miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõõtmise täpsus ei sõltu peaaegu üldse joone pikkusest. 7. Kuna peab tegema sulgemisega käigu, kuna võib sellest loobuda. Kui mõõtkavas 1:500 on käigu pikkus rohkem kui 250m, siis peab tegema sulgemisega käigu 8. Joone pikkust mõjutavad parameetrid tahhümeetris. Prisma konstant 9. Missugune joone parand sõltub joone pikkusest, mis ei. 10. Mis faktorid mõjutavad tahhümeetriga kõrguse mõõtmise täpsust peamiselt. Prisma kõrgus 11. Mis on kompensaatori tööpiirkonna ulatus? 3-4 min 12. Mis lugemeid üheteljeline kompensaator parandab ja mis lugemeid ei paranda? Kompensaator tekitab uue virtuaalse telje ja arvutab lugemid selle suhtes. Samas jääb telje horisontaalne nihe sisse. Kuna lõik (a) on alla 1 mm, ei ole see 1:10 000 mõõtmisel eriline probleem. 13
Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga), (suhteline viga) N ? Arvutusvalemid: horisontaalprojektsioon IS di cos vi ( valem 1.1) või S di2 hi2 (valem 1.2) 1 IIS di di (valem 1.3) di kaldjoone pikkus, ∆h kõrguskasv ja v maapinna kaldenurk hi2 kalde parand kui on antud maapinna kalle di ( valem 1.4) i- lõigu number 2d i absoluutne viga d d1 d 2 (valem 1.5) 1 1 suhteline viga (valem 1.6) N d keskm d 1.1 Lõikude pikkused (vaata tabel 1.1) d1= 59-0= 59m d2= 107-59= 48m d3= 164-107= 57m d4= 204-164= 40m d5= 254-204= 50m d6= (340.51+340.55) / 2 -254= 86.53m 1
Seisupunkti kõrguse määramist Projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult Kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse ja kalde saamist. Koordinaatide järgi pindala leidmist. VEAALLIKAD MÕÕTMISEL Akust tulev nõrk vool Prisma klaas on must või niiske Prisma taustal on helendav pind Prismale viseerimine pole täpne Prismakonstant on vale PARANDID Temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse parand Prisma konstant Maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand
Mõõtmise vead tahhümeetrias 1) Instrumentaalsed 2) Tähisele viseerimise viga.( See kui palju mõõdame mööda maas olevast punktist. Nurgaline viga) 3) Kollimatsiooniviga- suuna mõõtmisel lugemit mõõtev "ring" nihkub, tekib nurgaline viga ning selle vastu aitab täisvõttega mõõtmine. 4) Tsentreerimine 5) Isiklikud vead 6) Ilmastikust põhjustatud ehk 1) refraktsioon( õhu virvendus) 2) õhurõhk 3)temperatuur Ilmastiku parand 500m +30 kraadi parand +2mm 500m -25 kraadi parand -30mm 4. loeng Elektrontahhümeetria põhimõisted Nurk- kahe suuna vahe. Nurka ei mõõdeta kunagi. Nurk arvutatakse( edasivaade-tagasivaade) Tahhümeeter mõõdab: 1) Horisontaalsuunalugemit 2) vertikaalsuunalugemit 3) kaldkaugust Ülejäänud suurused arvutatakse( HD ei mõõdeta, vaid arvutatakse) Tahhümeetrite liigid 1) Manuaaltahhümeeter- kaalub vähe(umb 4kg), al 1985a. Teodoliit-mõõdab suunalugemeid, aga kaugusi mitte Lõputud peenliigituskruvid
1) Arvuta lõigu 0-6 aritmeetiline keskmine. 2) Arvuta lõigu 5-6 kaldjoone pikkus. 3) Aruvta lõikude 0-1 kuni 2-3 horisontaalprojektsioon kaldenurkade järgi. 4) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 horisontaalprojektsioon kõrguskasvude järgi. 5) Arvuta lõigule 0-6 horisontaalprojektsioon Kontrolliks arvuta horisontaalprojektsioonid ka joonte kaldest tingitud parandi järgi. 6) Arvuta lõikude 0-1 kuni 2-3 joone kaldest tingitud parand (dSD) v ja SD järgi. 7) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 joone kaldest tingitud parandi (dSD) dh ja SD järgi. 8) Rakenda igale lõigule (SD) arvutatud parand. 9) Liida kokku lõikude horisontaalprojektsioonid ja võrdle kahte erinevat rehkendust. 10) Kuna joont 0-6 on mõõdetud kaks korda, saame arvutada ka joonemõõtmise suhtelise vea. Kas viga mahub lubatud vea piiridesse? flub < 1/2000 Lahendus:
