Keskkonnaõiguse loengumaterjal (1)

Loeng

Keskkonnaõiguse printsiibid

Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174)

• Paindlikkuse vajadus – uued olukorrad, ebakindlus
  
• Avar administratsiooni kaalutlusõigus ( printsiibid on suunaandjad)
  
• Rahvusvahelise õiguse suur mõju
  
• Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid
  

Printsiibid

Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda

• Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk )
  
• Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale , haldusorganile ja kohtule
  

Normid on konkreetsed – neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole
Printsiipide osaline täitmine rikkumine

Printsiibi üldosa seaduse eelnõus

Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte
Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.
Vältimispõhimõte
Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv.
Ettevaatuspõhimõte
Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava.
Keskkonda mõjutada võvate otsuste tegemisel tuleb välja selgitada keskkonnamõju. Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus.
Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine

• Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju põhjustaja kannab kõik nende hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud, kui seadusest ei tulene teisiti.
  

• Keskkonnakasutus on tasuline . Keskkonna kui rahvusliku rikkuse kasutuse eest makstakse tasu, mille suurus määratakse käesolevas jaos sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete alusel ning mille kasutamise sihtotstarve on keskkonnakaitse.
  

Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte

• Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad.
  

Saastaja maksab

Saastaja maksab – 1972 OECD: esimest korda võis lugeda sellest printsiibist.

• rahvusvaheline kaubandus – konkurentsitingimused – “NO SUBSIDY”
  

Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine – to internalise the externality – saatusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii saavutatakse toodete “õige hind”
Saastaja maksab printsiip kitsas tähenduses – saastaja peab maksma saastatus ennetamise kulutuste eest.
Saastaja maksab printsiip laias tähenduses – saastaja peab maksma kogu ulatuses sotsiaalsete kulutuste eest.
Kaks peamist lähenemist

• Printsiip laias tähenduses – saastaja peab maksma kogu ulatuses sotsiaalsete kulutuste eest
  
• Printsiip kitsas tähenduses – saastaja peab maksma saastuse ennetamise kulutuste eest
  

Majandusliku lähenemise eesmärk – tagada piiratud ressursside efektiivne kasutamine
Õiguslik lähenemine
Tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine

• See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest “kasu” peab ka maksma kahju ärahoidmise meetmete eest – siin on saastaja “kahjutekitaja” rollis.
  
• “õigust saastada” ei ole ja saastaja peab aktsepteerima sotsiaalset regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust
  
• Printsiip rakendub otseselt – näiteks saastetasu jne
  
• Kaudselt – näiteks keskkonnaalane vastutus,ennetusmeetmed, keskkonnamõju hindamine
  

KOKKUVÕTE – saastaja maksab on “prima facie” eetiline norm, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks
Erandid _Õiglus
Ühe isiku poolt teisele tekitatud “ebaõiglust” saab “ korrigeerida ” kahju hüvitamise läbi)

• Me kõik anname oma panuse keskkonna mõjutamisse ja järelikult peame taluma teatud saastust.
  
• Naabrusõiguse “talumise kohutus”
  
• Saastamine on kooskõlas kehtivate normidega – on luba - “permit defence”
  
• “sotsiaalne õiglus” (see tegeleb tulude ja kulude õiglase jaotumisega, saastaja maksab printsiip võib olla väga ebaõiglane). Vaesemad maksavad vähem.
  
• Tööpuudus, muud sotsiaalprobleemid (riigiabi, maksud )
  

Liberaalne õiglus - kõik on võrsed, ole sa vaene või rikas.
Keskkonnalased erandid – keskkonnakaitse ei tohi sattuda sõltuvusse saastaja majanduslikust “võimekusest” (riigiabi, kindlustus )
Muud probleemid

• Kes on saastaja
  
  • prügila (hällist hauani, hällist väravani),
    
  • laevandus (laevaomanik, operaator või lasti omanik),
    

Vältimisprintsiip

• Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda:
  
  • kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed
    
  • ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks
    
  • ning puudub alternatiiv.
    

