiirgustegevus.
ˆ Keskkonnakompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvald-
konnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses (Ÿ 40 lg 3).
22
20 Keskkonnamõju hindamine
ˆ Materjal:
 Loeng
 Õpik lk. 218  224
  Veinla . Keskkonnamõju hindamine kui keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise vahend. Juridica, 10,
692 - 701.
ˆ Reguleerib: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)
ˆ Keskkonnamõju hindamise eesmärk on (KeHJS Ÿ 2 lg 1):
 teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tege-
vuseks sobivaima lahendusvariandi  valikuks , millega on võimalik vältida või minimeerida keskkon-
naseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut
 anda  tegevusloa  andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaas-
neva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste
kohta
 võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada  tegevusloa  andmise menetluses
ˆ Keskkonnamõju hinnatakse, kui (KeHJS Ÿ 3):
 taotletakse  tegevusluba  või selle muutmist ning tegevusloa  taotlemise  või muutmise põhjuseks olev ka-
vandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
 kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada
Natura 2000  võrgustiku  ala.
ˆ Oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkon-
nataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultu-
uripärandi või vara. (KeHJS Ÿ 5).
ˆ Keskkonnamõju hindamise menetlus:
1. Arendaja esitab tegevusloa väljaandjale tegevusloa taotluse.
2.  Otsustaja  vaatab taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata
jätmise kohta. Otsus teatatakse avalikult.
3. Pärast algatamist koostab ekspert/ekspertrühm koos arendajaga keskkonnamõju hindamise pro-
grammi.
 Programm avalikustatakse; korraldatakse avalik  väljapanek  ja avalik arutelu.
4. Arendaja esitab programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega keskkon-
namõju hindamise järelvalvajale heakskiitmiseks.
5. Ekpsert koostab heakskiidetud programist lähtudes keskkonnamõju hindamise aruande.
 Aruanne avalikustatakse.
6. Arendaja esitab aruande keskkonnamõju hindamise järelvalvajale heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete
määramiseks .
7. Otsustaja otsustab keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise, arvestades seejuures heakskiidetud
keskkonnamõju hindamise aruannet.
ˆ Strateegiline keskkonnamõju hindamine. Eesmärgiks on integreerimispõhimõtte elluviimine sotsiaalse
ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis.
23
21 Keskkonnaalane vastutus
Materjal: Õpik lk. 224  232.
ˆ Keskkonnaalasteks süütegudeks Eesti õiguses on:
 kuriteod karistusseadustiku 20. peatükis
 väärteod karistusseadustikus ja keskkonnaalastes eriseadustes
ˆ Tsiviilvastutus (keskkonnakahjude hüvitamine)
 Keskkonnakahjude hindamine on keeruline:
* kuhu tõmmata piir keskkonna lubatava mõjutamise ja kahjustamise vahel
* keskkonnakahju rahaline hindamine on keeruline
* põhjuslik seos tegevuse ja kahju vahel pole enamasti üks-ühene ning ulatub tihti suure ajalise või
ruumilise  vahemaa  taha
ˆ Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ
 Kui keskkonnakahjustust ei ole veel tekkinud, kuid on olemas selle otsene oht, peab ettevõtja viivitamatult
rakendama ennetusmeetmeid.
 Kui keskkonnakahjustus on tekkinud, peab ettevõtja pädevat asutust viivitamatult teavitama ja rak-
endama kõik võimalikud meetmed edasise kahjuliku mõju vähendamiseks ja rakendama vajalikke paran-
dusmeetmeid.
 Ettevõtja kannab teostatavate ennetus- ja parandusmeetmete kulud.
ˆ Eesti tsiviilvastutuse  regulatsioon
 Eestis toimub keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine võlaõigusseaduse alusel.
 Erinorm VÕS Ÿ 133. Keskkonnaohtliku  tegevusega  kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema
varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvene-
misega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks
rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. (Ÿ 133
lg 1).
 Keskkonna alal on laialt rakendatav suurema ohu allika valdaja kohustus hüvitada ohu allikast tulenev
kahju (VÕS Ÿ 1056).
* Ÿ 1058 lg 2 erireegel, mis pöörab ümber põhjusliku seoses tõendamise kohustuse: Kui ohtlik ehitis
või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu
tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud.
 Eriseadustest tuleb mitmeid erireegleid hüvitatava kahju aluste ja ulatuse suhtes. Näiteks:
* jäätmeseadus Ÿ 128 - Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine.
· Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (lg 2).
· Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab  saastatud  kinnisasja omanik saaste  likvideer -
imise oma kulul. (lg 4)
* veeseadus Ÿ 39
· Vee kasutuskõlbmatuks muutmisel hüvitab rikkuja rikutud veehulga erikasutuse tasu viiekordses
ulatuses. (lg 3)
24
22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused
Materjal: Loeng, Õpik lk. 240  247. Veinla, H. (2007). Natura aladel  domineerib  muude kaalutluste ees lood-
uskaitse. Riigikogu Toimetised, 16, 122 - 130.
ˆ Bioloogiline  mitmekesisus  - mis tahes päritoluga  elusorganismide   rohkus  maismaa-, mere- jt veeökosüs-
teemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüs-
teemidevahelist mitmekesisust.
ˆ Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on ajalooliselt vanim keskkonnakaitse  valdkond  (ka klassikaline looduskaitse).
ˆ Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Rio de Janeiro, 1992)
 Seda konventsiooni on peetud ka üleilmseks keskkonnakaitse raamkonventsiooniks.
 Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse ja selle komponentide kaitse ja säästva kasutamise
tagamine, milleks tuleb igal osapoolel arendada vastavaid riiklike  strateegiaid ,  plaane  ja programme ning
integreerida loodusliku mitmekesisuse kaalutlused teistesse poliitika valdkondadesse.
ˆ Euroopa Liidus
 direktiiv lindude kaitse kohta (79/409/ EMÜ ) (nn linnudirektiiv)
 direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku  taimestiku  ja  loomastiku  säilimise kohta (92/43/EMÜ)
(nn loodusdirektiiv)
ˆ Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset looduskaitseadus, samuti mited jahti, kalapüüki,
metsade majandamist jms reguleerivad seadused.
ˆ Natura alade reºiimi erisused
 Üleeuroopalise Natura võrgustiku aladel (aga ka neist väljaspool) tuleb arvestada väga suurte majan-
dustegevuse piirangutega.
 Natura alad ei ole  tavalised   kaitsealad   need on paikkonnad, millel on üleeuroopaline tähtsus ning
Euroopa Ühenduse loodusdirektiivi alusel kujutavad need endast kõikide Euroopa rahvaste ühist
pärandit. Nende alade arendamise üle ei saa otsustada ainult kohalikest egoistlikest huvidest lähtudes.
 Euroopa Kohtu arvates tuleb Natura alade  valikul  arvestada üksnes ökoloogilisi kriteeriume.
* (Ei saa jätta  loobuda  mingi piirkonna Natura ala  staatusest  selleks et sinna oleks hõlpsam rajada
tööstust.)
* Lappeli kaasus: Kohus leidis, et majanduslikud ja nendega liituvad sotsiaalsed kaalutlused ei saa
ühelgi juhul kaaluda üles ökoloogilisi huve, mida tuleb arvestada kaitsealade määratlemisel.
 Natura aladel peavad väga sageli majanduslikud ja sotsiaalsed kaalutlused taanduma lood-
uskaitseliste kaalutluste ees ning paljudest Natura alasid negatiivselt mõjutada võivatest projektidest
tuleb loobuda.
25
23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid
Materjal: Õpik lk. 247  254
ˆ Veekeskkonna kaitse juures on oluline:
 Vee kvaliteedi tagamiseks ei piisa veekogul või veekogu vahetus lähedusest toimuva tegevuse kontrollimis-
est, vaid kaitseabinõusid tuleb rakendada kogu valgalal.
  Pinnavee  ja põhjavee kaitse on põhimõtteliselt erinevad. Pinnaveel on suurem (kiirem) enesepuhas-
tusvõimme.
  Saasteained  kanduvad ühest keskkonnast üle teise (õhust vette ja vastupidi, veest pinnasesse ja vastupidi).
Vajalik on integreeritud kaitse.
 Veekaitse abinõude kavandamisel ja rakendamisel eristatakse vee erinevaid kasutusotstarbeid. Sellest
sõltuvalt on erinevad ka kvaliteedinõuded.