arvutatav lineaarpaisumiskoefitsiendi määramatuse ning temperatuuri mõõtmise määramatuse alusel. Etaloni pikkuse muutus sõltuvalt temperatuurist Massimõõtmine: Kaalumisel saadakse jõud F maakera gravitatsiooni mõjul. Kaalutava objekti mass on leitav seosest: F = m * g Kui kaalud on gradueeritud terasest vihtidega kaalu kalibreerimise kohas ja kaalumine on teises kohas, siis tuleb leida parand kaalu näidule, mis on leitav seosega: kus gt on raskuskiirendus kaalu taatlus- või kalibreerimiskohas ja gk raskuskiirendus kaalu kasutamiskohas. Kaalumisel mõjub objektile õhutõstejõud, mille arvestamine on leitav seosega. Kuivõrd kaalud on gradueeritud terasest vihtidega ja kaalutav objekt on sellest erineva tihedusega tuleb leida parand kaalu näidule, mis on leitav seosega: Kus Vobj on kaalumisobjekti ruumala
pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr. st v - parand projektsioo projektsioo n n 0 0 28,0 m +2,5° 27,97 0,03 27,97 1 28,0 61,0 m -3,3° 60,90 0,10 60,90 2 89,0 95,0 m +2,1° 94,94 0,06 94,94 3 184,0 28,0 m +7,4 m 27,00 0,98 27,02
kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse, kalde saamist. koordinaatide järgi pindala leidmist. Veaallikad elektrontahhümeetriga mõõtmisel: akust tulev vool on nõrk prisma esiklaas on must või niiske prisma taustal on helendav pind prismale või viseerimistahvlile viseerimine ei ole täpne prismakonstant on vale Õigete tulemuste saamikseks tuleb tahhümeetrisse sisestada järgmised parandid: temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse ja refraktsiooni parand prisma konstant (enamasti on se väärtus 0 kui mõõdetakse sama firma tahhümeetri ja prismaga) maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand Tahhümeetrite kontrolli tuleb teha vanematel seadmetel 2 korda aastas, uuematel 1 kord aastas. Kontrollitakse kollimatsiooniviga, nulli aset, inklinatsiooniviga, prisma konstanti, optilist loodi, vesiloodi ja treegereid.[2] 8
arvutatud kogujuurdekasv -181,7745 220,7425 tegelik juurdekasv (olemasolevate koordinaatide alusel) -181,8510 220,6670 viga f -0,0765 -0,0755 fs= 0,107515 0,0059 0,0057 Fslubat 0,063164 (1/5000) Fsprakt 0,000340 suhteline parand x -0,000242 suhteline parand y -0,000239 siinus 0,90383377 0,49974806 -0,55823594 -0,47482226 arvutatud parandid paranditega juurdekasvud koordinaadid parandiga X Y X Y X Y 1030,300 866,487 0,001 0,001 1,7195 1,6817 1032,019 868,169 0,018 0,018 -30,1883 68,4496 1001,831 936,618
Võtame, et f = 0,1 ja K =2. Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: 30 kN p Liite arvutuslik survepinge Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: p= E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Seega Narv Nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest u= see parand võtab arvesse temperatuuri muutmisega seotud deformatsiooni (meil võrdub see 0) - s.o parand, mis võtab arvesse, et liite pressimisel pinnakonarused osaliselt tasanduvad ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø50 G7/s7, mille ES = 34 m; EI = 9 ning ei = +43 m; es = + 68 m. Nmintabel = 0,068 0,034 =0,034 mm ja Nmaxtabel = 0,043 9 = 0,034 mm. Siinkohal tuleb mainida, et
a)Mõõdetud nurkade tasandamine vasakpoolsed nurgad parempoolsed nurgad Praktiline summa: p ja p - mõõdetud nurkade summa Teoreetiline summa: t = 1800n + a n (a algsuund; n lõppsuund) t = 1800n + n a t = 1800(n 2) (kinnise käigu puhul) Sulgemisviga: f = p - t (vasakpoolsete nurkade puhul samamoodi) Lubatav sulgemisviga: f lub = 1` n (n mõõdetud nurkade arv) f Nurga parand: = - n Kontroll: = - f b)Direktsiooninurkade arvutamine Parempoolsete nurkade järgi: järgm = eelm ± 1800 i Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. Vasakpoolsete nurkade järgi: järgm = eelm ± 1800 i Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. c)Koordinaatide juurdekasvude arvutamine Direktsiooninurga järgi: X = s * cos ja Y = s * sin Rumbi järgi: X = s * cos R ja Y = s * sin R Kinnises käigus kontroll