Ettevaatusprintsiip

!Rakendub erinevalt vältimispõhimõttest siis kui on keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega. Keskkonnariske tuleb võimalikus suures ulatuses vähendada. Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses.
Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult.
Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias (“assimilative capacity approach”).
Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas
Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole selliseks põhjenduseks teadus – teaduslikud faktid. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas.
Siit jäi pooleli!

Loeng

Riik ei saa vabadusse sekkuda, keelud saavad olla vaid siis, kui need on põhjendatud. Negatiivne keskkonnamõju pole keelatud, ettevaatusprintsiip lubab tegevusi aga nõuab kohaste ettevaatustegevuste kasutuselevõttu.
Wingspread´i avaldus 1998. aastast, milles öeldakse järgmist:
“Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud.”
Ettevaatusprintsiibi kõrval tuntakse ka vältimise printsiipi. Ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas.
Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga ( riskiga ) (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud.
Normatiivne ettevaatus väljendub keskkonda kasutavate isikute hoolsuskohustuses ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sealhulgas keskkonnakaitselubades) sätestatud keskkonnanõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud mõistlikud meetmed selleks, et vähendada keskkonnariske – keskkonnalased käibekohustused
Näide Eesti õiguseset - Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine , lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.
Kaudne ettevaatus, rakendub keskkonnamõju hindamise kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, keskkonnalubade mehhanismi kaudu jne.
EÜ Kohtu praktikas

• Briti loomaliha kaasus - „Kui inimeste tervisele ohu olemuse või selle ulatuse kohta puuduvad lõplikud tõendid, võivad pädevad organid võtta kaitsemeetmeid, ilma et nad peaksid ootama, kuni sellise ohu reaalsus ja tõsidus muutub silmnähtavaks.“
  
• Vaatame veel näiteid – keskkonnameetmete proportsionaalsuse käsitlemise juures
  

Ettevaatusprintsiip Eesti õiguses
Näiteks säästva arengu seaduse § 5 jaotab taastuva loodusvara varu kriitiliseks varuks ja kasutatavaks varuks ja sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi .
Veeseaduse § 15 - Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või kohalik omavalitsus , kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele või tekitab kahju keskkonnale.
GMO seadus – ohuklassi määramine
Jäätmeseaduse § 21 - “… iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi.”
Parima võimaliku tehnika nõue.
Ettevaatusprintsiip Natura aladel
Kõige olulisemad nõuded majandustegevuse elluviimisel Natura aladel tulenevad Loodusdirektiivi artiklist 6. Selle lõiked 3 ja 4 sätestavad järgmist:
Lõige 3 - Iga kava või projekti, (...) mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju (…) tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse–eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile (…) loa (…) alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda (…) ala terviklikkusele negatiivset mõju (…);
Saaremaa sadama asi ja Waddenzee kaasus
Hollandi Ülemkohtu küsimustest päris selle järele, kas kava või projekti tuleb Loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 3 alusel hinnata siis kui on need tõenäoliselt ala mõjutavad (hindamise käigus tehakse kindlaks mõju olulisus), või peab hindamise läbi viima vaid siis, kui on piisavalt tõenäoline , kava või projekt avaldab alale olulist mõju. Kohus viitas oma vastuses EÜ asutamislepingus sätestatud ettevaatusprintsiibile ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme printsiibile ja tõi esile selle, et hinnata tuleb iga kava või projekti, mille puhul ei saa välistada olulist mõju Natura alale. Niisiis tuleb hindamine läbi viia kõikidel nendel juhtudel kui esineb kahtlus olulise mõju puudumise osas. Ainult siis kui mingit kahtlust ei jää võib hindamise ära jätta.
Kui põhjalik peab hindamine olema
Tallinna Halduskohus asus järgmisele seisukohale:
”... arvestades looduskeskkonna keerukust, on kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid võimalik uurida ning prognoosida pikka aega ning uuringud kujutavad endast põhjalikku teadustööd. Proportsionaalse keskkonnmõju hindamise menetluse eemärgiks ei ole selliste mahukate ja pikki aastaid vältavate uurimisprojektide läbiviimine ning rahastamine arendaja poolt...”
Ka Tallinna Ringkonnakohus asus samale seisukohale ja leidis et vee erikasutusloa väljaandmiseks oli keskkonnmõju hindamine küllalt põhjalik ja et hindamist tuleb arvestada kõige tõenäolisemate mõjudega.
Waddenzee asjas asus EÜ Kohus järgmisele seisukohale. - Hindamine tähendab antud juhul seda, et ”parimatest teadussaavutustest lähtuvalt tuleb kindlaks teha kõik … aspektid, mis võivad ala kaitse eesmärke oluliselt mõjutada.
Niisiis leiab EÜ kohus, et hindamise puhule ongi sisuliselt tegemist teadustööga ja see peab olema nii põhjalik, et arvestatakse alasid mõjutavate tegevuste kõigi aspektidega (mitte ainult kõige tõenäolisemate) ja et kõrvaldatakse kõik kahtlused olulise mõju puudumise või esinemise osas.
EÜ kohus leidis, et kava või projekti võib lubada, kui pädevad asutuse on kindlaks teinud, et kava või projekt ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. EÜ Kohtu arvates on see nii, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust, et negatiivne mõju ala terviklikkusele puuduks. Kohus põhjendas oma seisukohta jällegi ettevaatusprintsiibiga ja märkis, et üksnes eelnimetatud range kriteerium ( kahtluse puudumine negatiivse mõju osas) võimaldab tõhusalt vältida plaanis olevate kavade ja projektide tõttu Natura ala terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju. Kohus märkis veel, et
”… sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga pole võimalik sama tõhusalt tagada ... alade kaitse eesmärgi saavutamist.
Peab olema eksperdi arvamus!