ˆ Veekeskkonna kaitse rahvusvahelises õiguses
 piiriveekogude ja rahvusvaheliste  järvede  kasutamise ja kaitse konventsioon (1992, Helsingi)
*  ettevaatusprintsiip , parim kättesaadav  tehnoloogia ; saastaja-maksab-põhimõte
* naabritevaheline koostöö piiriveekogude  kaitsel
ˆ Veekeskkonna kaitse EL õiguses
 Veekeskkonna kaitse direktiive EL õiguses palju. Kaks peamist gruppi:
* vee kvaliteedieesmärke  sätestavad   direktiivid
* heitenormatiive sätestavad direktiivid
 veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ)
* Eesmärgiks on kehtestada siseveekogude vee, rannikumere vee ja põhjavee kaitsmiseks tegevus-
raamistik , mis väldib vee seisundi edasist halvenemist, kaitseb ja parandab vee ökosüsteemi  seisundit .
* Liikmeskriigid peavad rakendama saastaja-maksab- printsiipi  veeteenuste kulude katmisel.
ˆ Veekeskkonna kaitse Eesti õiguses
 Reguleeritud veeseadusega (VeeS).
 Seaduse eesmärgiks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee  puhtuse  tagamine ning ökoloogilise tasakaalu
tagamine veekogudes.
 Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate
ehitiste või tehnovahenditeta (VeeS Ÿ 6 lg 2).
 Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või
tehnovahenditega (VeeS Ÿ 6 lg 3).
 Veeseadus eristab vee ja veekogu erinevaid kasutusviise ja sätestab nende suhtes erinõuded - vee kasu-
tamine  olmes  ( joogivesi ); vee kasutamine tootmises; veekogu kasutamine heitveesuublana; vee-energia
saamine; vooluvee tõkestamine; veeliiklus; vee kasutamine tule tõrjumiseks.
 Veekasutaja on kohustatud (VeeS Ÿ 21):
* kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid
* hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste  rikkumisest  ning veekasutusega kahju tekita-
misest inimeste tervisele,  loodusele  ja majandusobjektidele
* vee erikasutuse korral  pidama   arvestust   kasutatava  vee ning  heitvee  hulga ja omaduste üle
* korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras
* järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist
* esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee ning heitvee hulga
ja suublasse  juhitud  reoainete koguse kohta
26
ˆ Meri
 ÜRO mereõiguse konventsioon  jagab  merepiirialad:
*  siseveed
* territoriaalveed
*  mandrilava
* majandusvöönd
*  avameri
 Neljas esimeses saavad kaldariigid kehtestada  merekeskkonna  kaitseks  täiendavaid   liikumis - ja majan-
dustegevuse piiranguid.
 Eesti oludes oluline ka 1992. a. Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse kon-
ventsioon.
* Liikmesriigid peavad keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks lähtuma ettevaatusprintsiibist,  parima
kättesaadava tehnoloogia printsiibist, saastaja-maksab-põhimõttest ning rakendama  parimat  keskkon-
napraktikat.
27
24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid
Materjal: Õpik lk. 254  259
ˆ  Välisõhk  on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (välisõhu kaitse seadus Ÿ 2).
ˆ Välisõhk on saasteallikate jaoks enamasti transiitpunkt, kust need liiguvad edasi pinnasesse, vette, taimedesse
ning sealt edasi loomade ja inimeste organismi.
ˆ Saastatud õhk on võimeline  ületama  suuri vahemaid, tunnistamata riigipiire. Seetõttu vajab see valdkond
eriti tugevalt rahvusvahelist koostööd.
ˆ Rahvusvahelised konventsioonid:
 kaugleviga piiriülese õhusaastuse konventsioon (1985,  Genf ) - peetakse välisõhu kaitse raamkonventsiooniks
 Osoonikihi kaitse konventsioon (1985,  Viin  )
 kliimamuutuste raamkonventsioon (1992, New  York )
ˆ Euroopa Liidu õigus
 Välisõhu kvaliteedi raamdirektiiv 96/62/EÜ (1996.a.)
 Välisõhu direktiive on palju. Neid võib jagada kolme rühma:
* välisõhu kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid
* paiksete saasteallikate heitmeid reguleerivad direktiivid
* liikuvate saasteallikate heitmeid reguleerivad direktiivid (erinevate  mootorsõidukite  kohta)
ˆ Eesti õigus
 Eestis reguleerib valdkonda välisõhu kaitse seadus.
 Seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja parandamine
piirkondades, kus see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
ˆ Põhimõisted välisõhu kaitse seaduses:
 Välisõhu  saastatuse  tase on saasteaine kogus, mis kindla ajavahemiku jooksul sisaldub välisõhu ru-
umalaühikus 293 kelvini juures või sadestub välisõhust pinna ühele ruutmeetrile (VÕKS Ÿ 8).