temperatuuriparandite arvutused ja nende viimine mõõdetud kõrguskasvudesse · Normaal kõrguste süsteemi ülemineku parandite arvutus · Reeperite vaheliste lõplike kõrguskasvude andmike koostamine · Lubatud hälvete järgmise kontroll · Nivelleerimistäpsuse hindamine koos 1 km juhuslike ja süstemaatiliste vigade arvutamisega. Lattipaari keskmise meetri erinevusest nimivöörtuest tingitud parand. Invarlatid temperatuuru muutudest tingitud kõrguskasvu parand Normaalkõrgustele ülemineku parand Nivelleermise esialgne täpsushinnang 3. Lihtsustatud tasandamine (Geodeesia III, 2007) 1. Geodeetiliste võrkude tasandamise põhimõte ja ülesanne - ptk. 4.1 Igat suurust mõdetakse mitu korda, leitakse antud mõõtmiste kesmised väärtused ja hinnang nende täpsusele. 2. Tasandusmeetodi valik - ptk. 4.3.3
LOAEL madalaim kontsentratsioon või annus, mille statistiliselt usaldusväärset kahjulikku mõju on täheldatud mõjur keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju mõjuri levimistee tee, mida mööda mõjur või sellest alguse saanud kaudne mõju jõuab sihtobjektini ohtlikkus kahjutekitamisvääme; ohu määratlemine mõjuri ohtlikkust iseloomustavate omaduste ja ohuallika kirjeldus ohutustegur kvantitatiivne parand PNEC-i määramiseks organismidega tehtud katsete põhjal otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja PEC stressori eeldatav kontsentratsioon keskkonnas, millega organismid kokku puutuvad PNEC stressori suurim kontsentratsioon keskkonnas, mis eeldatavasti ökosüsteemi ei ohusta risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt riski ohjamine - tegevus, millega risk hoitakse vastuvõetaval tasemel
Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on tema liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind-kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 mm või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud
Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,006 ) + 2 2 = 0,03mm 3 = 0,95 Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96 ± 0,03) mm, usaldatavusega 0,95. Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand (); 2-seadekaliiber (); 3-mõõtevarras ( ); 4-hülss (); 5-trummel (); 6-käristi (); 7-pidur (); 8-look ()
2 2 1 d 0,08 8 8 1 = = = N D 174,17 17417 17417 2000 Vastus: Joone tõenäolisim väärtus D = 174,17 m ja mõõtmiste täpsus (kvaliteet) jääb lubatud piiridesse. 2. Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku kaldenurk 2,3°; lindi mõõtmisaegne temperatuur oli +32° C; lindi pikkus on 20 m; lindi kompareerimis parand on -14 mm; kompareerimisaegne temperatuur +20° C. Teraslindi joonpaisumiskoefitsent on 0,0000125. Arvutada lõplik joone pikkus. Lahendus: Antud: D = 415,00 + 0,13 = 415,13 m v = 2,3o t = + 32 oC lk = 20 m Dk = - 14 mm t0 = + 20 oC = 0,0000125 Leida: Dv, Dk, Dt, Dlõplik v 2,3o DV = 2 D sin 2 Dv = 2 415,13 sin 2 = 0,33m 2 2
2 1 ∆d 0,02 2 1 = = = = N D 174,61 17461 8730,5 1 1 ≤ 8730,5 2000 Vastus: Joone tõenäolisim väärtus D = 174,61 m ning mõõtmiste täpsus (kvaliteet) jääb lubatud piiridesse. 2 Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku kaldenurk 2,3°; lindi mõõtmisaegne temperatuur oli +32° C; lindi pikkus on 20 m; lindi kompareerimis parand on -14 mm; kompareerimisaegne temperatuur +20° C. Teraslindi joonpaisumiskoefitsent on 0,0000125. Arvutada lõplik joone pikkus. Lahendus: Antud: D = 415,00 + 0,60 = 415,60 m v = 2,3o t = + 32 oC ∆lk = 20 m ∆Dk = - 14 mm t0 = + 20 oC α = 0,0000125 Leida: ∆Dv, ∆Dk, ∆Dt, Dlõplik v DV 2 D sin 2 2 G o 2,3 ∆ Dv =2∙ 415,06 ∙ sin2 =0,33 m
Töö nimetus Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutuste tabel 21.09.201 Kuupäev 5 Instrument Nivelliir 21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr. ud ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumi...
Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Töö käik: 1. Mõõtke rihmratta diameeter D. Selleks eemaldage ettevaatlikult lint rattalt. Kandke tulemus protokolli. 2. Asetage lint tagasi rattale. 3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi. Kui ei ole reguleeritav dünamomeeter, aga vedru on välja veninud, lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra. 5. Lülitage vool sisse. Kui mootor saavutab maksimaalsed pöörded, vaadake dünamomeetrite näidud. 6. Lülitage vool välja. Märkige tabelisse dünamomeetrite näidud. 7. Keerake pööreteloendur ettevaatlikult nulli. 8. Võtke kätte stopper. Teine käsi asetage lülitile. 9. Lülitage võimalikult samaaegselt tööle stopper ja mootor. 10.Laske mootoril teha umbes 1000 pööret ja kui pööretelugeja on lõpetanud
Temperatuur tk1 Temperatuur t1 termoemj E=E Temperatuur t Lugemi nr. Parand Emv=E0-E1, mV E1=E'1+E1 tegelik =t-t1, ºC Lugem E'1 Lugem E´ ´+E
S2=63-0,02=62,98 S3=126-0,14=125,86 S4=40-0,23=39,77 S5=56-0,41=55,59 S6=28,12-0,24=27,88 Kuuendaks arvutan joone absoluutse ja suhtelise vea Absoluutne viga Ad=340,17-340,07=0,10m Suhteline viga 1/(340.12/0,10)=1/3401,2=2,94 Tabel 1 Punkti nr Joone Lõigu Kaldenur 1S Kaldest 2S pikkus pikkus k Horisontaa Tingitud Horisontaa algpunktis kõrguska l- parand l- sv projektsioo projektsioo n n 0 00 27m +3,80 26,94 0,06 26,94 1 27,0m 63m +1,50 62,98 0,02 62,98 2 90,0m 126m -2,70 125,86 0,14 125,86 3 216,0m
d katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Leo Kristopher Piel 123741 Teostatud: Õpperühm: IABB22 Kaitstud: Töö nr: 1 TO:
mv=E0-E1 Lugem E' Temperatuur t Lugem E'1 Parand Temperatuur tkl gr S gr K E E1 E0
absoluutne viga: d=di-d2= 340,26-340,19=0,07m suhteline viga: = 6. Kõik eelnevad arvutuste tulemused on esitatud järgnevas tabelis (Error: Reference source not found-1). Tabel 1. Arvutustulemuste koondtabel Punkti Joone pikkus Lõigu Kaldenurk/ IS Kaldest II S numbe alguspunktist pikkus kõrguskasv horisontaal- tingitud horisontaal- r (m) (m) (,m) projektsioo parand projektsioon n (m) (m) (m) 0 0 80,0 -1,8 79,96 0,039 79,96 1 80,0 32,0 -4,4 31,91 0,09 31,91 2 112,0 29,0 +4,9 28,89 0,11 28,89 3 141,0
vahetu mõõtmisviga δ8 22) Millest oleneb valguse kiirus õhus ja millised õhu seisundi parameetrid määravad selle suuruse? Valguse kiirus sõltub õhu tihedusest; tihedust mõjuvad temperatuur, niiskus, rõhk 23. Milleseid parandeid arvestab elektrontahhümeeter joonemõõtmisel? Joonemõõtmisel elektrontahhümeetriga kasutatakse järgmised parandeid: 1) C etaloneerimisparand (nullpunkti parand või instrumendi konstant), 2) dDp õhurõhust tingitud parand, 3) dDe keskkonna niiskusest tingitud parand, 4) dDt temperatuurist tingitud parand, 5) dDh joone kaldeparand, 6) dDpr prismaparand. 24) Nimeta kaks põhilist gravimeetri tüüpi. Vedrugravimeeter (vähe täpne, kasutataksse väljas), pendelgravimeeter (statsionaarne). 25) Kuidas peaks toimuma polügonomeetriakäigu sidumine ideaaljuhul?
Joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga: Absoluutne viga d = d 1 - d 2 d = 340,15 - 340,08 = 0,07 m Suhteline viga 1 1 = N d kesk ÷ d 1 1 1 = = N 340,12 ÷ 0,07 4859 Vastus: Punkti nr Joone Lõigu Kaldenurk IS Kaldest IIS pikkus pikkus kõrguskasv horisontaal- tingitud horisontaal- algus- projektsioon parand projektsioon punktist 0 00 31,00 + 2,5° 30,97 m 0,03 30,97 1 31,00 58,00 -3,3° 57,90 m 0,01 57,90 2 89,00 100,00 +2,1° 99,93 m 0,07 99,93 3 189,00 24,00 +7,4 m 22,83 m 1,14 22,86 4 213,00 75,00 +2,8 m 74,95 m 0,05 74,95
(gr S) termopaar (gr K) viga ΔEmV=E0-E1 E1=E'1+ΔE1 Lugemi nr Parand Lugem E'1 Lugem E' E=E'+ΔE temp. tk1 temp. t1 temp. t Δt=t-t1
Võrdlustermopaar (gr Kalibreeritav Termopaaride külmliide Absoluutne viga S) termopaar(gr K) Parand Tegelik termoemj E=E'+E Lugemi nr Tegelik termoemj gr S gr K Temperatuur tk1
Täpsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et väikseim pikkus, mida saab mõõta, on vahemaa, mille võrra noonius nihkub esimese kriipsude kokkulangemiseni. Nihik: Pikkuste mõõtmiseks kasutatav nihik koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb liita lugemile mõõteharule märgitud parand. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik: Kruvik kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind, kand, ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 0,5 mm või 1 mm. Kruviga on ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleva skaala mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku
Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv
! ! b) U= !" = 5,995= 0,17 W/(m2*K) RT = Rsi + R1 + R2 + R3 + Rse RT =0,13 + 0,28 + 5,13 + 0,325 + 0,13 = 5,995 Rsi = 0,13 !,!" R1 = 0,039= 0,28 !,! R2 = 0,039= 5,13 !,!"# R3 = 0,04 = 0,325 Rse = 0,13 Standard EVS 908-1:2010 lk 21 c) c1) Õhupiludest tingitud parand Uc = U + U U = Ug Ug =U' *(R1/RT)2 Ug = 0,00 * (5,455/5,995)2 = Soojustuse R1 väärtus = 5,455 Ug = 0,008 W/(m2 *K) Uc = 0,17 + 0,000 = 0,17= 17 W/(m2 *K) Standard EVS 908-1:2010 lk 25 c1) Külmasillast tingitud parand Standard EVS 908-1:2010 lk 25
Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv
L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv
Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv
Süstemaatiline mõõtehälve on mõõtesuuruse lõpmatukordsel mõõtmisel kordustingimustel saadav mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse väärtuse vahe. Süstemaatiline mõõtehälve võrdub mõõtehälbe ja juhusliku mõõtehälbe vahega. Nii nagu mõõtesuuruse väärtus ei ole ka süst.mõõtehälve ega selle põhjused täpselt teada. Süst.mõõtehälvet saab hinnata mõõtesuuruse mõõtmisel saadud mõõtetulemuse ja selle suuruse leppeväärtuse vahe ning selle vahemääramatuse abil. 33. Parand Parand on väärtus, mis algebraliselt liidetakse parandamata mõõtetulemusele, et kompenseerida süt.mõõtehälvet. Parand on võrdne süstemaatilise mõõtehälbe hinnanguga, kuid vastasmärgiline. Kuna süst.mõõtehälbe pole täpselt teada, siis ei saa ka kompenseerimine olla täielik, seega parandi väärtus on arvestatav on ainult koos selle väärtuse väärtuse määramatusega. 34. Eksperimentaalne standardhälve Eksp
7. Leidke iga katse korral polarisatsioonitasandi pöördenurk α =α1 −α0 . Arvutage nende aritmeetiline keskmine . 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (5) abil. 9. Hinnake tulemuse liitmääramatus, kasutades pöördenurga A-tüüpi ning kontsentratsiooni ja lahusekihi paksuse B-tüüpi määramatust. (Kuna lahuste eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt nõrk, siis parand, mis tuleneb sellest, et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20 ºC, on üsna väike ega vaja arvesse võtmist). 10. Võrreldes oma tulemust töökohal antud tabeliväärtustega, määrake suhkru liik. 3 Tabel 21.1. Valguse polarisatsioonitasandi loomuliku pöördumise määramine suhkrulahuses Suhkrulahuse masskontsentratsioon Lahusekihi paksus
Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99) Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand ; 2-seadekaliiber ; 3-mõõtevarras ; 4-hülss ; 5-trummel ; 6-käristi ; 7-pidur ; 8- look Teised kruvikute variandid: Sügavuskruvik Sisekruvik. a ehitus; b pikendusvarras; c nullnäidu kontrollimine. 1 mutter; 2 puks; 3 pärss; 4 kruvivarb; 5 trummel; 6 seademutter Kokkuvõte .
lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2. Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. 4. Arvutan katsekeha keskmise paksuse ja tema vea. Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabelid Mõõtmised nihikuga Nooniuse täpsus T = null-lugem Plaadi paksus Tabel 1 2 2
rahuldamiseks. Kui pärija nõuab pärandvara inventuuri, võib ta kuni inventuuri tegemiseni keelduda pärandaja kohustuste täitmisest.27 Kui pärija on esitanud inventuuri nõude või kui inventuur on kohustuslik, vaatab inventuuri nõude läbi pärimisasja menetlev notar ja määrab inventuuri otsusega. [...] Inventuuri läbiviimiseks määrab notar inventuuri tegija. Inventuuri tegijaks saab olla üksnes kohtutäitur 24 http://tarbija24.postimees.ee/808058/parand-tuleb-vormistada-ka-uue-seaduse-kohaselt. (21.01.2015) 25 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 113. 26 RKTKo 2-1-123-96, RKTKo 3-2-1-121-05, p 36, RKTKo 3-2-1-125-07, RKTKo 3-2-86- 08. 27 https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/parimisest_ja_parandusest/parimine_1. (21.01.2015) 10 (PärS § 138).28 Lähtuvalt antud kaasusest viidi läbi pärandvara inventuur tulenevalt pärimisseaduse § 136 lg
masseerides puhtale nahale, kuni kreem on täielikult imendunud. Pakend: 50 ml Deborah Bioetyc "Shoki" efektiga tselluliidivastane kreem Ts elluliidi mo o d u stav a d organis mi kuhjunud jääkaine d, mille toimel rakud paisuvad, hakkavad tasapisi muutum a ja tekib 'ap el siinikoor e' nahk. Kree m stimule e rib naha verering et, aitab kaa s a kud e d e st m ürkid e ja ainevah etu s e jääkainete välja viim Parand a b kude d e hapnikuga varusta mi st ja aitab kaas a naharakkud e uuen e m i s e l kollag e e ni tootmis e kasvu. Toimeained: Pruunvetika ekstrakt stimuleerib nahaalust vereringet ja aitab organismist rasva ning jääkaineid välja viia. Scopariane vetikaekstrakt võitleb rasvarakkude vohamisega, aitab sünteesida kollageeni. Methylsilanol mannuronate on tugev niisutaja (tagab vajaliku kollageeni taseme nahas), salendava toimega ning aitab vähendada vananemisilminguid.