Loeng

Keskkonnameetmete proportsionaalsuse printsiip
Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel läbida kolmeastmeline test:

• Meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks;
  
• Meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede;
  
• Meede peab olema mõõdukas.
  

Majanduse, sotsiaalsfääri ja keskkonna vahel peab valitsema tasakaal – keskkonnal ei ole ülekaalu.
Ettevaatuspõhimõte nõuab kohaste, mõistlike, proportsionaalseid reegleid.
Alpharma kaasus
„tervise kaitse võib õigustada kahjulikke tagajärgi ja isegi väga kahjulikke tagajärgi konkreetsetele ettevõtjatele […]. Tervise kaitse, mida vaidlustatud määrus peab garanteerima, peab üles kaaluma majanduslikud kaalutulused”
Artegodam kaasus

• „Euroopa Ühenduse õiguse üldprintsiibiks muutunud ettevaatusprintsiip nõuab pädevatel asutustelt seda, et need võtaksid keskkonna ja tervise kaitses ning ohutuse tagamisel kohaseid ennetavaid meetmeid, andes nendele kaitstavatele huvidele ülekaalu majanduslike huvide ees.“
  

Kohus kaalunud ka otseselt loodusega seotud väärtusi, seda näiteks nn Lappel´i kaldapealse kaasuse, mida vaadeldakse allpool – looduskaitsedirektiive käsitlevas osas.

Loeng

Keskkonnaalased õigused

Materiaalõiguslik põhiõigus
Menetlusliku õigused
Õigus kasutada võõrast maad

Õigused

• “Puhas “ keskkond on vajalik, et tagada inimväärikus; see on üheks peamiseks põhjuseks, miks keskkonda kaitstakse.
  
  • KSÜSE §1 lg 1 p 1: Seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara
    

Klassikalistes inimõiguste konventsioonides ja paktides õigust teatud kvaliteediga keskkonnale ei sisaldu, kuigi keskkonnakvaliteeti on seostatud paljude klassikaliste inimõigustega.
Euroopa inimõiguste konventsioon : selle alusel tegutseb Euroopa Inimõiguste kohus. See seadus on kõigi inimõiguste seaduse aluseks.

• Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele
  
  • Lopez Ostra v. Spain (1995): mõõtu andev kaasus. Hispaania kohtud tema kaebusi ei rahuldanud, kuna kohtunikud leidsid, et nahatööstus annab tööd ja et saastus pole oluline. Võitis aga Euroopa Inimõiguste Kohtus, mille tagajärjel pidi Hispaania riik talle maksma kahjutasu .
    
