muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid. Taimi mis toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: 1. mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, 2. verehüübimisfaktoreid, 3. peptiidseid ravimeid, 4. antikehi GMO Peamiselt kasutab geenitehnoloogia baktereid, et organisme geneetiliselt muundata Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) on organismid, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMOd on geneetiliselt muundatud taimed, loomad ja mikroorganismid. GMOd olid pärit bakterite perekonnast. Nad tekkisid bakteri rakku uusi geene sisaldava plasmiid DNA sisestamisel. Hiljem avaldusid bakteril need uued geenid, mis kodeerivad ravimeid ja ensüüme. 1982. aastal loodi esimene insuliini tootev bakter.
riikidega ja poleks vaja ka enam suuri dotatsioone. GMO abil saaks ka ,,Kolmanda Maailma" ära toita. Mis oleks lahendus ka praegu kõne all olevale näljahädale. Kui tõesti tahetakse olla GMO-vastane, siis tuleks oma põldudele ja peenardele külvata metsikuid kõrrelisi ja muid looduslikke taimi ja nt. koera asemel pidada hunti. Kõik kultuurtaimed ja koduloomad on ju geneetiliselt muundatud, tihti sedavõrd, et nende looduslikke eellasi pole võimalik kuigi kergesti ära tunda. Kõik GMOd peavad olema märgistatud alates tema kasvatamisest seemnena kuni lõpptooteni välja, olgu see siis kook, jahu, õli või muu. Kuna GMOd on väliselt tavakultuuridega sarnased ja pelgalt pealevaatamisega neid muundamata organismidest üldjuhul eristada ei saa, on seemnekasvatajatel GMO ja tavakultuuride kooskasvatamisel raske vältida oma sordi saastumist GMOga. Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad
lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, biotehnoloogia vastaste tõttu. GMOd maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level GMO ja Eesti Eestis ei ole keelatud kasutada geeniliselt muundatud organisme. Paljud riigid Euroopas on seadnud piirangud GMO kasutusele oma territooriumil, Eestis sellised piirangud puuduvad.
vaatepilt. Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. :Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO- dest. · Kokkuvõte Enamused Eesti kodanikud on geneetiliselt muundatud organismide vastu ning eelistavad pigem mahetoitu. Ka nende kasvatamisel eeldatakse ranget järelvalvet, kuid pea 90% eestlastest keelaks selle üldse ära. Lisaks sellele on väidetud et GMOd on ülekaalulisuse tekitajad. Enamasti kasutatakse seda põllumajanduses ( Toiduainete sekka pannes ). Kas olla GMO poolt või vastu ? Mina oleksin ise vastu, kuna kui GMOd toidus tekitavad ülekaalulisust olen vastu ( Teatud kilod võivad ju inimese tappa ja ka iga tüdruk kardab ju igat lisakilo ). Pealegi võib see rikkuda põlde. Kasutatud materjal: · www.eko.org.ee · www.eesti.ee · http://vana.elfond.ee · www.postimees.ee
tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Võõrastest liikidest pärit DNAd võib organismidesse viia ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. Viimaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide
oma raha ise biotehnoloogiasse.Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Et seal on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente. GMOs nähakse ainsat võimalust, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi. Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena.
GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhkrupeet. Sokolaad võib sisaldada GM-sojast valmistatud letsitiini. Riboflaviini ehk B-vitamiini valmistatakse üha enam GM-organismidest. Seda kasutatakse beebitoitudes, hommikusöökides, karastusjookides, saleduspreparaatides jne. Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes vaagib kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks
põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Võõrastest liikidest pärit DNAd võib organismidesse viia ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid
saadavad viljad on palju suuremad. (Weighing the GMO arguments: for. 13.12.10) 2.2. Väiteid GMOde vastu Peamine põhjend, miks GMO vastased soovivad tugevalt piirata transgeensete taimede ja loomade kasutamist, on see, et nende arvates pole antud valdkonda veel piisavalt uuritud, sest, nagu sissejuhatuses mainitud, on antud võimalused alguse saanud vaid 20-30 aastat tagasi ning pädevate uuringutulemuste saamiseks on see liiga lühike aeg. Seetõttu on GMOd inimeste jaoks suuresti tume maa ja ohud, mida need endas peita võivad, meile veel suures osas tundmatud. Paljud lühemaajalised uuringud viitavad aga sellele, et transgeensed 4 organismid võivad meil põhjustada allergiat või olla lausa toksilised (GMO-ga kaasnevad riskid. 15.12.10) Teine peamine argument GMOd mittepooldavatel inimestel on kartus, et muundatud
tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, st kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutav põllumajandus. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme. Lisaks, me soovime ju säilitada oma viimase 15 aasta jooksul suuresti isepuhastunud loodust ning ei igatse tagasi loodust reostavat intensiivpõllumajandust. GMOd võimaldavad põllumajandusel olla intensiivne ka loodust reostamata. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil. Eesti põllumajandus vajab suuri dotatsioone, kuna meie kliimavöötmes ei ole võimalik ilma selleta Euroopas konkurentsivõimelist põllumajandustoodangut saada. Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks,
katseloomadena teaduslikel eesmärkidel. Minu arvates on selline teguviis teaduslikel eesmärkidel senikaua õigustatud, kui neid katsetusi sooritatakse näiteks hiirte peal. Kohati tundub see mulle ka ohtlik, sest kunagi ei või teada, mis valesti läheb ning võibolla GMO pääseb mingi õnnetuse läbi laborist lahti, kohastub elama väliskeskkonnas ja hakkab külvama tohutut kahju. Võttes arvesse, et on kahte leeri kuuluvaid inimesi: ühed, kes pooldavad GMOd ja teised, kes seda ei poolda. Mina leian, et GMOsid võib luua, kuid mõistuse piires, sest loodusele lõpmatuseni vastu astuda pole võimalik. Linda Siska 11.B
toidukvaliteeti. Põua perioodid maad ei kanna vilja , kuna vett ei ole ja on kuiv . Inimesed on kogunenud viljakamatesse piirkondadesse põhjustanud metsade hävimise , ülekarjatamise , mullastiku vaesumise , erosiooni ja kõrbete leviku. Halvasti korraldatud toiduainete jaotamissüsteem toidaineid ei saa tavaliselt need , kes seda kõige enam vajavad. Kalavarude vähenemine - röövpüük , veereostumine. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust ) - GMOd paisati turule liiga kiiresti, teadmata täpselt nende pikemaajalisi mõjusid tervisele ja keskkonnale. Toiduabis olevate tervete terade laadungid, mis saadeti kriisi ajal Aafrikasse, tekitasid muret geenisaaste pärast, kuna GM-vili oleks võinud saada külvatud riikides, mille seadusandlus ei reguleeri kuidagi bioloogilise ohutuse küsimusi, ja kus polegi ressursse GM-kultuuride kontrolli all hoidmiseks. Muret on väljendatud GM-kultuuride negatiivse mõju üle agro-ökosüsteemidele
Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Oleme olukorras, kus GMOd lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua. GMO-de loomine.. GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi.
Millega tegeleb sünteetiline bioloogia? Kõige üldisemalt öeldes püüab see modifitseerida elusorganisme nõnda, et nendest või nende osadest saaks ehitada omamoodi seadmeid just nagu ehitatakse televiisoreid mikrokiipidest. Kitsamas mõistes tegeleb sünteetiline bioloogia selliste elusorganismide loomisega, mille sarnaseid pole siinkandis enne nähtud. See pole enam geenimuundamine, see on elumuundamine. GMO ja sünteetiline bioloogia Kui GMOd luuakse nõnda, et asendatakse mõni üksik geen uuega, siis sünteetiline bioloogia manipuleerib pakettidega, asendades rakus terveid organelle või luues uusi süntosoome (organellide kogumeid), et nende abil ensüüme valmistada. GMOl on räägitud, et muundamisega rikutakse ära eellas taimed ja need võivad seetõttu väljasurra, sünteetilise bioloogia puhul seda ohtu pole organismil puudub eellane. Või õieti on olemas, aga see asub arvutis. Craig Venter
TALLINNA TEENDINDUSKOOL Marlin Kroon KO15-KE Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta ning nende analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2016 Mis on eruukhape? Eruukhape on küllastumata rasvhape, mida leidub rapsi- ja sinepiseemnetes ning mõnedes kalades. Teaduslikult ei ole põhjendatud, millist kahjulikku toimet avaldab eruukhape inimesele, kuid uuringute tulemusena on avastatud eruukhappe kahjulik mõju loomadele. Võimalike riskide vältimiseks kehtestati selle küllastumata rasvhappe maksimaalne lubatav kogus toidus. ...
seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................4 1.GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID............................5 1.1. GMOd kes või mis nad on?.........................................................5 1.2. GMOde saamine.............................................................................5 2. GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID.................6 2.1. Esimene transgeenne kultuur..........................................................6 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad......................................6 3. GEENMUUNDATUD TAIMEDE KASUTAMISE TAGAJÄRJED...8 3.1
22% on mõlema omadusega ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid). 8 2. GMO MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Enamus ühiskonnast arvab, et geneetiliselt muundatud organismid on kahjulikud. GMOsid ühendab ainult nende valmistamise viis, geneetiline manipulatsioon. Tänu GMOdele võib olla tulevikus olla võimalik luua mõne olemaoleva või sarnase aretatud liigi. See juba annab mõista, et GMOd on kahjulikud, on põhimõtteliselt väär. (Luuk, 2008) Geneetiline manipulatsioon võib anda mingil määral kontrollimatuid tulemusi, aga sordiaretus on samamoodi geneetilises mõttes kontrollimatu. Võimalik ei ole väita, et geneetiline muundamine oleks igale liigile kahjutu. Näiteks kartulimardikas ei taha geneetiliselt muundatud kartulit süüa. Kindlasti ei tohiks ära unustada, et GMOd on läbinud loomkatsed, aga samas sordiaretusega
*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. Transgeensed taimed (GM taimed). Näited: põhjenda, miks neid luuakse. *Kahjurikindlus(kartul, lehetäide vastu).*Külma- ja põuakindlus (maasikas,tomat). *Umbrohukindlus(teravili.*Kõrge saagikus(riis).*Parandada valmimis- ja säilitamisomadusi(tomatid) *Viirusekindlus (mais,papaiad) Millal klooniti esimene GM bakter, GM taim, mis bakter ja mis taim? Selgita pikemalt GMO eeliseid? *Parem toit biotehnoloogia abiga. *GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda. *Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam. *Geenitehnoloogia areng. *Meditsiini areng. *Tõstab põllumajandusloomade saagikust Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? *Taimed tekitavad allergiaid. *Toksilised. *Kahjurid omandavad resitentsuse. *Väga kallis. *Suur risk. *Ebaeetiline. *Tulemustes ei saa kindel olla Kuidas on reguleeritud Eestis GMO kasvatamine ja müümine? Eesti Geenivaramu. Millisel
vigased lõigud genoomis. Paljud biotehnoloogiaga seotud ohtudest on meile veel tundmatud või halvasti teada. Nii on see tegelikult kõigi uute tehnoloogiatega, milles alul nähakse vaid suuri võimalusi. Selliseid ohte tuleb teadvustada ning nendega arvestada, kuid samas ei tohiks hirm uudse ees takistada arenemast tehnoloogial, mis võib aidata toita miljoneid näljahädalisi ning töötada välja ravimeid raskete haiguste vastu. Küsimus "milleks meile GMOd?" on naljakavõitu. Kui midagi on inimesed juba loonud ja see mistahes põhjusel kellelegi kasulik on, olgu see siis tootja või tarbija või hoopis keegi kolmas, siis tuleb asja vaadelda kui olemasolevat ja leida lahendused, et asi oleks turvaline, nii inimestele kui keskkonnale. Selle nimel ongi tehtud põhjalikke pingutusi seadusandluse loomisel, et küsimus saaks korrektselt reguleeritud ja kõigi osapoolte huvid mõistlikult esindatud.
siirdatakse mikropipeti abil vajalik geen, embrüo siirdamine hormoonidega mõjutatud looma emakasse, tiinus ja sünnivad transgeensed isendid ja areneb edasi tootmiskari. (Saadakse ntx piima, mis sisaldab vajalikku inimesevalku, või toidulisandeid) Taimi: 7. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti GMO'de loomisele! (Vt. lk 46) GMO POOLT: Parem toit biotehnoloogia abiga(parandatud toidu kvaliteet, pikendatud viljade säilivusaeg); GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda(võimalik pakkuda uusi sorte, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ja kliimast tingitud stressi); Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam(puudub putukatõrje vajadus säästab loodust ja saame puhtamat toitu); Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus
ei osata geene n-ö otse elusorganismidesse viia. "Ravimitööstus panustab suuresti sellele, et muuta häid valke veelgi paremaks," märgib Talpsep. "Rekombinantsete valkude osatähtsus ravimiarenduses üha suureneb, maailma farmaatsiafirmade müügikäive kasvab eelkõige vaktsiinide ja biomolekulaarsete ravimite tootmise arvel, ravimivalkudel põhinevate ravimite müük järjest hoogustub." Ravimivalgud ongi sisuliselt GMOd Ravimivalgud, näiteks EPO, insuliin jt on sisuliselt GMOd, mis on loodud DNA osiste - plasmiidide abiga. Piltlikult öeldes viiakse üks geen valgubakteri genoomi juurde ja midagi võetakse sealt ka välja. Talpsepa sõnul on kõige kauem tegeldud diabeedi ravimisega. "Selleks, et tekiks diabeet, peab mängima terve orkester," tõdeb ta. "Insuliini puudumine on selles vaid üks soleeriv pill."Talpsepa sõnul on GMO-põhiste vaktsiinide ja ravimite väljatöötamine ravimitööstustele suur väljakutse
mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. GMO-dega seotud riske on uuritud suhteliselt vähe. Uuringute kallidus, töömahukus, GMO-sid tootvate firmade vähene koostöövalmidus, kui sageli keeldutakse teaduskatsete jaoks isegi algmaterjali (seemneid) andmast, ning paljud teised probleemid takistavad GMO riskide uurimist (internetisait Gmo-vaba Eesti). Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski GMO kasutusele lubatakse, tuleb teha üksikasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud, ohu tekkimise tõenäosus ning GMO kasutuselevõtu tagajärjed. Iga GMO on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või
kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhkrupeet jm. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest). Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada.