 Saastatuse taseme piirväärtus - saasteaine lubatav kogus välisõhu  ruumalaühikus  (VÕKS Ÿ 9).
 Saastetaluvuse piirmäär on protsent saastatuse taseme piirväärtusest, mille võrra käesolevas seaduses
sätestatud tingimustel võib kehtestatud piirväärtust  ajutiselt  ületada. (VÕKS Ÿ 10).
 Saasteaine sisalduse häiretase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mille ületamisel ka lühi-
ajaline mõju seab ohtu inimese tervise ning mille juures tuleb kohe rakendada meetmeid inimese tervise
kaitseks. (VÕKS Ÿ 11)
 Saasteaine sisaldusest teavitamise tase on selline saastatuse tase, millest alates teavitab pideva
seire  teostaja elanikkonda või elanikkonna tundlikke gruppe kaitsemeetmete rakendamise vajadusest.
Elanikkonna tundlikud grupid on lapsed, haiged,  vanurid  ja  rasedad . (VÕKS Ÿ 12).
 Saastatuse taseme sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus,  milleni  tuleb jõuda kas
kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on  parendada  välisõhu kvaliteeti
ja vältida  kahjulikku  mõju inimese tervisele. (VÕKS Ÿ 13)
 Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli,
mille tekitavad  paiksed  või liikuvad saasteallikad. (VÕKS Ÿ 123)
* Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud.
28
25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid
ˆ Materjal: õpik lk. 259  264.
ˆ Arenenud majanduse ja tarbimisega riikide osa jäätmete tekitamisel on kõige suurem.
ˆ 1989 a. Euroopa jäätmehoolduse strateegia põhimõtted:
 jäätmete tekkimise vältimine
 jäätmete taaskasutuse ja korduvkasutuse eelistamine
 jäätmete kasutusest kõrvaldamise meetodite  optimeerimine
 jäätmete transpordi reguleerimine
 tekitatud kahju heastamine
ˆ 1989. aasta Baseli konventsioon
 rahvusvaheline konventsioon, mis reguleerib riikidevahelist ohtlike jäätmete  importi /eksporti.
 Ohtlikke jäätmeid tohib vedada vaid eksportiva riigi, transiitmaa ning importiva riigi pädeva asutuse
loal.
ˆ Jäätmete- alane  regulatsioon Euroopa Liidus:
 jäätmealane raamdirektiiv 75/442/EEC ( waste  framework directive)
 ohtlike jäätmete direktiiv 91/689/EEC
ˆ Eestis reguleerib jäätmetesse puutuvat jäätmeseadus
 sisu
*  üldnõuded  jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks
* üldnõuded jäätmehoolduse korraldamiseks (eesmärk: vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust)
* vastutus nõuete rikkumise eest
 uus seadus vastu võetud 2004
ˆ Jäätmete mõiste. Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb
seda teha või on kohustatud seda tegema (JäätS Ÿ 2 lg 1).
ˆ Jäätmete liigitus:
 tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei ole ohtlikud jäätmed
 ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis vähemalt ühe JäätS Ÿ 8-s nimetatud ohtliku toime tõttu võivad olla
ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (JäätS Ÿ 6 lg 1).
ˆ Jäätmehooldus on  jäätmekäitlus , järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus (JäätS
Ÿ 11 lg 1).
ˆ Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas  vahendaja  või
edasimüüja tegevus (JäätS Ÿ 13 lg 1).
ˆ Üldpõhimõtted.
 Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti
kanda hoolt, et  tekkivad  jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (JäätS
Ÿ 21 lg 1).
 Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb (JäätS Ÿ 21 lg 2):
* rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku  tehnikat , seal-
hulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid
29
* kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kor-
duskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad
jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral;
ˆ Jäätmehoolduse korraldamise eest oma territooriumil vastutab kohalik omavalitsus.
ˆ Jäätmehoolduse põhimõtted jäätmeseaduse järgi:
 Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.
 Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid,
kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi (Ÿ 29 lg 2).
 Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (Ÿ 29 lg 3).
 Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlus-
moodustega võrreldes ülemääraselt  kulukas .
 Jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal  asuvas  tehnoloogiliselt
sobivas  ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
 Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei  satuks  laadimise
ega vedamise ajal keskkonda.
ˆ Ohtlike jäätmete jaoks eritingimused
 Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda tavajäätmetest eraldi.
30