  • Guerra and others v. Italy (1998): kaasus, kus Itaalia linnas oli tehas, mis teenis ühiskonda ja andis töökohti, firma tootis kaprolaktaani (väetis), õhku oli sattunud mitmeid saasteaineid ning sellest ei olnud teatatud inimestele (KOV teadis). Kuid siis toimus üks suur õnnetus, mida ei saanud enam varjata.
    
• Õiguse elule
  
  • Euroopa Inimõiguste Kohus käsitleb õigust elule kitsalt ja peab seda õiguseks “füüsilisele elule” – Julia Laffranque on kohtunik seal. Kõige enam on Inimõiguste kohtusse pöördutud Venemaalt, järgneb Türgi.
    
  • Eriarvamused
    
• Õigus oma omandit segamatult kasutada: negatiivne keskkonnamõju võib kaasa tuua selle, et ma ei saa enam segamatalult oma omandit kasutada.
  
  • Powell and Rayner v. United Kingdom, 1990. Öösel hakkasid lennukid lendama ja inimesed ei saanud enam magada , kuna siis tegid lennukid suurt müra. Inimestele ehitati kolmekordsed aknad ja osadele anti raha, et nad sealt ära saaksid kolida .
    
• Peamine eelis – Rahvusvahelise kohtuliku järelevalve mehhanism
  
• Peamine puudus – kaitse ex post (ei rakendata ettevaatusprintsiipi). Inimene hakkab keskkonnast huvituma alles siis, kui tema esmased vajadused on rahuldatud.
  
  • Kuid - Balmer-Schafroth and others v. Switzerland ja Hatton and others v. The United Kingdom - annavad lootust. Elasid Šveitsis tuumaelektrijaama vahetusläheduses. Väideti, et tuumaelektrijaam on valesti ehitatud, et kui tekib mingi maavärin vms siis võib see pooleks minna. Pöördusid nõudega kohtusse, et kas on viga ja et seni tuleb see jaam sulgeda. Kohtud ei rahuldanud seda, kuna pool Euroopat saab kahjustada, kui nii peaks minema. Põhjused peavad olema isiklikud, mitte ühiskondlikud!
    

Stockholmi 1972.a. deklaratsiooni esimene printsiip: inimesel on fundamentaalne õigus vabadusele, võrdsusele ja adekvaatsetele elutingimustele keskkonnas, mille kvaliteet tagab heaolu; inimesel on ka ülim kohustus kaitsta ja parandada keskkonnatingimusi praeguse ja tulevaste põlvkondade hüvanguks
Århusi konventsiooni artikkel 1. Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade iga esindaja õigust elada keskkonnas, mis vastab tema tervise ja heaolu vajadustele. Selge individualistlik lähenemine, mitte põlvkonna lähenemine. Kirjutati alla aastal 1998, Eesti konventsioon jõustus 2001a.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

§5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud /.../
§ 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.

Õigused ( kohtupraktika )

“Eesti põhiseaduses keskkonnapõhiõigus otseselt puudub, põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Sellest sättest tuleneb ka igaühe õigus heale keskkonnaseisundile …“ (TrtHKo 3-96/04)
“Õigused puhtale keskkonnale, tervise kaitsele ning era-ja perekonnaelu puutumatusele on subjektiivsed avalikud õigused.” (TlnRingKo 2-3/140/04)
“PS § 5 valguses ei ole aga tõsiseltvõetavat põhjust kahelda, et põhiseadus [§53] paneb üksikisiku kõrval keskkonna kaitse kohustuse ka riigile ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Ringkonnakohus on seisukohal, et see kohustus ei ole pelgalt objektiivne, vaid loob isikule subjektiivse õiguse /…/”