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid)
suuruse definitsiooniga. Tõeline väärtus on ideaalsuurus. Me ei saa seda eksperimentaalselt määrata, me saame anda ainult hinnangu selle suuruse väärtuse jaoks koos hinnanguga väärtuste võimaliku jaotumise kohta. Seda mõõtmise teel antud hinnangut mõõdetava suuruse väärtuse kohta nimetatakse mõõdiseks või mõõteväärtuseks. Mõõdise all mõistetakse üksikmõõtmise või vaatluse töötlemata tulemust. Kui mõõdisele lisatakse parand või leitakse mõõdiste aritmeetiline keskmine, siis saadakse juba mõõteväärtus. Hinnangut, mida saab anda inimkonna käsutuses oleva parima mõõtevahendi ehk etaloniga, nimetatakse leppeliseks tõeliseks väärtuseks xl. Mõõtetulemuse x ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse xt vahe on mõõtetulemuse viga. x = x xt . Viga on ideaalsuurus, reaalses elus ei saa me enamasti teada tema tegelikku väärtust. Saame anda
Üks tuumarelvaliik likv-suur murrang Moskva suhe L-riikidega G lootis sellega et USA loobuks tähtede sõja prog. NSVL ür väh relvade koormat, et säästa raha. NSVL-l oli vaja lõp ka piirkondlikud konfliktid (Afg, Nic) Tähe sõjad 83.kosmose militariseerimine. See oli bluff sundimaks NSV Liitu suur oma relvastuse koormat. G liidrina 85-91 Noorim NSVLi liider.NSVL viim dikt. Tema pol õhutas opositsiooniliikumisi. Talle oli täh suh parand-majandusabi saamine ja relvastuskoorma väh. G tahtis teha ümberkorraldusi NSVLis, eesmärgiga seda koos hoida. Tahtis päästa NSVL. Muud 80.NSVLis väh tsensuur, presidentaalse valitsemissüst keht, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse (Rahvasaadikute Kongress). VAB-LIIKUMINE 87 nõud Baltimaad MRP salaprotokollide avalik ja tüh,88-loominguliste liitude pleenumid,haritlaskonna liitumine vab.võitlusesse,88-laulev rev.nõuti Eesti vab,toodi välja s.m.v lipp,Laul rev
kus e ja v on vastavalt esimese ja viimase joone direktsiooninurk ja n on nurkade arv, b) diagonaalkäigus vasakpoolsete mõõdetud nurkade puhul: t = v + n 180 - e 3. Praktiline sulgemisviga käigus: w pr = pr - t w pr = pr - t või 4. Sulgemisvea lubatud suurus diagonaalkäigus: wlub = ±1 ,5 n , kus n on nurkade arv käigus 5. Tasandatakse nurgad. Parand ühele nurgale: w pr p=- n Kontrolliks leiame p = - w pr . 6. Direktsiooninurkade arvutamine. a) parempoolsete nurkade puhul: j = e + 180 - , b) vasakpoolsete nurkade puhul: j = e + - 180 . e on eelmise ja j on järgmise joone direktsiooninurk. on parandatud
joonepikkusele arvutada valemiga: 5 Dk = D 5l k / 20 , kus 5 D k mõõdetud joone kompareerimisparand 5l k lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga: 5Dt = D? (t-t0) D mõõdetud joone pikkus ?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos? Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dloplik = D 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2
A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR
3. Käigu diagonaal RPV12-RPV17 α= 116.05745 = 116º03'27'' Δx = -109.698000 s= 249.727 m Δy = 224.343000 4. Diagonaali pikkus ja direktsiooninurk esialgsetel andmetel α'= 116.05190 = 116º03'07'' Δx = -109.671241 s'= 249.715267 m Δy = 224.343338 6. Direktsiooninurga parand δα = α – α' = 0º00'20'' Suhteline erinevus δs = s – s' = 0.0114 m Δx = -0.026759 m -0.00535185 Δy = -0.000338 m -0.00006763 7. Lõplikud juurdekasvud Δxi = #VALUE! Δyi = #VALUE! Punktide nr.nr. vasakpoolsed nurgad Direktsiooni-nurgad
· Jaama kõrgus · Instrumendi kõrgus · Vertikaalringi nulliasend · Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine: · Arvutatakse kaldkaugus instrumendist latini L = l + p (l niitkaugusmõõturi järgi määratud kaugus, p niitkaugusmõõturi parand) · Arvutatakse kaldenurgad = RV NA = NA RP Tähelepanu tuleb pöörata märkidele. Kaldenurga märk annab hiljem kõrguskasvu märgi. · Horisontaalringid on orienteeritud, seega ei ole vaja parandamist teha. · Arvutatakse instrumendi ja lati punktide vaheline horisontaalkaugus d=Lcos2 L kaldkaugus (L = l + p)
Jaama kõrgus Instrumendi kõrgus Vertikaalringi nulliasend Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine: Arvutatakse kaldkaugus instrumendist latini L = l + p (l – niitkaugusmõõturi järgi määratud kaugus, p – niitkaugusmõõturi parand) Arvutatakse kaldenurgad ν = RV – NA = NA – RP Tähelepanu tuleb pöörata märkidele. Kaldenurga märk annab hiljem kõrguskasvu märgi. Horisontaalringid on orienteeritud, seega ei ole vaja parandamist teha. Arvutatakse instrumendi ja lati punktide vaheline horisontaalkaugus d=Lcos2 L – kaldkaugus (L = l + p)
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE)
annaabi.ee 