Tagajärjed:näljahädad; linnastumine; haiguste levik; mullastiku vaesumine; loodusvarade hävimine; keskkonnareostus. Lahendused:pereplaneerimine; teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; hariduse võimaldamine naistel; naiste õiguste suurendamine; laste arvu piiramine(nt maksud); laste suremuse vähendamine; abieluea tõstmine Toidupuudus: Lahendus: toitumusharjumuste muutmine; maaharimisviiside ja- tehnoloogia täiustamine; kõrge saagikusega põllukultuurid(GMOd); vältida mulla vaesumist/erosiooni; majandusabi Jäätmeprobleemid: Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Põhjused:rahvastiku kasv; tarbimise suurendamine; tootmise suurendamine; kasutusel olevad materjalid Tagajärjed: prügimäe kasv, ookeani saastumine; pinnase,õhu ja veesaaste. Lahendused: kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud
maksab" printsiip, kahju vältimise printsiip ja ettevaatusprintsiip. Ettevaatusprintsiip on üks kaasaegse keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, mis kohustab võtma teatud tegevuste suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta. Tegemist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluspõhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus. GMOde puhul tähendab ettevaatusprintsiip seda, et GMOd ei tohiks lubada kasutusele võtta enne, kui on tõendatud selle ohutus või pakutud välja meetmed, mis kõik võimalikud riskid maandavad. Ettevaatusprintsiibi rakendamiseks on siiski vajalik, et on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus GMO ohtlikkuse suhtes ning et puuduvad kindlad teaduslikud andmed, mis võimaldaksid hinnata potentsiaalse riski olemasolu ja maandamise võimalusi. GMOde küsimust reguleerivatest Euroopa Liidu õigusaktidest on kõige olulisemad
· Sekveneerimine Võimalused · Preimplatatsiooni ja loote uuringutel võimalus vältida raskeid geneetilis haigusi · Presümptomaatilise diagnostika abil riskigruppidel võimalik käitumist muuta · Pere planeerimisel võimalik geneetilist tausta arvesse võtta Euroopa ja USA strateegiad GMO taimede osas erinevused ja saavutused Ohutus toode peab olema ohutu, ega mitte ohustama inimeste või loomade tervist, samuti mitte ohustama keskkonda. Kõik GMOd peavad olema vähemalt sama ohutud kui klaasikalistel meetoditel saadud organismid, muidu heakskiitu ei anta. Valikuvabadus isegi GMOde puhul, mis lubatakse turule, peab potentsiaalsele kasutajale jääma võimalus nende toodete eiramiseks, ehk GMOde ja mitte GMOde segunemine peab olema tagatud. Märgistamine kõik tooted, mis sisaldavad GMOsid peavad olema selgelt märgistatud, et tagada tarbijatele informeeritud valikuvabadus. Jälgitavus märgistamine on vajalik isegi sel
kultuurtaimi. Liima uba, kartul, bataat, tubakas, tomat, ananass, maniokk, kakao 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu-kesk aasia, kaer- vahemere,lina-lähis ida,kesk-aasia, etioopia 21. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerim Sordiaretusel muutuvad nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel-kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine ja võivad kahjurid kaasa rännata. GMOd –on kahjurikindlamad ja umbrohumürke taluvad aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja ja kahjurid mürkidele resistentseks. 13
• Aeduba • Mais • Puuvill • Kõrvits • Kanep 19. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu – kesk-aasia Lina – etioopia/lähis-ida/kesk-aasia Kaer - vahemere 20. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerimisel? Sordiaretusel muutuvad nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel-kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine ja võivad kahjurid kaasa rännata. GMOd – on kahjurikindlamad ja umbrohumürke taluvad aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja ja kahjurid mürkidele resistentseks.
Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus), aga sageli ka nahalööbed või nohu, astmahood, migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel shokiseisund. 11. Eestimaised kalad ahven, räim, luts, latikas, haug 12. Mahetooraine Mahepõllumajanduslikus söödas on keelatud: · Kasvustimulaatorid · Sünteetilised aminohapped · Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd). Teised allpool nimetatud komponendid on lubatud vaid teatud tingimustel: · Taimne mittemahepõllumajanduslik sööt · Loomne ja mineraalne sööt · Söödalisandid · Loomasööda abiained, nt ensüümid ja mikroorganismid · Töötlemise abiained Mahepõllumajanduses peetavate loomade sööt ei peaks mõjuma hästi mitte ainult konkreetse looma tervisele ja heaolule, vaid ka teie kui tarbija tervisele ja heaolule.
Loetle Kesk-Ameerika (Mehhiko) piirkonnast pärit kultuurtaimi. Aeduba, Mais, Puuvill, Kõrvits, Kanep 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu: Kesk-Aasia; Kaer: vahemeri; Lina: Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Etioopia 21. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerimisel? Sordiaretusel muutuvad taimed nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel ohuks kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine (kohalikud liigid võivad välja surra). GMOd on kahjurikindlamad ja taluvad paremini umbrohumürke, aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks.
inaktiveerinud või "lülitanud välja" olemasoleva geeni, asendades selle või häirides seda kunstliku DNA tüki abil. Need on olulised loomamudelid, et uurida geenide rolli, mis on järjestatud, kuid mille funktsioone ei ole kindlaks määratud. Põhjustades mingi geeni mitte aktiivsust hiires ja jälgides erinevusi tavapärasest käitumisest või füsioloogiast, saavad teadlased järeldada geeni tõenäolist funktsiooni. GMO-de kasutamine põllumajanduses. GMOd kasutatakse põllumajanduses, sest see tagab suurema saagikuse, taimed on vastupidavamad kahjuritele ning külmale. Kõige enam on geneetiliselt muudetud sojauba, maisi, riisi, kartulit jne. Eestis on lubatud müüa GMO taimi, kuid põldudel ei kasva GMO taimi. Eesmärgid (näiteks): haigus- ja kahjurikindlus: putukad, viirused jne. resistentsus umbrohutõrjevahenditele (herbitsiididele) säilivusaeg toiteväärtus (vitamiinid, rasvhapped, jne.)
a. 16. aprillist. Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada GMO tootena kõik tooted, mis sisaldavad või on toodetud EL-s heaks kiidetud GMOst, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab GMO-sid alla 0,9% ning GMOde esinemine tootes on juhuslik või tehniliselt vältimatu. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Selline regulatsioon ei tähenda, nagu oleks kõigis mitte-GMO toodetes GMO-sisalduse lubatud maksimummäär 0,9%. Juhul, kui ettevõtja väidab, et tema toode sisaldab küll GMOd, ent seda ei tule märgistada, peaks ta tõestama, et GMO-sisaldus tootes on tõesti juhuslik, st ettekavatsemata, või tehniliselt vältimatu. Kõigil muudel juhtudel (st kui toode sisaldab GMOsid küll alla 0,9%, ent selline GMO-sisaldus on ettekavatsetud ja seda oleks võimalik tehniliste meetmetega vältida) peab toode olema märgistatud GMO-tootena. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) 16
EL kliimakokkulepped; müra. Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud. Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). "Rohelised" valdkonnad: (tegelevad) Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine; looduses liikumise suunamine; võõrliigid; GMOd; rahvusvaheline looduskaitsealane töö. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine püügikoormuse väljaselgitamine ja mahtude määramine; harrastuslik kalapüük; kalade elupaikade ja kudealade parandamine (sh paisud); kalavarude taastootmine; rahvusvahelised kokkulepped püügikoormuses. "Hallid" valdkonnad : (tegelevad)
57. Geeniteraapia Üksikute rakupopulatsioonide modifitseerimine. 1 tõhusamaid geeniteraapia meetodeid on DNA levitamine viirusega. Olenevalt haigusest tähendab see kas geeni lisamist, geeni asendamist või geeni ära võtmist (ka geeni reguleerimist?). Puudused: liiga vähene viroloogia tundmine: vähe geeniteraapia meetodeid raviks. On ka suur risk et viirus integreerub mujale ja rikub raku ära. Geeniteraapiliselt ravitud inimesed pole GMOd kuna see ei pärandu edasi. Esimene meetod meditsiini ajaloos, mis võimaldab ravida kaasasündinud e geneetilisi haigusi Viiruste kasutamine geeniteraapias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom (transduktsioon). Viiruse ohtlikkuse vältimiseks eemaldatakse neist pärilik materjal, mis tagab viiruse paljunemise. 58. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. o CARTAGENA PROTOKOLL bioloogiline ohutus Bioloogilise ohutuse protokoll e. Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Bioloogiliseohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli. o GMOd e. Geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse, millised geenid üleviiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu,ebatäpne) kiirem, ülekanne liikide vahel(looduses harv ja aeglane),efektiivne Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne). Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia.
+ vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretusele on tänapäeval lisandunud GMOd (nii taimed kui ka loomad). Transgeensete taimede puhul on muudetud nt vastupidavust külmale või kahjuritele(mais), säilivusaega (tomatid), toiteväärtust ('kuldne riis') riikides, kus on suur aga vaene elanikkond , suurust jne. Transgeensed mikroorganismid: biotehnoloogias bakterite kasutamine bioloogiliste preparaatide tootmiseks, nt insuliin või kasvuhormoon. + Nt juustu tootmine bakterite
Selle konventsiooni 19. artiklis on kirjas vajadus bioloogilise ohutuse (biosafety) protokolli järele. Protokoll kiideti heaks 29. jaanuaril 2000 Kanadas Montrealis osapoolte konverentsi erakorralisel kohtumisel ja allkirjastati 67 riigi poolt 24. mail Nairobis, Keenias konventsiooni osapoolte 5. konverentsil. Eesti allkirjastas protokolli septembris. Bioloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli. GMOd e. geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse, millised geenid üle viiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu, ebatäpne); kiirem, ülekanne liikide vahel (looduses harv ja aeglane), efektiivne.Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne)..Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: 1. Bioloogilise relva väljatöötamine 2
Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine Uued rahastamisviisid Vahendite ümberpaigutamine Majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused Tehnoloogiate tagamine arengumaades Loodusliku mitmekesisuse kaitse Uurimis, selgitus ja seiretööde laiendamine. GMOd kasutatakse kõige enam põllumajanduses nt sojauba, mais, puuvill, raps. Ettevaatusprintsiip - põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi
heaolu, kultuuripärandi või vara; ka aaruanne toetub evple. 9) jäätmeseadus: iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vält ja jäätmete hulga vähend võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega kkle. Evp maailmas: USA (kkõiguses, narkovast võitluses, kuid rahvah kaubanduses nõutakse ,,tõsist teadust", WTOs on USA olnud Euroopa vastu väga edukas. AGA: USA: GMOd on ohutud, kuni 6 ei ole tõestatud vastupidist. Euroopa: GMOd on potentsiaalselt ohtlikud, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Evp teised näited: 1) keelud ja piirangud (kõige radikaalsem meede, mis tuleb kõne alla siis, kui tegu on kk või tervise olulise kahjustamise ohuga, mille suhtes valitseb suht väike ebakindlus;
Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. CARTAGENA PROTOKOLL bioloogiline ohutus Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Bioloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli. 37 GMOd e geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: 1. teatakse, millised geenid üle viiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu, ebatäpne) 2. kiirem, ülekanne liikide vahel (looduses harv ja aeglane), efektiivne Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne). Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: 1. Bioloogilise relva väljatöötamine 2
konverentsil. Eesti allkirjastas protokolli septembris. Bioloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli. Seda protokolli kohaldatakse kõigi selliste muundatud organismide piiriülese liikumise, transiidi ja kasutamise suhtes, millel võib olla bioloogilisele mitmekesisusele või inimtervisele kahjulik mõju. Ei kohaldata protokolli ravimitena kasutatavate organismide suhtes.' GMOd Erinevus looduslikust geeniülekandest: 1. teatakse, millised geenid üle viiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu, ebatäpne) 2. kiirem, ülekanne liikide vahel (looduses harv ja aeglane), efektiivne Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne). Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Endla Reintam, 2008/2009 86
annaabi.ee 