Õigused

§29 lg 1: Igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus.  tervise ja heaolu vajadus. See osa keskkonnas, mis on seotud isikuga.
KSÜSE §29 lg 2: Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.
Puutumus on igakordse hindamise küsimus, kuid künnis on suhteliselt kõrge.
Piiri isikute vahel, kelle õigusi riivatakse ja kelle omi mitte, ei ole aga käesoleval juhul võimalik selgelt tõmmata. Riive intensiivsus kahaneb järkjärgult seoses kauguse suurenemisega vaidlusalusest objektist. Säärases olukorras on oluline ka isiku subjektiivne hinnang, kas tema õigusi on riivatud või mitte – s.t. ka huvi haldusasja vastu. (TlnRingKo 2-3/140/04)
´Keskkonnamõjul on isiklik puutumus sõltumata mõjust muudele põhiõigustele ka siis, kui isik on tavapäraselt mõjutatavat keskkonnaressurssi kasutanud, kui ta viibib sageli kõnealuses keskkonnas või kui tal sellega tihedam seos kui ülejäänud avalikkusel või kui keskkonnamõjust sõltub muul viisil oluliselt isiku heaolu. Sellisel juhul on tegemist enda, mitte pelgalt avalikkuse huvides esitatud kaebusega. (TlnRingKo 3-07-102 ).
KSÜSE §29 lg 4: Hinnates keskkonna vastavust tervise ja heaolu vajadustele võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise ja heaolu vajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonnakvaliteedi piirväärtust.
Paljud keskkonnaalased õigused tuleneva EL keskkonnakvaliteedidirektiividest
KSÜSE §29 lg 5: Käesoleva paragrahvi lõike 1 nimetatud õiguse tagamiseks on õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele.
Tõrjeõigus
Aktiivne kohustus
Eraõiguslikud nõuded
AõS §143) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma , soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Õigus teabele

• Õigus teavet küsida
  
• Õigus teavet saada
  

Õigus osaleda

• Õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel
  
• Õigus osaleda keskkonnaalaste õiguse üldaktide väljatöötamisel
  

Õigus juurdepääsule õigusemõistmisele

Õigus küsida

KSÜSE §30 lg 3: Teabe küsija ei pea avaldama keskkonnateabe küsimise eesmärki ega muul viisil teabe küsimist põhjendama.
Keskkonnainfo mõiste (§30 lg 2, direktiivi art 2(1)) on vajalik eelkõige teabeõiguse teise osa – riigi kohustus teavet koguda ja levitada – piiritlemiseks.

Õigused (õigus saada)

• Ohu ilmnemisel teavitatakse viitamata igaühte, keda ohu realiseerumisest tekkinud oluline ebasoodne mõju võib puudutada, edastades teabe, mis võimaldab võtta mõju vältivaid või vähendavaid meetmeid (§31 lg 1).
  
• Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti on teavitamiskohustus Keskkonnaametil (§31 lg 1).
  
• Tuleb tagada teabe jõudmine potentsiaalselt mõjutatud isikuteni, kuid pole kohustust teavitada viisil, mis toob kaasa ebamõistlikke kulusid (§31 lg 2).
  
• Kui seda tingib avalik või erahuvi tuleb teavitada ka ohu kõrvaldamisest või esialgse info ekslikkusest (§31 lg 4)
  

Õigused

Juriidiliselt tagatud õigused.
Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel, sh olulise keskkonnamõjuga planeerimises
Künnis on sama kui KMH-l ja KSH-l
KSÜSE §34 sisaldab vaid üldpõhimõtteid, täpsem regulatsioon on sätestatud seadustiku muudes osades, nt loamenetluse osas

• Avalikkust tuleb teavitada intensiivsusega, mis ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuid tagab teabe jõudmise isikuteni kellel on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga.
  
• Avalikkus tuleb kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist.
  
• Avalikkuse kaasamisel peab menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja mahukust ning keerukust arvestades võimaldab avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega.
  
• Asjas tähtsust omavad materjalid peavad olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad internetis või muul viisil.
  

Juurdepääs õigusemõistmisele

• KSÜSE kohaselt on kaebeõiguse üldiseks aluseks subjektiivsete õiguste rikkumine, kuid keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust eeldatakse keskkonna-, planeerimise- ja ehitusasjades, kui vaidlusküsimus on seotud organisatsiooni eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga
  
• Senisega võrreldes on uuendus selles, et sätestatakse eraldiseisev materiaalõiguslike keskkonnaalane põhiõigus
  

Võimalused:

Pöörduda halduskohtusse

Esitada vaidemenetlus

Keskkonnaorganisatsioon

Keskkonnaorganisatsioon on (KSÜSE §36):
Mittetulundusühing ja sihtasutus , kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset ;
Juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti.

Keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestatakse:

• ühenduse võimekust oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia,
  
• senist tegevust
  
• senise tegevuse puudumisel organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi
  

Igaüheõigused

• Eramaal võib viibida sh pimedal ajal, kui maa pole piiratud või tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest.
  
• Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis oleval maatükil võib igaüks viibida, kui seadusest ei tulene teisiti, kuid maatükil viibimist võib piirata kui see on vajalik ülekaalukate huvide tagamiseks
  
• Võõral maatükil (mitte ainult metsas nagu kehtivas õiguses) võib korjata teatud loodussaadusi nagu marju, mahalangenud oksi ja väikseid kive.
  
• Lõket võib teha vaid omaniku loal või selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.
  
• Kaldaomanik võib kallasrada tõkestada põhjendatud vajaduse korral, nagu maa kuivendamine, kuid ta peab tagama läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.
  
• Kallasraja võib ülekaaluka huvi, sh erahuvi, tagamiseks sulgeda tagades möödapääsu. Üheks sulgemise aluseks on vahetus läheduses paiknev õiguslikul alusel püstitatud ehitis.
  

Loeng

Keskkonnaalane “Riiklik” regulatsioon saab toimuda neljal viisil

Poliitika kujundamine (Arengukavad, strateegiad, juhendid jne)

Õigusloome (Riigikogu, või delegeeritud õigusloome haldusorganite poolt) – üldkohustuslikud reeglid.

Konkreetsete “asjade” lahendamine haldusorganite poolt (Haldusaktide andmine)

Kohtute poolt kohtuasjade lahendamine

Avaliku halduse mõiste

Haldus organisatsioonilise mõttes – korraldus
Haldus sisulise mõttes – halduse teostamine
Haldusorganid – kõik täidesaatva riigivõimu struktuurid – riigiasutused, - ametnikud ja kollektiivorganid, ka KOV asutused ja organid ja iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TÜ) aga ka eraisikud (notar9 kui nad täidavad avalikke ülesandeid)

Haldusõigus

Haldusmenetlus on –tegevus mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega – st üksikisikut puudutavad tegevusvormid.
Haldusmenetluse reguleerimise eesmärk on kodanike kaitsmine riigi omavoli eest
Haldusmenetlus ei asutusesisene asjaajamine

Arhusi konventsiooniga seotud rakenduslikke probleeme

Kaalutlusõigust tuleb eristada nn seotud haldusest.
Õigusnormid koosnevad enamasti kahest osast   

• abstraktsest faktilisest koosseisust – KUI „A”        
  
• ja sellega seotud õiguslikust tagajärjest – SIIS „B”
  

Nn. seotud halduse korral on tagajärg „B” haldusorganustele täpselt ette kirjutatud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine;
Kaalutlusõiguse puhul võib haldusorgan tagajärje osas teha valikuid – rakendada tagajärge B1, B2, B3 …….
Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus
§ 19. Heite piirväärtuse määramise alused
(2) Heite piirväärtusi määrates lähtutakse õigusaktides ettenähtud piirväärtustest. Kui õigusaktis on sätestatud heite piirväärtuse vähim ja suurim väärtus, võib loa andja määrata käitise või selle osa konkreetse heite piirväärtuse nende väärtuste vahemikust, arvestades tulemust, mida on võimalik saada parimat võimalikku tehnikat kasutades.

Haldusõigus

Määratlemata õigusmõisted
Kaalutlusõigus on seotud teokoosseisu tagajärgedega, määratlemata õigusmõisted on seotud abstraktse faktilise koosseisuga – see võib olla määratletud läbi mõistete, mis nõuavad igal rakendamise juhtumil tõlgendamist – tüüpiliseks näiteks – „parim võimalik tehnika”, „avalikud huvid“
Peamine erinevus on selles, et määratlemata õigusmõistete tõlgendamist saab kohus täies ulatuses üle kontrollida, kaalutlusõiguse kohtulik kontroll on aga piiratud
Kaalutlusõigus jaguneb otsustus -kaalutlusõiguseks ja valikukaalutlusõiguseks

• Otsustuskaalutlusõigus – kas üldse rakendada tagajärge – kas kehtestada planeering või mitte.
  
• Valikukaalutlusõigus – millist tagajärge rakendada – „…Kui õigusaktis on sätestatud heite piirväärtuse vähim ja suurim väärtus, võib loa andja määrata käitise või selle osa konkreetse heite piirväärtuse nende väärtuste vahemikust …”
  

Vead kaalutlusõiguse teostamisel: selle tulemusel luba või akt tühistatakse, sest kaalutlusakt on valesti teostatud.
Haldusmenetluse seadus § 4 lõige 2 kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas        

• volituse piiridega (näiteks ei tohi väljuda heite piirväärtuse etteantud vahemikust)  
  
• kaalutlusõiguse eesmärgi (keskkonna kõrgtasemeline kaitse)  
  
• õiguse üldpõhimõtetega (proportsionaalsusprintsiip)   
  
• arvestades olulisi asjaolusid (säästev areng)        
  
• kaaludes põhjendatud huve.
  

Haldusõigus põhiprintsiibid
Uurimisprintsiip

• Haldusmenetluse seaduse § 6 – Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .
  
• Haldusorganil on õigus nõuda tõendeid
  
• Haldusorgan peab kontrollima esitatud andmete õigsust.
  
• Kui mõni otsustamisel tähtsust omav küsimus on lahtine peab haldusorgan kas hankima tõendid ise või juhtima menetlusosaliste tähelepanu sellele, milliseid tõendeid tuleb veel esitada
  
• Teiste organite ja isikute väited ei ole haldusorganile siduvad
  

Haldusakti põhjendamise kohustus
Põhjendamise kohustus on üldisema kohustuse - menetlusosalise informeerimise kohustuse - üks tahkudest
Vajalik on nii faktiline kui õiguslik motivatsioon ja nende sidumine.
Kui motivatsioonis on küll kogu teave olemas aga see ei ole esitatud selgelt ja arusaadavalt, on tegemist puuduliku põhjendusega.

Haldusmenetlus

• Haldusmenetluse algus
  
  • Huvitatud isiku taotlusel
    
  • Omal initsiatiivil
    
• Asutusega suhtlemine on reeglina vormivaba
  
• Selgitamise ja juhendamise kohustus
  

Haldusmenetluse osalised on:

• Haldusakti adressaat.
  
• Haldusakti taotlenud isik (viimane võib tihti adressaadiga kokku langeda.
  
• Kolmas isik, keda haldusakt puudutab.
  

Haldusmenetluse osalist õigused on seotud eelkõige:

• Menetlusest teadasaamisega.
  
• Juhiste ja muu olulise teabe saamisega
  
• Menetluses kaasarääkimisega
  
• Põhjendatud otsuse saamisega
  

Õigus olla ära kuulatud - Et tagada menetlusosaliste ärakuulamise õigus – peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma osalistele vajalikku informatsiooni:
Õigus tutvuda dokumentidega - Õigus saada keskkonnateavet vastavuses Arhusi konventsiooni II samba nõuetega.
Õigus saada selgitusi - Ametnikud ei ole mitte ainult riigi teenijad, vaid ka kodanike abistajad
Asjaolude uurimine – reegline asutus omal initsiatiivil
Õiguste selgitamine ja arvamuse ärakuulamine
Otsuse langetamine
Otsuse vormistamine ja teatavaks tegemine
Keskkonnaasjades on tüüpiliseks avatud menetlus

• Planeeringud
  
• Keskkonnamõju hindamine
  
• Keskkonnalubade menetlus – erinevates seadustes on erinev regulatsioon
  

Olulised Riigikohtu kaasused
OÜ Rasmussoni kaasus (18. veebruar 2002. – 3-3-1-8-02) – Avalikustamine on kogu planeerimismenetlust läbiv nõue.
Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse eeskiri (7. mai 2003 – 3-3-1-31-03) – aktiivse informeerimise kohustus.

Haldusõigus

Juurdepääs õigusemõistmisele
Eestis on kolm asjakohast menetlust:

Halduskohtumenetlus

Õiguskantsleri poolt teotatava järelevalve menetlus

Vaidlustamise menetlus haldusorganis